(taine liha 20%, rasvases vähem). Valke leidub ka sidekoes: kelmetes, kõõlustes ja kõhres. Lihas leiduv rasva hulk on väga varieeruv, see oleneb liha liigist, rammususest ja jaotustükist. Rasv asetseb peamiselt siseelundite ümber ja naha all. Mineraalained paiknevad peamiselt tailihas ja lihamahlas. Üsna palju on kaaliumi, rauda ja fosforit (eriti
Tagaosa lihased moodustavad korrapärase lihastegrupi. Ilusa lõikepinna ja väga napi rasvasisaldusega liha! · Veise välisfilee sobib praadimiseks pihvidena, ka minutipihvidena. Väga tuntud on veise välis- või sisefileest tehtud piprapihv. Välsifileed sobib ka grillida, ribadena woki- ja pajarooga lisada, suure tükina barecue- või praeahjus küpsetada. Väga maitsvad on välisfileest fileerullid, fileetaskud ja täidetud fileelõigud (hästi klapib veiselihaga kokku pekisem sealiha, nt. peekonilõigud). Välisfilee peal olev kelme eemaldatakse see ei sobi toidu valmistamiseks. Tükki iseloomustab puhas tailiha ja ilus lõikepind, ühtlane ning korrapärane välimus. · Veise sisefilee on tõeliselt pehme ja väga kallis liha. Sellest saab teha parimaid roogi piprapihve, chateaubriandi, fileemedaljoni, boeuf a-la tatari jne. Samuti sobib see täidetuna näiteks ahjus küpsetamiseks, grillimiseks, praadimiseks ja barbecueks.
Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus-võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9- 14% sidekudet), 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% Toiduks kasutatavad lihaliigid
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete tehnoloogia I kursus Jaanika Jaanus Joosep Kärg SIGA Olustvere 2012 SEALIHA MAGUSHAPUS KASTMES Lõika sealiha suupärasteks tükkideks ja sega sojaksatmega. Lase pool tunid marineerida. Lõika paprikad suupärasteks tükkideks ning porgand õhukesteks viiludeks või ribadeks. Sega kokku kaste ja lase keema tõusta ning keeda 5 minutit. Hoia edasi seda soojas. VAlmista tainas. Selleks klopi muna koos õli ja veega lahti. Lisa sool ja mõlemad jahud ning klopi edasi, saad ühtlase, ilma klimpideta taina. Kasta lihatükid tainasse,
sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas ei ole kiudaineid ja on vähe süsivesikuid (v.a siseelundid) Sisaldab B grupi vitamiine, fosforit ja rauda Liha värvus- sõltub müoglobiini sisaldusest lihas- veiseliha, sealiha, lambaliha,talleliha,vasikaliha, ulukiliha.... LIHA LIIGITUS TERMILISE SEISUNDI JÄRGI: 1) värske liha - peale looma tapmist ei sobi toidu valmistamiseks, peab seisma 24 tundi (laagerduda), temperatuuri null lähedane 2) jahutatud liha - 0+4 (sisemine t) kõige parema maitseomadustega, säilib paremini 3) laagerdunud ehk toorvalminud liha - tumepunase värvusega; valmistamise viis: vaakumpakendis, 1-2 nädalat, null kraadi juures, saadakse kiiresti valmiv liha
pipardest kõige värskema ja kuivatatult jahvatatud kujul. Parim aromaatsema maitsega (mahedam kui värskelt koorituna, jahvatatuna kaotab valge- ja must pipar). Müüakse suure osa oma maitsest. Asendamatu kuivatatud teradena, purustatuna ja komponent wokiroogades, sobib konserveerituna veiniäädikalahuses. linnu-, lamba- ja sealihaga, samuti. Kasutatakse kastmete, sea-, veise- ja lambaliha, hakkliha, maksa ja ka teiste lihade maitsestamiseks. Must pipar saadakse poolküpsest pipramarjast. Kuivatatuna on marjad krimpsus, pruunikat või mustjaspruuni värvi. Must pipar on pipardest vürtsikaim, tugeva aroomi ja täidlase maitsega. Saadaval kuivatatud teradena, tükeldatuna, purustatuna ja Kurkum (kollajuur) on maitselt terav jahvatatuna. Sobib hakkliha, veise- ja ja veidi mõrkjas-hapukas. Erkkollase
..........................................................................................................16 2.2.4 Tarrendtooted.....................................................................................................16 2.2.5 Külmutatud tooted:............................................................................................16 2.2.6 Küpsetatud lihatooted........................................................................................16 2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote.................................................................................16 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal....................................................17 2.3.1 Turu Kaubamaja................................................................................................18 2.3.2 Rakvere Maxima................................................................................................21 3 LIHA...............................
LIHA EELTÖÖTLEMINE Värske liha tunnused: Lõhn suhteliselt nõrk, kuid meeldivalt värske; Liha pind niiske ja kergelt läikiv Värvus liigile omane Veiseliha tumedam punane, nooremal loomal suhteliselt heledam. Lihaskudede vahel olev rasv on kvaliteetsel lihal jaotunud ühtlaselt valgete täppide või triibukestena. Noorematel loomadel rasv ühtlaselt valge ja läikiv, väga vana veise rasv kollakas (vaakumis paistab liha tumedam) Sealiha veiselihast kahvatum, väga valkjat sealiha ei soovitata osta, sest kuumtöötlemisel tõmbub tugevasti kokku ja jääb tuim. Liha ebaharilikult tumeroosa (kas kult või väga vana siga) kuumtöötlemisel ebameeldiv lõhn. Hea sealiha on sõrmega vajutades tugev ning tekstuur on tihe. Lambaliha noore lamba liha tugevalt roosakas punane, rasva väga vähe ning olemasolev on alati puhasvalge. Vana lammas liha tumepunane, omab sageli ohtra nähtava rasvaga (tugevalt
Hautatud lihatoidud: Pikitud liha-veiseliha, põdraliha, selja-või tagatükk 1,5 kg suuremad tükid, pikitud Rulaad-veiseliha,lambaliha,vasikaliha,1.5-2kg lihatükid, vasardatud, rulli keeratud Liharullid-veiseliha, vasikaliha, ovaalse kujuga rullid, seotud, portsjonis 2tükki. Klopsid-veiseliha kintsutükk, seljatükk 1,5-2cm paksused viilud, 160g, ovaalsed. Asuu-veiseliha kintsutükk, labatükk 4x2-2,5x2 cm kangid, portsjonis 160g Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha kuubikud 20-30g portsjonis 160g Raguu-Kondiga kuubikud 40g,portsjonis 130g hautakse kastmes Pilaff-Lambaliha abatükk, rinnatükk kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g riisiga Risto-kõik lihaliigid kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g koos riisiga Stroogonov- veiseliha, kangid portsjonis160 g kuumutatakse koos tomatikastmega Pajaroog-Veiseliha, sealiha, küülikuliha, vasikaliha, portsjonitükid 160-200g Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5, lehekülg 85-87
Rasvkude: · Osatähtsus 0,6-40% · Rasvasisaldus ja ladestumine loomaorganismis, samuti värvus, maitse, lõhn, sõltuvalt looma liigist, tõust, vanusest jt. teguritest · Kõige rohkem rasva leidub seaorganismis · Suurem osa rasvast ladestub naha alla, kõhuõõnde ja lihaste vahel. · Liha, milles on palju lihastevahelist rasva, on mahlane, õrn ja hea maitsega · Rasva väärtus sõltub looma liigist ja vanusest · Nii on noortel veistel rasv valge, vanadel aga kollane · Searasv on valge, roosaka varjundiga, lambarasv valge Luukude: Luud jagunevad kuju järgi: 1. Toruluud · Jäsemete luud, mis on seest täidetud üdiga (noorloomade üdi punane, vanadel kollane) 2. Lameluud · ribi-, laba- ja vaagnaluud 3. käsnjadluud · pealuu Luude hulk sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja rammususest Luude osakaal: · veistel 7-32% · sigadel 7-13% · lammastel 8-17% Liha liigid: · veiseliha
Liharoad restoraniköögis Iseseisev töö 031K Kristel ja Geidy VEISEROAD Rostbiif Kondita veiseliha, sinep, must pipar, sool Valmistamine: 1. Hõõruda liha sinepi ja pipraga sisse, pruunistada pannil kõrgel kuumusel. 2. Tõsta ahjuplaadile ning raputada üle soolaga. Küpsetada 180°C juures 30 minutit või kuni liha sisetemperatuur on 60°C. Serveeri sinepikastmega. Rulaad Veise sisefilee, petersell, mündilehed, salvei, sool, pipart, küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see
karusnahalambad. Eestis leidus tollal veel parandamata maalambaid, aga kuna neid ei tunnustatud, siis neid tõuraamatusse ei märgitud.Nõukogude Eestis oli eesti tumedapealiste ja valgepealiste lammaste aretustöö edendajaks Eesti Liha Villalammaste Riiklik Tõulava. 1990. aastal taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, kes tegeleb lambakasvatuse arendndamisega Eestis. Lambaliha on kergesti äratuntava rikkaliku maitsega. Hea ja kvaliteetne lambaliha on kõrges hinnas ning sellest saab valmistada väga atraktiivseid ja maitsvaid roogi.Lambaliha maitse võib kardinaalselt erineda ja sõltub sellest, kas suutäieks on õrn ja hõrk talleliha või tuim ja nn kasukamaitseline vanaloom. Gurmaanid hindavad õrna ürdise maitsega lambaliha, seega mahlakatel niitudel kasvanud lammast.Lambakasvatus ja lambaliha söömine ei ole Eestis veel kuigi levinud. Seda vastupidiselt
Metsloomade ja -lindude liha kasutamine toiduvalmistamises Referaat Kuressaare 2010 Ulukiliha Nimene on oma olemustelt karnivoor. See tähendab, et meie organism on kohastunud liha söömiseks. Tavapäraselt ollakse harjunud sööma kas linnu-, veise- või sealiha, kuid kui tutvusringkonnas on mõni jahimees, siis võib juhtuda, et seisate silmitsi ulukiliha käntsakaga. Ulukiliha eelistest Nüüd, mil aktuaalseks on muutunud tervislik ja nn loomulik toit, siis midagi puhtamat on raske leida. Ulukid, keda süüakse, jooksevad metsast vabalt ringi, nende poolt söödav toit on puhas ning stressi nad ei põe. Muidugi tuleb enne metslooma liha toiduks valmistamist teha tarvilikud analüüsid, veendumaks liha toidukõlblikkuses.
Valmistamine Tänapäeval ei kasutata hakkimiseks enam nuga ega hakknuga, vaid hakkmasina. Eriomadused Et hakklihas on lihaskiud väikesteks tükkideks tükeldatud, valmivad hakklihatoidud palju kiiremini kui terveid lihatükke sisaldavad toidud ning hakkliha võib süüa ka toorelt. Riknemine Et hakkliha pind on suurem kui tavalisel lihal ning rakumembraanid on osaliselt purustatud, rikneb toores hakkliha väga kiiresti. Sellepärast on paljudes riikides välja töötatud hakkliha müümise eeskirjad. Näiteks Saksamaal tohib pakendamata hakkliha müüa ainult valmistamise päeval. Hakklihas suhteliselt kiiresti levivate ning inimesel haigusi tekitada võivate bakterite seas on Escherichia coli (soolekepike), salmonellad ja listeeriad. Et bakterite paljunemist takistada ning sellega ka säilivust parandada, on tehtud katseid hakkliha tööstuslikul tootmisel lisada sinna piimhappebaktereid nagu jogurti ja juustu puhul. Hakkliha säilitamine.
Lihatoodete tehnoloogia Lihatooted on lihast valmistatud või liha sisaldavad tooted, mida on töödeldud sellisel viisil, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Toode võib lisaks lihale sisaldada ka muid toiduaineid. Tooteks ei loeta liha, mida on ainult jahutatud või külmutatud (see on värske liha), samuti hakkliha ja tükiliha. Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud.
Toiduenergia põhilised allikad on rasvad ja süsivesikud. Valke hakkab organism kasutama alles rasvade ja süsivesikute defitsiidi korral. 11.Soovitatav liha tarbimisnorm meie kliimapiirkonnas. Erinevate lihaliikide tarbimine Eestis Meie kliimapiirkonnas on soovitav liha tarbimismäär keskmise inimese kohta 64 kg aastas ehk 175 g päevas. 2011. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 73,1 kg liha ühe elaniku kohta. Kõige väiksema osakaaluga kogu Eesti lihatarbimises on aastaid olnud lambaliha. Põhjusena võib välja tuua tootmise sesoonsuse, kvaliteetse liha vähesuse, vähesed tarbimisharjumused ning suhteliselt kõrged jaehinnad. 2011. aastal kasvas sealiha tarbimine. Veise-, lamba- ja kitseliha tarbimise dünaamika ei muutunud, kuid vähem tarbiti linnuliha. Toidule kulutatakse sissetulekust 30%, seejuures lihasaadustele 26%, teraviljasaadustele 20%, piimatoodetele 15%. 12. Liha morfoloogiline koostis 1
olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid.Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas). Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha
Enim grillitav tükiliha on sea kaelakarbonaad (ühtlaselt läbikasvanud mahlane liha), mis on parim nii saslõkiks kui grilllihaks. Grillimiseks sobivad väga hästi ka sea sise ja välisfilee, peekon ning loomulikult sea ribi, mis on eestlaste üks lemmikuid. Suurepärase grillroa saab lamba karreest ja ribist. Sobilikud on ka sea sabad, jalad, kõrvad ning ka sea/veise/vasika ja lamba maks. Grillivarustuse hulka kuuluvad loomulikult grill, süsi või puit, süütematerjal, tikud, grilltangid, foolium ja vesi vms leekide kustutamiseks. Vaja läheb ka ahjuroopi süte segamiseks, traatharja grillresti puhastamiseks, grillpintslit, vardaid saslõki või lisandite jaoks. Head on kandilise ristlõikega metallvardad, mis juhivad hästi soojust ega lase lihal pöörelda. Kui kasutate puuvardaid, tuleb neid kindlasti eelnevalt vees leotada. Et liha ei jääks varda külge kinni, määrige vardaid toiduõli või küüslauguga
Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid,
Maks Siseelunditest on maks kõige vitamiinirikkam, selles leidub 15 vitamiini. Samas tuleb arvestada, et see on organ, kus tehakse kahjutuks organismi saabunud toksilisi aineid. Sestap võib maks sisaldada ka kahjulikke aineid, mistõttu on oluline nõuetekohane kuumtöötlemine. Samuti rikneb maks tunduvalt kiiremini kui liha, kuna sinna jääb suur kogus verd. Maks seob halvasti vett, kuid hästi rasva, selle tõttu sobib ta määrdelaadsete roogade valmistamiseks (nt pasteedid. Toidutegemiseks on vaja maksa ette valmistada. Maksa katab õhuke kelme (nn grillimise või praadimise jaoks), mis tuleb eemaldada, lükates näpud selle alla. Seejärel näppe järjest edasi lükates saamegi eraldada kelme ilma nuga kasutamata. lisaks võiks maksa küljest ära lõigata nähtava rasva ja kõhred ning kõik suured sooned, mis jooksevad maksast läbi. Maksa võib kasutada terve tükina, lõikudena, ribadena või kuubikutena. Eriti hästi sobib see praadimiseks, grillimiseks
Enne kasutamist tuleks kadakamarju muljuda või purustada. Vürtsköömen: Köömne sugulane, kuid erineva maitsega. Seemneid kasutatakse tervelt või jahvatatult. Nende maitse küllaltki tugev, hapukas, vähe magusavõitu, kergelt mõru. Seemnete röstimine tugevdab maitset veelgi. Sobib kasutada marinaadide koostises, eriti hästi sobib lamba ja linnulihatoitudega. Sinepiseemned: Sinepiseemneid on nii valgeid kui musti. Sobivad kasutamiseks marinaadides ning eriti hästi sealiha, kala ja seentega. Paprika: on väga levinud grillimaitseainete ja -marinaadide koostisosa. Enne lisamist kuumuta paprikapulbrit kuumas õlis, nii saad veel ilusama värvi ja ka maitsed tulevad paremini esile. Piri-piri: Sobib ainult terava maitse armastajatele. Purusta soovitud kogust (tavaliselt maksimaalselt pool kauna) piri-piri näppude vahel, soovitame kasutada kindaid või pärast hoolikalt käsi pesta. Ürdid
tulelt. Umbes veerand tunniga hägune fraktsioon setib ja selgem leem valatakse pealt teise anumasse. Kontsentreeritud puljong - neid keedetakse nagu lihapuljongeid, ainult keetmise aeg on pikem 8-10 tundi. Tükeldatud ja röstitud maitseköögiviljad lisatakse puljongile 3 h enne keetmise lõppu. Puljongid kurnatakse ja keedetakse kokku s.t. keedetakse kaaneta nõus, maht väheneb oluliselt, maitse tugevneb. Seejärel jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Aspikk kange, selge ja hästi tarretuv hele puljong, mida kasutatakse tarrendis roogade valmistamiseks. Kõige parema aspiki saab vasika- või veisejalgadest, vasikapeadest. Konsomee e. selge puljong lihast või kalast keedetud selge leem, mida serveeritakse mitmesuguste lisanditega. Milliseid suppe võib pakkuda pearoaks ? (nim. 5) Kapsasupp, rassolnik, seljanka, bors, Minestrone Hakkliha Seguhakklihad (valikud poes): · Kodune hakkliha 50% sea- ja 50% veiseliha
Umbes veerand tunniga hägune fraktsioon setib ja selgem leem valatakse pealt teise anumasse. Kontsentreeritud puljong. Neid keedetakse nagu lihapuljongeid, ainult keetmise aeg on pikem 8-10 tundi. Tükeldatud ja röstitud maitseköögiviljad lisatakse puljongile 3 h enne keetmise lõppu. Puljongid kurnatakse ja keedetakse kokku s.t. keedetakse kaaneta nõus, maht väheneb oluliselt, maitse tugevneb. Seejärel jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Aspikk on kala- või lihaleemest valmistatav läbipaistev tarrend, mida kasutatakse liha- või köögiviljaroogade ümbrisena. Konsomee on selge puljong. Milliseid suppe võib pakkuda pearoaks, nimeta 5. Kapsasupp, rassolnik, seljanka, bors, frikadellisupp VIII praktikum Seguhakkliha (valikud poes) Kodune hakkliha 50% sea- ja 50% veiseliha; 70% veise- ja 30% seahakkliha; 50% veise- ja 40% sealiha; 70% sea- ja 30% veiseliha; Peremehe hakklihasegu 37% veise- ja 27% sealiha.
jahutatakse kiiresti Maksal lõigatakse ära sapijuhad ja sooned. Suurte loomade maksa leotatakse külmas vees, vett aeg-ajalt vahetades. Suurte loomade maksadel eemaldatakse ka seda kattev kile. Väikeloomade maksal kile eemaldamine oluline ei ole. Mõrkja maitse mahendamiseks võib ka väikeloomade maksa leotada mõni tund piimas. Maks tükeldatakse risti koekiudu, tükkide suurus sõltub valmistatavast roast. Neerud pestakse hoolikalt, eemaldatakse rasv ja uriinisooned. Selleks lõigatakse neerud pealt lahti või pooleks. Neerud pestakse uuesti, vanemate loomade neerusid leotatakse külmas vees 3-4 tundi. Seejärel neerud kupatatakse. 1kg neerude kohta võetakse 5L vett. Neerusid kupatatakse 15-20 minutit, vajaduse korral vahetatakse vett. Peale kupatamist neerud jälle pestakse ning tükeldatakse ristikiudu õhukesteks viiludeks. Kupatamist ei vaja üksnes vasikaneerud Aju pestakse ja pannakse 1-2 tunniks külma hapustatud vette likku
Liha kui toiduaine on meie toidulaual toitude kuningas, iga korraliku kõhutäie alus ja täiusliku toidulaua eeldus. Lihas on esindatud kõik jõu ja energia saamiseks vajalikud ained. Juba inimkonna algusaegadest saadik on liha olnud üks olulisemaid toidutegemise komponente. Esialgu kasutati metsloomade ja -lindude, seejärel juba ka kodustatud loomade- ja lindude liha. Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused. Eestimaise sealiha kvaliteet on väga kõrge ning seakasvatusse investeeritakse meil järjest enam. Eestis müüdavast lihast ongi valdav enamus kodumaise päritoluga. Eelistame kodumaist liha eelkõige usaldusväärsuse, värskuse ja kõrge kvaliteedi tõttu. Just nimelt kvaliteet ongi lihade valiku puhul kõige olulisem näitaja. Liha on muutunud eestlaste toidulaual järjest olulisemaks. Ühelt poolt on sellele kaasa aidanud suurem teadlikkus, teisalt küpsetamisviiside rohkus. Kindlasti mängib rolli ka
Fariinsuhkr - suhkrule on omane tume siirupikiht suhkrukristallide pinnal. See suhkur sobib hästi piima, jogurti, helveste ja pudru maitsestamiseks ja kaunistamiseks. Farfalle liblikakujuline pastasort Flambeerimine - magustoidu kange alkoholiga ülevalamine ja selle põlemasüütamine Füüsal - füüsali vili on paljuseemneline mari, kasutatakse kaunistuseks, kompottide valmistamiseks. Fedelini pastasort peenikestes spagettidest. Falukorv - (Rootsi) ehk maakeeli Faluni vorst on üks rootslaste püsivaid vorstilemmikuid, mis pakitakse alati punasesse ümbrisesse. Filee pehmeim osa lihast: loomade roietealune ja mõlemal pool nimmelülisid olev õrn liha, lindude rinnaliha, kalade luult eraldatud küljed. Frittima rohkes oils küpsetama Fond konsentreeritud puljong Fondant - pumatimass G Granaatõun lõunamaine puuvili, söömiseks ja mahlade valmistamiseks Greip tsitruseline lõunamaine puuvili
Liha ja lihasaadused (10.loeng) Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv · Liha INQ, KILE! Erinevate kudede valgusisaldus. Kude Valgusisaldus, % Lihased 18-20 Vereplasma 6,5-7,5 Munarebu 15 Munavalge 12 Piim 3,3 Taimede lehed 1-2 Teraviljad 10-16 Puuviljad 0,5-1,5 · Liha hind, tootmine KILE Söödavalgu konversioon Söödavalgu konversioon loomseks valguks
mittetäielikult puhastatud, pool- ja veerandrümbad, tükid tiivad, koivad, kintsud, fileed ja rinnatükid ning rupsid maks, kael süda, lihasmagu. Linnuliha kvaliteet ja säilitamine. Normaalse toitumusega linnukeresid iseloomustab hästi arenenud lihaskude rinnalihased asetsevad ümarjalt mõlemal poolrinnaluu harja, esineb ühtlane mõõdukas nahaalune rasvaladestus. Märgatavaid rasvakogumikke võib esineda hanedel ja partidel. Liha pind peab olema kuiv, rasv valge või kergelt kollakas. Lihaskude tihke ja vetruv, kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. Lihaskoe välispind on kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Lõhn iseloomulik linnu liigile. Jahutatud linnuliha hoitakse temperatuuril 2...6° kuni 48 tundi ja külmutatud liha temperatuuril mitte üle 18° ja säilimisaeg on 3 kuud. 2.6. Soolatud ja suitsutatud liha Soolatud liha. Kasutatakse kuiv- ja märgsoolamist (soolveega), samuti nn.
lihatoidu alusena. 5.7 Krepid Õhukesed ülepannikoogid. 5.8 Pliinid Pliinid on vene köögile iseloomulikud pärmiga valmistatud pannkoogid. Ehtsad vene pliine küpsetatakse spetsiaalsel malmpannil ning need pole kunagi teetassi alustaldrikust suuremad, enamasti veelgi väiksemad. 27 6 Hakklihatoidud ja tarretised 6.1 Seguhakkliha (valikud poes) Seguhakkliha tähendab, et hakkliha ei koosne vaid ühe looma lihast, vaid sinna on hulka pandud ka mõne teise looma liha. Levinuim ongi kodune hakkliha, mis on sea ja veise seguhakkliha. Sea hakklihast ja kodusest hakklihast valmistatud toidud on mahlasemad, veise hakkliha on väherasvasem ja muutub küpsedes kergesti kuivaks. Samas annavad veiseliha vähenerasvasus ja tumepunane värvus hakklihale ilusama välimuse. 6.2 Hakkrulaad
Dixi jogurtijäätised on funktsionaalsete omadustega jäätised, mis sisaldavad atsidofil- ja bifidobaktereid. (Balbiino koduleht: http://www.balbiino.ee/) 4 RAKVERE LIHAKOMBINAAT Rakvere Lihakombinaat on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja. On turuliidrid nii liha, kui lihatoodete osas. Rakvere toodangust leiab nii värsket liha, roavalmistustooteid, kui ka võileivapealset. Sealiha kõrval kasutatakse toorainena veel veise- ja linnuliha. Rakvere pakub oma toodangut mitme kaubamärgi all. Tuntum neist on Rakvere, mis on 2008. aasta andmetel Eesti nelja tuntuima brändi seas. Lisaks toodetakse lihatooteid ka Valla ning Järlepa sarjas. Tervislikke tooteid võib leida Kerge ning Eesti Lihaveise märgiga varustatud toodete seast. Rakveres asuval emaettevõttel on ka kolm tütarfirmat, nendest kaks paiknevad Balti riikides
Tootjad: Gallo Ceva Sante Animale LIHA JA LIHATOOTED Liha on kõrge toiteväärtusega toitaine, millest saab täisväärtuslikku valku, mineraalaineid, vitamiine, rasva. Lihast omastab inimese organism rauda paremini kui teistest toiduainetest. Liha eeltöötlemine sõltub selle eelnevast säilitamisest ja tükeldamisest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Lisaks tükeldatud lihale müüakse ka hakkliha, mille saamiseks liha peenestatakse masinas ühtlaseks massiks Kõrgema toiteväärtusega rupskid : keel, maks, süda, neerud, veri, sea kõrvad, pead ja jalad, sabad jne. Madalama toiteväärtusega: kopsud, magu. Enamik kasutatakse loomade toiduks (näit. veise, ka vasika ja lamba jalad ja pea ilma keeleta) Liha lõigatakse alati risti lihakiudu. Portsjonroogade lihatükke vajadusel vasardatakse mõlemalt poolt puust või metallist vasaraga
................................................................................................ 16 9 E-AINETE TÄHENDUSED.............................................................................................17 KOKKUVÕTE....................................................................................................................18 SISSEJUHATUS Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse meeldiv ja parajalt soolane. Lõhn aromaatne, vürtsine. Keeduvorst on auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud vorst, mille
Laaditakse kutrisse rasvane liha ja kuterdatakse kreemjaks kuni temperatuurini 14 °C. Seejärel kuterdatakse kahes kuni kolmes osas juurde mitterasvane segu ning lisatakse maitseained. Kuterdamise lõpptemperatuur 12–14 °C. Saadakse heleda põhiseguga vorstimass. Kuterdamise lõpuks peab saavutama normaalse kahefaasilise süsteemiga emulsiooni, mille pidevaks faasiks on vesi seal sisalduvate valkude ja sooladega ning dispengeerunud faasiks on vedel või tahke rasv (emulsioon, rasv või õli vees). Moodustunud emulsioon peab olema stabiilne, et moodustuks vorstimass. Emulsioonid on ebastabiilsed siis, kui nad ei sisalda emulgaatoreid või stabilisaatoreid. Lihaemulsioonides kasutatavad emulgaatorid on ebasümmeetrilise molekuliga, mille üks ots on hüdrofiilne (vett siduv) ja teine ots hüdrofoobne (vett mittesiduv). Sellised emulgaatorid paiknevad vee ja rasva osakeste vahel hüdrofiilse otsaga vee poole ja hüdrofoobse otsaga rasva poole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
