Kolesterool toidus Sandra Taniel 15.12.2010 Sissejuhatus: kolesterool inimese kehas/toidus Inimese kudedes on 140mg kolesterooli. Meie organismi kolesteroolifond moodustub toidukolesteroolist ja sünteesitud kolesteroolist. Toiduga saadav kolesterool mõjutab vere üldkolesterooli hulka suhteliselt vähe. Hoopis rohkem soodustab kolesterooli sünteesi liigne toiduenergia, ka liigne suhkru tarbimine ja vähene letsitiini ja kiudainete saamine toidust. Ohtlik ei ole mitte kolesterool, vaid veres ringlev kolesterooli ülejääk. Mida soovitan süüa/juua antud kliendirühmale? Kanamune (munakollast) ja piima, kuna neis on keskmiselt 200mg kolesterooli, mida omakorda tasakaalustab 1700mg letsitiini. Letsitsiin - on membraanide komponent, mis tasakaalustab kolesterooli toidus. Aed-, puu- ja juurvilju, sojaube, jogurtit, keefiri, kakaod, pähkleid, seemneid jne, kuna need on kolesteroolitaset
Munad on rikkalikud nii aminohapete kui ka valkude poolest, mille abil musklid kasvavad ja inimene saab vajalikku energiat. Layman ja Rodriquez seletasid leutsiin rolli energia ja musklite vahel. ''Kui ette kujutatada ebatavalist sõprussuhet aminohapete (leutsiin) ja glükoosi vahel siis trenniga musklid kasvavad tänu sellele vahekorrale.Peale trenni aitavad lipiidid taastada muskleid viies nendese piisavas koguses hapnikku.'' Munakollane sisaldab rohkesti inimesele vajalikku letsitiini, mis on meile hädavajalik rakkude koostises ja normaalseks ainevahetuseks. Letsitiini vajame hea mälu ja mõtlemisvõime tarvis. Piima vadak Valgud on edukad spordimaailmas, aidates ehitada üles musklimassi. Lisaks musklite ehitamisele on valgud leidnud kinnitust ka kaalujuhtijatena. Valgud aitavad hävitada keharasva ja muuta need muskliteks. Piim sisaldab põhiliselt kolme elu loovat ja kandvat ainet - valku, rasvu ja süsivesikuid ning
ja D-vitamiin. Samuti on kolesterool rakukoostises hädavajalik komponent. Toiduga on vaja saada 150–200 mg kolesterooli päevas. Soovitatav oleks, et päevane toiduga saadav kolesterool ei ületaks 300 mg. Lühiajaline toidust saadav liigne kolesterool pole ohtlik, aga pidev kolesterooli ja küllastunud rasvhapete liigtarbimine on kindlasti tervisele kahjulik. Vere üldkolesterooli hulka mõjutab liigne toiduenergia, toidu kõrge küllastunud rasvhapete sisaldus, vähene letsitiini ja kiudainete hulk ning liigne suhkrutarbimine. Letsitiini vähesus organismis põhjustab rasvade ainevahetushäireid: rasvumine kiireneb, kolesteroolitase tõuseb ning mälu ja keskendumisvõime langevad. Letsitiini leidub munakollases, piimas ja sojatoodetes. Südamehaiguste riski seostatakse LDL- ja HDL-kolesterooli suhtega veres. Kui küllastunud rasvhapped tõstavad n-ö halva LDL-kolesterooli taset veres ja Ω-6 rasvhapped langetavad seda, siis HDL-kolesterooli ehk nn hea
kokku kleepuda. Enneaegselt sündinud lapsed: 7. elukuul sündinud lapsed jäävad enne ellu, kui 8. elukuul sündinud, sest 8. kuul sündinud lapsel on vähem lipiide kopsus, kuna ta kopsus arenevad kiiresti sel hetkel. 5. Need moodustavad närve ümbritseva isoleeriva katte, ehk fosfolipiidse kaksikkihi - müeliinkatte 6. Teatud fosfolipiidid on bioaktiivse toimega: letsitiin - piisavalt palju närvikoes, tagab närvirakkude struktuursuse ja talitluse. Letsitiini lagunemisel vabaneb vitamiin B4 ehk koliin. Letsitiini soovitakse ajutegevuse edendamiseks, müüakse apteegis Tsüklilised lipiidid Kujutavad endast tsükliliste alkoholide ja rasvhapete estreid. Kolesteriidide (kolesterooli) funktsioonid 1. Kuuluvad biomembraanide hüdrofoobse osa koostisse 2. Nendest lähtub vitamiin D süntees inimese nahas 3. Vajalikud sapphapete sünteesiks, sapphapete baasil toimub ka nende ühendite väljutamine 4
2. Koore paksus on 0,4 mm ja enam 3. Kaitseb muna mikrobioloogilise saastumise eest Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32% lipiide, lisaks mineraalaineid, vitamiine 2. Sisaldab letsitiini organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. 3. 1 munakollases on keskmiselt 260300 mg kolesterooli Kanamunade kaal 1. JUMBO üle 80 g 2. XL 7380 g 3. L 6373 g 4. M 5363 g 5. S 4553 g 6. Väike alla 45 g Kanamuna sisaldab Valku 13 g Vett 76 g Rasvu 11 g E vitamiini 2 mg C grupi vitamiine B grupi vitamiine D vitamiini Naatriumi 160 mg Kaaliumi 116 mg Kaltsiumi 57 mg Magneesiumi 12,3 mg Fosfor 200 mg
Sellele ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on see hea teiste toiduainete maitsestamiseks ja küpsetamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. Mõrumagus šokolaad (teisisõnu poolmagus või tume šokolaad) on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusam kui mõrušokolaad ja sobib ka maiustuseks. Puhtale šokolaadipastale on lisatud suhkrut, vanilli, täiendavat kakaovõid või emulgaatorina toimivat letsitiini. Tahke kakaomass võib ulatuda isegi kuni 75%-ni. Söögišokolaad on magus, maiustusena kasutatav šokolaad, mida esindab piimašokolaad. Siia võib paigutada ka Euroopas kokkuleppeliselt šokolaadi nime kandva valge šokolaadi. Piimašokolaad on heledama värvusega, sest sellele on lisatud suhkrut, piima ja veel täiendavat kakaovõid. Valge šokolaad ei sisalda kakaomassi, vaid koosneb põhiliselt kakaovõist, millele on
• Soodustab seedetegevust • Täiendab ja rikastab mikrofloorat • Jogurt pidurdab patogeensete bakte- rite kasvu sooles ja suuõõnes • On vitamiinide ja min. ainete allikas Keefir •Pärit Kaukaasiast, kus seda valmistati kitsemaost kotis •Juuretisena lisaks piimhappebakteritele ka pärmid, äädikhappebakterid •Keefiris alkoholi kuni 0,6% Pett •On võitegemise kõrvalsaadus •Sisaldab valke, vähesel määral laktoosi, min. aineid, letsitiini !, B- rühma vitamiine ja vähesel määral kolesterooli • Probiootikumid • Probiootikum on elusate mikroorganismide kogum, mis tarbimisel mõjutab positiivselt peremeesorganismi mikrofloorat ja parandab organismi tervislikku seisundit
ning annab neile tugeva ja puhta sokolaadimaitse. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid eelmisest veidi magusamad ning sobivad lisaks magusroogades pruukimisele ka täiskasvanute maiuspalaks. Puhtale sokolaadipastale on siin lisatud suhkrut, vanilli, täiendavalt kakaovõid ning emulgaatorina toimivat letsitiini. Paremate sortide tahke kakaomassi sisaldus võib tõusta isegi kuni 75%-ni. Söögisokolaadid: magusad, maiustena kasutatavad sordid, mida esindab piimasokolaad. Siia võib paigutada ka vaid kokkuleppeliselt sokolaadi nime kandva valge sokolaadi. Magusad sokolaadid on heledama värvusega, kuna nende saamiseks on sokolaadipastale lisatud suhkrut, piima ja veel täiendavalt kakaovõid. Valge sokolaad kannab sokolaadi nime ainult Euroopas, USA-s tohib seda nimetada vaid
märkima pakendile seda, kui nende toote valmistamise juures on kasutatud geneetiliselt muundatud tooraineid. Nii on küll näiteks margariini pakil kirjas, et sisaldab toiduõli, kas see on aga puhas või geneetiliselt muundatud, ei ole teada. Põhimõtteliselt võib geneetiliselt muundatud organisme olla kõikides soja-, maisi ja rapsitoodetes, neid aga kasutatakse sageli vorstides, kastmetes ja paljudes kiirtoitudes. Sojast valmistatud letsitiini kasutatakse sageli ka shokolaadide valmistamisel. Geneetiliselt muundatud organismidest valmistatakse üha enam ka riboflaviini, mida leidub paljudes beebitoitudes, hommikusöögihelvestes ning karastusjookides. Kurb tõsisasi on ka see, et kindel ei saa olla isegi Eestis valmistatud toiduainete osas, kuna üha enam kasutavad ka Eesti toiduainetootjad kohaliku tooraine asemel odavat sissetoodud toorainet ning silt "Valmistatud Eestis", ei anna enam garantiid, et tegemist on tõesti puhta
joogid, toormahlad, mahlad, dzhemmid, jäätis. Mõju inimesele: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte. E-aine nr: E296 Nimetus: Õunhape Kasutusvaldkond:Juurviljakonservid, mahlad, dzhemmid, karastusjoogid, maiustused ja saiakesed. Mõju inimesele: Pole teada. E-aine nr: E160b Nimetus: Annaato, biksiin, norbiksiin Kasutusvaldkond: Maiustused, toidurasvad, kastmed. Mõju inimesele: Võib tekitada ülitundlikkust ja nõgeslöövet. Sojaõli - Sisaldab palju letsitiini ja isoflavoone, mis takistavad kolesterooli kogunemist veresoonte seintele. Isoflavoonid kaitsevad organismi ka ultraviolettkiirguse eest. 5
koos eelneva energiamahuka kakaokoogi pressimisega võimaldab saada vähendatud rasvasisaldusega kakaopulbrit, mis on kakao kui joogi populaarseks teinud Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 11 3.7. Sokolaadimassi segamine · Eesmärk: Komponentide segamine vastavalt retseptuurile selliselt, et saadav mass oleks järgmistes tootmisetappides töödeldav. Viimase juures on oluliseks letsitiini lisamine: Sokolaadimass on kõrge viskoossusega mitte-Newtoni vedelik. Letsitiini kui odava pindaktiivse aine ja emulgaatori lisamine aitab massi sobivad reoloogilised omadused saavutada madalama kakaovõi sisalduse juures. See tähendab tootmiskulude kokkuhoidu Võimaldab tempereerimist (punkt 3.10) madalamatel temperatuuridel · Kasutatavad seadmed: Melanzöör, "sõtkuja", ka mõnevad pidevat protsessi
pastat kauem, kui vajalik Al Dente- kergelt krõmpsuv MUNA Munavalge 54-60% Munarebu ehk kollane 29-36% Koor 11-14% Kuna munast koorub elusolend, siis on loodus paika pannud, et muna sisaldab kõike eluks vajalikke toitaineid. Valge, rebu, koor · Munavalge sisaldab täisväärtuslikke valke · Munarebu sisaldab palju vitamiine, mineraalaineid, küllastunud ja küllastumata rasva. · Rasv sisaldab letsitiini, mis emulgaator ja seob vee ning õli ühtseks · Organismis seob ka kolesterooli ja viib organismist välja Munas on palju poore, läbi mille tungivad muna sisemusse lõhnad, bakterid, hallitused Koort katab looduslik kest, mis kaitseb kahjulike bakterite eest. Pesemisel kest kaob ja muna ei säilu MUNA KEEMILINE KOOSTIS Koostisosad Terve Kollane Valge
kalorite vältimine, eelistada tuleks linnuliha ja väherasvast kala, köögi- ja puuvilja peaks sööma poole kilogrammi ümber päevas või isegi rohkem, samuti tuleks päevas juua 4 vähemalt 6-8 klaasi vett (Kivilo 2006). Toidu sisse tuleks võimalikult palju sobitada küüslauku, nelki, sibulat. Tablettide kujul tuleks tarvitada veel ka pruunvetikat, koeensüümi, letsitiini ja hõlmikpuud. KOKKUVÕTE See teema oli minu jaoks üllatavalt huvitav, sest materjali otsides sain väga palju teada vanarahva meditsiinist ja sellest, kuidas enda nahk võimalikult pehme ja sile hoida. Tselluliidiga võitlemiseks on olemas väga palju erinevaid vahendeid ja neid tuleb aina juurde. Iga inimene peaks leidma endale sobiliku vahendi või meetodi, mis just neile kõige paremini sobib. Minu arvates aitab kõige paremini tselluliidist vabaneda piisav spordi tegemine, sest
pulbriosakeste eraldumise aglomeraadist ning lõpliku lahustumise. 31. Mille poolest erineb täispiimapulbri instanteerimine lõssipulbri instanteerimisest? Nimetada vähemalt 2 erinevust. Pulber peab sisaldama võimalikult vähe vaba rasva(alla 4% üldisest rasvakogusest). Vaba rasva vähendamiseks kasutatakse kondenspiima homogeniseerimist Kasutatakse täiendavat letsitineerimist. Pulbri hüdrofoobsuse vähendamiseks kaetakse aglomeraadid õhukese letsitiini kihiga(valmistoode sisaldab 0,3- 0,5% letsitiini) Pulbrid pakitakse inertse gaasi (N2, CO2) keskkonnas 32. Vadakupulbris võib mikroorganismide üldarv ulatuda 200 000-ni 1 g tootes. Miks on see nii kõrge, võrreldes näiteks täispiimapulbriga? Esitada vähemalt 2 põhjust. Kuivatamistemp on madalam, suurem laktoosisisaldus, hügroskoopne ja kleepuv 33. Nimetada vähemalt 2 pulbri niiskusesisaldust mõjutavat tegurit?
Talle ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on ta hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. · Mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusamad kui mõru sokolaadid ja sobib ka maiustuseks. Puhtale sokolaadipastale on lisatud suhkurt, vanilli, täiendavat kakaovõid või emulgaatorina toimivat letsitiini. Tahke kakaomass võib olla isegi kuni 75%. Söögisokolaadid on magusad, maiustusena kasutatavad sordid, mida esindab piimasokolaad. Siia võib paigutada ka kokkuleppeliselt sokolaadi nime kandva valge sokolaadi. Nad on heledama värvusega, sest neile on lisatud suhkurt, piima ja veel täiendavat kakaovõid. Euroopas kannab sokolaadi nime ka valge sokolaad, kuid Ameerikas tohib teda nimetada white coating (valge glasuur ehk kate). Valge sokolaad ei sisalda kakaomassi, vaid koosneb
täiskõhutunnet. Fosfatiidide poolest on rikkad toiduõlid, eriti päevalilleõli. Steroolidest on tähtsaim kolesterool, mida leidub ainult loomse päritoluga rasvades. Kolesterool osaleb sapphapete, neerupealiste koore hormoonide, suguhormoonide jm. ühendite moodustumises.. Kolesterooliainevahetuse häiretena esinevad sagedamini ateroskleroos ja sapikivitõbi. Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal, näiteks toiduõlid, piima-, käia- ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv. Rasvavabadast ei ole sellise "täpsusega nagu valkude puhul vaja normeerida, sest organism on võimeline rasvu ise sünteesima
jaotub aga piimasuhkru laktoosi, kõrge bioväärtusega piimavalkude, fosfolipiidide, mineraalainete ja mitmete B-rühma vitamiinide vahel. Klaasitäie joomisel saab petisõber kõigest 60 70 kilokalorit toiduenergiat. Kaltsiumi ja fosforiühendite sisalduselt on pett enam-vähem võrdne lehmapiimaga. Pett on väga hea kaaliumiallikas ja klaas petti annab kena koguse magneesiumi. Pett sisaldab rohkesti inimorganismis vajalikku letsitiini. Inimkeha vajab letsitiini näiteks rakumembraanide ehituseks, aju talitluseks, koliini ehk B4 vitamiini varude täiendamiseks, sapi koostises, rasvade ainevahetuse reguleerimises ja mujal. 11. Kasulikus inimorganismile Võipiima hapendamisest on muudki tulu. Esiteks võivad need vähesed inimesed, kellele rõõsas piimas olev lakstoosikogus põhjustab probleeme, petti joogiks edukamalt tarbida, sest piimahappebakterid on hapnemisel piimasuhkru osaliselt endi vajadusteks ära tarbinud.
Sokolaadi söömisest paraneb meeleolu, sest eralduvad endorfiinid. Kõige paremini tõstab tuju mõru sokolaad, mis on ka kõige kalorivaesem. Võib väita, et sokolaadil on depressiivsusevastane toime. Euroopas kannab sokolaadi nime ka valge sokolaad, kuid Ameerikas tohib teda nimetada "white coating" (valge glasuur ehk kate). Valge sokolaad ei sisalda kakaomassi, vaid koosneb põhiliselt kakaovõist, millele on lisatud piimapulbrit, letsitiini, vanillisuhkurt ja tavalist suhkurt. Ehtne valge sokolaad peab olema elevandiluu värvi. 2.1 ÕPILASTE ARVAMUS Uurimuse läbiviimise sihtgrupiks olid G1b, G1c ja G1b klassid. Küsitluse koostamisel lähtusime sellest, mis tundus meie jaoks olulisem. Kõik õpilasd olid lahkelt nõus vastama ja oma arvamuse välja ütlema. Kolmes klassis kokku õpib 95 õpilast, neist 55 vastas meie küsitlusele. Vastanute seas oli 18 poissi ja 37 tüdrukut.
Seda iseloomustab tihe ja ühtlane kalgend Atsidofiilpiim- ja keefir Valmistatkse 1% piimast, milles kasut, atsidofiilkepikesi. Tooted veidi veniva konsistentsiga Hapupiim saadakse piima hapendamisel piimhappe strptokokkidega, valmistatakse 2,5 ja 3,2%. Teda iseloomustab ühtlane kalgend Hapendatud pett saadakse vä'rske peti ja lõssi hapendamisel, rasvasisaldus kuni 0,5%. Rohkesti leidub letsitiini, mis stimuleerib rakkude kasvu, aitab reguleerida kolesterooli taset veres. Teda iseloomustab peenehelbeline kelgend Jogurt kasulikkus. - omastatakse paremini piimast - vähenevad laktoosi talumatuse nähud - soodustab seedimist, eriti bio- ja gefilus- jogurtid, mis sialdavad probiootilisi baktereid. - Need suurendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet - Taskaalustab soolte ja mao talitust
Biogeensed amiinid- bioaktiivsed ained, mis viivad läbi aminohape karboksüülrühma metabolismi, mille toimel tekivad aminohapetest vastavad amiinid. Nimetus Eelühend Funktsioon Etanoolamiin, koliin ja 1)Ser karboksüülimine 1,2)Fosfolipiidide süntees betaiin 2) Etanoolamiini 2) Letsitiini komponent metüülimine 2) Atsetüülkoliini süntees 3) Koliini oksüdeerimine 3) Metüülrühmade doonor Kreatiin, fosfokreatiin, Skeletilihastes ja (CK) isoensüümne kreatiniin ning kreatiniini südamelihastes markerensüüm süntaas Histamiin Histidiini dekarboksüülimine Lokaalne signaalmolekul
vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist otsast on vaja 4,73 ja teravast otsast 5,57 kg rõhku. Munakoore tugevus oleneb kanade söötmisest (sööda Ca ja P sisaldusest), kanade tõust, vanusest ja munemisintensiivsusest. KANAMUNA KUI TOIDUAINE Uks kanamuna katab inimese paevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lusosuumi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese koikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg paevas) sunteesib organism ise. Kahjuliku mojuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres uletab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav moju (ennetab sudame- veresoonkonna haigusi, vahendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu).
Esimene säilinud kirjalik martsipaniretsept pärineb Pärsiast. Sealne arst Abu-Bakr Mohammad Ibn-Zakariya al-Razi ehk Rhazes (865925) ülistas seda idamaist hõrgutist eeskätt kui ravimit. Ta toonitab martsipani soodsat mõju nii aju mahule kui ka talitlusele, kuid manitseb liialdamise eest, mis võib põhjustada rasvumist. Paradoksaalne, kuid selles sajanditetaguses kiidulaulus on tõetera sees nimelt sisaldavad mandlid ja seega martsipangi rohkesti letsitiini, mida ka tänapäevane biokeemia peab närvirakkude tegevust soodustavaks. Selles, et martsipan ohtralt kaloreid sisaldab, ei kahtle keegi. Et martsipanil on pikk ajalugu, leidub ka mitmeid versioone tema nimetuse tekke kohta. Levinuim neist väidab, et martsipan on lihtsalt araabiakeelne sõna. Teine pakub, et see tuleneb pühak St. Markuse nimest. Kolmanda pärimuse järgi on martsipanile nime andnud itaaliakeelne sõna marzipane, mis algselt tähendas sõmeralist ja taignataolist
munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). KANAMUNA KUI TOIDUAINE Kanamuna annab inimesele (%): energiat 3,3 , valk 8,0 , asendamatud aminohapped 9,4 , fosfor 8, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Sisaldab kolesterooli rebus. Ei tohi veres ületada 2g liitri kohta. Sisaldab ω-3-rasvhappeid, millel on tervistav mõju HAUTAMINE Mida kauem hautatud mune säilitad, seda rohkem väheneb nende kooruvus. Hautatakse mune temp. 37-40. Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on
Kasutusala:Juurviljakonservid, mahlad, dzhemmid, karastusjoogid, maiustused ja saiakesed. Omadused:Happesuse regulaatorid. Mahlad, keedised, Kõrvalmõjud:Pole teada. 11 E160b - Annaato, biksiin, norbiksiin Kasutusala:Maiustused, toidurasvad, kastmed. Omadused:Kollakasoranzh. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud:Võib tekitada ülitundlikkust ja nõgeslöövet. Sojaõli - Sisaldab palju letsitiini ja isoflavoone, mis takistavad kolesterooli kogunemist veresoonte seintele. Isoflavoonid kaitsevad organismi ka ultraviolettkiirguse eest. 12
2) Õlid, milles on rikkalikult palm- ja stearhapet (kakaovõi ja kakaorasv, shea võie, borneo võie) 3) Õlid, milles on rikkalikult palmhapet (puuvillaseemneõli, teraviljaiduõli) 4) Õlid, milles on rikkalikult ole- ja linoolhapet, kuid vähe palmhapet (soja- ja maapähkliõli, päevalilleõli) 5) Maapähklivõi, rapsiseemneõli, seesamiõli, safloorõli, linaseemneõli, mooniõli, pahkliõli Rasvade ja õlide töötlemine Toorõli letsitiini eemaldamine rasvade lahtikeetmine neutraliseerimine lõplik lahtikeetmine pleegitaminedesodoreeriminepuhas õli Margariin Toormaterjaliks on hüdrogeenitud rasvad. Toodetakse pidevprotsessina: 1) Vee emulgeerimine õlifaasi 2) Jahutamine ja emulsiooni mehaaniline töötlemine 3) Kristalliseerumine säilitades vesi-õlis emulsiooni tüüpi Margariinitüübid: 1) Majapidamismargariin a. Standardne toode 50% rasvast peab olema taimeõli b
ekstraktid, rasvhapped jne); - on ette nähtud tarbimiseks kindlate annuste või kogustena; - turustatakse müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid, pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena. Näited toidulisanditest: suukaudsed vitamiinide ja mineraaltoitainete, oomega-3- ja oomega-6- rasvhapete, letsitiini, küüslaugupulbri jms preparaadid. Toidulisandi koostis Toidulisandi koostises võib kasutada järgmisi vitamiine järgmiste ühenditena: 1) vitamiin A – retinüülatsetaat, retinüülpalmitaat, β-karoteen, retinool; 2) vitamiin D – vitamiin D2 (ergokaltsiferool), vitamiin D3 (kolekaltsiferool); 3) vitamiin B1 – tiamiinhüdrokloriid, tiamiinmononitraat, tiamiinmonofosfaatkloriid,
Proteiin 16,4% Rasv 32,93% Süsivesikud 0,2% Tuhk (mineraalid) 1,7% Vesi 48,8% Küllastunud rasvained on kahjulikud, sest nad tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Küllastumata rasvhapped vere kolesteroolisisaldust ei mõjuta. Polüküllastumata rasvhapped (eriti linoolhape), mida on suhteliselt palju munarebus) vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja kuuluvad sel moel kasulike rasvhapete hulka. Munakollases on kolesterooli 1700 mg/100 g, mis vastab 3,3% rasvasisaldusele. Munarebus on letsitiini 7,2/100 g ja see on seotud proteiiniga. Letsitiini ülesandeks on toimida emulgaatorina, ehk teiste sõnadega, moodustada rasva ja vee emulsioone. Sel põhjusel kasutatakse munarebu selliste toiduainete valmistamisel, nagu seda on majonees, salatikastmed jm. Kogumuna Muna sisu ehk munavalge ja munarebu ühenduse kohta kasutatakse nimetust "kogumuna". Kogumuna teoreetiline keemiline koostis, kus tähtsamad näitajad on: Proteiin 12,4% Rasv 11,15% Süsivesikud 1,20% Tuhk (mineraalid) 0,90%
saadud segu veel kord, et sokolaad saaks hea ja siidja tekstuuriga. (Suitsu, 2004) 8 Viimaseks etapiks enne sokolaadi tahvliteks valamist on protsess, mis inglise keeles kannab nime conching. See kujutab endast sokolaadimassi mehhaanilist töötlemist nõutavate temperatuuride juures. Selle käigus paranevad lõhna- ja maitseomadused ja struktuur veelgi. Lisatakse ka mõningane kogus kakaovõid ning sojaubadest saadud, emulgaatorina toimivat letsitiini. (Suitsu, 2004) 9 3. SOKOLAADI PÕHITÜÜBID Tänapäeval leiab kauplustest mitut sorti sokolaade, mille erinevused saavad alguse juba kakaoubade päritolumaast ning süvenevad veelgi sõltuvalt toomisviisist ja retseptist. (Kubo, 2010) Joonis 3. Erinevad sokolaaditüübid 3.1. Tume sokolaad Tume sokolaad koosneb põhiliselt kakaoubade massist, kakaovõist, suhkrust, letsitiinist ja
saadud segu veel kord, et šokolaad saaks hea ja siidja tekstuuriga. (Suitsu, 2004) Viimaseks etapiks enne šokolaadi tahvliteks valamist on protsess, mis inglise keeles kannab nime conching. See kujutab endast šokolaadimassi mehhaanilist töötlemist nõutavate temperatuuride juures. Selle käigus paranevad lõhna- ja maitseomadused ja struktuur veelgi. Lisatakse ka mõningane kogus kakaovõid ning sojaubadest saadud, emulgaatorina toimivat letsitiini. (Suitsu, 2004) 3. ŠOKOLAADI PÕHITÜÜBID Tänapäeval leiab kauplustest mitut sorti šokolaade, mille erinevused saavad alguse juba kakaoubade päritolumaast ning süvenevad veelgi sõltuvalt toomisviisist ja retseptist. (Kubo, 2010) Joonis 3. Erinevad šokolaaditüübid 3.1. Tume šokolaad Tume šokolaad koosneb põhiliselt kakaoubade massist, kakaovõist, suhkrust, letsitiinist ja maitse esiletootmiseks lisatavast vanilliinist
Levinuim biosüsteemi emulgaator on letsitiin. Vedelemulsioonid piim, veri. Pooltahked emulsioonid lihased koos rasvarakkudega. Fosfolipiidide emulgaatorvõimel põhineb ka pesemine sabad seostuvad rasuga tekivad molekulaarsed ühendid loputusvesi võtab fosfolipiidid kaasa ja rasu ka. Osadel fosfolipiididel on ka bioaktiivne toime letsitiin, seda on palju närvirakkude membraanis. Organism küllastub letsitiiniga kiiresti igapäevase toiduga saame piisavalt letsitiini. Liigne letsitiin läheb lagundamisele tekib energiat ja vabaneb koliin ehk vitamiin B4 B4 on vesilahustuv vitamiini ja inimene viib selle organismist välja liighigiga. Kollinilõhn on nagu kala lõhn. Tsüklilised lipiidid: Ei tohi segi ajada tsükliliste alkoholidega. Tsükliline alkohol on tsükliline alkohol ja rasvhape. Kolesteriidide näitel tsükliliste lipiidide näitel: 1) kuuluvad ehitusliku üksusega biomembraanide koostises. 2) Nende baasil sünteesitakse sapphappeid
jahvatatult. Võib lisada salatitele, nuudlitoitudes, kastmetes ja juurviljatoitudes. Neid kasutatakse ka maitseainena piparkookide valmistamisel. Seesamiseemned Seesam on üks iidsemaid õlikultuure. Praegu kasvatatakse seda kõige rohkem Aasia riikides - Indias, Hiinas, Sudaanis, kuid ka Aafrikas ja Ameerikas. Seesamiseemned sisaldavad rohkesti väärtuslikku seesamiõli. Samuti E-vitamiini, letsitiini, rikkalikult taimseid valke (20-40%), magneesiumi, rauda ning kaltsiumi. viimast on organismil parem omastada , kui seemned on töödeldud pastaks. Seesamiseemnetel on pärast röstimist meeldiv pähkli maitse. Seemneid puistatakse kookidele ja jahvatatult kasutatakse ka maiustuse - halvaa koostises. Eriti suur on seesamiseemnetes mineraalainete sisaldus. 50 g-st seesamiseemnetest saame päevase kaaliumiannuse. Kaalium osaleb muu hulgas vedeliku tasakaalu reguleerimises
kaalujälgijatele. [10; 26.03.2008] 6 Munakollane ehk munarebu Munarebu arvele langeb muna kogukaalust 29-36%. Toores munarebus leidub keskmiselt 50% vett, 17% valku, 32% lipiide ja lisaks veel mineraalaineid ja vitamiine. Munarebus leiduvad peamiselt küllastumata rasvad, mis on meile väga olulised. Rebu sisaldab ka letsitiini, mida organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. Rebu värvus varieerub kahvatukollasest oranzini. Värvus sõltub kanade söödast ja aastaajast. Suvel on munas palju karoteene, millest organism moodustab A-vitamiini ja rebu on seetõttu tumedam. Mida kollasem rebu, seda tervislikum ja parem see on. Samuti leidub seal ksantofülle ja ovoflaviine. Noore kana munades on vitamiine rohkem. Keetmisel-praadimisel rebu tumeneb.
Kõrvalmõjud: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte. E296 - Õunhape Kasutusala: Juurviljakonservid, mahlad, dzhemmid, karastusjoogid, maiustused ja saiakesed. Omadused: Happesuse regulaatorid. Mahlad, keedised, Kõrvalmõjud:Pole teada. E160b - Annaato, biksiin, norbiksiin Kasutusala:Maiustused, toidurasvad, kastmed. Omadused: Kollakasoranzh. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada ülitundlikkust ja nõgeslöövet. Sojaõli - Sisaldab palju letsitiini ja isoflavoone, mis takistavad kolesterooli kogunemist veresoonte seintele. Isoflavoonid kaitsevad organismi ka ultraviolettkiirguse eest. Kokkuvõte: Ei soovita. Ning ei osta ka kindlasti Lays krõpse. Pole just kõige tervislikum valik. Kuid ei saa väita et enam kindlasti ühtegi marki krõpse ei ostaks. 8. Kohvivalgendaja ,,Carmen" Mokate E340 - Kaaliumfosfaadid Kasutusala: Piimapulber, leivad, hamburgerid, karastusjoogid. Omadused:
paarikümmend nimetust GMOsid. Esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsiliinid, soja-, siguri-, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. Ka mujal maailmas (peamiselt USAs, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel veel mõned muud GMOd, näiteks puuvill, melon, papaia, kartul, suhkrupeet. Sokolaad võib sisaldada GM-sojast valmistatud letsitiini. Riboflaviini ehk B-vitamiini valmistatakse üha enam GM-organismidest. Seda kasutatakse beebitoitudes, hommikusöökides, karastusjookides, saleduspreparaatides jne. Enne GMO kasutuselevõttu annab selle kohta hinnangu teaduslik komitee, kes vaagib kõiki võimalikke riske ja teeb seejärel vastavale ametiasutusele ettepaneku kas loa andmiseks või sellest keeldumiseks. Eestis hindab paljunemisvõimeliste GMOde ohutust
palju haudemune andvad liinid ja krossid suur hanetibude kasvukiirus esimesel kahel kasvukuul. Haneliha tootmiseks kasutatakse ristamist landee, suured hallid, tuluusi, gorki, kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini. 8 Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame-veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu).
- Suhkrustusproduktid tärklisesiirup, tärklisesuhkur, glükoos. Saadakse tärklise lagunemisel hapete või ensüümidega. Tärklise suhkrustusproduktid paljude parandajate koostises. - Rasvained mõningates parandajates toidurasvad koos emulgaatoritega. Toidurasvad parandavad kleepvalgu omadusi. - Emulgaatorid seovad nii rasva kui vett. Rasv jaotub ühtlaselt. 31. Emulgaatoritena kasutatakse parandajates: letsitiini (looduslik produkt sojaubadest) mono- ja diglütseriide (sarnanevad rasvaga). 15. Nisutaigna valmistamismeetodid 32. Nisutaigna valmistamine eeltaignaga - esimeses käärimisfaasis tehakse eeltaigen, kui selle maht on 2 korda suurenenud loetakse eeltaigen käärinuks. Eeltaigen vajutatakse alla ning lisatakse ülejäänud taigna koostisosad ning lõpuks rasvaine ning jäetakse uuesti käärima. Eeltaignaga meetod annab toodetele paremad
reaktsiooni. · Fermenteerivad suhkruid, mille käigus moodustavad mitmesuguseid lühikese ahelaga rasvhappeid (SCFA) ja alkohole (atsetoon, butanool). 34.C. perfringensi virulentsusfaktorid. · C. perfringens produtseerib rohkesti mitmesuguseid eksotoksiine ja ensüüme · Alfa-toksiin ehk letsitinaas (fosfolipaas C), mis oma olemuselt on letaalse, nekrotiseeriva ja hemolüütilise toimega. See lõhustab rakumembraanide letsitiini ning tema toimel lüüsuvad erütrotsüüdid, trombotsüüdid, leukotsüüdid ja endoteeli rakud. Seetõttu võivad C. perfringens'it sisaldavas haige mädas leukotsüüdid puududa. See toksiin põhjustab massiivset hemolüüsi, veresoonte suurenenud läblaskvust ja veritsust, kudede destruktsiooni (lihasnekroos) ning omab toksilist toimet maksale ja südamelihasele (bradükardia, hüpotensioon) · C
Annab 9,3 kcal 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? · Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad. · Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %. · Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga. · Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre. · Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1. Vitamiinid
O mahepõllunduslik tootmine; 1 vabalt peetavate kanade munad; 2 õrrekanade munad; 3 puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame-veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu).-3-rasvhapped on keeruka koostisega polüküllastamata
1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse ω-3-rasvhapetega. Ω-3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame-veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu).
9,3 kcal. 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad. Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %. Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid ja rasvlahustuvad vitamiinid hüdrolüüsitakse e. lõhustatakse lipiidesteraasiga, mida toodetakse samuti kui lipaase ja fosfolipaase kõhunäärmes e. pankreases. Lipiidide lagunemisel tekkivad veeslahustuvad (glütserool jm. hüdrofiilsed molekulid), mis imenduvad kergesti läbi soole seina verre
Fosfatiidide poolest on rikkad toiduõlid, eriti päevalilleõli. Steroolidest on tähtsaim kolesterool, mida leidub ainult loomse päritoluga rasvades. Kolesterool osaleb sapphapete, neerupealiste koore hormoonide, suguhormoonide jm. ühendite moodustumises.. Kolesterooliainevahetuse häiretena esinevad sagedamini ateroskleroos ja sapikivitõbi. Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal, näiteks toiduõlid, piima-, käia- ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv. Rasvavabadast ei ole sellise "täpsusega nagu valkude puhul vaja normeerida, sest organism on võimeline rasvu ise sünteesima
ta tagab rasva paigutumise maksast rasvkoesse. Kuuludes atsetüülkoliini koostisse, võtab koliin osa närvisüsteemi talitlusest ning soodustab seedetrakti motoorikat. Koliini puudusel maks rasvub, tibudel aeglustub kasv ja tekib peroos, sigadel ilmneb liikumishäireid. Sigade ja lindude koliinitarbe rahuldamiseks kasutatakse koliinkloriidi, mida lisatakse premiksitele. · Koliini vajatakse letsitiini sünteesiks, viimast vajatakse liporoteiinide sünteesiks ja rasva maksast välja transportimiseks. · Koliin on metüüldoonoriks organismile säästab metioniini. · Lõpetuseks siis: eestis saada olevad mineraalsöödad 2014 aasta seisuga www.pma.agri.ee/download.php?getfile2=99 5 Küsimusi? Söödalisandite kategooriad 1) tehnoloogilised lisandid: mis tahes aine, mida lisatakse söödale tehnoloogilisel eesmärgil; 2) organoleptilised lisandid: mis tahes aine, mille
Nimetused: fosfokoliin Metabolism: · Toiduga, soole mikrofloorast, sünteesib ise · Imendub peensoolest aktiivtranspordiga ja difusiooniga (pärsivad liigne alkohol, kohv ja rohke suhkru tarbimine) · Osa koliinist fosforüülub fosfokoliiniks (enterotsüütide membraanides) kehaomaste fosfatidüülkoliinide (letsitiinide) süntees · Kudedesse fosfokoliin + vähesel määral koliin Biofunktsioonid: 1. Vajalik letsitiini ja neuromediaator atsetüülkoliini sünteesiks 2. Müeliini ehitus 3. Metioniini resüntees 4. Kolesterooli metabolism Defitsiit: tavaliselt ei teki, sest saadakse kolmest kohast Tunnused: · Lipotroopne faktor rasva ladestumine maksa, hemorraagia, vereõhu tõus, ateroskleroosi süvenemine Allikad: · Muna, kalamari, sardiinid, makrellid, kanamaks, kapsas, kaunviljad, õllepärm, piim Kasutamine: · B1, B8, B10, B12, A
1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse ω-3-rasvhapetega. Ω-3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame- veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu).
Toidu seedimiseks vajalikud ensüümid asetsevad enterotsüütide mikrohattude pinnal (aminopeptidaas, enteropeptidaas, dipeptidaasid, maltaas, laktaas, sahharaas). Peensoolde (duodeenumisse) avanevad pankrease- ja sapijuha. Pankreasenõre sisaldab ohtralt seedeensüüme: proteaase, - amülaasi, lipaasi, samuti HCO3- ja teisi elektrolüüte. Sapp aga on vajalik lipiidide emulgeerimiseks, sisaldades vett, elektrolüüte, bilirubiini, steroidhormoone, sapphappeid, letsitiini jt. aineid. Peensoolel on oluline osa ka seedeprotsessi regulatsioonis. Duodenumi (ka mao) limaskestas on osmo- ja kemoretseptorid, mis on tundlikud soolasisaldusele, pH-le ja osmootsele rõhule. Samuti on seal toidu hüdrolüsaatidele tundlikkud retseptorid. Maosisaldis on tavaliselt hüpertooniline ja muutub duodeenumis veelgi hüpertoonilisemaks tänu ensüümidele, mis peensooles lõhustamist läbi viivad. Kui maost saabub uus küümuse ports, muutub pH duodenumis tugevalt happeliseks.
Hernes Eestis kõige enam kasutatav kaunvili, mida isegi lapsed söövad meelsasti. On liblikõieline, seega kasulik mullale, sest tema juurte külge kasvavad mugulad, mis sis lämmastiku. Herneid on mitmeid sorte, õied valged, toored seemned rohelised, valmides kollased. Kaunad tavaliselt 5-7 cm pikad, üks tera 0,2-0,3 g. Sisaldab 2,5-3,5% mineraalaineid, 22-34% valku, 0,7-1,5% rasvaineid, 20-48% tärklist, 5,2-7,7% tselluloosi, E ja B grupi vitamiine, joodi, letsitiini, sidrunhapet. On arvestatav joodi alliks. Töötlemisel säilib toiteväärtus hästi. Kasutada võimalik väga erinevateks roogadeks - supid, hautised, garneerimiseks, salatites, toorelt, keedetult, konserveeritult. Kuivatatud herneid keedetakse tavaliselt suppideks. Valmistatakse ka hernejahu, millest keedetakse putru ja lisatakse kotlettisesse ja taignatesse. 56 Väga palju herneid kasutavad konservitööstused konserveeritud ja külmutatud toodete valmistamiseks.
Toiduenergia alla 1900 kcal peab valkude % toiduenergiast suurenema Valguvajadus eakatel (>65-aastased): 15-20 % toiduenergiast Valkude bioväärtus - toidu asendamatute aminohapete rohkus ja nende inimkeha valkudele võimalikult lähedane vahekord Loomset päritolu valgud (kala, muna, piim, liha) -kõrgem bioväärtusega, hea seeditavus. Loomseid päritolu toidud sisaldavad ka B-grupi vitamiine, K. P ja hästi omastuvat Fe. Piim sisaldab ka Ca, Mg ja letsitiini. Taimset päritolu valgud (teraviljavalgud, kaunviljad) – halvem seeditavus – madalama bioväärtusega- organismis sünteesitavate aminohapete saamine võtab enam ainevahetuslikku energiat Toidurasvad Eestis rasvade osakaalu vahemikuks 25%-35% toiduenergiast- füsioloogiline vajadus, ainevahetus, Eesti ülekaalulisuse osakaal. Põhjamaad- kuni 40%. Kui toiduenergia saamine vastab vajadusele ja rasvhappeline koostis on tasakaalus, ei oma kõrgem
takistavad kopsusompude kokku kleepusmist( alati jääb teatud kogu õhku kopsudesse). Oluline roll surfaktandil on enneaegse lapse sündi.( 7 ja 8 ndal kuul sündinud lapsest jaaääb ellu arvatasti rohkem 7nda kuu oma just sellel põhjusel). 4. Fosfolpiidid on emulgaatorid: a) tänu fosfolipiididele moodustavad emulsioonid( 1 kahus lahustunud teises piim, lümf). b) Fosfolipiididel on ka pesemis võime. Letsitiini on palju närvirakkudes ja ajus. Aga inimene saab vajaliku letsitiini toidust kätte. Tsüklilised lipiidid Loomades on need kolestoriidid, timedes on fiitosteriidid, seentes ergosteriidid. Kolestorooli ja kolestoriidide biofunktsioonid 1. Kuuluvad rakumembraandie koostisse: ülesandeks rakumembraani stabiliseerumine. 2. Nendest lähtub sapphapete süntees maksas: sapphapped emulgeerivad toidurasvu ja õlisid. 3
kuivanud rebuga, tugevasti vigastatud koorega ja B klassi nõuetele mittevastavad munad, mida võib kasutada ümbertöötlemiseks. Munatooted on munapulber, omletipulber ja külmutatud munamass. Munapulber võib olla nii kogu munast kui rebu- ja munavalgepulber. Säilitamine Mune säilitatakse puhastes ja kuivades ruumides temperatuuril 8-12°, mitte üle ühe kuu. Munakollane sisaldab rohkesti inimesele vajalikku letsitiini, mis on meile hädavajalik rakkude koostises ja normaalseks ainevahetuseks. Letsitiini vajame hea mälu ja mõtlemisvõime tarvis. 1.11 Kalad Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces).
annaabi.ee 
