Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Hellenistlik ajajärk e. hiline aeg 323 e. Kr30 p.Kr Vanakreeka skulptuur Zeusi altar Pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Laokooni grupp. Marmor. Jumalate poolt saadetud maod tapavad Trooja preestri Laokooni ja tema pojad. Samothrake Nike. Marmor. Võidujumalanna Nike kuju, mis kannab sellist nime leiukoha järgi. Milose veenus. Marmor. Surev Gallialane. Marmor.
Devon Devoni ajastu paiknes 416 - 359 miljonit aastat tagasi. See nimetati nii kivimite leiukoha järgi: Devonshire, Inglismaa. Devoni ajastu alguseks oli Laurentia ürgmandri liitumine Baltika ürgmandriga, moodustades liitmandri Laurussia. Peamine kivim oli liivakivi kuid leidus ka lupja, savi ja dolomiiti. Devoni ladestu kogupaksuseks mõõdetakse kuni 450 meetrit. Eestis kõige tähtsam ja silmapaistvam ladestu on Piusa maardla. Devoni ladestu varustab Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti on puhas ja surveline. Devoni-aegsed mered
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandi II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Aleksander Suur püüdis luua maailma riiki. Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6
Tubak as ja tubak atooted, aksessuaar id I K KÕ Tiina Erik ajalugu Vanima leiukoha vanuseks on, märgitud 1. aastatuhande algus enne Kristust. Suitsetamine oli algselt rituaalne tava, meieni on jõudnud mõiste rahupiip. Üldiselt oli 15. sajandi eurooplaste jaoks suitsetamine võõrastav ja tundmatu ettevõtmine. Tubakat hakati kasvatama kaheksateistkümnendal sajandil. 19 sajandi keskpaigaks oli suitsetamine maailmas juba sedavõrd levinud, et hotellidesse ja klubidesse hakati looma eraldi ruume suitsetamiseks. tubakakasvatus
t'lagrnetvali . Piisimagnetid. Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi figi t6mmata vdtjendub kivinii hing. Leiukoha jargi (Magnesia linn V8ike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magrnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magrnetiidiga. Magrnetvili on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud vtli, mis toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri.
karbonaatkivimid, näiteks lubjakivi. Võiks eeldada, et karbonatiit on moodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest magmast. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana kontinentaalne maakoor on hakanud riftistuma, mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad füüsikalised ja keemilised tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha. "Ol Doinyo Lengai" tähendab "Mäe Jumalat" maasaide keeles. Asustus Ol Doinyo Lengai ümbruses on hõre. Selle lähedal elavad ainult pärismaalased maasaid, mille tõttu ei ole ka kahjustused kuigi suured. Ol Doinyo Lengai asub Aafrika laamal ja paikneb Aafrika laama lahknemis osas, kust hakkab üks osa Aafrika mandrist eralduma. Mis on ka vulkaani tekke põhjuseks. FAKTID: Mäetipu kõrgus:2960 m Koordinaadid: 2°45' S; 35°54' E Asukohamaa: Tansaania Vulkaani tüüp: Kihtvulkaan
niklit jt metalle Suurimad tootjad on Hiina , Jaapan, USA Mangaani, kroomi ja nikli tootmine Mn 90% toodangust annab 7 riiki (Hiina LAV , Gabon) Ni toodetakse Põhja riikides Cr ¾ toodangust annavad LAV, Kasashtan, India Värviline metallurgia vask Tootmise maht 20X väiksem metallurgia tootmisest Töödeldakse üle 70 metalli olulisemad : vask, plii, tsink, tina Vase tootmine Maak sisaldab vähe metalli vase sulatamine, rikastamine toimub leiukoha lähedal Rikkalikult Tsiilis, USA-s, Aafrika keskosas Ladina Am-Usa-sse Aafrikast-Lääne-Eu.-sse Kasahstanist-Venemaale Austraaliast-Jaapanisse Alumiiniumi tootmine Al. tooraineks on boksiit Al maakoores 8,8% Leidub peamiselt Lõuna-riikides 1/3 toodangust läheb ekspordiks odav transportida Tehased energiarikastes piirkondades, sadamate läheduses Alumiiniumi tootmine Vanametallist saadakse 1/3 tagasi Suurimad boksiiditootjad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaika
muinsuskaitsjad ka probleemile läheneda. On selge, eesmärke lähemalt tundma õppida. Kindlasti ___________________________________________________________________________________________ et üks osa neist väärib karistust, teiste entusiasmi ja on nende seas inimesi, kes oleksid mingi uue informatsiooni tuleks aga tunnustada ja ühiskonna leiukoha puhul valmis igakülgseks koostööks ___________________________________________________________________________________________ hüvanguks ära kasutada. muinsuskaitsjatega
Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga. Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C 1) see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale 2) see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki, mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam paigutada juba tarbija lähedusse) 3) see on ulatusliku kivisöe leiukoha juures (toormetalli sulatamiseks on tarvis palju soojust ja kõrget temperatuuri kasutada võib näiteks kivisütt) NB! Joonise legendis on nihe: kivisüsi on must ristkülik, lubjakiviküngas on see telliskivide moodi laik kaardi idaosas ja jõed tunned joone järgi ära. Kuhu ehitataks tänapäeval tõenäoliselt moodne rauasulatusettevõte arenenud riigis. Põhjenda, miks? Tänapäeval ehitataks see tõenäoliselt punkti D, kuna seal on sügav meri, ehk siis see
täiuslikke omadusi. Hellenismiajal hakkas ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismiajal eelistati kas väga suuri või väga väikseid kujutisi. Maailmaimeks peeti ~40m kõrgust Rhodose kolossi, mis kujutas päikesejumal Heliost tõrvikut hoidmas. See oli valmistatud pronksist ning täitis ka tuletorni ülesannet. Autoriks oli Chares. Ligi 3m kõrgune oli Samothrake Nike marmorkuju, mis sai oma nime leiukoha järgi ja mida peetakse üheks kaunimaks skulptuuriteoseks üldse. Hellenistlikus kunstis oli tähtsamal kohal psüühika kujutamine ja eri tunnete väljendamine. Pergamoni riik pidi võitlema keltidega ning seda lahingut meenutab sureva gallialase kuju, keda on kujutatud väärikana, kuigi tegemist oli vaenlasega. Allegooriliselt kajastab sõda Zeusile pühendatud hiigelaltar Pergamonis. Pergamoni altari 130 m pikkusel friisil on kujutatud lahing jumalate ja gigantide vahel.
Kõik need (Kalana, Tiharu, Luidja jt.) on seotud kunagiste luidestikega ja kaevandamine rikuks oluliselt maastikku. Kõpu poolsaarest loodesse jääva Hiiumadala piirkonnas on võimalik liiva kaevandamine merest, kuid see on küllaltki kallis ja töömahukas eetevõtmine ning pole majanduslikult kasulik ei praegu ega kaugemas tulevikus. Mitmete maardlate kasutuselevõttu takistavad looduskaitsealad või pole maardlate kasutuselevõtt otstarbekas materjali kvaliteedi ja leiukoha piiratuse tõttu. Arvestades Hiiumaa asukohta ja olemasolevaid varusid on otstarbekas kasutada juba olemasolevaid karjääre, väiksematel uuringualadel kaevandada vaid kohalike väiketarbijate vajaduste rahuldamiseks. Kõnealuste maavarade suuremastaabise kasutamisegavõivad kaasneda olulised keskkonnamõjutused: põhjaveetaseme langus, põhjavee reostusohu suurenemine ja looduslike veereservuaaride ahenemine. (Suuroja, Kadastik, 1998). Ravimuda
kuid liiga kallis, rohkem kasutatakse taastumatuid, sest energia sisaldus on suurem, odav kasutada, lihtsam kätte saada, fosiilsed kütused miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja loomsetest jäänustest tekkinud põlev orgaaniline aine, nafta naftat ei töödelda ammutamis paigas, kuna naftat on parem vedada, kui saadusi, rajatakse ranniku aladele, kus on nafta töötlemise sadamad, hind sõltub nõudluse ja pakkumiste vahekorrast maailmaturul, sõltub leiukoha paiknemisest, varude suurusest ja keemilisest koostisest, importiv mõjutab kõiki majandus harusid, eksportiv kui nafta hind tõuseb, suurenevad ka tulud, import Usa, Jaapan, Saksamaa, eksport Saudia Araabia, Norra, Iraan, maagaas pumbatakse mööda torujuhtmeid, fossiilsetest kütustest kõrgema kütte väärtusega, import Saksamaa, Usa, Jaapan, eksport Venemaa, Kanada, Saudia Araabia, kivisüsi eksport Austraalia, Hiina, Lav, import Jaapan,
Taime- ja loomaliigid hävivad Kolm peamist riiki, kes kasutavad hüdroelektrijaamu: Kanada, Brasiilia, Venemaa Tuumaenergia USA, Prantsusmaa, Jaapan Tuumajaamad rajatakse tarbija lähedale või sinna, kus leidub uraanimaaki. Eelised: Kulub vähe uraanimaaki, omahind odav Saab kasutada seal, kus muid energiallikaid pole Puudused: Radioaktiivsete jäätmete paigutus Õnnetused saastega NAFTA Hinda kujundab: Kivimite koostis ja struktuur Leiukoha suurus(ulatus ja sügavus) Nafta keemiline koostis(kvaliteet) Kaugus tarbijast OPEC Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Qatarr, Araabia ÜE Töötlemine vähearenenud, viiakse toornaftat välja(Jaapanisse, Euroopasse) Euroopa põhjamere piirkond Norra, Suur-Britannia, Taani, Holland, Belgia, Saksamaa Varustab Euroopat, töötlemine hästi arenenud Venemaa, Lääne-Siberi madalik naftajuhe kulgeb ida- ja kesk-Euroopasse
Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Komsa kultuur ja Nøstveti kultuur. Umbes 9000 eKr sai alguse Fosna kompleks (kuhu arvatakse Norra vanimad kultuurid), mis kestis umbes 4500. aastani eKr. Ta on saanud nime Fosna leiukoha järgi Kristiansundi lähedal. Rööbiti tekkis Põhja-Norras Komsa kultuur mis on saanud nime Komsafjelli leiukoha järgi Alta lähedal. Umbes samal ajal algavad ka kaljujoonised. Neist on näha, et varakult hakati kasutama paate. Alates 3300. aastast eKr on Lõuna-Norrast teada megaliithauad. Algas sotsiaalne kihistumine. Lõuna-Norras levis võitluskirveste kultuur. Kaljujoonistel asendusid jahistseenid põllumajanduse stseenidega. Aga 2500. aasta paiku eKr paistab
Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse. Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane. Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. III kategooria selgrootu: Väike pisitigu on teoliik. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). III kategooria sammal: Pikk lõhnasamblik on samblik. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis on teda hajusalt kogu riigi territooriumil, kokku üle 20 leiukoha. Ta on õhu saastumise suhtes tundlik liik. III kategooria samblikud: Helleri ebatähtlehik on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib neid leida kasvamas mitmetes metsatüüpides. III kategooria taim: Karulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas. Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige
Valge teemant Pruun teemant Raviomadused Teemant ravib glaukoomi, selgendab pilku ja aitab aju. See ravib allergiaid ja kroonilisi haigusi ning viib ainevahetuse tasakaalu. Seda on traditsiooniliselt kasutatud mürkidevastase abivahendina. Kanda naha vastas, hoidke käes või pange vajalikule kohale. Iseäranis tõhus on kanda seda kõrvarõngana, eriti mobiiltelefoni kiirguse vastu. Ajalugu Teemant on oma nime saanud Diamanthia leiukoha järgi (Brasiilias). Ta on kõige kõvem teadaolev mineraal. Ta on kuulus oma kestva ,,tulise" sära poolest. Teemanti kvaliteeti hinnatakse tema värvuse, puhtuse, lihvimiskvaliteedi ja massi(karaatides) järgi. Aarded kruusas: enne 1870. a. Leiti teemandikirstalle või tükikesi jõekruusast põhiliselt Brasiilias. 19. saj. lõpul avastati esmalt teemane sisaldavad kruusad ja seejärel kimberliidid Lõuna- Aafrikas. Tänapäeval on juhtivaks teemanditootjaks Austraalia.
Eelised: suured varud, hea tooraine keemiatööstusele Puudused: taastumatu loodusvara, väike kütteväärtus, põlemisel palju saasteaineid Leiupiirkonnad: Poola, Sileesia, Inglismaa, Venemaa, Hiina, Indoneesia, India, Austraalia, LAV, Kanada, USA Põlevkivi Leidub: Austraalias, Ameerikas, Eestis Puudused: Väike kütteväärtus, elektrijaamades ei tarvitata (va Eesti), taastumatu maavara, reostab (palju CO2-kasvuhoonegaasid-kliima soojenemine) Tegurid, mis mõjutavad maavarade hinda: 1. Leiukoha paiknemine: reljeef, kliima tingimused, kaugus inimasustusest, tööjõud 2. Varude suurus: Vanad kaevandused, uued kaevandused 3. Maavarade keemiline koostis 4. Kivimite koostis ja struktuur
10. Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? Too näide! · Ammutamine: põhjavee reostumine, pinnavee saastumine · Transport: tankerite avariid reostavad merevett, õlireostused. · Kasutaine: kasvuhooneefekti tekitamine, tekib bensiini põlemisel; autosõidul eralduv pollutsioon. 11. Selgita, mis määral ja kuidas mõjutavad järgmised tegurid nafta hinda? · Nafta leiukoha paiknemine mida kaugemal tarbimiskohast, sügavamal maa sees, seda kallim hind. · Varude suurus mida suuremad on varud, seda kauem saab sealt ammutada, hind on soodsam. · Nafta keemiline koostis mida puhtam nafta, seda kergem töödelda, seda odavam hind. · Kivimite koostis ja struktuur oluliselt hinda ei mõjuta. 12. Mis on OPES-i t3egevuse põhieesmärk? (12 riiki) Kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelisel turul (ja koordineerida nafta hinda).
Magnetväli ja püsimagnetid Magnetiit Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi ligi tõmmata väljendub kivimi hing. Leiukoha järgi (Magnesia linn Väike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magnetiidiga. Magnetväli Magnetväli on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud väli, mis toimib magnetilise vastastikmõju vahendajana. (Vrdl paigalseisvate laetud osakeste ümber on ainult elektriväli). Elektromagnetväli Rangelt võttes tekitab magnetvälja muutuv elektriväli.
olnud suhkruga segatud pärlipulber.Hiina rahvameditsiinis rakendatakse pärleid isegi nüüdisajal. Eesti rahvuskivist pärliteni Kaltsiumikarbonaat on hallikas lubja-ehk paekivi,mustrilise marmori,hallikas- valge kriidi,helkleva pärli või õrn-habraste korallide põhiühend.Ca on kõige levinum biometall.Ca on ka selgroogsete skeletimetall.CaCO esineb kaltsiidi ja agagoniidina. Haruldasem on aragoniit,mis sai oma nimetuse Hispaania Aragoni leiukoha nimest,kus leidub klaasiläikelist CaCO erimit.Aragoniit on suurema kõvaduse,tiheduse ja murdu- misnäitajaga kui kaltsiit. Pärl,pärlmutter ja korallid on bioloogilise tekkega.Ent ka paekivilademed,kriidi- mäed ja marmorilademed on moodustunud elusorganismide osavõtul.Jälgides luubiga kriidipulbrit või lubjakivi, võime sealt avastada kunagiste organismide jäänused. Lubjakivi põhiühend , kaltsiumkarbonaat,allub vee ,õhu süsihappegaasi ja teiste
Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte paksus on valdavalt 2-5m, paksem on see moreenküngastel(suurematel üle 10m) ja Põltsamaa jõe orus. · Piirkonnas kaevandatakse lubjakivi, kruusa ja turvast. · Tähtsaim maavara on lubjakivi, mida kaevandatakse Rõstlas (AS Graniit). Paasi kasutatakse killustiku tootmiseks. Jätkates praegust kaevandamistempot, ammendub Rõstla karjäär 10-12 aasta pärast. · Umbusi savi leiukoha teadaolevad varud on 10 milj m3. Savikihi paksus on 3,5 m. Siluri ajastu · Siluris asus Eesti ala ekvaatori lähedal ja seetõttu oli merevesi soe ning keskkond soodne korallriffide tekkeks. Siluri kivimitest võib leida palju kivistunud koralle. Ladestunud setteist kujunesid lubjakivid, dolomiidid, merglid ja savid. Siluri ladestu lubjakivi ja dolomiiti kasutatakse ehitusmaterjalide tootmisel, ehitus- ja dekoratiivkivina, lubjapõletamiseks, killustiku
juures jätkub avastatud varudest 130 aasatks. Seejuures pole maakera piirkond veel piisavalt veel läbi uuritud. Oletatakse, et teadaoleva 65mld tonni asemel võib rauamaaki olla hoopis sadu miljardeid tonne. 5.värvilise metalurgia geograafia vasemaaki on rikkalikult Tsiilis, USA-s ja Aafrika keskosas, kus valdavalt Sambia ja ka Kongo DV territooriumil on lai nn vasevööde. Vasemaak sisaldab tavaliselt vähe metalli, mistõttu vase rikastamine ja toorvase sulatamine toimub enamasti maagi leiukoha läheduses. Vase rafineerimine aga nõuab palju elektrienergiat ning osa toorainest veetakse seetõttu Lõuna riikidest ka Põhja riikidesse. Alumiiniumitööstus on näide sellest, et tooraine ja selle töötlemise asukoht võivad geograafiliselt erineda. Kergeid värvilisi metalle on suhteliselt odav transportida ning seetõttu läheb ekspordiks ka 1/3 maailma boksiiditoodangust (nt Gunea transpordist moodustab see üle 70%). Boksiidi keskmine veokaugus maailmamerel on 7000km
60 miljardit tonni. See aga on lausa müstiline kogus. Ühelt poolt on diktüoneemakilt kasutatav kohaliku kütusena, kuigi ei kuulu väärtuslike kütuseliikide hulka (samas tuleb aga teada, et maailmas on kiiresti levimas vähese toimeainesisaldusega energiakandjate kasutuselevõtmine). Seepärast moodustabki tegeliku rikkuse fosforiidi ja diktüoneemakilda üheaegne, kompleksne ärakasutamine. Ainuüksi Toolse fosforiidi leiukoha diktüoneemakildas sisaldub arvestusliku reservvaruna 27 149 tonni uraani, 57 000 tonni molübdeeni, 147 000 tonni vanaadiumi. Lisaks neile tuleb kaeverikkuste hulka arvata loomulikult ka fosforiit ja kilt ise. Kabala kaeveväljas on prognoosvaruna strontsiumi 851 300 tonni, transuraanide prognoosvaruks 237 400 tonni, jne, "Eesti maapõuerikkusi", R. Raudsepp jt, Tallinn, 1993. Pole mingil juhul usutav, et NL aegadel kavandati üksnes fosforiidi tootmist, sest kaasnevad rikkused
Räppetomp (pilt 3) on linnu välja oksendatud toidu seedimatud osad. Kakuliste räppetombud on kuivanult hallid. Need sisaldavad enamasti saakloomade luid. Koljud on tavaliselt puruks muljutud, sest kakud tapavad saagi, seda kuklast nokaga tugevalt surudes. Lisaks luudele leidub räppetompudest sulejäänuseid, hulga karvu ja putukate kitiinikesta tükikesi, eelkõige mardikate kattetiibu. Kakuliikide räppetompe on võimalik eristada kuju, sisu, suuruse ja leiukoha järgi (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). 3. KAKULISED JA PESITSEMINE Kakuliste pulmaaeg on kevadtalvel. Sel ajal võib metsas kuulda kõhedust tekitavat huikamist, oigamist ja vilistamist. Täiskurn saab munetud aprilli teiseks pooleks. Oma kodukoopaid kakud ise algusest lõpuni ei ehita (Pappel, 2001). Selle asemel pesitsevad nad puuõõntes, vanades linnupesades, puutüügastel (pilt 6), kaljueenditel, maas, mõni ka hoonetes (näiteks kirikutornides) (Eesti..
ihtkaitsevööndi kaitsekord. Püsivalt asustatud elupaiga suuremas mahus kaitseks kinnitab keskkonnaminister püsielupaiga piirid ja kaitsekorra oma määrusega.....................................13 Eesti Looduse Infosüsteemi koduleht leiab : Lendorava nägemise või tegevusjälgede leidmise korral tuleks raie koheselt peatada ja leiust teatada Keskkonnaministeeriumi maakondlikule keskkonnateenistusele või KeM Info-ja Tehnokeskuse loodusbüroole. Seejärel saab leiukoha lendorava elutingimusi tundva spetsialistiga üle vaadata. Metsaraie puhul saab seejärel otsustada kas, kus ja kuidas on võimalik raiet jätkata. Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks
ihtkaitsevööndi kaitsekord. Püsivalt asustatud elupaiga suuremas mahus kaitseks kinnitab keskkonnaminister püsielupaiga piirid ja kaitsekorra oma määrusega.....................................13 Eesti Looduse Infosüsteemi koduleht leiab : Lendorava nägemise või tegevusjälgede leidmise korral tuleks raie koheselt peatada ja leiust teatada Keskkonnaministeeriumi maakondlikule keskkonnateenistusele või KeM Info-ja Tehnokeskuse loodusbüroole. Seejärel saab leiukoha lendorava elutingimusi tundva spetsialistiga üle vaadata. Metsaraie puhul saab seejärel otsustada kas, kus ja kuidas on võimalik raiet jätkata. Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks
ehitati ühtsesse kompleksi administratiiv- ja ühiskondlikud hooned, kirik ning elumajad. Tootmist saatis edu ning 1900. aastal Pariisi maailmanäitusel pälvis siinne tekstiilitoodang Grand Prix. Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Tänapäeval kasutatakse seda põhiliselt elektri tootmisel ja keemiatööstuses, kuigi algselt toodeti sellest ka põlevkivibensiini. Põlevkivi annab suurema osa Eesti elektrienergiast ning siinsed kaks soojuselektrijaama katavad üle poole riigi vajadusest. Nõukogude ajal rajati piirkonda mitmeid rasketööstusettevõtteid, mille tagajärjel kasvas rahvaarv mitmekordselt. Näiteks endise Sillamäe suvituskoha asemele ehitati 1950
töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse. TOORAINE: rauamaak ja legeerivad metallid (Mn,Cr,Ni) SUUREMAD RAUAMAAGI TOOTJAD: Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, LAV, Venemaa SUUREMAD TERASE TOOTJAD: Hiina, Poola, Peruu, Austraalia, Sambia, Kanada, USA, Venemaa. Värviline metallurgia:Cu, Pb, Sn, Zn VASE TOOTMINE: sisaldab vähe metalli, mistõttu vase rikastamine ja toorvase sulatamine toimub enamasti maagi leiukoha läheduses. ALUMIINIUMI TOOTMINE: toodangu mahult metallurgias teisel kohal. VÄÄRISMETALLIDE TOOTMINE: toodetakse tonnides, erilisel kohal ehete valmistamisel, toodangumaht suhteliselt stabiilne. 41. Masinatööstus: masinaid valmistav tööstusharu, miles eristatakse allharudena aparaadi-,tööpingi-,elektroonika-,elektrotehnika- ja arvutitehnika tööstust. Keemiatööstus: majandusharu, mis tegeleb keemiatoodete valmistamise ja töötlemisega.
seinamaalid, millel kujutati tseremooniaid, sõja ja jahiretki, härjavõitlusi ja lihtsalt maastikke. Maalide käsitluslaad on elurõõmus. Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse.
küll taimi. Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. Moche Motsiika Kuldvaas Päikesepüramiid savikann. Chimust Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani Lõuna-Ameerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Mantel Chimust. Tiahuanaco Tiahuanaco müürid Päikesevärav
rikub teise isiku õigust asi hõivata. (AÕS § 96 lg 2) Vallasomand Leiu esemeks on kaotatud asi, st asi millel ei ole valdajat (mitte aga peremehetu) § 100. Leiu omandamine (1) Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha. (2) Kui asja väärtus ei ületa 50 eurot, algab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja kulgemine leiupäevast. (3) Leiukoha kohalik omavalitsus omandab asja või seda asendava raha, kui politsei on leidu hoidnud ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest. (4) Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu. (5) Leiu omandamisega lõpevad asja koormanud kolmanda isiku õigused. Vallasomand Leidja - isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud Leidja õigused ja kohustused: 1) kohustus leiust teatada (§ 98) (peab sellest viivitamata teatama kaotajale või
tootmishoonetele ehitati ühtsesse kompleksi administratiiv- ja ühiskondlikud hooned, kirik ning elumajad. Tootmist saatis edu ning 1900. aastal Pariisi maailmanäitusel pälvis siinne tekstiilitoodang Grand Prix. Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Tänapäeval kasutatakse seda põhiliselt elektri tootmisel ja keemiatööstuses, kuigi algselt toodeti sellest ka põlevkivibensiini. Põlevkivi annab suurema osa Eesti elektrienergiast ning siinsed kaks soojuselektrijaama katavad üle poole riigi vajadusest. Nõukogude ajal rajati piirkonda mitmeid rasketööstusettevõtteid, mille tagajärjel kasvas rahvaarv mitmekordselt. Näiteks endise Sillamäe suvituskoha asemele ehitati 1950
Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kultuuriga, mille nimeks on Kunda kultuur(leiukoha järgi). Kõige varasem leiukoht on 8950 eKr Pulli. Paiknes siseveekogude ääres. Tegevusaladeks oli korilus, kalapüük ja küttimine. Elati sesoonnetes külades(elupaika vahetati vastavalt aastaajale). Reviir piirkond, mille raames elupaika vahetati ja toitu hangiti. 7000-6500 aasta vahel toimus pööre. Lisaks siseveekogudele asuti elama ka rannikule, sest ilmus uus küttimisobjekt, ehk hüljes. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad. Inimesed maeti laibana, olid
Seejärel puurisin laudadele punni augud (Foto 8), lisasin puupunnid PVA liimiga. Peale seda tuli lõigata välja õige suurusega vineeritükk põhjaks ja pleksiklaas kaaneks. Siis panin kasti kokku ja liivapaberiga lihvisin kasti nurgad ümaramaks. Kasti põhja panin õhukese kihi porolooni, et liblikaid oleks parem kinnitada (Foto 9). Kast oligi valmis ja panin liblikad sisse ja kinnitasin infosildid, kuhu märkisin liblika ladinakeelse ja eestikeelse nime, leiukoha ja liblika püüdmise kuupäeva (Foto 10). 10 Foto 7. Kasti ehitamise joonis. Foto autor Edvin Tämm Foto 8. Punni aukude puurimine. Foto autor Samuel Tämm 11 Foto 9. Porolooni mõõtmine. Foto autor Samuel Tämm Foto 10. Valmis liblikakast koos liblikatega
Põlevkivivarusid on leitud USA-s, Marokos, Jugoslaavias, Süürias ja mujalgi. Eesti maardla ekspluateerimise jooksul on kaevandatud üle 870 mln tonni põlevkivi, mis koos tootmiskaoga moodustab ligi 1,6 mld tonni, sama palju kasutamiskõlblikku põlevkivi on veel Eesti maapõues. Ladestuse paksus on maksimaalne Jõhvi Kohtla-Järve piirkonnas, sealt lääne, lõuna või ida suunas minnes põlevkivikihtide paksused (ja sellega koos ka kogu ladestuse paksus) vähenevad. Üldine Eesti leiukoha põlevkiviladestise paksus, lähtudes tootsatest kihtidest, on 2,5...3,2 m, millest 1,8...2,6 m moodustavad põlevkivi- ja 0,6...0,7 m lubjakivikihid. Tootsate kihtidena esineb põlevkivi Eesti leiukohas ainult Kadrinast ida poole, kuni Narva jõeni. Sealt edasi minnes moodustab nn Leningradi leiukoha põlevkiviladestise üldpaksus 1,6...1,9 m, milles 1,0...1,3 m on põlevkivi. Põhjarannikul
Homo sapiens 200 000 a tagasi. Sarnased neandertaallastele Tark inimene, nüüdisinimene. Euroopasse jõudsid 45 000 a eluviisilt. tagasi. Tööriistad luudest ja sarvedest. Cro-Magnoni inimene e Kalapüük! kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Sugukonnad. Cro-Magnoni org Lõuna- Kunst! Prantsusmaal. Kasutasid vibu, kodustasid koera. *Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest. *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused :
Kui Kreeka laevastik püüdis 304. aastal e.Kr. saarele tungida, siis asusid rhodoslased nende vastu ägedasse võitlusesse, nii et Kreeka väepealik oli sunnitud alistuma ja laevastik võeti sõjasaagiks. Laevadest ja relvadest saadud vara kasutasid rhodoslased kolossi ehitamise eest tasumiseks. (http://web.zone.ee/7maailmaimet/, 10 klassi kunstiajaloo õpik) Ligi 3 m kõrgune oli 2. sajandi alguses e.Kr. Loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime ,,Samothrake Nike". See oli isegi vigastatuna üks kõige kaunimaid skulptuurikunsti teoseid üldse. Võidujumalannat on kujutatud hetkel, mil ta oma tiibu veel kokkupoole tõmmanud on asetanud laevaninale ning püüab tuulele vastupanu osutada. Raskelt saavutatud võidu dramaatilisus näib väljenduvat jumalanna lehvivas rüüs ja selle peaaegu kuuldavas kahinas. Kuju on täis ohjeldamatut kirge ning kuigi Pariisis säilitataval kujul puuduvad pea ja käed, võib Niket
Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi kutsutakse kromanjoonlaseks. Asustas terve maakera 10 000 a tagasi. Hakkasid kujunema inimrassid. TSIVILISATSIOONIDE SÜND Tsivilisatsioon kõrgkultuur. Tekke eeldused Põhitunnused · REGULAARNE ÜLEUJUTUS · PÕLLUMAJANDUS · VILJAKAS PINNAS · KIRJAKEEL · NIISUTUSPÕLLUNDUS · LINNAD
vastu võetud LKS (looduskaitseseadus). 21. Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitsvate liikide I kategooriasse. 22. Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23. Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna teadlikuse arendamisele. 24. Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse kaitsealadeks, üksikobjektideks ja kaitsealusteks objektideks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. 1. Põlevkivi energiaks muutmine leiukoha lähedal. 2. Puidu töötlemine metsa/raiekoha lähedal. 26. Kuna aluskivimid on erinevad. 27. Rändkarjakasvatus soodustab kõrbestumist. 28. Igaüheõigus seisneb kõigis seotud kohustustes ja õigustes inimese ning looduse vahel. Nt. metsas jalutamine, lõkke tegemine, puude langetamine jne. 29. Heaolukasv on vastuolus ökoloogilise tasakaaluga. 30. CO2 = säästev transport, säästev tööstus 31. 1. Prügivedu/prügi sorteerimine 2
Kr. Sel ajal elas Eesti alal lõunapoolse päritoluga nn. Kunda kultuuri rahvastik, kes kuulus oma antropoloogiliste tunnuste poolest europiidide hulka. P. Ariste hüpoteesi kohaselt kõnelesid Kunda kultuuri kandjad mingit protoeuroopa keelt, mida tänapäeva keelkondadega seostada ei osata. Mesoliitilise Kunda kultuuri baasil tekkis Eestis ja naaberaladel IV aastatuhandel e.Kr. varaneoliitiline kultuur, mis on oma nime saanud Narva leiukoha järgi . Narvast ja mujalt Ida-Eestist saadud varaneoliitilisel keraamikal on erinevalt Narva kultuuri lõunapoolsena levikuala savinõudest täheldatud teatavaid idapoolseid mõjutusi. Seetõttu on peetud võimalikuks, et juba mesoliitikumis toimus Eestisse rahvastikusiirdeid ida poolt. Kui nii, siis olid need idast tulnud asukad esimesed Eestisse jõudnud soomeugrilaste esivanemad, kes oma antropoloogiliselt tüübilt kuulusid protolaponiidide hulka.
2) odav transport 2) vedu on odav 3) vajab vähe tööjõudu Puudused: Puudused: 1) rajamine on keeruline 1) vajalikud on spetsiaalsed sadamad 2) keskonna oht 2) õnnetuste korral on reostus suur 3) visuaalne kahju 3) terrorismi oht Kuidas mõjutavad järgmised tegurid nafta hinda? 1) leiukoha paiknemine: raskem rajada merre. Mida lähemal, seda väiksemad transpordikulud. 2) varude suurus: mida suuremad varud, seda väiksem on lõpuks omahind 3) nafta keemiline koostis: kõrge keemilise koostisega nafta vastu on suurem huvi 4) kivimite koostis ja struktuur: mõjutab kõige vähem, sest tänapäeva tehnika on hea Millest sõltub nafta hinna kõikumine? Pakkumise ja nõudmise vahekorrast naftaturul. 3.GAAS
fossiilseteks kütusteks.(Nafta, Maagaas, Kivi- ja pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas) ENERGIAMAJANDUS. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS. Milline on maagaasi ja nafta osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? Osatähtsus on suur nii maagaasil(28%), kui ka naftal(40%). Milline energiaressurss on tänapäeval peamine mootorikütuse tooraine? Nafta. Barrel: Üks naftabarrel võrdub umbes 159 liitriga. Millised tegurid mõjutavad nafta hinna kujunemist? · Leiukoha paiknemine maismaal või merel (puuraukude rajamine merele kallim ja keerukam) · Varude suurus (määrab ära kasutusaja ja omahinna) · Nafta keemiline koostis (määrab kulud, mis tuleb teha lisaainete eraldamiseks) · Kaugus tarbijast (transpordi- ja infrastruktuuri rajamise kulud) · Kivimite koostis ja struktuur (oluline puurimise juures) Missugused tegurid mõjutavad tänapäeval naftatöötlemistehaste paigutamist? · Lihtsam on transportida toornaftat kui erinevaid naftatooteid.
jumala kujusid. 20. sajandil Assuani pais- tempel uppus veealla. Kalju lõigati blokkideks lahti ja pandi pisut kõrgemal uuesti kokku ning arvestati, et astronoomilised efektis säiliksid. Tehti ka tehislik uus kalju ümber. Ramsese hauatempel. Kuningate org Paljud vanad vaaraod maeti sinna ümber u100e.Kr-250p.Kr Muumiaportreed- Kreeka-Rooma mõjutused. Egiptus kuulub Rooma riiki. Puitalusel vahamaal- Enkaustika Faijumi portreed- leiukoha järgi 19.saj. Egiptuse kunsti laiali vedamine nt. Üks egiptuse obelisk Pariisi kesklinnas. Sfinksid Londonis jne, Vana kreeka Vaasimaalid Panathenaiade amphorad- sporditegevused, kingiti pidustuste korraldajatele, preestritele, sportlastele. Suured meistrid: Berliini meister 480-490eKr- eriline käekiri punane mustal, üks figuur, Douris- Iliase ja Odüsseia stseenid, vallatud stseenid Dionysose pidustustest, tantsivad habemikud, nõu põhjas üks suur ümar kujutis, erootilised stseenid
ajal asustus, aga selle kohta pole mingeid kindlaid tõendeid).Viimase jääaja lõpp algas 13000 eKr, kui jää hakkas taanduma kagu-loode suunas, 10500 eKr oli Eesti jääst vaba. Pärast seda tekkis kõigepealt taimestik, siis loomad, siis inimesed. Arheoloogilise kultuuri kokku moodustavad ühesugused ainelised leiud (ajalooallikad). See arheoloogiline kultuur, mis oli Eestis mesoliitikumi ajal on Kunda kultuur. See sai nimetuse ühe leiukoha järgi, kuigi seal leitud asjad pole kõige vanemad, lihtsalt avastati varem. Samasugusi leide on leitud Lõuna-Soomest Leeduni, kõik kannavad nime Kunda kultuur. Sellele kultuurile oli omane see, et mesoliitikumi varasemal perioodil paiknesid asulad peamiselt siseveekogude ääres ja tegeldi eeskätt küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Tegemist oli sesoonnse külaga ehk nad ei elanud pidevalt ühes asulas vaid vastavalt aastaajale paikneti ümber (ühel territooriumil - nimetus reviir)
nõudlikumate toodete, näiteks põrandaplaatide, valmistamiseks. Devoni rasksulav savi on kasutatav keraamikatööstuses (Siimusti Keraamikatehas) ning viimistlustelliste, keraamiliste plaatide jne. tootmisel. Suuremate maardlatena on arvel Joosu, Küllatova, Süvahavva ja Sänna. Neist suurim oli Joosu leiukoht, mille savi kasutati Siimustis, kuid praeguseks on halli savi varud ammendunud ja kaevandamist ei toimu. Kahjuks kulutati Joosu leiukoha hinnalised hallid savid lihtsa täistellise tegemiseks. Teised maardlad on pisemad ja keerulise ehitusega ning nende karjääriviisiline kaevandamine ei ole tasuv. Devoni savide varud: T = 5,5 miljonit m³. Pinnakatte (Kvaternaari) savid Kõige tuttavamad on meie, peamiselt jääjärvelised viirsavid, mis moodustavad mitme meetri paksusi ja lateraalselt väljapeetud läätselisi lasundeid. Viirsavid on reeglina kergsulavad ja koostiselt illiitsed
Joodi mitmesugustest karikatest skifoosidest, kotiilidest, konfaaridest, ritoonidest, mastostest, kiliikiatest. Jumalatele ohverdamiseks määratud õli kanti fiaalides. Lõhnavaid õlisid säilitati pudelitaolistes lekiifides. Vaasid kaeti mitmesuguste maalingutega. Vastavalt maalingutele eristatakse vanakreeka vaasimaalis erinevaid stiile. Vanemad vaasimaalid loodi nn geomeetrilises stiilis, mille üheks paremaks näiteks on dipyloni vaas, mis on oma nime saanud leiukoha järgi muistsel kalmistul Dipyloni värava lähedal Ateenas. See inimese kõrgune vaas on valmistatud VIII saj e.m.a. ja kuulub praegu Ateena Rahvamuuseumi kollektsiooni. Vaasil oli kultuslik otstarve. Kogu vaas on kaetud geomeetrilise ornamendiga, mis on pruuni värviga vöödena kantud kahvatukollasele foonile. Ornamentikas kordub nn meandri motiiv. Meander koosneb üksteisesse põimuvate, nelinurkselt murtud joone lõikude rütmilisest kordumisest
· Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas · 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux`s · Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks · Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest · Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel · Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat · 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht · See on praegu teadaolevaist suurim
maastikuvaateid. Tihti kujutati naisi, järelikult oli naisel tolla aegses elus tähtis koht. Maalides valitses elurõõmus ja maaliline käitluslaad. Leitud vaasid kõnelevad heast vormtunnetusest. Kreeta saarel kaeti varajasemal perioodil musta, pruuni või punase värviga. Millega valge värviga kanti joonis . Keskmist perioodi iseloomustab range mustri asendumine spiraalidega ja taime ornamendiga. Selle perioodi lõpus kaotavad vaasid oma värvirikkuse. Neid vaase nimetatakse leiukoha järgi kamarese vaasiks. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Mükeene kultuuri õitseaeg 1600-1100 eKr. Juhtiv osa on arhitektuuril. Ehitatakse kindlustatud losse. Mandrilossid on ümbritsetud paksu kivimüüriga. Siseruumide seinu katsid dekoratiivsed freskod. Mükeene Lõvivärav on monumentaal skultuuri näide. Vanakreeka kunst Arhailine ajajärk 7-6 saj eKr Klassikaline ajajärk 5-4 eKr Hellenismi ajajärk 330-146 a eKr
http://www.gi.ee/teaching/XML/militaarne.xml http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eesti Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks. 1) vajumine - 130 km2 kaevanduste territooriumil on maapind vajunud, tänu millele on selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaakaevanduste kohal olevast maapinnast loetakse ebastabiilseks, see tähendab, et seal võivad toimuda juhuslikult maapinna sissevaringud. Kaevanduskäikude kokkuvarisemisest põhjustatud geoloogilisi protsesse pole
Kolmandal sajandil eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Väike-Aasias asunud Pergamoni linn. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Maailmaimeks peeti Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust päikesejumal Heliose pronkskuju, mille autoriks oli Chares. ,,Samothrake Nike" on ligi 3 m kõrgune võidujumalanna Nike marmorkuju, mis nimetati oma leiukoha järgi, Samothrakest. Vigastatunagi on see üks kaunimaid skulptuure üldse. Pergamonis püstitati 2. saj eKr alguses Pergamoni altar, mis on külgedelt 130 m pikkune ja 2.3 m kõrguse friisiga. Figuuurid on haratud võitlusesse ja see väljendub ka nende nägudelt. Lakooni grupp on kuju, mis väljendab samanimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. ,,Laokoon" leiti 16. saj alguses. ,,Milose Venus" on Aphtodite kuju, mis väljendas täielikku inimest.
annaabi.ee 
