TULEMUSJUHTIMINE KUI VÕIMALUS PERSONALI ARENDAMISEKS Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat teemal Tulemusjuhtimine kui võimalus personali arendamiseks on valminud grupitööna aines inimressursi juhtimine. Referaat koosneb 5 osast. Esimesed kolm osa on teoreetilised ja kaks viimast osa põhinevad praktilistel näidetel. Esimeses osas defineerime ära, mis asi on tulemusjuhtimine, milles seisneb tema põhiidee ja milline võiks olla organisatsioon, kus seda rakendatakse. Referaadi teine peatükk hõlmab tulemusjuhtimise etappe. Meie käsitleme tulemusjuhtimist 5 etapilisena, kuid põgusalt mainime ära ka teise võimaliku mudeli. Kolmandas peatükis oleme käsitlenud personaliarendamise meetodeid läbi erinevate aspektide. Neljas peatükk on kõige väiksema mahuga. See on pühendatud tulemusjuhtimise kriitikale ehk siis, mis kõik võib viltu minna. Proovime analüüsida ettetulevaid takistusi ja arutleda sell
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja toimimisest; · tunneb kvaliteedijuhtimise mudeleid ja standardeid; · mõistab kvaliteedijuhtimise vajadust organisatsiooni kui terviku juhti
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. U
Kõik arved tuleb sisse kanda ning hiljem veenduda, et aruanded klapiksid. Samuti käib administraatori pädevusse suhtlus restorani ning toateenindusega. Restorani esitatakse hommikusööjate arv ning toateeninduse töö koordineerimiseks väljastatakse majapidamise aruanne. Töös tuleb ette ka kriisiolukordi või siis lihtsalt rahulolematuid kliente. Nende lahendamine eeldab töötajalt kiiret otsustus-ning tegutsemisvõimet. Alati saab abi küsida juhatajalt. Töö iseloom on vaheldusrikas. Tänu praegustele ning varasematele õpingutele saab rakendada nii oma teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi. Kõige suuremaks väljakutseks, praktika ajal kogetule, peaksin käesoleva praktikaaruande kirjutamist. Üheks asjaks on oma igapäevase töö tegemine, teiseks aga oma tegevuse analüüs ning organisatsiooni strateegilise planeerimise tundmaõppimine. KOKKUVÕTE LISAD Lisa 1. SWOT-analüüs S - Tugevused W - Nõrkused
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · Iseenda peremees
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted.................................................................
materjalivajaduse kirjapanek võimaldab hoida kokku kaks kuni neli tundi järgmise päeva hommikupoolset tööaega, mis muidu kuluks rendifirmades ja kauplustes objekti varustamisega tegelemisele. Olen õppinud oma seisukohti argumenteerima ja kaitsma. Olen saanud hea meeskonnatöö kogemuse. Olen saanud juurde enesekindlust juhtimaks projekte ning arusaamise, et see töövaldkond mulle sobib ja meeldib. Objektijuhi töös ei ole ükski päev teistega samasugune, töö iseloom on liikuv ja vaheldusrikas ning väljakutseid esitav. Olen õppinud enda ja teiste aega hindama ja paremini oma tegevusi planeerima. Olen saanud kõva kogemuse erinevate inimestega sihipärasel suhtlemisel. Klientide ja töötajate ning koostööpartnetitega suhtlemisel olen suutnud jääda positiivseks. 8. Ettevõttepraktika aruanne 9. KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKMATERJALID ... ehitustööde päevikud ... esmaabijuhend ... majandusaasta aruanne ..
Esitlemine, istekoha pakkumine. Selgitus, milliseks kujuneb intervjuu: informatsioon ja kokkulepe intervjuu struktuuri, aja, konfidentsiaalsuspiiride, õiguste ja vastutuse osas. Motiveeritus: kuidas sai informatsiooni, kes kutsus, tuli ise, mida teab firmast?) ANDMETE TÄPSUSTUS. (esitatud dokumentide osas) II INFO KOGUMINE KANDIDAADI KOHTA TULEVIKUPLAANID (selle ametikoha osa karjääriteel) VARASEM TÖÖKOGEMUS Eriala, ametikoha töövaldkond, tööoskused, koormatus, pingetaluvus. Võtmetulemuste, tööprotsessi, kvaliteedi, kriteeriumide meenutus; emotsionaalne külg: mis vihastab, mis rõõmu valmistab) KOOSTÖÖ Meeskonnatööoskused, läbisaamine juhiga, kolleegidega, ametialane suhtlusring väljaspool. TÖÖTINGIMUSED Töövahendid, töö- ja puhketingimused, töötasu Motiveeritus, väärtushinnangud, töörahulolu iseloomustus. AMETIALANE ARENG. Kvalifikatsioon, teadmiste valdkonnad, enesetäiendamine, silmaring, mitmekülgsus.
Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus ...........................................................
et üldiselt on abipolitseinike ja politseinike omavaheline koostöö hea. Kuigi küsitluse vastuste analüüsist selgub, et enamus abipolitseinikest leiab, et neil on piisavalt teadmisi ja oskusi politsei töös osalemiseks, siis politseinikud seda seisukohta ei jaga ning on pigem mures, kas need teadmised ja oskused on piisavad, et neid edukalt igapäevatöös aidata. Samas ollakse ühisel seisukohal, et kuna igapäevaselt politseitöös osalemine on väga vastutusrikas ja ka ohtlik, siis peab nii politseiametnikul kui ka abipolitseinikul olema võimalikult sarnased oskused ning teadmised, mille abil edukalt ohtlike situatsiooni lahendada. See nõuab abipolitseiniku oskuste pidevat arendamist, treeninguid, koolitusi ja praktilise kogemuse omandamist. Varasemast rohkem tuleks panustada abipolitseinike ja politseinike omavahelise koostöö paremaks muutmisele, näiteks korraldada ühiseid üritusi ja koolitusi, et tõsta poolte omavahelist usaldust
Senine juhtimisalane tarkvara oli küll protseduuriliselt suhteliselt lihtne, kuid keskendas töötajad ühekülgsetele eesmärkidele ja viis nad eemale organisatsiooni jaoks oluliste muudatuste tegemisest. Goldratt kritiseerib ka ühekülgsete, mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus.......................................................................................................... 8
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tu
Lühemas perspektiivis on projekti jälgimisel kasu klassikalise tagasiside süsteemi 15 põhimõtete teadmistest. Sellised võtted sobivad eelkõige korduvate, stabiilses keskkonnas toimuvate projekti korral, mille puhul suuri üllatusi ei ole oodata. Joonis 4 kirjeldab kontrolli tsüklit ja seonduvaid tegevusi. Joonis 4. Projekti kontrollitsükkel. Projektijuht peab suutma hankida kahte tüüpi informatsiooni projekti käigus: Struktureeritud, mõõdetav info. Näiteks: Kas toote prototüüp on testitud? Kuidas see toimis? Kui palju see maksab? Mitte-struktureeritud, raskesti mõõdetav info. Näiteks: Kas töötajad nõustuvad ettepanekuga? Kuivõrd pühendunud on töötajad projektile? Kuivõrd töötajad kahtlevad projekti mõttekuses, kuid ei näita seda välja?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko STRATEEGILISE JUHTIMISE PRAKTIKA aruanne õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus. Minu strateegilise juhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teen
laste väljendatavaid märguandeid, seda, millist keelepruuki neil parajasti kõige rohkem vaja läheb. Nii säilib õpimotiiv ning keele omandamine toimub palju loomulikumal ja tõhusamal viisil. Tasakaalustatud keeleõppeprogrammi alusel arenevad kümblusklassi õpilaste lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskus kõigi õppeainete lõikes, kuna keeleõpe haarab tervet õppekava. Tasakaalustatud keeleõppeprogrammi alusel õpitakse lugema, kirjutama, rääkima ja kuulama ning arendatakse neid oskusi edasi, andes eeskuju, suunates keeleõpet kõigi õppeainete kaudu ning kasutades klassis ühise ja iseseisva töö meetodeid. Pidev sihtkeele kasutus koolis, juttude lugemine, õppetekstide arutamine, samuti mitmesugused audiovisuaalsed õppematerjalid ja tehnoloogiad ning hea keeleoskusega külalisesinejad aitavad õpilastel teadmisi omandada ja õppida keelt loomulikus ja ehtsas keskkonnas.
Senine juhtimisalane tarkvara oli küll protseduuriliselt suhteliselt lihtne, kuid keskendas töötajad ühekülgsetele eesmärkidele ja viis nad eemale organisatsiooni jaoks oluliste muudatuste tegemisest. Goldratt kritiseerib ka ühekülgsete, mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips
nende rakendamine on juhuslik. Inimese toitumisharjumustele pannakse alus lapsepõlves ning ebapiisav või vale toitumine avaldab tervisele mõju kogu ülejäänud elu. Arvestades asjaolu, et vaid 66% lastest sööb hommikusööki (Aasvee jt 2009:27) ja umbes pooled ei saa pärast kooli sooja toitu, on 5 koolitoitlustusel vastutusrikas osa õpilase tervisliku kasvu ja arengu tagamises (Tervislik koolipuhvet.. 2008:1). Toitlustamist koolides reguleerib sotsiaalministri määrus (eRTL 2008) ning järelvalvet teeb terviseamet. 2008. aastal kontrollis tervisekaitseinspektsioon toitlustamist Eestimaa 448 koolis. Toiduenergia sisaldus vastas nõuetele 71% ja põhitoitained olid tasakaalus 35% kontrollitud koolidest (Toitlustamisalane järelvalve 2008: 4). Paljudes koolitoidu menüüdes
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile et
Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandj
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad t
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Järgnevas refereerin valikuliselt Winneri kirjutatut. Gruber tõi 1986. aastal välja, et Newtonil kulus 20 aastat selleks, et jõuda oma algsetest ideedest suurteoseni ,,Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (,,Philosophiae Naturalis Principia Mathematica"), mis ilmestab seda, et tähelepanuväärsete tulemusteni jõudmiseks on vaja teha palju tööd ja selleks kulub palju aega. Ka Roe leidis 1950. aastate alguses, et silmapaistvaid saavutusi teaduses toovad pigem inimeste vastupidavus- ja keskendumisvõime ning pühendumus kui nende intellektuaalsete võimete kõrge tase. Samas, kõik teadlased, keda Roe uuris, olid juba algupäraselt kõrge intelligentsiga, millest võib välja lugeda, et heade tulemuste saavutamiseks on vajalikud nii kõrged võimed kui sihikindlus. Winner kirjutab ka erinevatest uuringutest, mis on tõestanud, et andekate aju töös võib olla erinevusi võrreldes keskmiste võimetega inimese aju toimimisega. Mitmete annete
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kel
Neid oskusi õpetatakse: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Korrutamine tuleb õpetusse 4. klassis. Õpilane peab omandama oskuse lahendada liht- ja liittekstülesandeid. Neid on vaja õppida, sest need seostuvad praktiliste olukordadega. Tekstülesanded aitavad üle kanda oma teadmiseid reaalsesse ellu. Õpilane omandab kujutluse geomeetrilistest kujunditest ja kehadest. Ta peaks suutma neid ka joonestada, aga reaalne elu näitab seda, et nad jäävad sellega hätta. Kleepida neid kokku ei suuda nad peaaegu üldse. Nad ei suuda kasutada sirklit. Mall on ka õppekavast välja võetud (nad saavad aru, mis on terav- ja nürinurk, aga joonistada neid nad malliga ei oska) Väga oluline on, et õppimine ei tohi nende laste puhul kujuneda tuupimiseks. Midagi ei pea pähe tuupima. Asju tuleb niikaua läbi tegevuste õpetada, kuni see lastele selgeks saab
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 12.12.12 Sissejuhatus. Minu personalijuhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega. Lugeja saab teada, millist rolli mängib ettevõttes personalijuhtimine, millised
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute koolituse
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
