Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liberalism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liberalis, liberalism, liberaal, turg, ideoloog, liberaalid, sotsiaalliberalismi, keskerakond, klassikalist, reformierakonna, laissez, faire, erakonnad, darvini, jefferson, pidasid, vabadusse, doktriin, olude, käsitlus, ideoloogiat, locke, thomas, utilitarism, teoreetikud, bentham, majandusteadlased, ricardo, varaste, suhtlusele, vabakaubandus, kauplemaSisukord 1. SISSEJUHATUS 2. LIBERALISMI AJALUGU 3. MAJANDUSLIK LIBERALISM 4. KLASSIKALINE LIBERALISM 5. SOTSIAALLIBERALISM Sissejuhatus Sõna ,,liberalism" tuleneb ladina keelsest sõnast ,,liberalis". Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse
Liberalism ja Fasism Liberalism Termin 'liberalism' tuleneb ladina keelest (liberalis: vabaduse-, vaba-). Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu Thomas Jeffersoni ideid. Klassikaline liberalism põhines ka utilitarismil (inglse keeles utility: kasulikkus, praktilisus). James Stuart Mill ja Jeremy Bentham olid teoreetikud, kes arvasid, et loomuõigusest üksi on inimese mõistmiseks vähe. Nad pidasid oluliseks inimese püüdlist saavutada rahuldust. Klassikalise liberalismi tunnused on: Usk negatiivsesse vabadusse - igaüks peab olema vaba vahelesegamistest ja tal peab olema
mis ei ole neid vabadustest ilma jätnud. Locke rõhutas inimese enda kogetud aistingute tähtsust ja elu vältel saadud kogemuste ühendamist mõistuse abil. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglosaksi maades. Juhtiv roll oli ka prantslastel ja inglastel. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute-, ühingute- ja südametunnistusevabadust. Enamik liberaale arvas, et oma ideaale suudavad nad ellu viia rahulikul teel. Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli kirjanik ja poliitik Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes pooldas konstitutsioonilist monarhiat, kuid
otsustada. 2. Erakonnad riigikogus, nende liidrid ja põhiideoloogiad Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip
19. sajandi revolutsioonihõngulisuse tulemusena oli selge, et ühiskond, poliitika ning majandus vajab järjekordseid muudatusi. Industrialiseerimine oli üheks peamiseks aluseks ühsikonna muudatustele. Tekkisid uued poliitilised- ja majanduslikud õpetused. Suur Prantsuse revolutsioon oli eeskujuks inimestele, kes soovisid tegutseda oma huvides ja muuta elukeskkonda. Ameerika iseseisvusvõitluse ideoloog Thomas Paine just seda viimast rõhutaski ning õhutas inimesi mässama. Revolutsiooni vastu astusid võitlema privilegeeritud inimesed, kes proovisid kaitsta oma õigusi ja raha. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde. Nii tekkis kontrrevolutsiooni ideoloogia. Suurte muudatuste ajal leidus inimesi, kes pidasid vajalikuks pöörduda tagasi vana korra juurde ning kes uskusid, et muudatusi tuleb läbi viia aeglaselt ja järk-järgult. Sellest kujunes
Aastaks 1993 olid need numbrid vastavalt 273 ja 4830. NGO-d on vahenduslüliks kodanike ja riigi vahel. NGO-d on levinud peamiselt demokraatlikes ühiskondades, kuna seal on paremad võimalused tegutsemiseks. 3 Pilet 2. Poliitilised ideoloogiad – liberalism Termin pärineb ladina keelest (liber- vaba, vabameelsus). On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Poliitiline termin võeti esmakordselt kasutusele 19. sajandi algul kui üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon nimetas end liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub
urbaniseerunud poliitilised jõud ja parempoolsed kui agraarsed ja maale suunatud poliitilise jõuga. Võime ju vasakpoolseteks tootmis- ja tööstus poliitiliseks jõuks ja parempoolseteks kaubandus- ja majanduslikuks poliitiliseks jõuks. o Võimalusi vasak ja parempoosuse skaala täitmiseks on palju. Seega tasub olla kriitiline eri kontekstides nendel peatumist. Liberalism- juba sündides aegunud? Traditsiooniline käsitlus: liberalism oli pead tõstva ja võimule pürgiva ‘kolmanda seisuse’ ideoloogia, Religiooni- ja aristokraatiavastasus: ajalukku jäänud võimuküsimused, millel puudus edasises poliitilises arengus päevakajalisus, Suutmatus monopoliseerida indiviidi vabaduse teemat, see läheb nö. ‘kontrolli alt välja Vabaduse- temaatika algusaegne ja hilisema tähenduse erinevus Liberalism o Liberalismi duaalsus:
Üldiselt on ühiskonnas on usaldus vabaturu dünaamika vastu, abituid vähesel määral siiski toetatakse. Suurel määral on riik leebe ja passiivne. Konservatiivse riigikäsitluse äärmuslik vorm on libertarianism – res publica vähendamine peaaegu nullini. 2. Liberaalne riigikäsitlus Riik peab aktiivselt sekkuma vaba turu suhetesse indiviidide ja gruppide vahel, kuna: a) Mõne ühiskonnagrupi tegevus võib olla kahjulik teistele, samuti turusuhetele. b) Turg jätab paljud inimesed kannatama mitmete majanduslike ja sotsiaalsete puudujääkide kätte, pannes nad ebavõrdsesse olukorda. Riik on reguleerija - kitsendades indiviidide ja gruppide tegevust, mis võib kahjustada avalikku huvi. Liberaalne riik on ümberjagav: kõik riigi kodanikud peavad saama humaansel tasemel kaupa ja teenindust. Tänapäeval on seda samuti kutsutud heaoluriikluseks. 3. Radikaalne riigikäsitlus
Ent tundub nagu tänapäeval ei oskaks me erimeelsuste vahel leida enam mõistlikke kompromisse. Vähemalt selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda rahul oleks. Miks on see nii? Miks tunnevad teisitimõtlejad ennast ühiskonnas rõhutu ja väljatõugatuna? Tunnevad, et nende vabadusi piiratakse? Tekib küsimus, et kas poliitiline vaade, mis pooldab vabadust, võib seda ka piirama hakata? Peaaegu, et iga valitsusvorm on tekkinud vastureaktsioonina eelmisele. Nii tekkis ka liberalism ühiskonnas, kus inimeste elu ning selle kvaliteet oli määratletud juba sündides. Klassikaline liberalism levis 18 ja 19 sajandil, ning selle peamine eesmärk oli tagada inimese vaba tegutsemine riigi sekkumiseta. Klassikalises liberalismis kehtis põhimõte - igaüks saab vastavalt oma võimetele. Seega ei hoolinud tolleaegsed liberaalid eriti sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete toimetulekust. 20
vaidsellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks onjust inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigija kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse.Nende eesmärkide saavutamiseks viib Reformierakond läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid. 2. SUHTUMINE RIIKI/INDIVIIDI ROLLI, RIIGI JA INDIVIIDI VABADUSTESSE Reformierakond on liberaaldemokraatlik erakond, mille ideoloogiaks on liberalism. Erakonna üheks sihiks on jätkata riigi demokraatlike aluste arendamist, tarbetute piirangute ja bürokraatia vähendamist ning tegevust õiglase tasakaalu leidmiseks era- ja avalike huvide vahel. Nende sooviks on pakkuda igaühele võrdset võimaluse vabaks eneseteostuseks. Nad austavad inimväärikust ja individuaalsust. Erakonna eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond. Kui võtta aluseks see, mida näeb ette puhas liberalism, siis selle kohaselt on ülimaks
Oluline on ka see, et PK on oma olemuselt võrdlev mõiste. 6. loeng. Kodanikeühiskond, huvigrupid ja sotsiaalsed liikumised Kodanikuühiskonna definitsioon Kodanikuühiskond kujutab endast inimeste kollektiivset tegevust, mille aluseks on ühised huvid ja väärtused. Selle kollektiivse tegevuse kandjateks on huvigrupid ja teised organisatsioonid ja vabatahtlikud ühendused. Ta erineb sellistest mõistetest nagu riik, perekond ja turg ühelt poolt vastandudes neile, kuid teiselt poolt olles nendega ka seotud ja täiendades neid. Mida kujutab endast kodanikuühiskond Hegeli käsitluses? Kodanikuühiskond kujutab endast üht elementi triaadilises suhtes riigi ja perekonna vahel ning on seotud majandusliku tegevusega Oligarhiliste tendentside põhjused Michelsi järgi. inimloomus inimene on loomult egoist, püüdleb hüvedele, privileegidele, võimule.
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu
Selle seadusega tunnistati ebaseaduslikuks kuninga õigus vabastada alamaid teatud juhtudel seaduse täitmisest, samuti kuninga õigus võtta makse ja pidada alalist sõjaväge ilma parlamendi loata. See seadus tagas parlamendi valimise vabaduse ja sõnavabaduse parlamendis selle liikmetele. Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus (pr laissez faire las minna). Liberalism kaitses tollal eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid võitlesid algul küll piiramatu kuningavõimu vastu, kuid soovisid selle asemele kahekojalist parlamenti ja konstitutsioonilist monarhiat. Nad pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Toonane liberalism oli tihedalt seotud ka rahvuslusega. Liberalismi traditsioonis on tema ajaloo jooksul olnud palju voole. Neis k õigis on
see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks. Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile) . Uued teema ja konfliktid tulevad peale, tekib vajadus uue ideoloogia või senise ümbermõtestamise järele . Vabaduse teema , vabaduse mõtestamine ja käsitlemine , muutub euroopas keskseks probleemiks 1 19/20.sajandi jooksul
tahetakse osta. Konkurents - iseseisvalt tegutsevad tootjad peavad võitlema piiratud ressursside pärast kõigi teiste tootjatega. Need, kes ei suuda konkurentsis püsida (toodavad kas liiga kallilt, või siis kaupu, mida ei vajate), lähevad pankrotti. Turumajanduse liikumapanevaks jõuks on kasum. 5 5) 5. Segamajandus - Turg otsustab, kuid valitsusel on tähtis osa.(USA) 6) 6. Robinson Crusoe - Isoleeritud ühiskond, kus nõudmine ja pakkumine on esindatud ühes isikus 7) Üleminekumajandus - kauboikapitalism jne 11. Majandussubjektid Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor. Majanduselus osalejad, kes püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasumlikkust. 12. Ratsionaalsus ja neoklassikaline majanduskoolkond
gruppide poliitilist tegutsemist. Poliitiline ideloogia omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid tingimusi inimese kohast ühiskonnas ning pakub programmi sotsiaalseks ja poliitiliseks tegutsemiseks. 9. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus Neil on täiesti erinevad maailmavaated. Ühed pooldavad ühte asja, teised teist. 10. Kuidas erinevad ja sarnanevad liberalism ja konservatism (kolm erinevust ja kaks sarnasust). Erinevad: Liberalismi iseloomustab vabameelsus; esiplaaniks on inimene ja tema vabadused; riik sunnib inimesi rohkem tööle. Konservatismi iseloomustab saavutatu säilitamine; kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikriik; järkjärguline areng ilma järskude muutusteta. Sarnanevad: Hinnatakse eraomandi puutumatust, peremudelit ja usul põhinevat moraali; riik tagab avaliku korra. 11
-19.saj oli seotud feodaalismi kokkuvarisemisega ning kapitalistliku ühiskonnasüsteemi tekkimisega Euroopas Varase liberalismi riigikorralduslikuks eesmärgiks sai kuninga "püha õiguse" asendamine konstitutsiooniline esindusvalitsuse põhimõtetega Liberalismi põhielemendid: individualism, vabadus, sotsiaalne õiglus - kõigil on võrdsed võimalused, aga ei ole võrdsed tulemused, ühiskondlik leping Klassikaline liberalism pooldab negatiivse vabaduse teooriat, mille järgi on inimene vaba sedavõrd, kuivõrd teised ei sega tema asjadesse vahele Sotsiaalliberalism: põhineb kapitalismi arengul 20.saj - ühiskonnas vajalik ka sotsiaalne vastutus, negatiivset vabadust tuleb Thomas Hill Greeni arvates arendada positiivse vabaduse käsitlusena - inimestele luuakse võimalus ennast arendada ning oma võimeid realiseerida
Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha Ideoloogia võib väljenduda: Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi Eksplitsiitselt- konkreetsid ideoloogiaid nimetades või sümboleid kasutades Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Põhilised alusideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism, (roheline) Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne. Liberalism: Alusväärtused (üksikisik ja individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus). Põhiideede areng: võrdsed õigused, parlamentalism, turumajandus, kirikuvastasus, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine) Võtmeteemad: usk inimmõistusesse, usk avatud ja vabasse arutellu, usk turgu,
20.saj kui suur väljakutse eri ideoloogiate arendamiseks ning kõrvutamiseks; püüded hakkama saada ilma ideoloogiata või leida muid variante ühiskonna toimimise jaoks. KONSERVATISM: Käsitletud kui liberalismi vastast, kui liberalismi partnerit, kui liberalismist võrsunud poliitilist ideoloogiat. Kui liberalismi vastasjõuna, negatiivne kuvand varauusaegne Euroopa (15.-18.saj), põhitees: kõik jõud, kelle vastu liberalism töötab, on konservatiivsed, vana ja tagurliku esindajad (nt monarhia pooldajad, kirik jm religioossed ringkonnad). 19.saj konservatism kui see, mille vastu on vasakpoolsed (nt rahvuslus). Kui liberalismi poliitilise partnerina üldlevinud parem-vasakskaala kasutamise tulem. 19.sajandi lõpus konservatismi taassünd, järk-järguline areng pärast I ms. Oluline kõrvutada neokonservatismi ja neoliberalismi kui ühe asja eri variatsioone. II ms järgsel ajal
suunas, erakondade erinev kohanemisedukus Erakonna ideoloogiline stabiilsus n Kaks lähenemist, kui vastuvõtlik on partei muutustele valijate arvamuses: n a) erakonnad, kes saavad ja muudavad oma ideoloogiat vastavalt oma valijate ootustele konkurentsilähenemine n b) erakond kui oma ,,ajaloo ja institutsiooni vang", st minevik määrab, kas ja mis ulatuses muutusi tehakse institutsionaalne lähenemine Alusideoloogiad ® Liberalism vabadus ® Sotsialism õiglus, solidaarsus ® Konservatism vastutus, pärimus ® (Rohelised? suhe laiemasse keskkonda Liberalism Põhiideed: ® Individualism ® Parlamentarism ® Võimaluste võrdsus ® Reformism (muutused paremusele on võimalikud) ® Kirikuvastasus (antiklerikalism) Liberalismi areng ® Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest
töökaotajatele).Majanduse alustalaks on neokonservatiividele eraomandus ja kapitalistlik turumajandus. * Liberaalne ideoloogia Liberaalne (ladinakeelsest liber vaba, sõltumatu) ideoloogia hindab vabadust nii inimese kui ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja eesmärgiks. Liberalismi kreedo on individualism, mis sai alguse XVIII sajandil kui vasturektsioon katoliiklikule dogmatismile ja Euroopa absoluutsetele monarhiatele. Liberalism lähtub eeldusest, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Traditsiooniliselt taotlevad liberaalid vabadust riigist, s.t. seda, et mõned individuaalsed vabadused või õigused peavad olema kaitstud nii riigi kui enamuse põhimõttel otsustamise eest. (Õigus vabaks eneseväljenduseks, organiseerimiseks ja ametnike valimiseks kodanikkonna koosseisu peaksid moodustama riigis kõik täiskasvanud elanikud sõltumata soost või rassilisest kuuluvusest) .J Rousseau
narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi?
Konservatism Kommunism Sotsialism Natsionalism Rahvuslus Natsism Liberalism Fasism 4 · Kontenar riik ei peaks sekkuma, erastamine, riigiül. maj.poliitikaga tagada stabiilne maj. · Kensianistid riik peaks sekkuma maj. · Konservatiivid kodumaise turu kaitse, kaitsetollid · Liberaalid erastada · Sotsiaalid võrdsus, peale maksmine, maj. Kontroll · Tänapäeval riik sekkub maj. maksude kaudu, et tagada heaoluriik Konservatism · Liberalismi vastand · Tuginev traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil · Indiviidid on vabad, sünnilt võrdsed · Keegi ei pea valitsema · Vabadus on tähtsam kui võrdsus · Mõõdukate maksude poolt ning riigi sekkumise vastu · Progresiivne · Inimloomus on ebatäiuslik · Töö heaolu parandamiseks
Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. · Rahvas valib saadikud · Partei, kes saab rohkem hääli saab õiguse moodustada valitsuse · Iga uue parlamendi koosseisu valimise järel moodustatakse uus valitsus · Parlament valib presidendi 4)Liberaalne ideoloogia Liberaalne ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja eesmärgiks. Liberalism rajaneb eeldusele, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Liberalism peab vajalikuks sellist ühiskonnakorraldust, mis ei piiraks vaid tagaks üksikisiku vabaduse. Erinevalt konservatiivsest ideoloogiast iseloomustab liberalismiideoloogiat optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja progressiivse arengu võimesse. Valitsuse ülesanne on luua maksimaalselt vabad olud üksikisikule (absoluutne vabadus pole võimalik)
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks
EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M
strateegilisi juhtnööre selleks tegevuseks. Poliitilise ideoloogia struktuur: · seos mingi suure silosoofilise süsteemiga · filosoofilisest süsteemist tulenev programm · sihtide saavutamise strateegia Ideoloogia funktsioonid: · õigustamine · mobiliseerimine · mõttelise korra loomine Nüüdisideoloogiate kesksed teemad : progress, utoopia (Thomas Moore 1478 1535), demokraatia, sotsialism, natsionalism, liberalism. Poliitiline spekter vasakult paremale. Vasak-parem jaotus pärineb Prantsuse Rahvusassambleest, kus radikaalid istusid vasakul tiival, moderaadid keskel ja konservatiivne aadel paremal. Partei nimetused ei öelnud tollal midagi, mistõttu Prantsusmaa ,,kolm vaimset perekonda" said tuntuks kui vasakpoolsed, tsentristid ja parempoolsed. Vasakpoolsed tahtsid tunduvaid sotsiaalseid muudatusi ja võrdsust, parempoolsed äärmist sotsiaalset ebavõrdsust ja ei mingeid muudatusi.
suhe. Klassikaline näide sellest on ümarlaud, leidub ka foorumeid ja virtuaalseid võrgustikke. Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. (õ. lk 47) 4. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist. Igaüks on oma õnne sepp, st pole õigust karistada rikkamaid kõrgemate maksudega. Liberaalse heaolumudeli etaloniks on USA, Suurbritannia. Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne
ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 44. Tutvusta liberalismi tunnuseid ja arengut. Liberalismi põhiideed: individualism paralmentarism võimaluste võrdsus reformism kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism – valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest 2)Paremliberalism – erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad 7 3)Sotsiaalliberalism – sünteesib liberalismi ja sotsialismi.Positiivse vabaduse idee,võrdne võimalus areneda ja minimaalkindlus 45
sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 1 Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Liberalismi põhiideed: 10 · individualism · paralmentarism · võimaluste võrdsus · reformism · kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest 2)Paremliberalism erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad 3)Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi.Positiivse vabaduse idee,võrdne võimalus areneda ja minimaalkindlus Positiivne vabadus - Kui määratleda positiivset vabadust kõige üldisemal tasemel, siis hõlmab see ala, kus inimene on autonoomne
siiski olemas) Miks tekib SR konflikt? *Võim on tasakaalus või tasakaalust väljas (palju võimu hoiab ära konflikti?; konflikt, et ära hoida hegemooniat) *Võimu muutused- võimu tasakaalu dünaamika (tõusev võim alustab konf; domineeriv võim ründab tõusvat võimu) *Ründe-kaitse tasakaal (Kui ründav võidab, siis on konflikt- I MS tangid, lennukid; Kui kaitse võidab siis on rahu- tuumarelvad) Klassikaline liberalism (Immanueal Kant)- Kant- saksa filsosoof „Igavene rahu“ Inimene on loomult hea. Koostöö on võimalik. Riigi mõte pole saavutada võimu vaid olla õigusriik. Usk progressi. Uusliberalism- fookus on RV tasemel. Leidis, et tuleb arendada suhteid kaubanduses, et tekitada kompleksne vastastikune sõltuvus. Sostsioloogiline liberalism- oluline on milline on riik (riigid pole mustad kastid) rahvusvahelised suhted akadeemilise distsipliinina tegeleb nii valitsustevaheliste
Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nagu raudteed, televisioon, mobiilside. Need on valdkonnad, kus erasektor ja avalik on teinud koostööd, ja osa ettevõtteid ja tegemisi kuulub riigile, osa on era kätes. Näiteks toetab riik mobiilside võimalusi, et nad looks ühtse kätte saadavuse üle riigi. Samuti avatud elektri turg, kus riik toob kodanikuni võimaluse valida kellelt elektrit osta. 5. Millised on riigi põhitunnused? Iseloomusta neid tunnuseid lühidalt. Riigi põhitunnusteks on territoorium, avalik võim ja rahvas. Territooriumi moodustab maa- ala, õhuruum ja territoriaalvesi, millel kõigel on kaitse. Avalik võim-iseseisvat võimu teostavad riigiorganid, rahvas aga on riigi alal elavad riigi seadustele alluvad isikud. 6. Eesti Vabariigi 7 põhiseaduslikku institutsiooni millised need on?
o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Kaks ühiskondlikku regulatsiooni kaubandus, investeeringud, liikumine vs riigi piirangud neile Mis on poliitökonoomia? Ühendab majanduse ja poliitika o Miks üldse eristada? analüüsimiseks, kuid see läbi kaob palju infot o Analüütiline eristamine Algselt sama (Smith, Mill) Eraldumine 19.saj lõpul Marshall
annaabi.ee 
