Leppetrahvi olemus ja kasutamine töösuhetes Töösuhte pooltele on õiguse leppida kokku leppetrahvis, kui töötaja keeldub tööle asumast või lahkub töölt eesmärgiga töösuhe lõpetada ja ei ole seadusega ettenähtud ülesütlemisavaldust esitanud. Vastavasisulise kokkuleppe saab siiski sõlmida juhuks, kui töötaja oma kohustusi rikub. Leppetrahvis kokkuleppimine ei ole asjakohane olukorras, kus töötaja hilineb tööle või lahkub kokkulepitust varem. Viidatud juhtudel ei saa eeldada töösuhte lõpetamise soovi. Leppetrahvis kokkuleppimine võib olla vajalik eelkõige tööandjale, kes peab töötajat enne tööle asumist koolitama või kelle jaoks on töö iseloomust tulenevalt eriti oluline, et töötaja ei lahkuks ette teatamata töölt (näiteks tekib risk teiste töötajate
tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine Mis on leppetrahv, millistel juhtudel on õigus kokku leppida (neid on 3)? Leppetrahv on vastavalt lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seadusandja on piiranud töösuhte poolte jaoks leppetrahvis kokkuleppimise võimalusi ja lubanud seda vaid olukordades, kus tööandjal puudub piisav kontrollivõimalus töötaja tegevuse üle. Seetõttu ei saa tööandja ja töötaja kokku leppida leppetrahvis iga töötajapoolse töökohustuste rikkumise puhuks. Leppetrahv lihtsustab tööandjal töötajapoolse töökohustuste rikkumisega tekitatud kahjude sissenõudmist, kuna leppetrahvis kokkuleppimisel ei pea tööandja tõendama
vormis. • Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. 20. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; - Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel: - saladuse hoidmise kohustuse rikkumine (§ 22 lg 2) - konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine (§ 26 lg 1) - tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel - Leppetrahv on vastavalt VÕS-i §-s 158 lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seadusandja on piiranud töösuhte poolte
algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. 20. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; ·Leppetrahv on vastavalt VÕS-i §-s 158 lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seadusandja on piiranud töösuhte poolte jaoks leppetrahvis kokkuleppimise võimalusi ja lubanud seda vaid olukordades, kus tööandjal puudub piisav kontrollivõimalus töötaja tegevuse üle. Seetõttu ei saa tööandja ja töötaja kokku leppida leppetrahvis iga töötajapoolse töökohustuste rikkumise puhuks. ·Leppetrahv lihtsustab tööandjal töötajapoolse töökohustuste rikkumisega tekitatud kahjude sissenõudmist, kuna leppetrahvis kokkuleppimisel ei pea tööandja tõendama tekkinud kahju suurust, vaid võib leppetrahvi nõuda ka
Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. 15. Mis on leppetrahv, millistel juhtudel on õigus kokku leppida (neid on 3)? lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. lihtsustab tööandjal töötajapoolse töökohustuste rikkumisega tekitatud kahjude sissenõudmist, kuna leppetrahvis kokkuleppimisel ei pea tööandja tõendama tekkinud kahju suurust, vaid võib leppetrahvi nõuda ka tegelikust kahjust sõltumata. saladuse hoidmise kohustuse rikkumine ; konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine ; tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel
lepingus määratud rahasumma. Seda kasutatakse seega juhtudel, kus üks lepingupool on teist kahjustanud ning lepingus on ära märgitud kahju tekitamise eest mingi trahvisumma. Töösuhetes saab leppetrahvi määrata järgmistel tingimustel: Kui töötaja on rikkunud konkurentsipiirangut, siis võivad töötaja ja tööandja leppida kokku leppetrahvi Kui töötaja keeldub tööle asumast või lahkub töölt omavoliliselt, siis on võimalik kokku leppida leppetrahvis. Sellise leppetrahvi määramine eeldab ka seda, et töötaja oleks rikkumises otseselt süüdi, näiteks ei kehti see siis, kui töötaja peab töölt lahkuma näiteks mingi hädaohu tõttu Leppetrahvi võib määrata siis, kui töötaja on rikkunud saladuse hoidmise kohustust, näiteks avaldanud ärisaladuse Konkurentsi osutamise keeld ja selle rakendamine töösuhetes
koolituskohustuse täitmiseks. Saladuse hoidmise kohustus: - See on töötaja seadusest tulenev kohustus; - Töötaja ei või töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tootmis- ja ärisaladus), -Tööandja võib määrata saladuses hoitava info sisu; -Pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks; - Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet. Konkurentsipiirang: - See on töötaja kokkuleppeline kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal, - Piirangu eesmärk on kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, -Piirang peab olema esemeliselt, ruumiliselt ja ajaliselt piiritletud. 9. Töölepingu muutmine
sõlmimise vahel ei ületa kaht kuud. 20. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. 21. Saladuse hoidmise kohustus Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Peab olema lepingus kirjas, mille kohta kehtib, võib kokku leppida leppetrahvis. 22. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. 23. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 24. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. 25. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. 26
sõlmimise vahel ei ületa kaht kuud. 20. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. 21. Saladuse hoidmise kohustus Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Peab olema lepingus kirjas, mille kohta kehtib, võib kokku leppida leppetrahvis. 22. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. 23. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 24. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. 25. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. 26
(Seega tegu on tähtajatu töölepinguga) Töötaja rikkus etteteatamistähtaega. Kuna töötaja ütles lepingu õigusvastaselt üles, on tööandjal õigus nõuda mõistlikku hüvitist. Nõuda saab otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist. (Eeldatakse, et kahju suurus on töötaja 1 kuu keskmine töötasu). Tööandja peab nõude esitama 20 tööpäeva jooksul arvestades töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Pooled võivad kokku leppida ka leppetrahvis.(Lisaks leppetrahvile saab tööandja nõuda ka kahju hüvitamist.) 3.3. Kuidas saab kaitsta oma õigusi töötaja, kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles koondades üle 10 aastat tööandja juures töötanud töötaja majanduslikel põhjustel esitades 14.12.2011 töötajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles teatab alljärgmist: Lp Uuno Meister Pikk 111-11, Tartu linn 50606 14. detsember 2011. a Avaldus 07.03.2000
Täitmist asendavat leppetrahvi ei või nõuda koos täitmisega, sest lepingupool saab oma kahju korvatud ja nii tekiks ebaõiglane olukord, mis võimaldaks alusetult rikastuda kohustatud isiku arvelt. Kahel leppetrahvi tüübil vahetegemine sõltub lepingus kasutatud sõnadest ja lepingupoolte tahtest. Kõige parem on selgesõnaliselt kokkuleppida, et näiteks leppetrahv asendab täitmist või vastupidi. Vaidluse korral otsustab kohus millises leppetrahvis on pooled kokkuleppinud. 6 Seadus lubab nõuda leppetrahvilt viivist, sellisele järeldusele jõudis Riigikohus tsiviilasjas 3- 2-1-69-08. Lähtudes võlaõigusseadusest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest.
nõuda koos täitmisega, sest lepingupool saab oma kahju korvatud ja nii tekiks ebaõiglane olukord, 4 mis võimaldaks alusetult rikastuda kohustatud isiku arvelt. Kahel leppetrahvi tüübil vahetegemine sõltub lepingus kasutatud sõnadest ja lepingupoolte tahtest. Kõige parem on selgesõnaliselt kokkuleppida, et näiteks leppetrahv asendab täitmist või vastupidi. Vaidluse korral otsustab kohus millises leppetrahvis on pooled kokkuleppinud. Leppetrahvi nõudmisel tuleb meeles pidada, et pärast kohustuse rikkumist tuleb võlgnikule saata teade, milles märgitakse, et nõutakse leppetrahvi tasumist. Kohustuse rikkumise avastamise korral peab teist poolt võimalikult kiiresti teavitama, et kavatsetakse nõuda ka leppetrahvi, sest nõude esitamisega hilinemisel võib isik kaotada õiguse nõuda leppetrahvi. Seadus lubab nõuda leppetrahvilt viivist
tööandja nõuda töötaja vastutust. -Tööandja võib nõuda töötajalt kahju hüvitamist, leppetrahvi tasumist või alandada töötajal palka. -Tööandja võib nõuda, et töötaja hüvitaks kolmandatele isikutele tekitatud kahju. -Tööandja võib sõlmida töötajaga varalise vastutuse kokkuleppe. -Töötajalt võib nõuda vastutamist ainult siis, kui ta on rikkumises süüdi ja ainult seaduses ette näetud juhtudel. Leppetrahv -Leppetrahvis võib kokku leppida kolme rikkumise puhul. -Tööandja saab leppetrahvi nõuda vaid siis, kui ta teavitab sellest töötajat kohe pärast kohustuse rikkumise avastamist. -Leppetrahvi tasumist saab nõuda vaid juhul, kui selles on varem kokku lepitud. -Töötaja võib taotleda töövaidlusorganilt leppetrahvi vähendamist. -Kui kahju on suurem kui leppetrahv, võib tööandja nõuda ka leppetrahvi ületava kahju hüvitamist. -Kui töötaja leiab, et ta ei ole kohustust rikkunud, ei
·Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. 20. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; 1.Leppetrahv on vastavalt VÕS-i lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 2. Leppetrahv lihtsustab tööandjal töötajapoolse töökohustuste rikkumisega tekitatud kahjude sissenõudmist, kuna leppetrahvis kokkuleppimisel ei pea tööandja tõendama tekkinud kahju suurust, vaid võib leppetrahvi nõuda ka tegelikust kahjust sõltumata. · saladuse hoidmise kohustuse rikkumine · konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine · tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel 21. Materiaalne vastutus. 1.Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. 2
- Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul; - Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. 20.Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; Leppetrahv - lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel: - saladuse hoidmise kohustuse rikkumine; - konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine; - tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel (töölt lahkumise eesmärk peab olema töösuhte lõpetamine, töölt põhjuseta puudumise korral ei saa leppetrahvi kohaldada). 21.Materiaalne vastutus. Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale
rikkumisest vastaspoolele mitteteatamine võib kahjustatud poole õiguskaitsevahenditest hoopiski ilma jätta. On täiesti võimalik, et rikkunud pool vabatahtlikult hüvitab oma eksitusega tekitatud kahju või heastab rikkumise. Sageli tuleb aga siiski hüvitised välja nõuda ja õiguskaitsevahendeid rakendada kohtu kaudu. 5. Leppetrahvi kui kõrvalkohustuse kokkuleppimine erinevates lepingutes on praktikas laialt levinud. Ühelt poolt aitab leppetrahvis kokkuleppimine tagada lepinguliste kohustuste täitmise ning teiselt poolt on leppetrahvi eesmärgiks lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kuna leppetrahvi saab nõuda sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest. Lepingulises vaidluses võib siiski juhtuda, et kuigi leppetrahv on lepingus sõnaselgelt sätestatud ning ka kohustuse rikkumise üle ei ole vaidlust, osutub leppetrahvi nõudmine kohustatud poolelt siiski keerukaks kui mitte võimatuks
- Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul; - Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. 17. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; Leppetrahv - lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel: - saladuse hoidmise kohustuse rikkumine; - konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine; - tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel (töölt lahkumise eesmärk peab olema töösuhte lõpetamine, töölt põhjuseta puudumise korral ei saa leppetrahvi kohaldada). 18. Materiaalne vastutus. Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud
hüvitamist enne lähetust. Seadus näeb ette päevaraha maksmise ainult lähetuse korral välisriiki. Saladuse hoidmise kohustus (§ 22) tööandjal on õigus määrata, milline teave on käsitletav tootmis- või ärisaladusena; saladuse hoidmise kohustus säilib töötajal ka pärast töölepingu lõppemist ja tööandja ei pea maksma selle eest eritasu; töötaja ja tööandja võivad kokku leppida leppetrahvis, mida tuleb maksta kohustuse rikkumise korral; tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hüvitaks tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisest tekkinud kahju (NB! Kahju tekkimine ja suurus peavad olema tõendatud). Kohustus mitte konkureerida tööandjaga (§ 23) tööandja erilise majandusliku huvi kaitsmiseks võivad tööandja ja töötaja sõlmida kokkuleppe, millega töötaja kohustub mitte töötama tööandja konkurendi juures või
kvartali jooksul;Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. 24. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; Leppetrahv - lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. ;Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel: saladuse hoidmise kohustuse rikkumine;konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine;tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel (töölt lahkumise eesmärk peab olema töösuhte lõpetamine, töölt põhjuseta puudumise korral ei saa leppetrahvi kohaldada). 25. Materiaalne vastutus. Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest
tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 3.3 Saladuse hoidmise kohustus 1) tööandjal on õigus määrata, milline teave on käsitletav tootmis- või ärisaladusena; 2) saladuse hoidmise kohustus säilib töötajal ka pärast töölepingu lõppemist ja tööandja ei pea maksma selle eest eritasu; 9 3) töötaja ja tööandja võivad kokku leppida leppetrahvis, mida tuleb maksta kohustuse rikkumise korral; 4) tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hüvitaks tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisest tekkinud kahju (NB! Kahju tekkimine ja suurus peavad olema tõendatud) 3.4 Kohustus mitte konkureerida tööandjaga Tööandja erilise majandusliku huvi kaitsmiseks võivad tööandja ja töötaja sõlmida
teatades sellest vähemalt 30 päeva ette. Tavaliselt on keeruline jõuda konkureeriva tegevuse piiramises kokkuleppele alles töösuhte lõpetamisel. Parem leppida rohkemas kokku töölepingu sõlmimisel ja sellest vajadusel loobuda, kui jätta tööandja huvid kaitsmata. Leppetrahvi tähendus ja kasutamise kord töösuhetes Leppetrahvi kui kõrvalkohustuse kokkuleppimine erinevates lepingutes on praktikas laialt levinud. Ühelt poolt aitab leppetrahvis kokkuleppimine tagada lepinguliste kohustuste täitmise ning teiselt poolt on leppetrahvi eesmärgiks lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kuna leppetrahvi saab nõuda sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest. Lepingulises vaidluses võib siiski juhtuda, et kuigi leppetrahv on lepingus sõnaselgelt sätestatud ning ka kohustuse rikkumise üle ei ole vaidlust, osutub leppetrahvi nõudmine kohustatud poolelt siiski keerukaks kui mitte võimatuks
leppetrahvi. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. Paragrahvi 26 alusel on võimalik konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumiseks kokku leppida leppetrahvi kohaldamises. Leppetrahvi võib kokku leppida nii töösuhte kehtivuse ajal kui pärast töösuhte lõppu kohalduva konkurentsipiirangu rikkumise eest. Leppetrahvis kokkuleppimisel tuleb määrata kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi rakendatakse ja leppetrahvi suurus. Leppetrahvi üldpõhimõtted sätestab VÕS, mis tuleb kohaldamisele ulatuses, mille suhtes TLS ei sätesta erisusi. Nii tuleb tööandjal VÕS alusel viivitamatult teavitada töötajat leppterahvi nõudmisest pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist. Töötaja kaitse tagab õigus nõuda ebamõistlikult suure leppetrahvi vähendamist. Töötaja kaotab õiguse nõuda vähendamist, kui ta
seadusest tulenevalt. Kohaldamise tingimused – tööandja võib määrata saladuses hoitava teabe sisu, sellisel juhul peab ta sellest töötajale kirjalikult teatama, et sisu oleks kehtiv. Kehtivuse aeg ning töötaja vastutus - pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Oluline rikkumine võib olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata. Võib nõuda kahju hüvitamise osas, mida leppetrahv ei katnud. 5 12.Töötaja konkurentsipiirang – töötaja kokkuleppeline kohustus – et kokkulepe kehtiks, peab tööandja sellest töötajale kirjalikult teatama. Kohustus mitte töötada konkurendi
Kuna saladuse hoidmise kohustus ei eelda poolte kokkulepet, võib saladuses hoitav teave olla määratletud näiteks töökorralduse reeglites, millest on töötajat kirjalikult teavitatud. Kui tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja sellest töötajat kirjalikult teatama, et kohustus oleks kehtiv. Pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista 7 kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata. Katseajal võib olla töötasu madalam, kuid lepingus võiks olla kirjas, et milline on töötasu katseaja eduka läbimise korral. 13. Töötaja konkurentsipiirang: mõiste, kohaldamise üldtingimused, lisanõuded pärast lepingu lõppemist, piirangu ülesütlemine ning töötaja vastutus (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri,
Tööandja võib lõpetada konkurentsipiirangu kokkuleppe igal ajal 30-kalendripäevase etteteatamisega. Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 15-kalendripäevase etteteatamisega, kui tööandja huvi konkurentsikeelu vastu ei ole enam mõistlik (näiteks tööandja tegutseb teisel tegevusalal) või kui tööleping lõpeb tööandja olulise rikkumise tõttu. Pooled võivad konkurentsikeelu rikkumise eest kokku leppida leppetrahvis (vastavalt TLS § 26), mis ei välista kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata . (5:1) 15 Töölepinguseaduse § 27 sätestab, et töötaja peab andma tööandjale teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta piirngust kinnipidamise kontrollimiseks. (3: §27) 3.2 Tööandja kohustused Töölepingu poolte kohustused on töölepingu seaduses sätestatud töötandja kohustusena (TLS §- id 28-41)
rahasumma. Vastavalt töölepingu seadusele tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Samuti saladuse hoidmise rikkumises ja konkurentsipiirangu rikkumises. Täiendav leppetrahv: (i) Täiendavas leppetrahvis kokkuleppimise võimalus on oluline eelkõige selliste tööandjate jaoks, kellele töö iseloomust tulenevatel põhjustel töötaja etteteatamata töölt lahkumine võib põhjustada olulise kahju (uue töötaja väljakoolitamise kulud). (ii) Samuti on see vajalik juhul, kui tööandja enne töötaja tööleasumist peab tegema töötaja suhtes olulisi kulutusi (näiteks muretsema töötajale elukoha). 25
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. Paragrahvi 26 alusel on võimalik konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumiseks kokku leppida leppetrahvi kohaldamises. Leppetrahvi võib kokku leppida nii töösuhte kehtivuse ajal kui pärast töösuhte lõppu kohalduva konkurentsipiirangu rikkumise eest. Leppetrahvis kokkuleppimisel tuleb määrata kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi rakendatakse ja leppetrahvi suurus. Leppetrahvi üldpõhimõtted sätestab VÕS, mis tuleb kohaldamisele ulatuses, mille suhtes TLS ei sätesta erisusi. Nii tuleb tööandjal VÕS alusel viivitamatult teavitada töötajat leppterahvi nõudmisest pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist. Töötaja kaitse tagab õigus nõuda ebamõistlikult suure leppetrahvi vähendamist
Saladuse hoidmise kohustus: See on töötaja seadusest tulenev kohustus. Töötaja ei või töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tootmis- ja ärisaladus). Tööandja võib määrata saladuses hoitava info sisu. Pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet. Konkurentsipiirang: See on töötaja kokkuleppeline kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Piirangu eesmärk on kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Piirang peab olema esemeliselt, ruumiliselt ja ajaliselt piiritletud. Tööandja võib piirangu üles öelda
Ei pea, kuid võib seda teha, seadus seda ei sätesta. (VÕS § 625, TLS § 6 lg-d 3 ja 9, § 22) Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui: töötajal on teabe avalikustamiseks tööandja luba või ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju huvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata (VÕS § 625, TLS § 22) Konkurentsipiirangu kokkulepe Konkurentsipiirangu kokkuleppe tingimused Töötaja kokkuleppeline kohustus et kokkulepe kehtiks, peab tööandja sellest töötajale kirjalikult teatama töötaja kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandusvõi kutsetegevuse alal
töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulutused proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui: -ta ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist (v.a. tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu) -tööandja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist töötajapoolse lepingurikkumise tõttu 15. Töötaja vastutus tööle mitteasumisel. Tööandja vastutus töötaja tööle mittelubamisel TLS annab töötajale ja tööandjale õiguse leppida kokku leppetrahvis, kui töötaja rikub töökohustusi. Kui töötaja ei asu tööle olulise põhjuseta või lahkub töölt ette teatamata, on tegemist töötajapoolse töökohustuste rikkumisega. Tööandjal on õigus TL üles öelda ja nõuda töökohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Seadusandja eeldab, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. LEPPETRAHV: töötaja ühe kuu keskmise töötasu suuruses summas.
hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige toomis- või ärisaladust - Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui: o Töötajal on asjaolude avalikustamiseks tööandja luba või o Ta on avalikustamiseks kohustatud seaduset tulenevalt (VÕS § 625, TLS § 22) - Pärast TL lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks - Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata (VÕS § 625, TLS § 22) - Nt: kliendibaas, retseptid, sisseostu hinnad, toote koostis, tarnijad, palgatase – konkurentide üleostmise vältimiseks (spetsialist), üldiselt ie ole töötasu saladus - Tööandja ei pea mitte kunagi hüvitist maksma!! a.12. Konkurentsipiirang 3.12.1 Üldpõhimõtted - Töötaja kokkuleppeline kohtus, et kokkulepe kehtis, peab tööandja sellest
võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Uus töölepingu seadus lubab tööandjal kohaldada töötaja suhtes asjaoludest sõltuvalt järgmisi vastutuse viise: · leppetrahv (§ 22, 26 ja 77) · töötasu alandamine (§ 73) · kahju hüvitamine (§ 74) · varalise vastutuse kokkulepe (§ 75) · vastutus kolmandate isikute ees (§ 76) Leppetrahvis võivad töötaja ja tööandja kokku leppida kolmeks juhtumiks: · koos saladuse hoidmise kohustusega töötaja peab saladuses hoidma tööandja tootmis- ja ärisaladust nii töösuhte ajal kui pärast töösuhte lõppemist. Pärast töösuhte lõppemist säilib kohustus põhjendatud ulatuses; · koos konkurentsipiirangu kokkuleppega selles määratakse kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi kohaldatakse, samuti leppetrahvi suurus;
sõltub saladuse sisust ja tööandja huvidest. 8. Tööandja ei pea töösuhte ajal või pärast töölepingu lõppemist saladuses hoidmise ko- hustuse täitmiseks maksma töötajale eritasu või andma muid hüvesid. Erinevalt konkurent- sipiirangu kokkuleppest ei takista saladuse hoidmine töölepingu lõppemisel töötaja valikut töökoha otsingutel ega vähenda seoses sellega sissetuleku saamise võimalusi. 9. Töötaja ja tööandja võivad leppida kokku leppetrahvis, mille töötaja peab saladuse hoid- mise kohustuse rikkumisel hüvitama. Kui leppetrahv ei kata kogu tööandja kahju seoses saladuses hoitava teabe avalikustamisega, on tööandjal õigus nõuda töötajalt kahju hüvita- mist osas, mida leppetrahv ei kata. Kahju hüvitamine on reguleeritud TLS 4. peatükis. Töövaidlusorganil on õigus tasumisele kuuluvat leppetrahvi töötaja nõudmisel vähen- dada, kui see on ebamõistlikult suur. Leppetrahvi vähendamisel arvestab kohus eelkõige
· ta ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist (v.a tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu), tööandja ütleb lepingu üles. Saladuse hoidmise kohustus See on töötaja seadusest tulenev kohustus. Töötaja ei või töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tootmis- ja ärisaladus). Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet. Konkurentsipiirang See on töötaja kokkuleppeline kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Piirangu eesmärk on kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Piirang peab olema esemeliselt, ruumiliselt ja ajaliselt piiritletud. Tööraamat Alates 1. juulist 2009 kadus tööraamatu pidamise nõue
Töötaja ei või töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tootmis- ja ärisaladus). Tööandja võib määrata saladuses hoitava info sisu. 51 Pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet. Konkurentsipiirang See on töötaja kokkuleppeline kohustus mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Piirangu eesmärk on kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Piirang peab olema esemeliselt, ruumiliselt ja ajaliselt piiritletud. 9. Töölepingu muutmine
pärast töölepingu lõppemist tööandjaga konkureerival alal tegutseda. Töölepingu lõppemisel maksis tööandja H.-le igas kuus 1000 eurot hüvitist konkurentsipiirangust kinnipidamise eest. Kuus kuud pärast lepingu lõppemist rikkus H. piirangut ning asutas endise tööandjaga konkureerivas valdkonnas äriühingu. Kas endine tööandja võib H.-lt nõuda makstud hüvitise (6000 eurot) tagastamist? - Võib nõuda kahju hüvitamist ja kui on leppetrahvis kokku lepitud, võib nõuda leppetrahvi. 27. Kas konkurentsipiirangu kokkulepe on tööõiguslik või eraldi võlaõiguslik kokkulepe ning milline on konkurentsipiirangu rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg? Palun vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas 3-2-1-6-13 ning kujundage oma motiveeritud sisukoht: millised argumendid räägivad tööõigusliku, millised võlaõiguslikku kokkuleppe poolt? - 3-2-1-6-13: Isik rikkus konkurentsikeeldu
lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 25. Kas ja millistel tingimustel võib kohus jätta leppetrahvi kohaldamata? §163 Lepingu kehtetuse korral on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. 26. Võrdle leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuet – mille poolest need erinevad? Leppetrahvi eesmärk on kohustuse asendamine või tagamine, rakendub kui kehtivat lepingut on rikutud ning on eraldi kokku lepitud leppetrahvis ning rikkumine ei ole vabandatav. Kahju hüvitamise nõue peab tuginema põhjusliku seose alusel tekitatud kahjule ning võlgnik on kahju tekitamise eest vastutav. 27. Võrdle leppetrahvi ja viivise nõuet – mille poolest need erinevad? Oluline erinevus leppetrahvi ja viivise instituutide osas on ka see, et viivisenõude saab esitada olenemata kohustuse rikkuja vastutusest, kui tegemist on majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepinguga. Leppetrahvi saab nõuda aga ainult
annaabi.ee 
