seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. Vastsündinutele - Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). Eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele. ) Haiguse patogenees- õpetus haiguse arengust -oluline ravi määramisel -ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga Patogeneesi mehhanismid Patogenees- haiguste ja nende puhul esinevate morfoloogiliste muutuste kujunemise mehhanismid 1.Miks haigus kujuneb põhjuslik ehk kausaalne patogenees Hõlmab välis (ekso) ja sise (endo) faktoreid, mis tingivad haiguse tekke ja tema edasise kulu iseärasused
palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui patogeeni ei hävita ei juhtu midagi, et märklaudua hävitada võib kasutada ka komplemendi süsteemi, ilma T lümfotsüütide ja antikehadeta. Immuungeneetika osas ennetavast immuunsussüsteemist. Immunoloogilise kaitse põhimehhanismid: Geneetiline polümorfism, 1
Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus. Ravi ja uuringud: hematokrit, hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi. MEGALOBLASTILINE ANEEMIA: er on normaalsest suuremad ja vähenenud L ja Tr hulk, B12 ja foolhappe defitsiit, leukeemia, ravim merotreksaat põhjustab. Tingitud vere erütrotsüütide tootmisega kuid võrreldes teistega palju rohkem. Kaebused: isutus, kahvatus, väsimus, peavalu, kõhulahtisus, käte ja jalgade tuimus. Uuringud: madal Hgb ja Er arv, kõrgenenud MCV , madal Hk, madal retikulotsüütide arv. HEMOLÜÜTILINE ANEEMIA: vähenenud ringlevate ER hulk nende suurenunud lagunemise tõttu. Luuüdi ei ole võimeline kompenseerima ER lagunemist , nende tootmist suurendades
reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke. Kuidas kaasasündinud immuunsus nakkuse ära tunneb? Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). PAMP need on kindlad molekulid ja struktuurid, mida leidub vaid prokarüootidel. PAMP-e toodavad vaid mikroobid ja seega kaasasündinud immuunsüsteem on võimeline tegema vahet oma ja võõra vahel. 3. Joonista adaptiivses immunsuses osalevad tähtsaimad molekulid: Ig, TCR, MHCI ja MHCII, millistel rakkudel need ekspresseeruvad, millistele struktuuridele seonduvad/milliseid peptiide seovad ja mis neid iseloomustab? alfa beeta Ig (BCR) ekspresseerub B- raku pinnal. B- rakk tunneb ära kas lineaarseid või konformatsioonilisi epitoope (valgulisi, karbohüdraatseid ja lipiidseid).
Th ja Tc tasakaal 2:1, kui rikutud see, siis autoim haigused ja im.puudulikkus. O.i. on iseloomulik: 1. Spetsiifilisus 2. Mitmekesisus 3. Immunoloogiline mälu 4. Oma vs võõra eristamine Inimesel esinevad antikehade põhiklassid on: · immunoglobuliin A (IgA) · immunoglobuliin D (IgD) · immunoglobuliin E (IgE) · immunoglobuliin G (IgG) · immunoglobuliin M (IgM) Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: · Humoraalne immuunsus · Rakuline immuunsus · Lümfokiinide sekretsioon HUMORAALNE IMMUUNSUS on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Siia kuuluvad ka komplemendi valgud. AK toodavad B-lümfotsüüdid. RAKULISE IMMUUNSUSE on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad
aktiivsus, seetõttu teevad nad palju vigu 2. PRO- JA EUKARÜOOTSE RAKU GENOOM Prokarüoodil puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum: DNA asetseb vabalt tsütoplasmas, RNA süntees toimub DNA ja tsütoplasma kokkupuutejoonel. Erinev on ka eukarüootse ja prokarüootse raku jagunemine ja DNA segregatsioon: 1) Alguses mõlemad suurenevad ja küpsevad vajaliku määrani 2) Eukarüootidel järgneb raku küpsemisele pooldumine koos mitoosiga, prokarüootsed rakud paljunevad mitoosita tsütokineesi ehk lahknemise teel 3) Prokarüoodis puudub tsentromeer, DNA molekul kinnitub lahknemiseks mesosoomile (tsütoplasma membraani sissesopistus) 3. Mida on vaja teha selleks, et lühikese aja jooksul korduvalt DNA kaksikahelat denatureerida ja renatureerida? 4. Milline ensüüm viib läbi järgnevaid: REPLIKATSIOON – DNA polümeraasid TRANSKRIPTSIOON – RNA polümeraas: avab DNA ning sünteesib ühte
humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja lindudel B- ja T- lümfotsüüdid, mis sünteesivad kõrge afiinsusega retseptoreid, mis tunnevad ära miljonit erinevat ligandit, enamasti peptiide. B- ja T-lümfotsüütidel on võtmeroll omandatud immuunsuses. Omandatud immuunsus vajab toimeks erilisis rakke ja organeid.Omandatu immuunsusel on kahte tüüpi vastust: Ühe reaktsioonina (humoraalne vastus) sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke 2
trombotsütopeenia. Disseminated intravascular coagulation- Levinuim veresoonte hüübimine. See on tõsine haigus, mille korral proteiinid, mis kontrollivad vere hüübimist, muutuvad üliaktiivseteks. Kui sa saad vigastada, siis proteiinid veres hakkavad formuleerima vere hüübimist vigastatud kohas, et aidata kaasa verejooksu peatamisele. Kui need proteiinid muutuvad ebanormaalselt aktiivseks kogu kehas, siis tekib DIC. Põhjuseks võib olla põletik, infektsioon või vähk. Mõndade DIC juthumite puhul väikesed vereklombid formuleeruvad veresoontes. Mõned neist klompidest võivad ummistada sooned ja katkestada normaalset organite vere varustamist (nt maksa, aju või neerude). Verevoolu puudus võib põhjustada suuri kahjustusi organites. Teistel DIC juhtudel hüübimis proteiinid veres tarbitakse ära. Kui see juhtub, siis on sul suur risk tõsiseks verejooksuks, isegi väikeste vigastuste puhul. Sul võib samuti olla samuti
seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. (2) Vastsündinutele: Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria. (3) Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 9. Rahvatervishoiu -objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia – teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist kirjeldatakse arvudes. Uurib haiguse esinemise sagedust, levikut ja
Antikehade süntees toimub immuunsüsteemi rakkude ribosoomides luuüdis, maksas, põrnas, harknäärmes, lümfisõlmedes. Seejuures on eriti oluline osa T- lümfotsüütidel. 3 Loomuliku või omandatud immunnsuse korrala on kaitsevõime olemus järgmine: immuunsüteem tunneb ära organismile mitteomased rakud, submolekulaarsed kompleksid (nukloeproteiidid, glüko- ja lipoproteiinid), valgud, oligo- ja polüsahhariidid, aga ka lihtsad molekulid. Viimaste hulgas võib olla mitmesuguseid mittelooduslikke ühendeid, mida inimene on valmistanud ja mis on tema organismile võõrad. Neid ühendeid kutsutakse ksenobiootikuteks. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme.
Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism. Sama tüvi võib nakatada eri liike ja põhjustada eri kudede kahjustusi – eri liikidel on erinev resistentsus. Viraalsed infektsioonid on vähem patogeensed, kui neil on looduslikud peremehed. Virulentsus sõltub ka sellest, kas rakul on olemas retseptor. Kui on konserveeritud retseptor – seda erinevamaid liike viirus nakatab. Marutaudi jaoks on vaja atsetüülkoliini retseptorit nt. Marutaudil on suur peremeestering, kuid nakatab vaid müotsüüte, neuroneid ja süljenäärme epiteeli. Kui viiruse kinnitusproteiin muutub, siis muutub ka viirus.
arenguhäirele (nt. seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. (2) Vastsündinutele: Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria. (3) Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 7. Haiguste patogeneesi mõiste. Haiguse patogenees õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga. 8. Rahvatervishoid; epidemioloogia liigid, epidemioloogia harud; mõisted: levimus, haigestumus, suremus. Kumulatiivne haigestumine, määr, standard.
Veri segatakse ettevaatlikult katseklaasi liigutades üles-alla ca 6 korda antikoagulandiga, seejärel tsentrifuugitakse ja eraldatakse plasma. 2.7. Erütrotsüüdid. 2.7.1. Erütrotsüütide morfoloogilised iseärasused ja kontsentratsioon eri loomaliikidel (hobune, veis, lammas, siga, koer, kass, kodulinnud, inimene). Kaksiknõgusad, ümarad, ühtlase tsütoplasmaga, imetajatel tuumata (lindudel, reptiilide, amfiibidel on). Kuju on muutuv, sest noored rakud deformeeruvad, kui nad läbivad peeneid kapillaare (vastavalt soone läbimõõdule). Diameeter 4-8 µm, suurim paksus 2 µm. Mitokondriteta – ainult anaeroobne metabolism Erütrotsüütide arv (miljonit) ühes µl veres: Koer, kass, veis, siga Hobune Lammas ja kits Kana Inimene 6-8 7-10 11-15 3 4-6 2.7.2. Erütropoees. Erütropoees toimub embrüol rebukotis, lootel maksas ja põrnas. Pärast sündimist punases
ühendite oksüdeerumise, DNA katkemise. Balterite geneetika Bakterite geneetika § Haploidsed, enamasti tsirkulaarse genoomiga (E. coli 4.5 X 106 bp.) § Kiire kasv (E. coli 20 minutit generatsiooniaeg; seepärast, 1 rakust 1000000 7 tunni vältel.) § Vedelsöötmes ~109- 1010 küllastustasemel, bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom §
evolutsiooniõpetus Kaasaegse immunoloogia arengusuunad: segadistsipliinid (Immunobiotehnoloogia - immunoloogia uus suund, tegeleb kõrgefektiivsetediagnostiliste meetodite ja ravivahendite läbitöötamisega biotehnoloogia abil) 2. Immuunsüsteemi ehituslike komponentide iseärasused erinevates kudedes. Primaarsete ja sekundaarsete immuunorganite tähendus ja seosed immuunsüsteemi funktsioneerimises. Immuunsüsteemi ehituslikud komponendid on rakud, mis on levinud üle kogu keha, olles koondunud põhiliselt tsentraalsetesse ja perifeersetesse lümfoidorganitesse. Tsentraalseteks lümfoidorganiteks on luuüdi ja tüümus. Perifeerseteks perifeersed lümfisõlmed, põrn ja limakestade lümfoidne kude. Primaarsed lümfoidorganid – T-ja B- rakkude küpsemine Need on organid, kus toimub lümfopoees ja seal tekivad lümfotsüütide pinnale antigeeni- retseptorid,
6.7.2. Retsidiivi ravi ......................................................................................... 27 6.8. Toetav ravi ja spetsiifiliste tüsistuste ravi ..................................................... 28 6.8.1. Luuhaigus ............................................................................................... 28 6.8.2. Aneemia ................................................................................................. 29 6.8.3. Infektsioonid .......................................................................................... 30 6.8.4. Hüperkaltseemia .................................................................................... 30 6.8.5. Neerupuudulikkus .................................................................................. 31 6.8.6. Seljaaju kompressioon ........................................................................... 32 6.8.7. Perifeerne neuropaatia ...............
Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide
Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide
esmase närvisüsteemi kujunemine; 2) närvirakkude ehk neuronite sünd primitiivsetest eellasrakkudest; 3) peamiste ajustruktuuride moodustumine; 4) neuronite migratsioon oma sünnikohast lõppasukohta. Kui neuraaltorust on moodustunud algelised pea- ja seljaajustruktuurid, algab aju püsielementide, neuronite ning gliiarakkude sünni- ja eristumis protsess. Täiskasvanud inimese ajus on umbes miljard neuronit ja veelgi enam gliiarakke. Kõik need rakud tekivad väga lühikese aja, umbes mõne kuu jooksul väiksest populatsioonist eellasrakkudest. Individuaalsete eellasrakkude arenguline valik sõltub kõige rohkem nende eristumise ajal toimuvatest koostoimetest keskkonnaga ehk ümbritsevate rakkudega. Lõpptulemusena kontrollivad kõiki neid sündmusi rakk-rakk-kontaktid ja rakuspetsiifiline geeniregulatsioon Pärast seda, kui neuronid on “leidnud” oma lõpp-asukoha, peab toimuma veel kaks suurt
Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata preparaati, tuleb värvida, kasutatakse erinevaid värvimismeetodeid (nt H&E värving) Sulundamine RAKU MÕISTE, ÜLDINE EHITUS, SUURUS JA KUJU Rakud on välismembraaniga ümbritsetud imetajate organismi väiksemad morfofunktsionaalsed ühikud Rakkudel on kaks põhikomponenti: tsütoplasma (tsütoplasmaatilises maatriksis e tsütosoolis paiknevad inklusioonid) ja rakutuum – tuumake on rakutuumas selgelt eristuv piirkond Igal rakutüübil on talle iseloomulik suurus ja kuju, mille tagab raku välismembraan e plasmamembraan, mis talitleb
seotakse ligaasi poolt. DNA liider- ja viivisahela sünteesi alustamine. Prereplikatiivses kompleksis asuvate alguspunkti äratundva kompleksi ja helikaaside fosforüülimine kui replikatsiooni algatamise eeltingimus eukarüootides. Raku G1 faasis tekib prereplikatiivne kompleks replikatsiooni origin punkti.See tagab selle, et igat replikatsiooni alguspunkti aktiveeritakse ainult üks kord rakutsükli jooksul. Uut kompleksi ei saa enne tekkida, kui rakk on uusti G1 faasis ja origin recognition complex (ORC) on defosforüleeritud S faasis toimub replikatsioon. DNA topoisomeraas I osa DNA kaksikheeliksi keerdumise ärahoidmises replikatsiooni protsessis Topoisomeraas I katksetab eukarüootide DNA ühe ajelaajutiselt,selleks, et vältida ahelakeerdumist. Topoisomeraasi aktiivsaidison türosiin.Kovalentselt seodub DNA fosfaadiga lõhkudes fosfodiestersideme. DNA ahel on nüüd võimeline ennas pöörama keerust lahti.
produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed), viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone, tibudel nekrootilisi muutusi (aeglane kärbumisprotsess); latentne infektsioon - mitteproduktiivne, määratav ainult hübridisatsiooniga DNA proovidest või meetoditega, kus aktiveeritakse viiruse genoomi in vitro kultiveerimisega, võimalik on saada kuni viis viiruse genoomi. Kultiveerimise tulemusena produtseeritakse virione ja viirusantigeeni, mis vabaneb latentse infektsiooni reaktiveerumisel; transformatsioon – rakkude kontrollimatu vohamine, rakkude transformatsiooni põhjustab viiruse esimene serotüüp, viiruse ulatuslik
samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu.
mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kudede heterogeensus Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad(apoptoos,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas
Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha- või limaskestalõhede kaudu, suguvahekorra ajal, sünnitusteede läbimisel. Tavalised, plantaarsed või lamedad tüükad on kõige sagedasemad lastel, noortel täiskasvanutel. Kõripapülloomid tekivad noortel lastel ja keskealistel. Võimalik, et on kõige laiemalt levinud STD maailmas. 99,7% emakakaelavähkidest on HPV olemas. HPV-16, -18, -31 ja -45 on kõrge riskiga, -6 ja -11 madala riskiga emakakaelavähi suhtes
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaidvalgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV. Homöostaas säilitamine toimub lähtuvalt siseskeskkonna ja/või väliskeskkonna muutustest. Reguleerimisprotsessid on näiteks kehatemperatuuri säilitamine, vererõhu säilitamine, kehaasendi säilitamine gravitatsiooni keskkonnas. Vere ringlusel säilitatakse lahustunud ainete kontsentratsioon, temperatuur, pH, nende konstantsus. Regulatsiooniprotsessides osalevad põhiliselt närvisüsteem ja/või hormonaalsed süsteem.
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60- 90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. 3. Hüperaktiivsuse geneetiline alus Hüperaktiivsus: ADHD= Attention-deficit hyperactivity disorder. On olemas kindlaks tehtud individuaalsed geenid, kaksikute uurimisel on pärilik 75%. Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust. 4. Haploidne ja diploidne rakk, kromosoomid Kromosoomid on raku struktuurid, mis koosnevad peamiselt DNA-st ja valkudest. Haploidses eukariootses rakus on üks, diploidses kaks komplekti kromosoome. 5. Geneetika arenguetapid Klassikalise geneetika perioodil selgitati välja kromosoomide seos pärilikkusega. Populatsioonigeneetika liitmisel Darwini evolutsiooniteooriaga tekkis tänapäevani toimiv sünteetiline
nõrgad alused. 1) karbonaatpuhversüsteem – transporditakse 80% CO2, mis keharakkudes tekib, seotud kujul kopsudesse. 2) fosfaatpuhversüsteem – et erinevaid aineid siduda 3) vereplasma valkude puhversüsteem – saavad siduda nii happeid kui aluseid 4) hemoglobiini puhversüsteem – transporditakse 10% CO2 rakkudest kopsudesse 5.Erütrotsüüdid e. punalibled, hulk, koostis, ülesanded 1L sisaldab 4-5 x 1012 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organismis rakk on punalible. Need on tuumata rakud, mille massist 1/3 moodustab hemoglobiin. Punalible on mõlemalt poolt nõgus, sest see võimaldab pindala suurendada, mis võimaldab rohkem hapniku siduda. Peafunktsioon on hapniku transport. 6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Valguline ühend, mis koosneb valgust, globiinist ja neljast heemist, milles on üks Fe aatom, mis seob endaga ühe O2 molekuli. Fe’ta pole võimalik hemoglobiini toota. Fe – kõik punased marjad, viljad, liha
Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik, seerum, (veri); osteomüeliit – luubiopsia, (seerum); naha eksfoliatiivne sündroom – neelulima, (nahk), (veri); toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk). • Kliinilise materjali mikroskoopia: üksikud rakud, väiksed grupid. • Verekülv uuritakse pärast 24 h inkubeerimist 37°C. • Kiirmeetodid: proteiin A seostub IgG Fc-osaga. Latekspartiklil IgG Fc vaba, tekib aglutinatsioon. Saab määrata ka koagulaasi. • Kultiveerimine: lamba verega söötmel, β-hemolüüs. Manniitagaril võimalik teistest mikroobidest eristada. Streptokokkidest eristab katalas, SA toodab koagulaasi. HI kontrolliks tüpiseeritakse tüvesid antibiogrammil,
Arenguhäire põhjused võivad olla järgmised: geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid. Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad pingesse, õmblused eralduvad, peaümbermõõt ja laup suurenevad, loojuva päikese fenomen- ei saa üles vaadata. Sunteeritakse liikvor juhitakse südame või kõhuõõnde. Kraniostenoos - kolju luustumishäire, õmbluste liiga kiire luustumine, vaimne mahajäämus. Neuraaltoru häired:
3. Konstantne reaktsioon – vere pH; sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. 4. Külmumistemperatuur – 0.55 Co 5. Puhveromadused – on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Aitavad pH stabiilsena hoida. Kui kehasse satub tugev hape või alus, siis see seotakse solana. 5. Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded Punalibled – arvukaid rakutüüp inimorganismis (u iga viies rakk on erütrotsüüt). Puudub tuum; 1/3 massist moodustab hemoglobiin. Peafunktsiooniks on O2 transport (punalibled on kaksiknõgusa kujuga, et oleks rohkem pinda). (Meditsiiniliselt on väga olulised veregrupid.) Normaalne hemoglobiini sisaldus vere 120-160 g/l. See on valguline struktuur, millesolev raud seob hapnikku.1 hemoglobiini molekul seob 4 O2 molekuli. Kui hemoglbiini on liiga palju, siis muutub veri viskoosseks ja südamel on raske seda ringipumbata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
