Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "“Sünniaja mõju elukäigule: Horoskoobid vs teadus”". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kalduvus, teaduses, uskuma, kriteerium, käsitletud, tudengi, emakeel, igasse, seletusi, iseloomustusi, silmis, kolmandaks, vahepeal, lisama, sünniaeg, väited, põhjendab, hüpoteesid, pannud, seostada, kuulnudValim on erinev. Meetod üllatab uurimisobjekti. Paneb inimese mõtlema. Fabian. Osaleda uuritavates protsessides, et mõista uuritavat kultuuri. Protseduriaalne objektiivsus: impersonaalne inimene kõrvale jätta; mõõtude jm empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus. Protseduuri reeglid – kuidas saab paremad tulemused? Kui eirata reegleid, võib saada paremad tulemused. Douglas, objektiivsus (ideaal). 8 eristust. Kognitiivsed väärtused teaduses (lihtsus, sidusus …) Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused.
– Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine tema erinevateks koostisosadeks ja nende eraldi uurimine ja omavahel seostamine – Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine ja sidumine mõtestatud tervikuks – Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria • Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid. • Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist) • Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad mingit süsteemi ja loogikat. • Teooriateta on empiirilised tõendid reeglina kasutud • Hea teooria: pakub seletusi laiematele nähtustele, on lihtne, arusaadav, loogiline ja testitav • Teooriad tuleks falsifitseerida: – Falsifitseerimine: me püstitame hüpoteesi (teoorial põhineva oletuse) ja vaatame kas empiirilised andmed seda kinnitavad.
kasutada printsiipidena, mille abil seletada ja ennustada fenomene. Näiteks: Einsteini relatiivsusteooria. · Teaduse või kunsti haru, mis tegeleb selle põhimõtete või meetoditega eristatuna selle praktikast. Näiteks muusikateooria. Metodoloogia · Metodoloogia on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine · Teadus meetoditest · Teatud teaduses kasutusel olevate põhiliste uurimisprintsiipide, strateegiate süsteem · Teatud teaduses kasutusel olevate uurimismeetodite kogum. LISAKS (toon mõned definitsioonid ingliskeelsena, kuna need on mu enda jaoks nõnda arusaadavamad kui siis, kui ma tõlkima hakkaksin): A system of broad principles or rules from which specific methods or procedures may be derived to interpret or solve different problems within the scope of a particular discipline.
funktsioneerimise seaduspärasusi. Reaktsiooniaja uuringute paradigmad (kui näide eksperimentaalse mõtteviisi arengust psühholoogias 100 a aasta jooksul) · Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. · Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest etc · Esimene praktiline kokkupuude teaduses RT ja selle iseärasuste mõjuga oli juhtum Greenwichi observatooriumis 1795.a. - 1823. Bessel võrdles oma andmeid 10 a. jooksul teise astronoomiga ja leidis erinevuse 1,223 sek. Kogenud uurijate vahel oli erinevus alla 1 s, kuid astronoomilistes arvutustes põhjustas see suuri vigu. Besseli "personaalne võrrand". See intsident oli diferentsiaalpsühholoogilise mõtlemise alguseks - mille poolest ja kui palju inimesed üksteisest erinevad. · Helmholtz 1850.a
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
PYTHAGORAS elas ~580-500 eKr. Koolkonna eesmärgiks oli muuta inimene täiuslikuks eetiliseks kunstiteoseks. Sinna võeti nii mehi kui naisi. See oli antiikmaailmas erakordne. Liikmed kandsid valget rõivastust, nad olid puhtad ja elasid korrapärast elu. Nende filosoofia aluseks on idee, et maailma saab kirjeldada matemaatika abil et kõikide asjade aluseks on arv ja kõik asjad väljenduvad arvus. Arv on midagi sellist, millest saab mõelda. Maailm on arvude harmoonia. Arvu kui niisugust ei käsitletud abstraktse mõistena, vaid esemete tõelise omadusena. Kogu maailm seisnes arvulistes vahekordades, arvudes peitus kõige tõelisus. Igale arvule vastab konkreetne kujund (1- punkt, 2-sirgjoon) Arvu omadus on see, et ta ei teki ega hävi. Phytagorose eetika lähtub arusaamast, et inimest saab oluliselt parandada. PHILOLAOS Krotonist ~V eKr. Planeetide liikumise keerukus tõestab maa liikumist. ELEA KOOLKOND Koolkonna rajaja oli Xenophanes (~VI saj eKr).
käitumuslike väidete vahel on analüütilised järeldusseosed, mis tulevad vaimu tähistavate sõnade tähendusest. Need seosed ei pruugi tõlkida vaimseid väiteid käitumuslikeks, kuid see tuleneb vaimse kõnepruugi ähmasusest ning käitumusliku kõnepruugi suuremast täpsusest. Sümptom ja protsess(Putnam). Vaimsed mõiste on kobarmõisted – neid rakendatatakse erinevate sünteetiliste kriteeriumite alusel. Ükski kriteerium ei ole analüütiline. Ka haiguste nimetused on kobarmõisted. Sümptomi esinemisel ei pruugi veel vastava haiguse mõistet(diagnoosi) rakendada. Tuleb eristada haiguse põhjust ja sümptomi. Sümptom on haiguse põhjuse tagajärg. Seega ei saa tõlkida väiteid haiguste kohta väideteks sümptomite kohta. Protsess on sümptomi põhjus. Superspartalased. Põhjuse ja tagajärje vaheline seos pole paratamatu. On võimalikud olukorrad, kus üks esineb ilma teiseta. Putnami ulmestsenaariumid: 1
sioon on algusest peale olnud tõdemus, et käsitletavaid keelealaseid tegevusi juhtivatel hoiakutel, tõekspidamistel ja teooriatel on kuskil mingi lõtk sees. Nad kas põhinevad vaieldavatel eeldustel, on vastuolus empiiriliste uurimistulemustega või sisemiselt vastuolulised, või on teooria mõnes küsimuses nii puudu, et miks-küsimusele jääbki vastus saamata. Eesmärk on panna kokku sisemiste vastuolude ja lünkadeta kirjeldus, miks suhtlus toimib üleüldse ja konkreetselt käsitletud valdkondades, ning saada järeldustena senisest oluliselt vaidlustus- kindlamaid ja ilmutatult põhjendatud praktilisi käitumisjuhiseid ja hindamiskriteeriume neis valdkondades. Kas see raamat on teie jaoks? Vaadake prooviks järgmisi väiteid. • Keel on selle üldistus, kuidas inimesed räägivad, mistõttu ei ole põhimõtteliselt võimalik kasutada keelt valesti. • Keelenditel ega tekstidel ei ole sellist parameetrit nagu tähendus;
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
2007 lasteluulekogu ,,Katus sõidab" Lisaks on Vilep avaldanud luuletusi, jutte ja aforisme: - perioodikas (Täheke, Hea Laps, Noorus, Vikerkaar, Pikker) - Leelo Tungla koostatud kogumikes ,,Isa, palun loe mulle" (2000), ,,Taadu, palun loe mulle" (2002) - Elo Lutsepa koostatud luuleraamatus ,,Jõulutunne ongi see" (2002) - Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilvese ,,Aabitsas" (2005) - Ene Jundase, Riina Kippaku, Krista Kumbergi ja Siivi Põdra õpikus ,,Ilus emakeel. 2. klassi eesti keele õpik", 1. osa (2005) - Olivia Saare koostatud luuleraamatus ,,Seitse paid" (2007). Heiki Vilep on 2007. aasta X Koolinoorte Laulu- ja Tantsupeo sõnalise osa kujundaja. Selleks ürituseks on kooridele viisistatud tema luuletused ,,Ilmapuu" (viis: Piret Rips), ,,Tahaksin olla" ja ,,Puu oli puude kõrgune" (viis: Indrek Kalda), mis tulevad kooride esituses ettekandele. Vilepi sõnadele on viise teinud veel Priit Pajusaar, Ott Lepland (ansambli Meie Mees
Kui võtta kõik aistingud ära, siis jääb alles puhas vorm ja aeg. Matemaatiline aeg on homogeenne ehk püsiv, kus igahetk on teisega võrdne(seda kasutab füüsika) ja aritmeetika kirjeldab seda suktsessiooni. Puhtad meelelisuse vormid, mis rakenduvad üldiselt ja paratamatult asjadele ja mis on kogemusest sõltumatud. Lk 46, märkused. Võtab väited, mis teda pahandasid ja vastab neile märkustele. Need puudutavad aja ja ruumi ideaalsust. 4. Seminar. 14 prg. 14. prg. Loodus nagu teaduses käsitletuna. Loodus on loodusteaduse objekt. Tegeletakse kindlas aspektis. Loodus on kas uurimisobjekt või looduse nautimine. Loodusteaduse puhul on oluline loodusseaduse rakendamise juhud-kirjeldatavad seosed. Käsitlusviis transentsnaalfilosoofia – objekti käsitluse viisid. Esialgu lähtutakse objektist. Mõistetakse loodust objekti kaudu(esialgselt). Kant püstitab probleemi: tunnetus jaguneb kaheks, aprioorne ja apistoorne. Kui ei saa mõlemat pidi tunnetada, siis on lause epistteline
protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei ,,tõestata". Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid ,,seadus" ainult kirjeldab mingite parameetrite vahelisi seoseid, mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste võrranditega. Teaduslik teooria annab aga seletuse. Seetõttu on ,,seadus" madalama staatusega kui ,,teooria"
· kultuur ajaloofilosoofia kontekstis · kultuur keelefilosoofia kontekstis Kulturwissenshaft · mõiste Kultur saksa kultuuriruumis · Kulturwissenshafti juured · Olulisemad esindajad · Olulisemad ideed Sissejuhatus Maailmamõistmine ja selle kandjad. Filosoofia esmaseks määratluseks võiks olla, et filosoofia on üks maailmamõistmise viisidest. Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia, küll aga vastupidi. Niisiis on maailmamõistmist siin käsitletud filosoofia suhtes laiema mõistena. Termin "maailmamõistmise" tähistab siinkohal üht inimkonna kui liigi olemasolust lahutamatut tunnust. Niikaua kui on olemas olnud inimsugu, on eksisteerinud ka maailmamõistmine oma erinevates vormides ja viisides. Filosoofia seevastu on tekkinud inimkonna ühel ajalooliselt dateeritaval, suhteliselt hilisel arenguetapil. On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise, filosoofia on üks nendest. Iga selline viis on aga niiöelda omaviisi.
Need kaks haru koosnevad veel omakorda väiksematest osadest. Maailmataju koostisesse kuulub tegelikult veel üks valdkond, mis tegeleb ajamasina tehnoloogia välja arendamisega, kuid see on tegelikult hoopis omaette Maailmataju tegevus- ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. „Maailma- taju“ teoses on suur kalduvus enamus ideid ja teooriaid väljendada pigem postulaadi vormis, mitte tuletuse ehk argumenteerimise kaudu, mis on muidu aktsepteeritava teadusliku mõtlemisviisi üheks kindlaks aluseks. Seetõttu jäävad paljud antud teoses esitatavad teooriad ja ideed teaduslikult küsitavaks, kuid ainult seni kaua, kui esitatavatele teooriatele leidub ka empiirilisi andmeid, mis on aktsepteeritava teadusliku mõtlemisviisi teiseks kindlaks põhialuseks.
protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei ,,tõestata". Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid ,,seadus" ainult kirjeldab mingite parameetrite vahelisi seoseid, mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste võrranditega. Teaduslik teooria annab aga seletuse. Seetõttu on ,,seadus" madalama staatusega kui ,,teooria"
kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks (Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki... Kuivõrd keskajal domineeris teadustes just aristootellik filosoofia, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus. (See viis algosakeste küsimuse juurde.) Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. (Siia konteksti sobituvad mikro- ja makrokosmose valdkonnad.) Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobl
nimetatakse sageli ka eelklassitsistlikuks seda eeldusel, et klassikaline, st. teaduslik filosoofiline mõtlemine algab alles Sokratesega. Theophrastose süstemaatilist käsitlust, et varased kosmoloogid olid omavahel õpilaseõpetaja suhetes ja moodustasid filosoofia koolid koolkonnad on peetud anakronismiks. Mileetose koolkond Mileetoses sündis vanim kreeka kosmoloogiakoolkond, mis andis esimesena atsionaalsete meetoditega maailmas toimuvale spekulatiivseid seletusi. Koolkonna moodustavad Thales, Anaximandros ja Anaximenes kõik olid pärit Mileetosest. Vahel loetakse ka Herakleitos Mileetose koolkonnaga seotuks, ent sel juhul laiendatakse Mileetose koolkonna mõistet joonia filosoofiale laiemalt. Käibel on ka termin "joonia natuurfilosoofia", mis on aga eksitav, kui kr. physis tõlgitakse ld. natura'ks ning asetatakse see uusaegse loodusteaduse mõistevõrgustikku.
kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks. Teadmise kontrollitavus: tavamõtlemine, et tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada. Teaduses on selge, mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele, sisaldades siiski ka kontrollimatuid väiteid. Teadmiste päritolu: tavamõtlemine, tüüpilised selgitused teadmise allika koha ,, see on ju loogiline, ,,aga see on elu aeg nii olnud" jne. Teadus, aktsepteeritavad selgitused teadmiste päritolu kohta, teadmine on pärit minu enda uurimusest, teadmine on pärit kellegi teise uurimusest. Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes.
Seda on seletatud ettevalmistustega olümpiamängude toimumiseks. Kui 1984 aastal oli sotsialistlik kord kõige madalamas seisus, siis oli samuti märgata mõningast kuritegevuse kasvu. 1985 - 1986 aastal toimunud kuritegevuse taseme langust on seletatud alkoholivastase võitlusega (nn. kuiv seadus), kuid samasse perioodi langeb, tänu alkoholi müügi piiramisele, toksikomaania tekkimine. Seega näeme, et vähemalt üks osa kuritegevusest on väga kiire dünaamikaga ja seetõttu tuleb seletusi otsida kiiresti muutunud sotsiaalsetest tingimustest. See ei välista siiski aga kuritegevuse suhteliselt stabiilsema osa võimalikku mõningast tingitust kurjategija isikuga seonduvatest faktoritest, sh. ka bioloogilistest faktoritest. NB! Paljud teod jäävad registreerimata (ei ole konkreetset kannatanut või ei viitsita). Suuti muudatusi kuritegude arvus võib põhjustada nt muudatus registreerimise süsteemis. Palju
.................................................................................................................................. 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,
Nende taju ja arvamusi mõjutavad tugevasti teised inimesed. Konfliktsituatsioonides püüavad nad lähtuda enam oponendi kui iseenda taustast, milles nad olukorda näevad. Nad jäävad inimestega kokku ja seet meeldivad nad inimestele rohkem. Neid peetakse südamlikeks, tähelepanelikeks ja taktitundelisteks. Väljast sõltuvatel on eeliseid sotsiaalset tundlikkust ning suhtlemisoskusi eeldavates olukordades. Samas õppimisel iseloomustab neid passiivsus õppimisel, pealtvaataja mentaliteet ja kalduvus ülesannete lahendamisel vahetult tajutavatest detailidest. Väljast sõltumatud (e analüütilise tunnetusstiiliga) isikud seevastu tajuvad hõlpsamini tervikute komponente ja on arutluselt analüütilisemad (e suudavad analüüsida). Nemad rakendavad tajuväljale oma korrastuse. Nad ei lase endid ümbritsevate inimeste survest mõjutada ja jäävad oma arvamuse juurde. Nad näivad abstraktsemate, analüütilisemate ja impersonaalsetena. Inimestena peetakse neid
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
mis kirjeldas usu põhiküsimusi. Jung ei suutnud nõustuda paljude seal esitatud seisukohtadega, vaid talle tundus kogu Biedermanni käsitlus olevat ,,kergekäelises, mõtlematus laadis, mis on nii iseloomulik religiooniõpetusele". Mitmed sealsed väited näisid talle küsitavatena. ,,Mulle jäi ähmaseks, täpsemalt öeldes kahtlaseks asjaolu, et Jumal oli loomuliku maailma täitnud oma headusega. Ilmselt oli see jällegi üks neid punkte, mille üle ei tohtinud mõtelda, vaid mida pidi uskuma. Kui Jumal kehastab endas kõrgeimat ilu, miks siis Tema maailm, Tema loodu, on nii ebatäiuslik, nii rikutud, nii haletsusväärne? Ilmselt on Kurat sellesse sekkunud ja kõik segamini pööranud, mõtlesin ma. Kuid ka Kurat on samuti Jumala loodud olend. Järelikult pidin ma Kuradi kohta järele vaatama. See näis siiski väga tähtis olevat. Ma lõin jälle oma dogmaatikaraamatu lahti ja otsisin vastust neile põletavatele küsimustele kannatuse põhjuste, ebatäiuslikkuse ja kurjuse kohta
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
tuleb otsida väidete sisuga seotud asjaoludest, mitte mõtlemisest. 3 Loogikaharudest Võib vaielda, kas loogika on tervik, mis jaguneb loogikaharudeks, või on olemas perekond erinevaid loogikaid, mida saab kokku võtta üldnimetuse loogika alla. Võib-olla on siiski ülevaatlikum rääkida loogikaharudest kui loogikate kimbust. Loogika hargnemist on eri allikates käsitletud erinevalt. Meie võtame aluseks S. Haacki ,,Loogika filosoofias" esitatu, mille eeskujul saab loogikat jaotada traditsiooniliseks, klassikaliseks ja mitteklassikaliseks. Ajalooliselt oli esimene loogika Aristotelese loogika, mis arenes edasi nn traditsiooniliseks loogikaks. Traditsiooniline loogika koosneb peamiselt aristotellikust süllogistikast ning sellega seotud väite- ja mõisteõpetusest. Traditsiooniline loogika on tänapäeval taandunud lausearvutuse ja
rahvas oli äsja vabanenud Vene tsaaririigi võimu alt ja seega oli täiesti loomulik ka soov kiiresti vabaneda võõrvõimude poolt dikteeritud kultuurilistest piirangutest. Teisest küljest aga, nagu kirjutab ka Soome ajaloolane Kalervo Hovi (2002: 13), tingis seesama ajaloohetk ka niigi marginaalse argielu ajaloo veelkordse marginaliseerumise. Ajalooteaduse põhitähe- lepanu on tänini olnud riiklikul tasemel suurel poliitikal, parteide ja valitsuste sise- ja välispoliitikal. Käsitletud on ka tähtsate isikute ja teaduse ning kunstide ajalugu, nendega võrreldes on aga restoranikultuuri ja tantsumuusika ajalugu marginaalajalugu. Selle mitme- kordse marginaalsuse tõttu kohtame ka eelmainitud olulisi takistusi džässi uurimise teel – ajakirjanduses ilmus väga vähe kirjutisi džässmuusikast ja neis vähesteski torkab sageli silma kirjutaja vähene kompetentsus; korraliku kriitika ja analüüsi vääriliseks peeti ainult akadee- milisi süvamuusikakontserte ja teatrietendusi
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid, kusjuures nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitika puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis. Võim ja valitsemine on niisiis inimlikud põhifenomenid, mida tänaseni püütakse seletada ka religioosselt. Läbi aegade on võimu kohta antud väga erinevaid seletusi, kuid varem või hiljem põrkutakse filosoofilist või sotsioloogilist kirjandust lugedes Max Weberi definitsioonile: ,,Võim tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
S aistingu määr K Weberi fraktsioooni sisaldav konstant I stiimuli füüsikaline suurus (määr) Stevens'i seadus S=kIb S aisting I stiimuli füüsikaline määr b eksponentsiaal, mis on aintud tajudimensiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne k tegur, mis võtab arvesse kasutatud mõõtühikud. (ÜLEMIN E!) Signaalide avastamise teooria: aistmine on signaali avastamine müra seest; tulemusele mõjuvad nii sensoorne tundlikkus kui ka vastamise kriteerium (kui range on otsustamine); mõõdetakse nii ,,puhast tundlikkust" kui ka kallutusi vastata konservatiivse vüi lõdva kriteeriumi järgi. d' - kriteerium, - kallutused Vastuse alternatiivid ,,jah" ,,ei" Stiimulalternatiivid Signaal on Hit (tabamus)(parim) Miss (mittemärkamine)
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
