Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallurgia (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
METALLURGIA
KOHT RAHVAMAJANDUSES
MUST ja VÄRVILINE METALLURGIA
METALLURGIA
Tööstusharu, mis tegeleb
metallide /
metallisulamite
tootmisega ja nendest
toodete valmistamisega.
Peamine tooraine on
maak (nt. raua- ja
vasemaak, boksiit)
MÄETÖÖSTUS (toodab maaki)
1) Kaevandustes
(vase-, niklimaaki)
2) Karjäärides
(rauamaaki)
Ühelgi riigil pole täielikku
mineraalse tooraine baasi
varud mitmekesisemad Hiinas,
Kanadas, LAV-s, USA-s,
Venemaal 60% maailma
mäetööstusest seal
Metalli sisaldus maagis
üldiselt vähe
maakides erinev
(nt. rauamaagis rauda 25-
65%, alumiiniumimaagis
alumiiniumit 18-35%)
Raudkvartsiit Ukrainast
Metallurgia tehnoloogilised etapid
I Maagi kaevandamine
II Maagi rikastamine
III Tooraine sulatamine
IV Puhta metalli / sulamite tootmine
V Valtsimine, stantsimine jms
Metallurgia paiknemist mõjutab
Tooraine
Energeetika
Tööjõud
Tarbija
Keskkonna nõuded
Metallurgia uued suunad
Vanametalli tähtsus kasvab nt.
rauamaagi vajadus väheneb
Kunstmaterjali kasutuselevõtt
Uute metallide kasutuselevõtt
(tantaal, plaatina metallid)
Suured söebasseinid suletakse
Hiiglaslikud metallurgia ettevõtted
asenduvad väikeste tehastega
Metallurgia mõju keskkonnale
Metallide sulatamine
põhjustab
happesademeid
Saastamisraadius kuni
500km
Happevihmast kahjustunud mets Tsehhis
Must metallurgia
Tooraineks on rauamaak ja
legeerivad metallid
(nt. kroom, nikkel, mangaan)
Alguses sai 15 saj.
Euroopast
I-sed kõrgahjud XIX saj.II pool
Rauamaak (Fe maakoores 6%)
Maagi rikastamine / esmane
töötlemine toimub maardlates
Suuremad varud Hiinas, Indias,
Brasiilias LAV-is, Venemaal
Enamik toodangust eksporditakse
Terase tootmine
Terase tooraine on
rauamaak
Korrosiooni kindluse
ja tugevuse saamiseks
lisatakse mangaani,
niklit jt metalle
Suurimad tootjad on
Hiina , Jaapan, USA
Mangaani, kroomi ja nikli
tootmine
Mn 90% toodangust
annab 7 riiki (Hiina
LAV , Gabon)
Ni toodetakse Põhja
riikides
Cr ¾ toodangust
annavad LAV,
Kasashtan, India
Värviline metallurgia
vask
Tootmise maht 20X
väiksem metallurgia
tootmisest
Töödeldakse üle 70
metalli ­olulisemad :
vask, plii, tsink, tina
Vase tootmine
Maak sisaldab vähe metalli ­
vase sulatamine, rikastamine
toimub leiukoha lähedal
Rikkalikult Tsiilis, USA-s,
Aafrika keskosas
Ladina Am-Usa-sse
Aafrikast-Lääne-Eu.-sse
Kasahstanist-Venemaale
Austraaliast-Jaapanisse
Alumiiniumi tootmine
Al. tooraineks on boksiit
Al maakoores 8,8%
Leidub peamiselt Lõuna-riikides
1/3 toodangust läheb ekspordiks
odav transportida
Tehased energiarikastes piirkondades,
sadamate läheduses
Alumiiniumi tootmine
Vanametallist
saadakse 1/3 tagasi
Suurimad
boksiiditootjad:
Austraalia, Guinea,
Brasiilia, Jamaika
Suurimad Al ­i
tootjad: Hiina,
Venemaa, Kanada
Väärismetallide tootmine
Suurim kulla tootja LAV
Suurimad plaatina
tarbijad USA, Jaapan,
Lääne-Eu.
Tööstusliku teemante
toodab Austraalia,
Kongo, LAV
Vasakule Paremale
Metallurgia #1 Metallurgia #2 Metallurgia #3 Metallurgia #4 Metallurgia #5 Metallurgia #6 Metallurgia #7 Metallurgia #8 Metallurgia #9 Metallurgia #10 Metallurgia #11 Metallurgia #12 Metallurgia #13 Metallurgia #14 Metallurgia #15 Metallurgia #16 Metallurgia #17 Metallurgia #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 145 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pisike Õppematerjali autor
Geograafia konspekt metallurgiast, selle kohast rahva- ja maailmamajanduses, mustast ja värvilisest metallurgiast. Konspekt ppt kujul.

Sarnased õppematerjalid

Metallurgia - must ja värviline metallurgia
1
docx

Metallurgia - must ja värviline metallurgia

1. Kaevandustes (vask, nikkel) 2. Karjäärides (raud) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi- varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV, USA ja Venemaal. Töötlemine on kaevanduskoha läheda, energiat on vaja, transport on kallis, töötlemispaiga lähedale on vaja ka linnu (tööjõud) ning tuleb arvestada ka keskkonna nõuetega. Vanametalli osatähtsus on suurenenud. Kunstmaterjali, uute metallide kasutuselevõtt. Suured söekaevandused suletakse, hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega. Jaapani autode kere on õhuke ja roostetab ruttu. Metallurgia mõju keskkonnale ­ metallimaagi sulatamisel paiskub atmosfääri gaase, mis koos veega põhjustavad happesademeid. Saastamisraadius on kuni 500km. Must metallurgia Tooraineks on rauamaak. Sai alguse 15. Sajand Euroopast. Maagi rikastamine/töötlemine toimub maardlates. Suuremad varud Hiinas, Indias, Brasiilias, LAV, Venemaal. Enamik toodangust eksporditakse.

Geograafia
Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia
18
ppt

Maailma ühiskonnageograafia : Metallurgia

Allikad: Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.em.ee , Õppeatlas 3, Koolibri 2002, www.ukrbascompany.at.ua ,www.wikipedia.org ,Interneti piltmaterjal Maailma ühiskonnageograafia Metallurgia 1. Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? 2. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist? 3. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! 4. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. 5. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? 6. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? 7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad metallide tootmisega

Ühiskonnageograafia
Kordamine 10 klassi ülemineku eksamiks
7
doc

Kordamine 10.klassi ülemineku eksamiks

energiavrudel kalade rännet, rikub kapitalimahutusi, jõgede veereziimi tuumajäätmed radioaktiivsed, jäätmete paigutus raske, kallis. 38. tabel lk 75 (5.14) 39. Metallurgia tehnoloogilised etapid: maagi kaevandamine, maagi rikastamine, tooraine sulatamine, puhta metalli või sulami tootmine, valtsimine/stantsimine. Paigutuse põhimõtted: Maagi kaevandamine Maagi leiukohtade lähedusse, kaevanduste ja karjääride lähedusse. Maagi rikastamine Toimub samas, kus kaevandamine, sest alles rikastatud maaki on mõtekas transportida. Tooraine sulatamine Enegiaallikate läheduses, sadamalinnades, gaasijuhtmete läheduses

Geograafia
Geo küsimused
3
doc

Geo küsimused

sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks. 2.metalurgia tehnoloogilised etapid 1) maagi kaevandamine, 2)maagi rikastamine 3)tooraine sulatamine 4)puhta metalli või sulamite tootmine 5)valsimine, stansimine jms 3.mis on karaat kalliskivide kaaluühik (1 karaat=0,2grammi) 4.musta metalurgia geograafia must metallurgia kui tööstusharu sai alguse Euroopast , kus juba 15 sajandil sulatati tööstuslikult malmi ja rauda. Pikka aega kasutati metalli sulatamiseks puusütt ning seetõttu hävitati palju metas. Tol ajal rajatigi matallisulatusahjud matsarikastesse kohtadesse. Hilisindustrialiaalse tootmisviisi tekkega kasvas metallurgia tähtsus tohutult. Masinatööstuse ettevõtted vajasid palju metalli ja see sundis tootmist suurendama. Musta metallurgia

Geograafia
Energiamajandus
20
doc

Energiamajandus

2. KÕRGTEHNOLOOGILINE TOOTMINE Nt: mikroelektroonika, kosmosetehnika, sõjatööstus, tuumatehnoloogia Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude tähtsus? ­ Sageli riikliku tähtsusega valdkond. Edukus võimaldab teiste valdkondade kulusid kokku hoida. Kõrgtehnoloogia ettevõtete paiknemist mõjutab: kõrgkoolide lähedus hea transpordigeograafiline asend rahulik töökeskkond eraldi puhkamisvõimalused 3. METALLURGIA Maak on kivim, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid. Nt: rauamaak, vasemaak Maagirikastamine ­ maagist aheraine eemaldamine Mustmetallurgia Värviline metallurgia rauamaak Cu, Sn, Al, Au, Ag... mangaanimaak koksisüsi 3.1. METALLURGIA ETAPID I ­ Maagi kaevandamine ja rikastamine ­ toimub tooraine piirkonnas

Geograafia
Maailmamajanduse geograafia
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

Lisaks tolliliidule lisandub ka veel tööjõu ja kapitali vaba liikumine ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja ka seadlusandluse teatav ühtlustamine. Majandusliit- kõige laiahaardelisem mõiste, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadlusandlus, rahandus- ja majanduspoliitika ja ühisraha. Kõige tuntum ja edukam majandusliit on Euroopa liit, mis tekkis kuue lääneriigi osalise koostöö organisatsioonina söetööstuse, metallurgia ja tuumatehnikavallas. NAFTA- Põhja-Ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon. Loojad: Kanada, USA, Mehhiko. Kanada ja USA majandus oli ammu kokkukasvand, Mehhiko tõmmati kampa sest seal on suured loodusvarade varud nt nafta. Majanduspoliitikat harrastavad iga riik eraldi nt Euroopa liit esineb ühtse blokina. NAFTAga võivad liituda kes soovib. ASEAN- Association of Southeast Asian Nations .Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, asutasid viis riiki ja hiljem on liitunud teisigi

Maailma majandus
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Poola oli kunagiste sotsialismimaade hulgas esimene, kus hakati tegema turumajandusreforme. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Poolas suur põllu- ja metsamajanduses hõivatute osatähtsus (2005.a. 17%). Energeetika põhineb kohalikul kivi- ja pruunsöel ning imporditaval naftal ja maagaasil. 92% elektrienergiast toodeti soojus- ja ülejäänud peamiselt hüdroelektrijaamades. Tähtsamad tööstusharud on masina- toiduaine- ja keemiatööstus, metallurgia ja metalltoodete valmistamine. Põllumajanduskasutuses on 51% riigi territooriumist, ning ülekaalus on väiketalud ja peamiseks on loomakasvatus. Töötuse määr 2009.a. 8,2%. SKT-st põllumajandus 4,8%, tööstus 30,7% ja teenindus 64,5%. Jaapan Jaapan asub Ida-Aasias ja hõlmab Jaapani saarestiku ja sellest idas paiknevad Nansei saared. Pindala on 377 835 km2 ja rahvaarv 128 389 000 (2006). Pealinn on 8 372 400 elanikuga Tokyo

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Geograafia
29
doc

Geograafia

II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis. Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine( tööstuse rajamine ja

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (2)

crasher profiilipilt
crasher: väga hea ja kasulik materjal,tänud
20:21 26-09-2012
piip profiilipilt
piip: väga kasulik
17:22 22-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun