5.loeng Kompleksonomeetria Kompleksimoodustamise reaktsioonid Mõisted Ligand Koordinatsiooni arv Kompleksimoodustaja Kompleksonomeetria mõiste Kelaat Dentaatsus : unidentaatne ligand, didentaatne ligand, tridentaatne, tetradentaatne, pentadentaatne, heksadentaatne Kompleksühendite mõiste *Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide)vaheline keemiline side on tekkinud doonoraktseptor mehhanismi järgi. *Kompleksimoodustaja tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid;
Titin 3-3,7 megadaltonit Aminohappejäägid Liikuv Valkude struktuuritasemed Primaarne struktuur- aminohappeline järjestus Sekundaarne struktuur- aminohappejääkide stabiilne kolmemõõtmeline struktuur Tertsiaarne struktuur- kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur Kvaternaarne struktuur- kahe või enama subühiku ehk alaühiku asend ruumis Saperonid Tugivalgud Valgu funktsioonid Kolmedimensioonilise struktuur Ühedimensiooniline järjestus Ligand Ensüümid Kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid Interaktsioonid Valgusüntees Mitmeasteline protsess Ribosoomid Valkude eraldamise meetodid Väljasoolamine erinevad valgud sadestuvad erineva soolakontsentratsiooni juures Dialüüs eraldamine läbi poolläbilaskva membraani Geelfiltratsioonkromatograafia suuremate ja väiksemate molekulide erinev liikuvus läbi geeli Ioonivahetuskromatograafia laenguga valkude seondumine kolonni
Tegelikult esineb palju nüansse ja side ei pruugi olla kovalentse sideme sarnane. Paljusid olulisi nüansse kirjeldavad kvantmehhaanika seadused jm teooriad. IAGL JUHUL, HEAD LIGANDID ON NEED, KELLEL ON VABA ELEKTRONPAAR: Tuntumaid ligande: Kui ligandid seonduvad kompleksimoodustajaga kasutades vaid üht oma ,,kehaosa" (üht aatomit enda molekulist) ja selle vaba elektronpaari siis nimetatakse sellist ligandidte süsteemi monodentaatseks: üks ligand moodustab tsentraalaatomiga vaid ühe sideme (Üks side ühe iga ligandi kohta). Kui aga üks ligand moodustab tsentraalaatomiga korraga mitu sidet, st kasutab korraga mitut elektropaari, et tekitada rohkem kui üks ühendus tsentraalaatomiga, siis kutsutakse sellist ligandi POLÜDENTAATSEKS. Sõnaliide POLÜ- asendatakse konkreetsel juhul liidetega BI-, TRI-, TETRA- jne vastavalt sellele, kui mitu sidet ligand kompleksimoodustajaga on teinud.
Chlorotoxin – klorotoksiin Mis see on? Klorotoksiin on 36 aminohappest koosnev peptiid, millest kaheksa aminohapet on nelja disulfiidsidemega seotud tsüsteiinid. Tegemist on väikesemõõdulise toksiiniga, mis neutraalses keskkonnas (pH=7) on tugevalt positiivse laenguga. Mida see teeb? Klorotoksiin muudab sellega mürgitatud saaklooma liikumisvõimetuks. Paralüüsi kestus oleneb klorotoksiini hulgast. Klorotoksiin on esimene teadaolev kõrge afiinsusega ligand Cl- kanalitele ning blokeerib madala juhtivusega Cl- kanaleid. Ühe kanali sulgemiseks kulub üks ligandmolekul. Kus seda leidub? Leiurus quinquestriatus skorpionides, inglise keeles Deathstalker Scorpion, tuntud ka kui Palestiina kollane skorpion, Omdurmani skorpion, Iisraeli kõrbeskorpion jt, mis on seotud loomaga kaubitsemisega. Leiurus quinquestriatus tähendab laias laastus ingliskeelde tõlgituna viietriibulist silesaba
SODIUM THIOPENTAL VERB DEFINITION TRANSLATION Barbiturate Drugs that act as depressants Sedatiivse toimega uinuti Anesthetic Drug that causes reversible loss of tuimesti sensation Intravenous Within a vein Veenisisene (IV) To redistribute Chemical reaction involving ligand Ümberjaotus exchange To dissolve To pass into solution Lahustuma Lipid soluble Insoluble in water Rasvlahustuv Compound Combinations of two or more Ühend elements To induce Stimulate the occurrence of Ajendama To induct Bringabout/cause Esile kutsuma Tissue Ensemble of similar cells Kude
ka muid ioone (nt välissfäär). Sisesfäär koosneb tsentraalaatomist ja ligandist. Valemis eraldatakse nurksulgudega Ligandid – molekulid või ioonid, mis on tuntud ka eraldi seisvatena (H 2O; NH3; Cl-; OH-). Saab jaotada: 1 monodentaatne, ühehambaline (NH3) 2 bidentaalne, kahehambaline (etüleendiamiin) ≥3 polüdentaalne, mitmehambaline [Ag(NH3)2]Cl ühend nimetus Tsentr ligand Koor välissf aal d. äär aatom arv Na[Al(H2O)2(O Al3+ H2O; 6 Na+ H)4] OH- K2[BeF4] Be2+ F- 4 K+
NaCO3+HCl Neutralisatsiooni tiitrmise kasutamine: 1)Üldleelise määramine 2)Leelise määramine 3)Vee kareduse määramiseks 4)Lämmastiku määramiseks 5)Vabad happed Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted: Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Kompleksimoodustaja- tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; Ligand- tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba elektronpaar millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega;2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse
C-term on raku sees, N-väljas. Ei ole seotud ioonkanaliga. Signaaliülekanne toimub G-valgu kaudu, mis seostub C-terminaalse ahelaga pärast retseptori aktiveerimist. Seostumine toimub C-terminuse ja VI ning V subühikud ühendava ahela vahel. Signaaliülekandjad: monoamiinid (dopamiin, histamiin, serotoniin, atsetüülkoliin, noradrenaliin), nukleotiidid, lipiidi, neuropeptiidid, peptidohormoonid, glükoproteiinhormoonid, glutamaat, Ca2+. Ligand võib seonduda kas membraani sees (monoamiinid, nukleotiidid, atsetüülkoliin, lipiidid), membraani ääres (neuropeptiidid), eelpoolmainitud domeenide juures (glükoproteiinhormoonid) või N-terminusepoolsele (glutamaat, Ca). N: Trombiini retseptor, 5-AH, ligand. Trombiin lõikab N-terminaalset osa, mis segab ligandi sidumist aktiivtsentriga. Seejärel saab ligand aktiveerida retseptorit. Kinaasiga seotud retseptorid - 1-TM 1-TM
Hormoonid transporditakse vere kaudu. Tegemist · Märkrakkude metabolismi, funktsiooni , on kaugsignalisatsiooniga, kuna arengu muutused signaalide toimel märkrakud asuvadtavaliselt kaugel, nt · Signaalide kõrvaldamine , mis tavaliselt kilpnäärmehormoonid sünteesitakse ka lõpetab raku reaktsiooni signaalile kilpnäärmes, märkrakkudeks on 4. Mis on ligand, agonist, antagonist? enamuse kudede rakud, eriti · Ligand rakule loomulik ja spetsiifiline maksarakud, neerukoe rakud, stiimul, mis mõjutab retseptorit, nt. soolerakud, südame ja hormoon skeletilihaskoerakud. · Agonist stiimul, mis ei ole rakule · Parakriinne: Signaalmolekul toimib omane signaal,kuid indutseerib samuti
koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandid- Molekulid või ioonid, mis liituvad kompleksi moodustumisel tsentraalse metalliiooniga. Lihtsamatel juhtudel on ligande ühe tsentraalaatomi ümber 4 või 6. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme. Sise-ja välissfäär- Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri ehk sisesfääri. Koordinatsiooniarv- Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel, levinumad koordinatsiooniarvud on 4 ja 6. tsentraalne aatom ehk kompleksimoodustaja ligandid K [Fe(CN) ] 4 6 koordinatsiooniarv
lisamine; C-terminaalne amidatsioon; glükosüleerimine, fosforüleerimine; GTP-d hüdrolüüsivad lülitid. Protein self-splicing mehhanism, kus aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist lõigatakse välja osa järjestustest (intein) ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku. II VALKUDE INTERAKTSIOONID 1. Ligand, sidumissait, afiinsus, dissotsatsioonikonstant. Ligand on valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul (polüpeptiid või mittevalguline). Ligandi seondumine toob märklaudvalgus esile konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt. (ligandi siduv sait retseptoritel, substraati siduv sait ensüümidel, atiivsait ensüümidel) Dissotsiatsioonikonstant on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt
segu ioonide elektrostaatiline vastastoime). Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Afiinsuskromatograafia on kromatograafia liik, millega segu lahutamine toimub tänu kitsalt spetsiifilistele interaktsioonidele, nagu antigeen-antikeha, ensüüm-substraat või retseptor-ligand vastastoime. Afiinsuskromatograafiat kasutatakse mingi komponendi väljapuhastamiseks segust puhverlahusesse ja kontsentreerimiseks, mingi komponendi sisalduse vähendamiseks segus või ligandide otsimiseks. Statsionaarse faasina kasutatakse tavaliselt geelimaatriksit (enamasti agaroosi), kuhu on kinnitatud ligand, millele seostub spetsiifiliselt mingi uuritava segu komponent. Selles töös ma hakkan kasutama geelkromatograafiat, seega tahaks sellest täpsemalt kirjutada. 2
rühmad, amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad, karbonüülrühmad. Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted- Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide) vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Kompleksimoodustaja- tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; Ligand- tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba elektronpaar (H2O, NH3, halogeniidioonid, CO), millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega;2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest;
seda iseloomustab hüperboolne hüperboolne sõltuvus. Kui [ L ]= ; siis on 50% Ka seostumissaite seostunud ligandiga 3.2 Kuidas määratakse eksperimentaalselt valgu ja ligandi vahelise seostumise dissotsiatsiooni tasakaalukonstanti? Kd- dissotsiatsiooni tasakaalukonstant. See on ligandi kontsentratsioon, mille juures pooled valk- ligand seostumissaidid on ligandiga seostunud. Mida väiksem on Kd väärtus, seda suurem on ligandi seostumise afiinsus valguga. [L] [L] 1 [ P ] [ L] kd = [ L] + 1 Kd ¿ = = ; Y= [ L ]+ K d K a [ PL ] k a Ka 4
20kDa polüetüleen glükooli (PEG) molekul · Stimuleerib granulotsüütide proliferatsiooni ja diferentseerumist · Kasutatakse neutropeenia ravis (neutrofiilide madal tase) · Pelgfilgastrimi poolestusaeg organismis on 15-18 tundi (vs filgrastim 3-4 tundi) Prolia® (denosumab) e XGEVA® · Monoklonaalne antikeha, mida kasutatakse osteoporoosi ravis · Takistab organismil hävitamast luukudet · Denosumab sihtmärk on RANK ligand (Receptor Activator of Nuclear Factor B ligand), mis on põhiline signaalmolekul luukoe hävitamiseks · Aastaid oli epogen enimmüüdud aneemia ravim USAs. Valitsus on maksnud nende ravimite eest rohkem kui 60 miljardit dollarit alates aastast 1989. Ja see ravim oli aastaid suurim ravimikulu tervishoiu süsteemile. · 2007 aastal ilmnes, et mitmed onkoloogid teenisid väga suuri kasumeid EPO brändi ravimite välja kirjutamisest Anti-VEGF vähiteraapia
(Na/H vahetaja, Na/Ca vahetaja, ATP/ADP vahetaja). * ioonkanalid – iooni vool piki elektrokeemilist gradienti läbi ioonkanali tänu elektrokeemilise potentsiaali erinevusele membraani pooltel. Kanali avatust/suletust reguleeritakse allosteeriliselt. Depolarisatsioon-reguleeritud kanalid – membraani depolarisatsioon avab Na-kanali, Na+ liigub piki Na-gradienti rakku. Na-kanalid sulguvad ja avanevad K-kanalid ja K+ liigub piki gradienti rakust välja. Ligand- reguleeritud kanalid – avanemist kontrollib ligand (nt GABA). Modifikatsioon-reguleeritud kanalid - modifikatsiooniks on nt fosforüülimine. Mehhanosõltuvad kanalid – meh. ärrituse toimel avanevad (heliretseptorid). 1.3. Ekso- ja endotsütoos. Endotsütoos – väliskeskkonnast partikkel seondub retseptoriga ja plasmamembraan sopistub sombukeseks selles kohas sisse. Sombuke nöördub rakusisese vesiikulina. Haaratakse verest kõrgmol. aineid
sisaldavad signaaljärjestust ja mida aktiveeritakse proteolüütiliselt osttranslatoorne modifitseerimine Protein self-splicing: Mehhanism, kus aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist- lõigatakse välja osa järjestusest (intein) ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku Valkude struktuurid ja funktsioon Valkude põhiomadus siduda teisi valkemolekulaarne komplementaarsus Ligand mingi valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul Polüpeptiidid Mittevalgulised Ligandi seondumine kutsub esile märklaudvalgu (retseptori või ensüümi) konformatsiooni muutuse Ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt on afiinsus Mehhanismid, mis reguleerivad valkude funktsionaalsust Allosteerilised üleminekud (allosteeriline kontroll) Katalüütiliste subühikute konformatsiooni muutus allosteerilise
b) Pikaajaline vastus – tuumasisene etapp – geeniekspressiooni muutmine transkriptsioonifaktorite aktivatsiooni või inaktivatsiooni kaudu. 2. Mida tähendab ligandi-retseptori seondumise afiinsus ja spetsiifilisus? Retseptori seondumise spetsiifilisus viitab sarnaste ligandide seondumisele või mitteseondumisele. Ligandi seondumisel retseptorile toimub retseptoris konformatsiooniline muutus, millele järgneb rida reaktsioone põhjustades rakulise vastuse. Sama ligand võib erinevates rakkudes kutsuda esile erineva vastuse – efektori spetsiifilisus. 3. Nimeta levinumaid sekundaarseid infokandjaid rakus! Mida nad aktiveerivad? cAMP – aktiveerib valku kinaasi A (PKA) cGMP – aktiveerib valku kinaasi G (PKG) DAG – aktiveerib valku kinaasi C (PKC) IP3 – avab Ca+2 kannali 4. Mis valgud on kinaasid? Mis tüüpi esineb ning mida nad läbi viivad?
allosteeriline regulatsioon Allosteerilised ensüümid on multimeersed ensüümid rohkem kui üks subühik ja seega ka rohkem kui üks aktiivtsenter Allosteerilistele ensüümidele on omane substraadi kooperatiivne seostumine sigmoidsed kiiruse sõltuvused substraadi kontsentratsioonist Homoallosteeria efekt substraadimolekulide vahel Heteroallosteeria efektid substraadi ja efektormolekulide vahel Homoallosteeria: substraadi kooperatiivne sidumine Transportvalk-ligand seostumine Kooperatiivset seostumist iseloomustavad sigmoidsed seostumiskõverad Ligandi kooperatiivne seostumine transportvalgule võimaldab nii efektiivset peale kui ka maha laadimist Klassikaline näide: hapniku seostumine hemoglobiinile Hemoglobiin on neljast subühikust koosnev tetrameerne valk Iga subühik on võimeline siduma ühe O2 molekuli O2 seostumine ühele subühikule tõstab ülejäänud subühikute afiinsust O2 suhtes Subühikute vahel eksisteerib koostöö
happelisteks. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36. Kompleksühendid veekogus. Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend, mis koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi arv ioone või molekule (ligande). 37. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne või katioonina, ligand. 38. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest (s.t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 39. Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40. Kompleksühendite teke. AgCl+ NH3=[Ag(NH3)2]Cl PbSO4+4NaOH= Na2[Pb(OH)4]+Na2SO4 41
Nimetuse andmist alustatakse katiooni(de)st, seejärel nimetatakse anioon(id). Kui tsentraalaatomiga on seostunud erinevad ligandid, siis loetletakse need üles tähestikulises järjekorras (eesliiteid arvestamata). 48. Doonor-aktseptorside- Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. 49. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Värvus sõltub nii metallist kui ka liganditest. 50. Kelaat- Kompleks, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli. 51. Kompleksühendite teke. Tsentraalaatomi ja ligandide ühinemisel, kompleksi moodustajametall + ligand= kompleksühend. 52. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained 53. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis, kosmeetikas (šampoon), laboratoorsetes töödes. 54. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Sooda, Fosfaadid, Tseoliit
Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36. Kompleksühendid veekogus. Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend, mis koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi arv ioone või molekule (ligande). 37. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne või katioonina, ligand. 38. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest (s.t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 39. Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40. Kompleksühendite teke. AgCl+ NH3=[Ag(NH3)2]Cl PbSO4+4NaOH= Na2[Pb(OH)4]+Na2SO4 41
Tasakaalukonstandist rääkides peab reaktsiooni suund defineeritud olema, peame teadma, mis on lähteained ja mis produktid. Amplituud näitab vahemikku Teine parameeter eksponendi kiiruskonstant kui kiiresti amplituudi ära teeb. Mida suurem k, seda kiiremini platoo saavutatakse. Poolestusaeg aeg mille jooksul on ronitud poolele platoole. k reaktsiooni kõdumise kiiruskonstant. Platoo tasakaalu aeg. Tasakaaluolek valgu seostumine ligandiga Ligand on see, mis seostub valguga, aga ei läbi keemilist reaktsiooni. Ligandid võivad olla inhibiitorid, teised valgud jne. Ensüüm ei tee ligandiga midagi. Seostub ja tuleb lahti samal kujul. Substraadiga võib ensüüm muutusi. Võib olla ka kasutusel: kon ühinemiskonstant ja koff dissotsiatsioonikonstant kon on teist järku kiiruskonstant (1/Ms), k-off on esimest järku kiiruskonstant, sest on ensüümi ja ligandi dissotsiatsiooni kiiruskonstant (1/s)
· uuritava aine kontsentratsiooni määramine Võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu. Võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 35. Millest sõltub saasteainete transport vees?: · vee liikumine · ainete lahustuvus vees · jaotumine vesi- õhk vesi- tahke aine 36. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas 37. Kompleksühendid veekogus 38. Doonor- aktseptorside: · metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne · ligand · tsentraalioon · ligandid · välisfäär 39. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Sõltub nii metallist kui ligandidest (st. kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 40. Kelaat: · Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme · Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks. 41. Kompleksühendite teke AgCl+NH3(Ag(NH3)2)Cl
modifitseerimist st lõigatakse välja osa järjestusest-intein-ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku) Lisaks: proteolüütiline lõikamine(selleks et saada aktiivset valku lõigatakse osa aminohappelisi järjestusi ära), aminohappeline modifitseerimine, prosteetiliste rühmade lisamine(prosteetiline rühm – koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega). VALKUDE INTERAKTSIOONID 1. Ligand, sidumissait, afiinuss, dissotsatsioonikonstant Ligand on valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul (polüpeptiid või mittevalguline). Ligandi seondumine toob märklaudvalgus esile konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt. (ligandi siduv sait retseptoritel, substraati siduv sait ensüümidel, atiivsait ensüümidel) Dissotsiatsioonikonstant on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem
3. Rõhu suurendamine põhjustab kontsentratsiooni tõusu süsteemis. 4. Temperatuuri tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni korral saaduste tekkimise suunas, eksotermilise reaktsiooni korral saaduste vähenemise suunas. III RIDA 1. Kompleksühendite sisesfäär: ehitus, sfäärilisus sisesfäär koosneb kompleksimoodustajast ja ligandidest. kompleksimoodustaja on tsentraal-aatom, mis on võimeline endaga liitma kindla arvu teisi osakesi ja siis ligand ongi see ioon või molekul, mis kompleksimoodustaja ümbrusesse paigutub. ta peaks seal kindlale kohale minema, mitte suvaliselt asuma. ja siis välissfäär omab sisesfääriga vastasmärgilist laengut ja koosneb ioonidest ning sise- ja välissfääri vahel on elektrostaatilised jõud. 2. Litosfäär(koostis) Ülemine vahevöö + maakoor. Suhteliselt õhuke (5 - 70 km) - siit saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, metallid, soolad, ehitusmaterjalid, tooraine keemil
embryogenesis. In particular, the results of exogeneous RA treatment have implicated RA in antero-posterior patterning both along the body axis and in developing Limb bud. A variety of abnormalities, including Neural tube defects, craniofacial abnormalities, and limb defects, have been reported after treatment of pregnant mammals with RA. The recent discovery that RA interacts with nuclear Receptors related to the steroid and thyroid hormone receptors, a family of proteins that function as ligand-dependent transcription factors, suggests that the morphogenetic functions of RA may result at least in part, from activation of developmentally regulated genes by RA receptor (RAR) complexes. An additional feature of retinoid physiology is the existence of a distinct class of molecules, the cellular retinol- and RA-binding proteins (CRBPs and CRABPs), which may modulate the accessibility of RA to the receptors. Representatives of each binding
sammuandja rakkudes1. K+ kanaleid võib jagada funktsionaalselt mööduvateks väljapoole, hilinenud (ülikiireteks, kiireteks ja aeglasteks) alaldi ja sissepoole alaldi kanaliteks. Sissepoole alaldi K + kanalid jagunevad veel omakorda lekekanaliteks, atsetüülkoliinist-sõltuvateks ja ATP-sõltuvateks kanaliteks1. K+ kanaleid võib grupeerida ka vastvalt stiimulile, mis põhjustab nende avanemist. Sellisel juhul jagunevad K+ kanalid pingest-sõltuvateks ja ligand-sõltuvateks kanaliteks. Pingest sõltuvad kanalid on enamasti kõige olulisemad aktsioonipotentsiaali kuju ja kestuse määramisel. Normaalses repolarisatsioonis mängivad ligand-sõltuvad kanalid väikest rolli, kuid kui neid aktiveerib näiteks atsetüülkoliin, siis võib tänu neile kiireneda repolarisatsioon ja lüheneda aktsioonipotentsiaali kestus. Südamelihasrakkude aktsioonipotentsiaali võib jagada viieks faasiks. Mittesammuandja rakud
18. Kuidas toimub organismist ravimite eritumine? Erinevad võimalused. Peamiselt neerude kaudu uriiniga ja soole kaudu roojaga. Mõned väljahingatava õhuga kopsude kaudu, naha ja limaskestade kaudu. 19. Mida käsitleb farmakodünaamika? Mida mõelda farmakodünaamiliste koostoimete all? Kus ja kuidas ravim toimet avaldab, mida teeb ravim organismiga 20. Millised on ravimite peamised ründepunktid (kuhu ravimid peamiselt toimivad)? 21. Mille alusel on retseptoritele nimetusi antud? Kui ligand on teada, siis ligandi järgi. Kui ei, siis tähtsama farmakoni järgi. 22. Keemilise signalisatsiooni tüübid. Endokriinne - seotud hormoonidega, satuvad vereringesse ja avaldavad toimet üle kogu organismi Parakriinne - koehormoonid, mis toimivad ainult vahetus lähedses olevatele rakkudele Sünaptiline - närvikoes, neuroni presünaptilisest piirkonnast vabanevad neuromediaatorid 23. Milline ravimiannus on praktilise tähtsusega? Maksimaalne ühekordne terapeutiline annus
CREB fosoforüülitakse rakulise cAMP taseme tõustes. Seda reguleeritud fosforüülimist on vaja, et CREB seonduks oma koaktivaatori CBPga (CREB binding protein) ning aktiveeruksid nende geenide promootorid, mis sisaldavad CREBi sidumissaite. Kui fosforüülitud juhusliku keerdkonformatsiooniga CREBi aktivatsioonidomään integreerub CBPga, siis toimub konformatsiooniline muutus ja moodustuvad 2 heeliksit, mis keerduvad ümber CBP interaktsioonidomääni. Ligand-siduvad domäänid funktsioneerivad tuuma-retseptoritel kui aktivatsioonidomäänid, kui nad on ligandseoselises vormis. Ligandi sidumine indutseerib konformatsioonilise muutuse, mis lubab ligand-siduval domäänil ligand-seoseliselt anda interaktsioone ka tuuma-retseptorite ko-aktivaatori lühikese -heeliksi domääniga, mille tulemusena moodustub kompleks, mis aktiveerib nende geenide promootoreid, mis sisaldavad tuuma-retseptori sidumissaiti. 23. Mis on sidumissait
2. kuumutatakse (~200 *C) 3. lisatakse NaOH 4. tekkiv NH3 püütakse HCl lahusesse 5. tiitritakse HCl ülejääk NaOH-ga 6. arvutused Degradation: Sample + H2SO4 (NH4)2SO4(aq) + CO2(g) + SO2(g) + H2O(g) Liberation of ammonia: (NH4)2SO4(aq) + 2NaOH Na2SO4(aq) + 2H2O(l) + 2NH3(g) Capture of ammonia: B(OH)3 + H2O + NH3 NH4+ + B(OH)4 Back-titration: B(OH)3 + H2O + Na2CO3 NaHCO3(aq) + NaB(OH)4(aq) + CO2(g) + H2O KOMPLEKSONOMEETRILINE TIITRIMINE. 77. Kompleksimoodustamine. Ligand ja tsentraalaatom. Kompleksi püsivuskonstant. Kompleks on osake, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist või ioonist (tuumast ehk tsentraalaatomist), mille külge on koordinatiivsete kovalentsete sidemetega seotud mitu molekuli või iooni, nt [Cu(H2O)6]2+. Ligandideks nimetatakse Lewisi aluseid, mis on seotud tsentraalse d-metalliga kompleksis. Kompleksi moodustavad Lewisi hape (metalli aatom või ioon) ja mitu Lewisi alust
Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks. Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivuskonstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut. [Fe(SCN)]2+ + F [FeF]2+ + SCN See on seletatav faktiga, et süsteemi energia liigub keemilistes reaktsioonides stabiilsema oleku saavutamise suunas. Mitmetel põhjustel on [FeF] 2+ kompleks palju tugevamalt koos, kui [Fe(SCN)]2+, mistõttu tõrjub üks ligand teise välja, kuna SCN on altim minema ioonina lahusesse, [Fe(SCN)] 2+ ebapüsivusnäitajad (ebapüsivuskonstant) ületab [FeF] 2+ oma. 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO 3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kas tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH? Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja lahustuvuskorrutiste võrdlemisega.
Na/K ATPaas – antiportne? aktiivtransporti (vajab lisaenergiat, töötab vastu keemilist- või/ja kontsentratsioonigradienti) läbiviiv pump. Transpordib 3 Na+ rakust välja ning 2 K+ sisse, kasutades selleks 1 ATP?. Retseptor – molekul, mis seondudes teiste spetsiifiliste molekulidega (ligandidega) ja annab signaali edasi, vallandades signaaliülekandemolekulid (messenger, efektor). Retseptor on tavaliselt kovalentselt seotud mingi suurema struktuuri külge. Ligand on tavaliselt mõni vabalt liikuv väike molekul; võib olla ka mõne suurema struktuur teatud osa. Lämmastikalused ACGTU, struktuur – [Pilt]. Nomenklatuur. Nukleotiid – nukleiinhappe monomeer; molekul, mis koosneb suhkrujäägist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast. Nukleosiid - suhkrujääk koos lämmastikalusega. puriin pürimidiin. Fosfodiesterside – side, kus fosfaatrühm ning temaga seotud fosfaatrühm (või ta ainuüksi ise?) seovad estersidemete kaudu erinevaid struktuure; nt
Kolonni täidise poorsus varieerub ja väga suured molekulid ei mahu pooridesse, seetõttu elueeritakse ruttu välja,väikesed molekulid difundeeruvad pooridesse ja nad elueeruvad välja analüüsi lõpus, vahepealse suurusega molekulid sisenevad suurtesse pooridesse ja väikestesse pooridesse nad ei mahu ning nende retsensiooniaeg on suurte ja väikeste molekulide vahepealne. 33. Afiinsuskromatograafia Tahke kandjaga on seotud kovalentselt ligand, mis selektiivselt seob teatud proovi komponente. Ülejäänud proov elueerub kolonnis sorbeerumata. Seotud ühendid elueeritakse puhvriga, millel on suur soola konts. või kõrge pH väärtus. Kasutatakse ensüümide, valkude ja peptiidide puhastamisel, viiruste ja rakkude isolatsioonil. 34. Detektorid VK-s (koos lühikirjeldusega) - Murdumisnäitaja detektor - madal selektiivsus - madal tundlikkus - kui analüüdi
raku kontrollile ja on n-ö õnnetuslik Apoptoosi puhul rakk laguneb väikesteks membraaniga ümbritsetus vesiikuliteks, blebbing, nekroosi puhul kaob membraani terviklikkus Apoptoosi pugul tsütoplasma komponenid ei satu EC ruumi, vaid fagotsüteeritakse teiste rakkude poolt. nekroosi puhul satuvad (kahjustab teisi rakke ja põhjustab põletikku) 90. Apoptoosi põhjustavad tegurid/signaalid. Retseprotite aktivatsioon: (Fas retseptor/fas ligand; tsütokiinide poolt indutseeritud) Otsene mitokondri kahjustus: (vabad radikaalid, hüpoksia (kudede hapnikuvaegus), tsütosoolis oleva vaba kaltsiumi taseme tõus, atp vähenemine) Rakumembraani kahjustus: vabad radikaalid, radiatsioon Parandamatu DNA kahjustus: radiatsioon, kemoteraapia, mitoosi vead 91. Apoptoosi etapid ja faasid (millisest faasist alates on apoteoos pöördumatu?). 1) Käivitamise/signaliseerimise faas – pöörduv etapp, morfoloogilisi muutuseid pole veel näha
kui kompleksioon omab positiivset laengut (komplekskatioon). Välissfäär võib ka puududa ja kui kompleksi laeng on 0, on tegemist neutraalse kompleksiga, nagu näiteks [Co(NH3)3Cl3]. Antud juhul on kompleksimoodustaja Co(III) koordinatsiooniarv kuus ning ligandideks on 3 NH3 molekuli ja 3 Cl iooni. Ligandi side tsentraalaatomiga moodustub sama ligandi ühe või mitme aatomi vaba elektronipaari kaudu. Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, nagu NH3 diammiinhõbe(1+)ioonis (H3N: Ag :NH3), on tegemist monodentaatse ligandiga, kuid ligandid võivad olla ka bi-, tri-, ning polüdentaatsed st side on moodustunud sama ligandi kahe, kolme või enama aatomi vaba elektronipaari kaudu. Ligandidest on suur osa monodentaatsed, nende hulka kuuluvad: a) ühe negatiivse laenguga liht- ja liitioonid nagu F-, Cl-, Br-, I-, OH-, NO2-, NH2-, CN-, SCN- jt;
- 3. Kirjutage d-metalli kompleksühendi valem nimetuse järgi. - 4. Kirjeldage polüdentaatseid ligande mõne näite abil. Mis on kelaadid? Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui 1 sideme. Vastavalt antavale sidemete arvule nim neid bi-, tri-, jne dentaatseteks (hambulisteks) ligandideks. Etüleendiamiini mõlemad otsas on lämmastikud, mille on vabad elektronpaarid. Tris? (etüleendiamiin)koobalt(III), [Co(en)3]3+. Metalli ioon on kolme ligandi vahel. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks. 5. Kirjeldage erinevaid isomeeria tüüpe: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetriline ja optiline isomeeria. Tooge näiteid. Ionisatsiooniisomeeria [CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br Hüdraatisomeeria [Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2*H2O Seoseisomeeria [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ Koordinatsiooniisomeeria [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6]
[Fe(SCN)]2+ + F– → [FeF]2+ + SCN– Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivuskonstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. juhendist Lisa 1). Põhjendada üleminekut. pK 1 Fe SCN 2 2,95 pK 1 FeF 2 5,28 Siit on näha, et [FeF]2+ kompleksioon on püsivam kui [Fe(SCN)]2+ (kuna selle ebapüsivusekonstandi negatiivne logaritm on suurem), mistõttu tõrjub üks ligand teise välja. 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO 3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Alguses tekkib valge sade, pärast ammoniaagilahuse lisamist sade lahustub, KI lahuse lisamisega tekkib valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki toimuvaid muutusi. Kas KI lisamisel tekkiv
Mis hakkab toimuma ensüümi lisamisel aine B lahusele? Hakkab moodustuma ainet A, sest katalüsaator suurendab eelkõige pärisuunas toimuvat reaktsiooni. 22. Vaatame pöördumatut reaktsiooni A B. Kuidas avaldub reaktsiooni kiirus aine A kontsentratsiooni kaudu? V= 23. Mitmendat järku reaktsiooniga on tegemist? (erinevad reaktsioonid) a) E + L EL 2 järku (E)+(L) b) EL E +L 1 järku (EL) 24. Ensüümi E tasakaalulisel seostumisel ligandiga L moodustub ensüüm-ligand kompleks EL. Kuidas avalduvad dissotsiatsiooni- ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu? Millised on vastavate tasakaalukonstantide mõõtühikud? Dissotsiatsioon on kompleksi lagunemine e lugejasse E ja L, ja nimetajasse EL kontsentratsioon. Assotsiatsioonil ehk ühinemisel on lugejas EL konts ja nimetajas E ja L konts korrutis. Seega dissotsiatsiooni K mõõtühik on M ja assotsiatsiooni mõõtühik on 1/M. 25
Aeg mille jooksul keemilise ühendi kontsentratsioon vereplasmas või organismis langeb 50% võrra. Erinevad psühhoaktiivsete ainete klassid, tüüpilised esindajad - Neuroleptikumid - Antidepressandid - Rahustid ja uinutid - Tümostabilisaatorid, nootroopikumid (kognitiivsete protsesside tugevdajad) - Psühhostimulaatorid - Sedatiivsed uimastid - psühhedeelikumid Farmakodünaamika põhimõisted (mõned neist üle korrata): retseptor, ligand, agonist, antagonist, pöördagonist, afiinsus - Retseptor – suur valgumolekul mis paikneb pinnal või raku sees, esimesed info vastuvõtjad bioloogiliselt aktiivsete agentide seas. On psühhofarmakoni sihtmärgiks - Ligand – kõik molekulid mis on seotud retseptoriga mingis osas. Kuna ravimid ei lähe otse neuronitee edasi on neurofarmakoloogia enim huvitatud retseptoritest mis asuvad
meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks 3. Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel spermiogenees 19. Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekanne-valgu kanalid, retseptorid, signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Retseptorid- Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga. Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga aktiveeritavus, signaali edasiandmine, suur heterogeensus – tagab rakulise vastuse väga mitmesugustes tingimustes ja mitmesuguse vastuse. 20. Normaalse raku funktsiooni muutused- Spetsiifiline kahjustus: kahjustava faktori ründepunkt on täpselt määratletav (faktor seostub teatud kindla struktuuriga ensüümi või struktuurse valgu/lipiidi molekulis) Näi.
Eriline on see, et tema koostisosade sulamistemperatuur 5jääb 300°C juurde. 21. Kompleksühendid. ● Keemiline side võib tekkida ka ühe aatomi elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel doonor-aktseptor ehk koordinatiivne side ● Kompleksühendid (-ioonid) - iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline side on tekkinud doonor- aktseptor mehhanismi järgi 22. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne; ligand. Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. Seipolaarne doonor-aktseptorsideme ehk semipolaarse sideme puhul annab ühise elektronpaari vähem elektronegatiivne aatom, nagu näiteks lämmastikpentoksiidi (N2O5) ja kloorishappe puhul. Doonori oksüdatsiooniaste tõuseb 2 võrra.
transferaasi katalüütiline aktiivsus. Pärast peptiidahela moodustumist pakitakse see funktsionaalseks struktuuriks. Ribosoom koosneb kahest alaühikust, millest väiksem seondub mRNAga ja suurem tRNA ja ribosoomi saabuvate aminohapetega. Pärast translatsiooni lõppemist jaguneb ribosoom taas kaheks. 16. Retseptorvahendatud endotsütoos, membraansete organellide koostöö selles. Retseptor-vahendatud endotsütoos – retseptoriga seostub ligand (LDL, insuliin) ... Endotsütoos jaguneb pinotsütoosiks ja fagotsütoosiks 17. Mitokondrid, nende ehitus ja ülesanded. Rakuhingamine, ATP süntees. Tsitraaditsükkel. Endosümbioosi teooria. Mitokondrid- raku energiat tootvad organellid. mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondrites viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP) ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites. Taimedes ja vetikates toimub intensiivne ATP
Komplekside teket mõjutavad: Metalliioonide samaaegne esinemine, Erinevate ligandide samaaegne esinemine, pH, Metalliioonid lahustumatutes ühendites. *Doonoraktseptorside ehk koordinatsiooni(line) side -keemiline side kompleksühendites, kus üks või mitu aatomit moodustavad suurema arvu sidemeid, kui seda võimaldab nende aatomite kõrgeim formaalne valents. * Molekule või ioone, mis liituvad kompleksi moodustumisel tsentraalse metalliiooniga, nimetatakse ligandideks. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme. *Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri. *Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel on kompleksi koordinatsiooniarv, levinumad koordinatsiooniarvud on 6 ja 4. *Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga
Sünaps- info ülekandja neuron neuron või neuron effektorrakk · Elektriline sünaps koosneb mulkühendustest (gap junction), mis loob ühenduse kahe raku tsütoplasmade vahel, mille kaudu otseselt ioone vahetada. · Info ülekanne keemilises sünapsis toimub mediaatorite ehk transmitterite kaudu Madalmolekulaarsed mediaatorid- Ach, NA Postsünaptilisel membraanil paiknevad selle aine suhtes tundlikud retseptorid: ionotroopsed, mis on oma olemuselt ligand-sõltuvad ioonkanalid (N-tüübi kolinoretseptorid) , ja metabotroopsed, mis on tavaliselt seotud G-valguga (adrenoretseptorid, M-tüüpi kolinoretseptorid). Postsünaptilise membraani potentsiaali, mis tekib transmitteri seondumise tagajärjel retseptoriga, nimetatakse postsünaptiliseks potentsiaaliks (PSP). Need võivad olla eksitatoorsed (EPSP), kui see toob kaasa membraani depolariseerumise (potentsiaali lähenemise pingest sõltuvate Na-kanalite läviväärtusele, st
moodustunud kompleksil konkreetse geomeetria ning laeng. Tsentraalaatom ja ligandid on üks tervik ja moodustavad kompleksi sisesfääri. Valemis eraldatakse sisesfäär alati nurksulgudega. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Vastavalt antavale sidemete arvule nimetatakse neid bi-, tri- jne dentaatseteks (hambulisteks) ligandideks. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks. Miks tekivad? Koordinatiivsete sidemete tekkevõimalus - mõjud ühtede aatomite tühjade elektron- orbitaalide ja teiste ergastunud vabade elektronpaaride vahel. Side tekib mitte uute elektronide juurdevõtul või äraandmisel, vaid enda elektronide ja tühjade orbitaalide „sünnipärasel” kokkusobimisel.
kontraktsioon. Süljenäärme rakul kutsub esile sekretsiooni. 3. Rakkudevahelise signalisatsiooni etapid: - Signaaalmolekulide süntees signaalrakkudes. - Signaalmolekulide väljutamine ja ringlusse saatmine . - Signaalide transport märkrakuni. - Signaalide äratundmine märkraku retseptori poolt . - Märkrakkude metabolismi, funktsiooni , arengu muutused signaalide toimel. - Signaalide kõrvaldamine, mis tavaliselt ka lõpetab raku reaktsiooni signaalile . 4. Mis on ligand, agonist, antagonist? - Ligand - rakule loomulik ja spetsiifiline stiimul , mis mõjutab retseptorit . - Agonist - stiimul, mis ei ole rakule omane signaal, kuid indutseerib samuti rakureaktsiooni . - Antagonist - ühend, mis seostudes blokeerib küll retseptori, kuid ei kutsu esile rakureaktsiooni . 5. Milles seisneb steroidsete ja peptiidsete hormoonide erinev toimemehhanism? Steroidne hormoon seostub rakusisese retseptoriga ja kompleks seostub DNAga aktiveerides geene
Koordinatiivühendite klassifitseerimiseks kasutatakse kas ligandide nimetusi või omadusi. Kasutamist on leidnud alljärgnevad üldnimetused: a) ammiinkompleksid – ligandiks on NH3 molekulid; b) atsiidokompleksid – ligandiks on hapete dissotsiatsioonil moodustuv anioon; c) akvakompleksid – ligandiks on H2O molekulid; d) hüdroksokompleksid – ligandiks on OH− rühmad 5. Tuua näiteid monodentaatsete ligandide kohta. Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, on tegemist monodentaatse ligandiga. 10. Tuha analüüs 1. Milliseid keemilised elemendid sisaldusid põletatud materjalis (puu)? 50% süsinik, 42% hapnik, 6% vesinik, 1% lämmastik ja 1% teisi (kaltsium, kaalium, etc) 2. Millised oksiidid moodustusid nendest põlemisel? K2 O; CaO; P2 O 5 3
s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega; 2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Ligand tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, millel on vaba elektronpaar. Moodustab kovalentse sideme katiooniga. 33. Kompleksonomeetriline tiitrimine. Põhineb kompleksi moodustamise reaktsioonidel. Tiitrimismeetod metallikatioonide määramiseks Titrandiks ennekõike amino-polükarboksüülhapped 34. Titrandid kompleksonomeetrias (EDTA, NTA). 35. Aminopolükarboksüülhapete omadused (struktuur, dissotsiatsioon). 36. Kompleksühendi püsivuskonstant, tinglik püsivuskonstant. 37
Mida suurem on farmakoni afiinsus retseptori suhtes, seda väiksemas kontsentratsioonis see farmakon retseptorid küllastab · Kui kaks farmakoni konkureerivad samade retseptorite pärast, vähendavad need farmakonid üksteise mõõdetavat afiinsust Selle põhimõtte äärmuslik erijuhtum on antagonisti poolt uuritava ravimi täielik väljatõrjumine - afiinsus on null Kui ravim ei moodusta retseptoriga kovalentset sidet, võivad teised ained, sealhulgas endogeenne ligand, ta sealt välja tõrjuda vastavalt afiinsuste suhtele. NB - kasutati sulpiriidi stereoisomeeri (kui vt slaide) G-valkudega seonduvate retseptorite toimemehhanism Teisesed virgatsained vahendavad signaali G-valkudega seotud retseptoritelt Retseptorite reserv (spare receptors) - ravimi kontsentratsiooni seos 4 agonist - seotuna retseptoriga avaldab sarnast toimet.
annaabi.ee 
