külaliste maksimaalne mugavus ja teenindamisvõimalused. · Ruumi mõõtmed · Kas soovitatakse ka tantsida · Eriline sündmus (pikk pulmalaud, väikesed lauakesed vm Toolid Paigutatakse laua ümber nii, et istujad tunneksid end mugavalt. Igale inimesele tuleks arvestada vähemalt 60-70 cm ruumi. Taldrikud · Koha-e diplomaaditaldrik on kõige suurem, istuja kohta määrav kattetaldrik, millel ei serveerita toitu · Leivataldrik e. Väike taldrik on leiva, salati, saiakeste, kookide tordi söömiseks ning joogikannude ja portsjonnõude alustaldrikuks · Eelroataldrik e. Külmtoidtaldrik e. Keskmine taldrik on eelroogade ja järelroogade söömiseks ning portsjonnõude ja supitaldrikute alustaldrikuks. · Pearoataldrik e. Praetaldrik e. Suur taldrik on pearoogade söömiseks ning serveerimiskausside alustaldrikuks · Supitaldrik on suppide söömiseks. Supitaldrik pannakse alustaldrikule
büroohoonetes - büroode töötajad ja nende kliendid; bensiinijaamades - turistid, autosõitjad, noored. Kohvikute klientide soovid: puhkepausi pidada ja kerget einet saada, ajalehti ja ajakirju lugeda, puhata ja sõpradega aega veeta. Kohvikute menüü: tee ja kohv, sageli ka espresso, cappuccino, cafe au lait ja paljud maitsekohvid ja teejoogid; karastusjoogid, veed, mahlad; pagaritooted – pirukad, saiakesed, erinevad võileivad, täidetud batoonid, koogid. Mõned kohvikud pakuvad ka hommiku- ja lõunaeineid, jäätist ja jäätisekokteile. Kohvikuid on kolme tüüpi 8 1. Iseteenindamisega kohvikud Teenindusliin: Ettevõttesse sisenedes saab klient kohe aru, kuidas on vaja toimida. Menüü on nähtaval kohal.
Mäletatakse vanemate õpetust: ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus." See oli üks välise kombekohase korra kohta esitatavais nõudeist. [] Eestlane sõi argi- ja pühapäeval söögikorras alati ühe toidu. Tänapäevases keeles ja arusaamises tuleks öelda, et eestlasel polnud mitmekäigulist lõunat, vaid päevane tugevam toidukord, oli see siis õhtul või lõuna ajal, sisaldas ühe toidu kas äsja valmistatud või soojendatud leeme, roa või pudru. [] Eestlase põline toiduaine eelmistel sajanditel oli teravili ja kõige tähtsam teraviljatoit oli leib. ,,Rukkileib on peremees" või ,,Rukis on maja peremees," kinnitas vanasõna, ja ,,Peremees peab ikka lauapääl olema" (Häädemeeste). Leib hapupiimaga või selle puudumisel kördipiim, ivajook, rokk, taar või kali leiva peale rüüpamiseks loeti juba söögikorra eest. Kui leivale mõnikord ka võid peale sai või silku kõrvale võtta oli, polnud küsimustki toidu nappusest
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
) heleda värvuse säilitamiseks (ka mõningaid kalaliike) · Praadimine praadimine väheses (pannkoogid, kotletid, köögiviljad) rohkes rasvas (linnuliha, tooreid kartulid friipraadimine (kartulid, pirukad) nõrutatakse pärast röstimine (leib, sai) grillimine (looma-, linnuliha või kala) küpsetamine (liha, kala, pirukad, kartuleid) töötlemine mikrolaine ahjus 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral · Laktoositalumatus Laktoositalumatus on haigus tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti porobiootilisi toiduaineid, sest need eritavad
See on väga kange. Teised traditsioonilised joogid sisaldavad riisi ning makgeollit ja dong jud. Makgeolli on Koreale unikaalne ning on valmistatud segades riisi ning odra või nisu veega ning jäetakse käärima. See sisaldab väga vähe alkoholi. Alkohoolseid jooke tavaliselt serveeritakse koos kuivatatud vetikatega, pähklite või kalmaariga. Lõuna-Korea toodab ise õlut, kuna kaubamärkidega õllede sissevedamine on väga kallis. Lõuna- Korea valmistatud õlu ei ole tuntud väljas pool riiki, kuna see ei ole nii hea kui mujal maailmas. On ainult kolm õllebrändi: OB, Cass ja Hite. Need kõik on odavad ning kättesaadavad. Juuakse ka väga palju teed, eriti palju rohelist ning ka ginseng teed. Söögi kõrvale tavaliselt juuaakse riisi jooki shik-hye. Toitumise traditsioonid. Tähtpäevadel ja pühadel on omad kombed, toon mõned näited. Uue aasta esimesel päeval alustavad korealased oma päeva tteokgukiga ehk viilutatud riisikoogi
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
heeringarullid, täidetud munad, rosolje või kartulisalat, saiakesed, kringel, tort, kompott. Kindlasti on laual õunad, pähklid, eksootilised puuviljad (peamiselt mandariinid või apelsinid), aga ka kommi ja präänikuid. Erilise staatuse on säilitanud piparkoogid, mida ostetakse poest ja valmistatakse ise. Tänapäeval on võimalik valida erinevate vormide vahel, samuti on valida, kas teha suhkruvõõbad ise või osta poest. Jookideks morss ja mahlad, õlu, vahuvein, viimasel paaril aastakümnel ka glögi. Kuna maitsvat õlut on tänapäeval laias valikus poest saada, siis suurte jõuluõllelaaride valmistamine, mis oli tavaline veel 1980. aastatel, on jäänud märgatavalt vähemaks. 20. sajandil olid eriti kuulsad Saaremaa ja Hiiumaa murdjad koduõlled, millele kanguse tõstmiseks ja pähehakkamiseks mõndagi hulka segati. Enamasti oli sekkapandav õllemeistri saladus. Vanal ajal visati jõulukahja õlgedele, saunakerisele, kaevu, ja loomadele
moodustuvad väikesed veetilgad. Mida rohkem niiskust aurustub, seda suuremaks veetilgad muutuvad ja lõpuks voolavad need kile mööda alla ning tilguvad kile mööda alla ja tilguvad veenõusse. Sellise aparaadiga saab ka vett puhastada. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003, lk 20 - 21) ÕHU JA SOOJUSE UURIMINE Tegevus 1. Võta kaks supitaldrikut ja täida need veega, mõlemad taldrikud võrdselt. 2. Aseta mõlemad taldrikud aknale päikese kätte. Ühe taldriku ette lahtine raamat, nii et taldrik oleks varjus. Teine taldrik peab seisma päikese käes. 3. Kontrolli taldrikuid korrapäraste ajavahemike tagant. Otse päikese käes seisvast taldrikust kaob vesi kiiresti, kuid varjus seisvast taldrikus on suurem osa vett alles. Miks vesi ära kaob? Päike annab soojust ja soojus paneb vee kiiremini aurustuma. Vesi tõuseb veeauruna õhus üha kõrgemale, kuni jahtub täiesti ja moodustab pilve. Päike ja tuul teevad koostööd.
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leivanädala korraldajad-läbiviijad! Pr
Loodus valmistub kevade vastuvõtuks. Maapind lõhnab samblast, kulust ja mädanenud lehtedest. Põõsastes on kuulda juba hõbekellukeste helinat, pidevat ja sädelevat. Kollakas kevadrüüs talvikesed laulavad rõõmuviise. Päikesekiirte soojus avab kõikjal kevadmuusika. Nagu sädelev smaragdroheline vaip on varakevadine orasepõld. Suures kõrguses, päikese rõõmuküllastes kiirtes, supleb helisevalt põldlõoke. Kõrgelt on näha, kuidas jänes lippab võsastikku, kuidas künnivaresed lendavad parvedena põllule, sulama hakanud põllumullast ussikesi otsima, kuidas kuldnokad askeldavad oma pesakasti juures. Kevade tunnuseks on kõikjal puhkev rohelus. Okaspuud on haljad aasta ringi. Nendele kevad nii tormilisi värvimuutusi kui lehtpuudele kaasa ei too. Järelikult tuleb kevade esindajat otsida lehtpuude seas. Milline lehtpuu on esimesena ettejuhtuv? Nii õues kui metsas on selleks kask
sõbrannad, ning pruudivend. Viimane oli juhtiv tegelane pulmamängudes ning tema peale jäi ka pruudi varastamine, kui peiupoisid valvsuse peaksid kaotama. Vanad eesti pulmad olid enamasti kahe otsaga, see tähendab, et esimene osa pulmapeost peeti pruudi kodus ja tagumine osa peigmehe kodus. Varasemal ajal oli pulmakoti põhitoiduks leib, millega oli seotud palju uskumusi ja maagilisi toiminguid. Vana pulmatoit oli klimbisupp, mida keedeti lambalihast. Jookidest oli muidugi kõige tähtsam õlu. Pulmarong sõitis alati suure kära ja kellahelinaga, kõige ees ratsutasid peiupoisid, esimesel vankril oli isamees, temale järgnes peigmees ja siis edasi ülejäänud peigmehe poolsed pulmakülalised ehk saajarahvas. Nende saabumine oli kõige laulurikkam osa pulmast. Pruudikodus söödi ja joodi ning edasi mindi peiukoju. Teel lapsepõlvekodust uude koju pidi pruudi nägu kindlasti kaetud olema. Pulmad peigmehe kodus Uue kodu uksest talutas pruudi sisse kas ämm või isamees
Sugulased, tuttavad ja samas külas elavad inimesed kiirustasid leinamajja hüvastijätuks peamiselt päevasel ajal. Igaüks tõi midagi kaasa, tavaliselt toodi küünlaid. Vaeste inimeste matustele tuldi tavaliselt annetustega: toodi riiet, küünlaid, jahu, võid jne ( 1999: 521). Kollektiivne abistamine toidukraamiga eksisteeris ka Eestis. Surnuvalvajad ja peielised tõid leinamajja lisaks leinakimbule või -pärjale pudeli alkoholi või toidukraami, milleks võisid olla kodus küpsetatud pirukad, kringel, kook. Tänasel päeval on see komme säilinud vaid mõnedes Kagu-Eesti külades (Torp-Kõivupuu 2003: 73). Linnades seda tava praktiliselt ei esine. Eestis osales surnuvalvamisel mitu inimest, enamasti küla noored, aga ka külanaised, lähedasemad inimesed, viinahimulised meesterahvad (sisuliselt palgalised surnuvalvajad) ning need, kes ärasaatmisele ei tulnud. Valvama kedagi ei kutsutud, igaüks tuli, millal tahtis. Valvajatele pakuti süüa ja juua (Torp-Kõivupuu 2003: 69, 133).
· Jomkippur lepituspäev · Pesach e paasapühad · Sabat hingamispäev - 7. päeval ei tohi teha tööd - Reede päikeseloojangust laupäeva loojanguni · Kasrut seadused toitumise kohta - Kosser lubatud toit - Treife keelatud toit (karploomad, sealiha, jänes, küülik, kaamel, mäger) - teatud loom, lind, kala - teatud tapmisviis (shechita) rituaali järgi - Verekeeld - Toiduvalmistamisreeglid (piim ja liha, toidunõud) SEADUSE MEENUTAJAD: (iseloomulik) · Tefillin palvekapslid otsmikul ja käel (vasakul) · Tallit palvesall (paremal) · Payot oimulokid · Jarmulke/Kippa müts
dekstoosi ehk viinamarjasuhkrut (viinamarjades sisaldavad enim glükoosi). Glükoos imendub verre kiiresti, seetõttu kasutatakse seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Täistoor-roosuhkur Täistoor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid 5 ja muud toitained
Amerikka Ameerika amerikkalainen ameeriklane amfiteatteri amfiteater ampua lasta, tulistada ansaita teenida; ära teenida ansio palk, töötasu, tasu antaa anda anteeksi palun vabandust! antibiootti antibiootikum antibioottikuuri antibiootikumikuur A-olut (kange) õlu apteekki apteek apu abi areena areen arkipäivä argipäev, tööpäev artikkeli artikkel arvata ära arvata arvostelija kriitik, arvustaja arvostelu arvustus, kriitika asema jaam asia asi asia asi asiakas klient aste kraad asti kuni astia nõu, anum
· Esmalt laula tavalise häälega. · Nüüd muuda häält ja õhuta last sind matkima. Katseta erinevaid hääletoone: - kõrge hääletoon, - madal hääletoon, - mahe hääletoon, - ninahääl (hoia laulmise ajal nina kinni). Mäng aitab lapsel tutvuda erinevate kõnemudelitega HIPP-HOPP! · Arenda lapse keeleoskust lugedes järgmist salmi ja tehes nõutud liigutusi: "Hipp-hopp! Hipp-hopp! (Hüppa nagu jänes.) Hipp-hopp! Stopp! (Jää seisma.) Olen päevast väsind ma, (haiguta) lähen heidan magama." (Viska ennast pikali.) · Kui oled hüplemise lõpetanud, küsi lapselt, miks jänku ära väsis. · Vihja põnevatele asjadele, mida jänes võis hüpeldes näha. · Rääkige paikadest, kuhu jänes võis sattuda - aed, tänav, mets jne. · Paku lapsele sõnu ja sa üllatud, kui ruttu mõtleb ta välja oma salmi. ÜKS VÄGA ARMAS LAPS
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähiko
Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti lipp, Rootsi aeg, Prantsuse lennuk, Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tène'i kultuur, Saaremaa dolomiit, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Maastrichti leping, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda, Austria õlu, Maroko apelsinid, Tallinna kilud, Camemberti juust, Hispaania avang, Hiina köök, Rootsi laud, Türgi saun, Siberi katk, Rootsi punane. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1. taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, jaapani seeder,
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
9 Suvi saabus. Enne jaani Läksid lapsed laagrisse. Isa jälle laagerdama Pani suure vaadi õlut. Suvi möödas. Lapsed suured- Kõik ei mahu kaadrisse. Isal jälle pilt on taskus Ja ka õlu maitseb mõrult. Neli hommikut ja üks õhtu Septembrihommik. Joonas ärkas imelise tundega, aga nad olid esimesel koolipäeval sissemaganud. Kõik olid mures ja hakkasid sebima. Emal oli õhtul hammas valutanud ja ta ruttas kähku arsti juurde. Lapsed- Harri, Ingver, Joonas pidid täna ise hakkama saama. Saadi riidesse, aga lilledega juhtus äpardus, nad jäid ukse vahele ja roosiõied murdusid ära. Harri soovitas
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
all, kasvatati otra, nisu, rukist, tatart. Tolleaegne vili koosnes peamiselt kõrrest, viljatera oli väga väike. Enamik toite tehti teradest või jahust. Leiba ja putru söödi lisandiks supi või liha kõrvale. Viikingid harisid ka köögiviljaaedu. Kasvatati herneid, sibulat, putke, porgandit. Mune, piima, liha ja rasvu igapäevaseks toiduks saadi kariloomadelt, kes olid sel ajal pisut väiksemad kui praegused lehmad ja lambad. Liha polnud igapäevane toit, pudru kõrvale söödi pigem kala või linnumune. Toidulisa andis ka jahil käimine. Viikingid küttisid hirvesid ja põtru, mitmesuguseid linde, hülgeid ja morski (kellelt said peale rasva ka nahka ja kihvu), püüdsid vähki. Viikingite ajal oli suurem osa maast kaetud tiheda tamme- või pöögimetsaga. Metsast korjati seemneid, pähkleid ja marju. Viikingite toidulaual oli ka mesi. Mõnel pool koguti seda metsmesilastelt, aga teatakse ka viikingeid, kes tegelesid mesindusega.
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
"Mul on nälg, aga ma arvan, et täna ärme edasi liigu. Äkki tullakse rususid läbi kammima," arvas Miina. "Ma loodan ka. Aga nälg on küll suur," ütlesin ma. Ma märkasin ühte kohvrit meie poole ulpimas. "Äkki on seal kohvris midagi söödavat?" arvasin ma ja õngitsesin selle veest välja. Hakkasime Miinaga kohvrist asju välja kookima. Seal sees olid kaks mineraalveepudelit, valuvaigistit mis tulid meile väga kasuks, pähklid, pirukad, läkaköha surruti, paberid, pastakad ja riided. Need asjad olid väga hästi kokku pakitud ja kohvrisse mahutatud. "Jee!!! Nendest asjadest on meil palju abi!" rõõmustasime. "Näe! Seal on veel paar kohvrit!" märkas Miina. Need kookisime ka välja ja sealt saime palju vajalikku. Me saime kõhu veidike rohkem täis ja ka riideid rohkem ümber. Meie juurde ujus veel üks spordikott. Selle võtsime ka veest välja. Seal aga polnud midagi muud peale täispuhutava alusmadratsi.
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
