(extra pneumaatilised ehk õhkusisaldavad luud(koljus)). 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide: FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis. 12. Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokk- ehk `sarniirliiges ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 14. Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk
Säsituum on suure veesisaldusega, selle ülesanne on vastu panna survejõududele. Väga elastne. Kummardamisel liigub taha poole, sirutamisel ette. Nimmelülide vahel on kettad paksemad, sest keharaskus all pool. Prolaps – lülivaheketta väljasopistus, võib tekkida suure koormuse tõttu. 2. Erinevate lülisambalülide liigestumine, liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid 1) Ülemine kuklaliiges (ellipsoidliiges)- Liigese pinnad: kuklaluu põndad, kandelüli ülemised liigesepinnad. Paariline ellipsoidliiges. Frontaaltelg – painutus, sirutus (jaatamisliigutus), sagitaaltelg – kallutus küljele 2) Alumine kuklaliiges (ratasliiges) - Liigese pinnad: telglüli hammas, kandelüli hambalohk. Vertikaaltelg – pea pööramine, (eitamisliigutus). 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu
Roided pöörlevad oma pikitelje. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29
Luulised ühendused: 1. ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu 2. niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused: 1. kõhrliidus (esimese roide ühendus rinnakuga, lülivahekettad) 2. sümfüüs (häbemeluude vahel olev liidus) 12. Liigese ehitus. (info õpikust) Liigese osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesekõhrega kaetud liigesepindadest üks on tavaliselt kumer (liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk). Liigesekihn koosneb sisemisest liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja välimisest fibroosmembraanist. Liigesekihn ümbritseb tihedalt liigestuvate luude otsi ja tagab liigese hermeetilisuse. Liigeseõõs on luu otste ja liigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet. 13
ülemiseks ja alumiseks osaks Frontaaltasapind - Läbib keha vertikaalselt ning jagab selle eesmiseks ning tagumiseks osaks Keha teljed: Sagitaaltelg Eest taha Frontaaltelg - Vasakult paremale Vertikaaltelg Ülevalt all 9. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaaltelg Eemaldamine ja lähendamine Frontaaltelg Painutus ja sirutus Vertikaaltelg Pöörlemine ümber oma telje 10. Liigese ehitus Igal liigesel on liigesepind, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn koosneb liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja fibroosmembraanist. Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega. 11. Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk) Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder) ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena 12
liikumise tagajärjel võib liiges valu saatel loksuda või oma õige koha pealt nihkuda. See progresseeruv haigus võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi ning liigeselähedased koed saavad kahjustatud. Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded, väga sagedased on ka liigesekaplsi rebendid. 4 Joonis 1. Moonded. 5 2. TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID RA tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline
Diafragma- innerveerib diafragma närv Roidevahelihaseid ja rindgere ristilihast innerveerib roietevahenärvid Abilihased: Kõhusirglihas Kõhupõiklihased Astriklihased Innerveerib kaelapõimiku närvid 1 6. Õlavöötmeluud, nende ühendused, liigesed, sidemed, liikumine. Õlavöötmeluud ühenduvad omavahel: õlanuki-rangluu liigese ja kerega rinnaku-rangluu liigese abil. • Õlanuki-rangluu liiges . Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. On lameliiges. Liigesekihnu tugevdavad: rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke-õlanuki side. Liikumine: võrdlemisi väikese ulatusega ümber sagitaaltelje. • Rinnaku-rangluu liiges . Liigesepinnad on sobimatud e. inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. On ratasliiges Liigeskihnu tugevdavad: rinnaku-rangluu side, rangluudevaheline side, roide-rangluu side.
· Õmblused koljuluude Kõhrelised ühendused: vahel · Kõhrliidus (esinevad esimese roide ja rinnakupideme · Tappühendused vahel, samuti lülisamba lülivaheketastena jm. ) hambajuurte ja · Sümfüüs (liigeseõõnsuse alge) (sünfüüsi puhul on luid sompude vahel ühendavas kõhres pilu) 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. *Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Pindadest üks on kumer(liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk) *Liigese kihn koosneb: A)sünoviaalmembraanist (on sisemine, produtseerib liigesevõiet) B)fibroosmembraanist (on välimine ning on liigesepindade servadel kokku kasvanud liigestuvate luude luuümbrisega) *Liigeseõõs on luu otste ja iigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet
31. Mis asi on periost? Luuümbris, sidekoeline luu väliskate 32. Mille poolest on periost rikas? Selles on palju närve 33. Mis on osteoblastid? Luukudet tekitavad rakud 34. Kus asuvad osteoblastid? Luuümbrise sisemises kihis 35. Milleks on vaja luuümbrist? Aitab luul toituda, purunemisel taastuda. 36. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Punases luuüdis tekib uut luukudet 37. Nimeta liigese erinevad osad! liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. 38. Mis kaitsevad liigest ülemäärase painduvuse eest? Kollageenikiud 39. Mis soodustab liigespindade omavahelist libisemist? Liigesevõie 40. Millisest kõhrest on moodustunud liigespinnad? Hüaliinkõhrest 41. Millised moodustised suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad põrutusi? Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43
5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. eluaastani), sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juv. idiopaatiliseks artriidiks. RA võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) Kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi. Liigeselähedased koed on samuti kahjustatud ja ei suuda enam hoida liigest õiges asendis. Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded Sagedased on ka liigesekaplsi rebendid Diagnoosimine Vereanalüüsid: Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle iseloomu. Reumatoidfaktor (RF) on antikeha (immuunsüsteemi poolt toodetud valgumolekul), mis reumatoidartriidi
Kõhr on luust pehmem ja painduvam. Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanutel on selle asemel luukude, nende luud enam ei kasva. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumisoolad ja vitamiin D. Kõhr kude jääb kõrvalestades ja nina mõnes osas. Kõhrega on kaetud ka luude liigesepinnad. Luud katab pealt õhuke luudümbris, mis ühendab seda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi luurakke. Luukude uueneb kogu elu. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi luurakke moodustama. Luu kasvab kokku ka siis, kui tema murdnud otsad on nihkunud, sellepärast on oluline, et art paneks luu õigesse asendisse kipsiga. Luuümbrises on palju veresooni ja närve. Nende vahendusel on luud ühenduses teiste organismi osadega
Roided pöörlevad oma pikitelje. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29
a) Õlavööde: Abaluu. Rangluu. b) Ülajäseme vabaosa: Õlavars - õlavarreluu. Küünarvars - küünarluu ja kodarluu. Käsi - randme ja kämbla luud ning sõrmelülid. 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Võib esineda ka liigesesisene kõhrketas. Liigesekihnu tugevdavad õlanuki-rangluu side; kaarnajätke-rangluu side ja kaarnajätke-õlanuki side. Õlanuki-rangluu liiges on on lameliiges, liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega. Liikumine toimub ümber sagitaaltelje. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendamisel. Liigesepinnad on inkongurentsed, kaetud kiudkõhrega
võivad kergesti murduda . Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest , mis on luust pehmem ja painduvam . Elastne kõhrkude hõlbustab sündimist ja tagab luude arengu ja kasvu .Lapse kasvades muutub kõhr kõvaks luuks. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosneb kasvuvöönd . Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks .Luud kasvavad tavaliselt kuni 20 eluaastani ,selleks ajaks on luustumine lõppenud .Kõhrega on kaetud ka luu liigesepinnad .Liigest ümbritseb vibroos kiht .Liiges on hermeetiliselt suletud .Fribroosikiht toodab liigese võiet . 1 Luud katab pealt õhuke luuümbris ehk periost , mis ühendab teda ümbritsevate kudedega .Luuümbris moodustab uusi luurakke , mille arvelt kasvavad luud jämedamaks . Luude rakud uuenevad kogu elu , vanad rakud lagunevad ja asendavad luuübrises toodetud uutega . Luuümbrises on palju veresooni ja närve , osa neist
Põhiliseks reumatoidartriidi kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab seda, et hommikuti on haigel liigesed kanged ning raske on liikuma hakata ning voodist tõusta. Tavaliselt selline seisund möödub tunni kuni paari jooksul. Üldsümptomiteks on - väsimus, nõrkus, isutus ning üldiselt halb enesetunne. Need sümptomid võivad olla ka esmasteks reumatoidartriidi ilminguteks. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi. Liigeselähedased koed on põletikust samuti kahjustatud. Need ei suuda enam hoida liigest õiges asendis. Liiges hakkab "loksuma" ning muutub ebastabiilsek ja tekivad väärasendid. ljhokljhsjhsdkjanooisoahksd.sdaiygohsaohojsa 4. REUMATOIDARTRIIDI RAVIVÕIMALUSED Reumatoidartriidi puhul on haiguse aktiivses perioodis võimalikult palju soovitatud puhata. Tavaliselt ravitakse reumatoidartriiti valuvaigistitega - Diclofenac ja ibuprofen,
Skelett toetab pehmeid kudesid, on neile kinnituskohaks. Luud moodustavad omavahel liigestega ühenduvaid ja lihaste abil liikuvaid luukange. Skeletis on luuliste seintega ruumid(lülisambakanal, koljuõõs, rinnaõõs, vaagnaõõs), et kaitsta seal asetsevaid elundeid. Bioloogiline osaleda mineraalainete(Ca2+, F) ainevahetuses ja vereloomes. Luu on keeruka ehitusega iseseisev elund. Luu koostisosad: plinkaine ja käsnaine.Luu väliskate: luuümbris.(liigesepindadel puudub). Liigesepinnad on kaetud kõhrega. Luud on varustatud lümfi-ja veresoonte ning närvidega.Luu sisaldus: 50 % vesi, 16% rasv, 12% orgaanilised ained, 22% anorgaanilised ained. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Noorukis rohkem, kui vanas.Anorgaanilised ained Ca 2+ soolad annavad kõvaduse. Vananedes väheneb. 4.Nimeta luude liigid.Igale näide. Pikad luud ehk toruluud Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid.
Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed/ (liikumistelg kulgeb frontaalselt, mis on risti liigestuvate luude pikiteljega) ja ratasliiges /prokismaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarluu/ (liikumine toimub ümber
Roided pöörlevad oma pikitelje. 26. Ülajäseme piirkonnad ja luud Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. · Õlavööde(abaluu ja rangluu) · Ülajäseme vabaosa luud(õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 27. Õlanuki rangluu liiges Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje. 28. Rinnaku-rangluu liiges Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Liigesepindu sobitab kõhrketas Keraliiges (3teljeline liiges). 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. : 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine
Liigesekihn 4. Kõhr Mõne liigesepinna vahel on kõhreline, elastne liigeseketas Click liigesepindade Liigese liikumisulatuse määravad icon to addkuju, picture liigest toetavad sidemed ja lihased ning lihaste kokkutõmbeks vajaminev ruum Liikuvamatel liigestel on kerakujulised liigesepinnad, keraliiges ehk kolmeteljeline liiges võimaldab kolmesuunalist liikumist Kaheteljelise liigese puhul on liikumine võimalik kahes suunas, ent takistatud kolmandas Telgede arv ei määra liikumisulatust, vaid seda, mitmes suunas on liikumine võimalik Kõõlus valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. INIMESE Click icon to add picture LUUSTIK
Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s.o. kutsetööst, spordist kui ka igapäevasest argielust tingitud liigeste ülekoormust ja traumasid. Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel. Peamiselt liigeste ülekoormuse tagajärjel kulub liigesepindadelt neid kaitsev sile kõhrekiht ja liigesepilu liigestuvate luude otste vahel jääb kitsamaks. Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad ( liigesepinnad) puutuvad kokku. Samal ajal venitatakse ka liigest ümbritsevat liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid kõõluseid Ja lihaseid ning inimene tunnebki valu. Esineb ka sõrmeliigeste artroosi, kuid seda rohkem naistel, kätega rohkem tööd teevad. Samuti kannatavad artroosi all küünar- ja õlaliigesed, jalgade liigesed, puusaliigesed, põlveliigesed ning lülisammas (peamiselt kaela- ja nimmeosa). Reumatoidartriit
niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv, väikevaagen on alumine ja kitsam osa. Seinteks on ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndra luu. Häbemeliidus: Tekib häbemluude ühendumisel, mõlema liigesepindade vahelist täidab kiudkõherline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu ehk liigeseõõne alge. Ülmist ja alumist serva tugevadavad fibroossed sidemed. Ristluu-niudeliiges: selle abiga ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased ja kujult kongurentsed 113. Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk. Liikuvust piirab liigese ühendus, arvukad sidemed ja tuvead lihased. Kolmeteljeline. 114. Põlveliiges: Plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga. Pindadeks on
Painutab ja roteerib säärt sisse ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ ----------- 40. Nimeta luud , mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletis. Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad
Painutab ja roteerib säärt sisse ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------------- 40. Nimeta luud , mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletis. Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad
suurvaagen ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5. nimmelüli, eest lahtine väikevaagen alumine, kitsam osa. Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmikuja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu' kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv 42. Ristluu niudeliiges liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 43. Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest
Rakud kaugel, rakuvaheaine. 3.2 RASVKUDE · Iseloomulik, et palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet (erandlik) · Rakusisaldisest ca 80% rasv, veidi veel rakkudes tsütoplasmat koos tuumaga jne. · Ülesanded: kaitse (mehhaaniline ja külm), varu (nii aineline kui energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained ...) 3.3 KÕHRKUDE · Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea jne. · Koosneb üksikutest kõhrerakkudest ja rakuvaheainest · Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe abil. Veresooned ja närvid puuduvad. 3.4 LUUKUDE · Koosneb vähestest rakkudest ja rakuvaheainest. · Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisena (mineraalsoolade ladestumine) · Toimub intensiivne ainevahetus 3.5 VERI JA LÜMFOIDKUDE
lahtised vaibad, juhtmed, sättida köögis esemed ühele tasandile, vannituppa mittelibisevad vaibad, kasutada mugavaid jalatseid jne. Postoperatiivne hooldus: valutustamine; sooletegevuse kontroll; trombemboolia preventsioon; puusaliigese nihestuse vältimine. Puusaliigese endoproteesimise operatsiooni on võimalik teostada nii üld- kui ka spinaalanesteesias, külili- või seliliasendis. Operatsiooni käigus eemaldab kirurg 1025 cm pikkuse nahalõike kaudu kulunud liigesepinnad ja asendab need endoproteesi sobivate osadega. Operatsiooni lõpuks veendub ortopeed, et luu külge kinnitatud liigeseprotees on kohe vastupidav eri liigutustele ja samas ei nihestu oma pesast. Operatsioonihaava jäetakse dreen, et juhtida tehisliigese ümbert ära vedelik ja veri. Haav kaetakse pehme sidematerjaliga. Operatsioon kestab umbes 12 tundi. Kõik puusaliigese endoproteesimisega seotud tehnilised andmed (proteesi tüüp ja mõõdud,
Tegu lameliigesega. Liigesekihnu tugevdavad: Abiseadeldised: 1. rangluu-õlanuki side; 2. kaarnajätke-rangluu side, 3. kaarnajätke-õlanuki side. Liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega: toimub liikumine ümber sagitaaltelje. 27. Rinnaku-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Rinnaku rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumiel. Liigesepinnad on kaetud kiudkõhrega. Funktsionaalselt läheneb rinnaku-rangluuliiges keraliigesele. Liikumine toimub ümber kolme telje: 1. ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine; 2. ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine; 3. vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje). Abiseadeldised:
proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 27) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. LAMELIIGES Abiseadeldisi pole Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 28) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas (abiseadeldis) Keraliiges (kolmeteljeline liiges)
2) Luulised ühendused: * ristluuühendus - ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu * puusaluu selle moodustavad niude-, istmiku- ja häbemeluu 3) Kõhrelised ühendused: * kõhrliidus 1.roide ja rinnakupideme vahel, lülivaheketastena. * sümfüüs kõhrplaat häbemeluude vahel, pidevühenduse edasiarenenud vorm, pole täiesti jäik, pole liigeseõõnt. 91. Liigese ehitus. Joonis 2. Liiges on mittepidav ühendus. Liigesel on mitmed osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Luude otsad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn on nagu kott ümber liigese, see hoiab liigeseid koos, ta on kahekihiline ümbris(sisemine on sünoviaalmembraan, kus toodetakse liigesevõiet, mis libestab liigeseid; ja välimine on fibroosmembraan, mis on sidekoeline ümbris). Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet. 92. Nimeta liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta.
sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel sümfüüs- nt. häbemeluude vahel 11. töövihiku joonis 2 liigeseosad: liigesepinnad liigesekihn liigeseõõs 12. Liigese abiseadeldised: liigeseõõnsusemokk(õlaliigesemokk) Liigesekettad(põlveliigeses võruketas Sidemed(kaaskülgmised sidemed) Seesamluud(põlvekeder) 13. üheteljelised liigesed- plokkliiges(nt. sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) o tigu e vintliiges(nt. Õlavarre-küünarluu liiges)
sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel sümfüüs- nt. häbemeluude vahel 11. töövihiku joonis 2 liigeseosad: liigesepinnad liigesekihn liigeseõõs 12. Liigese abiseadeldised: liigeseõõnsusemokk(õlaliigesemokk) Liigesekettad(põlveliigeses võruketas Sidemed(kaaskülgmised sidemed) Seesamluud(põlvekeder) 13. üheteljelised liigesed- plokkliiges(nt. sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) o tigu e vintliiges(nt. Õlavarre-küünarluu liiges)
ühendus. Tavaliselt üsna jäik, kuid muutub raseduse ajal märgatavalt lõdvemaks. Luudevaheline liikuv ühendus on liiges (articulatio). Liikumist võimaldavad kahte või enamat luud ühendavad liigesed. Liiges moodustub kõhrega kaetud liigesepindadest, liigest ümbritsevast tihedast sidekoelisest liigesekapslist ja selle sisse jäävast ruumist ehk liigeseõõnest. Viimane on täidetud liigesepindu "õlitava" ja neid toitainetega varustava liigesevedelikuga. Liigesepinnad sobivad omavahel kokku, võimaldades teha kindla ulatuse ja telgedega liigutusi. Liigeste piiratud liikumine on sihipärase arengu tulemus, mitte looduslik puudus. Tänu taolistele mehaanilistele piirangutele fikseeritakse inimese liigutused ilma lisaenergiat kasutamata. Liigutusulatuse piiramine lihastega on nii energiakulukas kui ka ebastabiilne. Kõige suurema liikuvusega keraliigesel on kolm telge. Näiteks saavad õla- ja puusaliiges
Neid on leida jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkades luudes kõige paksem. Kompaktainekiht on õhuke lamedates ja lühikestes luudes .Käsnaine moodustub õhukestest isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja –põrkadest Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispind, v.a. liigesepinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise ehk periostiga. 5. Luude keemiline koostis ja füüsikalised omadused: Koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat. Organismi kaltsiumivarud asuvad 97% luudes. Luid iseloomustab tugevus ja elastsus ehk vetruvus. Tugevuselt on luud võrdsed malmiga. Mineraalained annavad luudele survetugevuse, orgaanilised ained aga elastsuse
imendudes tagasi venoossetese siinustesse. Mineraalainete koostiselt sarnaneb tserbrospinaalv. vereplasmale, kuid tema valgusisaldus on väike (0,01- 0,03%), fibrinogeen puudub. Sisaldab glükoosi, kusiainet, vähesel arvul lümfotsüüte. 37. Sünoviaalvedelik (paiknevus, koostis, ülesanded). Sünoviaalvedelik paikneb liigeseõõntes ning koosneb mõnest milliliitrist viskoossest vedelikust, mis muudab liigesepinnad teineteise suhtes libisevateks. Vedelik sisaldab palju valgulisi ühendeid- proteoglükaane, mida toodavad ümbritsevad sidekoe rakud. 38. Vereplasma elektrolüütidesisaldus. 39. Happe ja aluse mõisted. Millest oleneb happe (aluse) tugevus? Näited. 40. Kuidas ja mis määral dissotsieerub vesi? Kuidas iseloomustab pH H+ kontsentratsiooni? Näited. 41. Puhversüsteemid (mõiste,
Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud ruum, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga. Liigesekapsel e liigesekihn (capsula articularis)- koosneb sisemisest sünoviaalmembraanist ja välisest fibroosmembraanist Liigese abiaparaadid- lisamoodustised, mis täiendavad liigesepindu või liigesekapslit.
lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 26) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side. Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 27) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel
11 päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 26) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side. Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 27) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel
lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 26) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side. Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 27) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel
· RASVKUDE · Palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet. · Ülesanded: kaitse (pehmendavad lööke, moodustavad püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi), varu (nii aineline kui ka energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained). · KÕHRKUDE · Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea, luude otsad jne. · Moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. · Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe abil. Veresooned ja närvid puuduvad. · LUUKUDE · Jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforsooladega
. 4 Tallinn ja labajalaluudest. Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust. 31. Nimeta vaagnat moodustavad luud: vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad. 32. Ristluu-niudeliiges: liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 33. Häbemeliidus: moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 34
deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgustik). Luu väliskatte moodustab luuümbris, mis liigesepindadel puudub. Liigesepinnad on kaetud kõhrega. Luud on varustatud lümfi-ja veresoonte ning närvidega. Käsnaine luuplaadid on korrapärase paigutusega. Nende asetus ühtib lihaste talitluse ja keha raskuse tõttu luudes tekkiva surve ja tõmbejõudude suunaga. Käsnaine struktuur meenutab gooti võlvide arhitektuuri või neid ehitisi, mis püstitatakse ristamisi asetatud palkidest (nt raudteesillad).Kõrvuti asetsevate luude käsnaine lamellide suunad ühtivad ja moodustavad ühtsed luukaared (nt kanna- ja pöialuud)
suurenemisest ning sellest tulenevast nimmenõgususe süvenemisest. 5.nimmelüli asub ristluu kaldtasapinnal (Joonis 1-1). Kui ristluunurk suureneb, suureneb ka ristluu kaldtasapinnga paralleelne raskusjõu komponent ehk nihkejõud. Kui nurk on 30°, on nihkejõud 50% lüli kohal olevast raskusest, 50°-se nurga puhul aga juba 75%. Ristluunurga suurenemine mitte ainult ei suurenda nihkejõudu, vaid süvendab ka nimmenõgusust. Selle tagajärjel lülidevahelise pilu tagumine osa kitnseneb, liigesepinnad lähenevad üksteisele ja liigesed muutuvad raskust kandvaks (Joonis 1-2). Tekkiv liigesepindade kompressioon võib tekitada põletikku ja valu. Suurenenud nimmenõgususe korral võib pitsuda närvijuur lülidevahelises mulgus. Joonis 1-1 Joonis 1-2 Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann
Kõhrliiduste varal seonduvad näiteks lülisamba lülid. Sünoviaalliidused e. liigesed on niisugused liidused, millede puhul liigestuvate skeletiosade vahele jääb kitsas pilujas ruum. Liigestuvate luude liikuvus on seetõttu tavaliselt suur. Igas liigeses eristatakse liigesepindu, liigeseõõnt ja liigesekihnu. Liigesepindadest on üks tavaliselt kumer ja teine nõgus. Esimest nimetatakse liigesepeaks, teist liigeseauguks. Liigesepinnad on kaetud õhukese liigesekõhrega. Liigesekõhr tasandab liigesepindade konarusi ning oma elastsuse tõttu leevendab tõukeid ja põrutusi. Liigeseõõs on pilujas ruum liigesepindade vahel ja on täidetud veniv-kleepuva sünooviaga (liigesevedelik), mis määrib liigesekõhri. Liigesekihn on tihke sidekoest ümbris, mis suleb liigeseõõne hermeetiliselt ning toodab sünooviat. Liikumise ulatuselt jagunevad liigesed ühe-, kahe- ja kolmeteljelisteks. 20
luid murdumast, võimaldada luude kasvamist sidekoelised ühendid fibroosühendid õmblused tappühend e gomfoos kõhrühendid kõhrliidus sümfüüs luuliidus e sünostoos · liigesed e artikulatsioonid luude liigestuvate pindade vahel on pilu, liikumine palju vabam. Liigesed võimaldavad liikumisi suurema amplituudiga ja väiksema lihasjõu kuluga liigesepinnad liigesepilu liigesekapsel Liigeseteljed e liikumisteljed: frontaaltelg painutus, sirutus vertikaaltelg pööramine sagitaaltelg külgpainutus Liigeste põhitüübid: · üheteljelised liigesed plokkliiges ratasliiges · kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges sadulliiges · kolme(palju-)teljelised liigesed keraliiges lameliiges LIHASTESÜSTEEM
Kõõlused – lihaste ja luude ühendamine, luude omavaheline sidumine Sidemed – liigeste koos hoidmine ja tasakaalustamine 25 Luude ehitus Luude juures eristatakse järgmisi elemente: luuümbris, luu põhikude, luuüdi, kõhrkate (liigese osas), luu otsad (epifüüs), luu keskosa (diafüüs), kasvuplaat (noorukil). Luuümbris (periost) katab luid, välja arvatud liigesepinnad. Luuümbrist läbivad paljud veresooned ja närvikiud, nende kaudu saab luu toitaineid ja moodustuvad uued luurakud. Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis kaitseb, moodustab tihe sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis on luu arenemisel ja kasvamisel suure tähtsusega. Luuümbrise abil paranevad ka luude kahjustused. NB! Luu sisemuse verevarustus toimub luus olevate väikeste kanalite kaudu
annaabi.ee 
