Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "“Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?”". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
türannid, partner, arva, maailmapilt, reaktsioon, teisisõnu, väikelapsed, õppinud, pidama, varase, piire, motoorika, kuune, ütlema, keeleline, maagilis, kõigepealt, eluaastat, tasandile, suhtumise, moodsa, koletised, lapsevanemad, probleemsete, lõhe, lähenemine, ilmvõimatu, psüühikale, mõjutusi, tunneme, analüüsima, lastena, algklassidesüüdistamine. Kõige selle tagajärjeks on sagedased konfliktid. Kõik lapsed käituvad aeg-ajalt halvasti, vinguvad, ajavad toa sassi, lähevad endast välja ja vaidlevad vastu. Sellest, kuidas vanemad taolisele käitumisele reageerivad, sõltub, kas lapse probleemne käitumine kaob või läheb hoopis aja jooksul hullemaks. 1.6.3 Positiivse käitumise mittemärkamise lõks Sellisel juhul kaldub vanem head käitumist pidama iseenesest mõistetavaks ega pane seda lihtsalt tähele. Seega ignoreerib head käitumist, ei tunnusta selle eest ning laseb lapsel lihtsalt vaikselt omaette olla, arvates, et see ei väärigi tähelepanu. Selle tulemusena kaldub positiivne käitumine, mis ju eriti ära ei tasu, tulevikus lihtsalt vähenema. Suureneb aga negatiivne käitumine, millele järgneb alati tähelepanu. 1.6.4 ,,Ta ongi selline võimatu laps" lõks
Meie, täiskasvanud peame olema võimelised tunnetama, et lapse psüühika vajab vanema inimese kujundamist. Jääb loota, et vanemad näevad ja märkavad oma suhtlemis- ja kasvatuslikke vigu enne, kui on juba liiga hilja ja, et nad pöörduksid tagasi nende sobiliku rolli juurde. Et vanemad saaksid aga tõest peegeldust oma käitumisvigadele, olekski neil kindlasti vaja lugeda selliseid raamatuid nagu M. Winterhoffi „Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?“ ja J. Sinkkoneni „Mida on lapsel kasvamiseks vaja?” Kasutatud kirjandus: Winterhoff, M. (2009). Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid? Tallinn: Väike Vanker Sinkkonen, J. (2011). Mida on lapsel kasvamiseks vaja? Tallinn: Varrak
Lapsed on vastutustundetud- lapsed on vastutustundetud, egoistlikud, ilma karmi distsipliini ja karistusteta väljuvad lapsed kontrolli alt ( Scraton 2005) Vastutustundetu lapse kuvandit iseloomustab arusaam, et lapsed on isekad, nad ei austa täiskasvanuid, et nad lähevad ilma täiskasvanute kontrollita hukka ning teevad meelega pahandust, kui nad jätta järelvalveta. Kompetentsed lapsed on aktiivsed, iseseisvad ja neil on oma arvamus, huvid ja kogemused, laps on täiskasvanu partner ühiste otsuste tegemisel. 5 LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Lapsevanemale tähendab lapse kasvatamine, tema eest hoolitsemine, tema esindamine ning temaga suhtlemine õigusi ja kohustusi, mis omakorda põimuvad lapse õiguste ning kohustustega. Näiteks, lapse õigus kaitsele tähendab vanema seisukohast kohustust lapse järele valvata ja hoida teda ohtude eest
endale tähelepanu kätte paar meetrit eemal lebava palli. Meeleheites, vihane ja saamiseks tuleb käituda "halvasti", lärmakalt ning abitu, nuttis ta ääretult palju. agressiivselt. Seejuures ei olnudki oluline see, et Heike ei mõistnud Melanie soove, sest ta polnud kunagi saavutatud tähelepanu oli tihti negatiivse alatooniga õppinud pöörama tähelepanu imiku vajadustele. Pealegi laiu- (närviline, mittesüdamlik imiku koht-lemine). Inimesed tas tema ja tütre vahel emotsionaalne kuristik, mis muutis lap- on loodud selliselt, et nad vajavad tähelepanu ja enda se omaksvõtmise äärmiselt raskeks. Heike ei suutnud aru vajadustega arvestamist. Seepärast on paljudele lastele saada, et Melanie nuttis rahulolematusest ning abitusest
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
kasvatusmeetodid on omakorda tingitud vanema sotsiaalsest positsioonist, nt. tema vanusest, soost, haridusest, sotsioökonoomilisest staatusest, etnilisest grupist ja sotsiaalsest klassist (Browne 1988, 24). Agressioon on iga konkreetse indiviidi käitumisrepertuaari kuuluv sotsiaalne käitumine. Agressioon on kontrollitav juhul, kui indiviidil on kõrge enesehinnang, head suhted ja ta tuleb stressiga toime üldaktsepteeritud viisil. Samas sõltub peresuhte kvaliteet ja peresuhte reaktsioon stressile pereliikmete isiksuseomadustest ning nende patoloogiast, nagu näiteks madal enesehinnang, halb enesekontroll ja psüühikahäired. See võib olla lapsevanemate enda varasemate sotsiaalsete kogemuste tagajärg, mis võib kaudselt mõjutada vanemate suhtumist lapsesse (ibid.). 1.2 Lapse emotsionaalne ja psühholoogiline väärkohtlemine R. Maureri järgi hõlmab emotsionaalne vägivald tegevusi või nende puudumist, mille tagajärjeks on oluline kahju lapse intellektuaalsele,
Tallinna Ülikool Psühholoogia Teismelised Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Lapse sünd on igale vanemale kui ime. Lapse olemasolu annab vanemale võimaluse hoida, kaitsta, armastada ning hellitada teda igal võimalikul viisil. Ka lapse jaoks on pere ja kodu esmatähtsad. Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima, katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest täiskasvanuks. Murdeea ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus toimuvad temas paljud muutused. Muutuma hakkab nii lapse füüsiline välimus kui ka hingeelu. Sel perioodil kujunevad välja sootunnused ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab sirguma mees ning tüdrukust saab naine. Kuid välimuse muutuse
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm arenguaspekti on:
areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Laste gruppi tulevad väga erineva iseloomu ja temperamendiga, erineva arenguloo ja peretaustaga, erinevate sotsiaalsete ja kognitiivsete oskustega lapsed (Lapse kohanemine lasteaia ja lastehoiuga lapsevanemate ja õpetajate ning lstehoidjate hinnangul Tartu linna näitel, magistritöö, K. Martin, Tartu 2010, lk. 8). Kasvatajal on oluline teadvustada ning ta peab meeles pidama, et kõige esimene suhe on 1 lapsel tema perekonnaga ja vastavalt sellele on ülesehitatud mudilase töömudel. Kodus on ju mudilasel omad kindlad reeglid, millega ta lasteaeda tuleb. Tavaliselt suhtlevad lapsed õpetajaga nii, nagu nende jaoks laps-vanema suhe varem toiminud on. Perekondlik seotussuhe määrab, kui ettevaatlik ja kartlik või avatud ja usaldav laps inimesi kohates on. Kuid kodune töömudel ei pruugi lasteaias kohane olla. Näiteks võib laps olla harjunud sellega, et kodus
Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga. Kultuurikeskkond mõjutab väärtushinnanguid, käitumisnorme, eetika- ja moraalinorme. Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti. Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad. Alastimulatsiooni teooria väidab, et kui keskkond last piisavalt ei stimuleeri, siis keskkonnaga suhtlemine ei anna lapsele uusi kogemusi ega arenda last. Käitumispiirangute mudel seletab laste käitumist kui keskkonna üle kontrolli saavutamist (Liik, 1998: 52)
Lapsel, kellel on see sündroom, esinevad teatud füüsilised iseärasused: lai ja lame nägu, lameda juurega nina, kõrged põsesarnad, viltuse lõike silmad koos silmanurgas oleva iseloomuliku nahavoldiga, ka musklid võivad olla nõrgad, mis on kehva lihastoonuse soodustajaks. Tavaliselt kaasneb selle haigusega vaimne puue, eriti on raske võtta vastu visuaalset, kuuldelist ja muud infot kiirusega nagu tavainimesed. Samuti on iseloomuks aeglane reaktsioon. Kõnest võib olla nõrk arusaamine, kuna eriti halb on mälu kuuldud kõne jaoks. Üldiselt on lapsed seltsivad ja sõbralikud. Ma küll isiklikult ei tea ühtegi Downi sündroomiga persooni, kuid olen kuulnud imelisi lugusid neist. Nii paljud on saavutanud, mida nad on soovinud ja saavad oma igapäevaeluga väga hästi hakkama. Üks noor neiu sai isegi modelliks!lk 30-31 10 3.2. Sünnitus
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit
Lapse MINA ehitub nii suheldes täiskasvanu kui ka eakaaslasega, kuid toimemehhanismid on siin erinevad. Teadmine enesest ja suhtumine enesesse saavutatakse erinevates suhtlussfäärides erineval viisil. Suhetes täiskasvanuga on laps vastuvõtja, siin toimib täiskasvanu suur autoriteet, mis ei võimalda lapsel end temaga võrrelda. Kui maimik toetub oma enesehinnangu loomisel vahetult täiskasvanu hinnangule, siis kujuneb tal oma isiku ainukordse, absoluutse väärtuse tunne. Varase enesehinnangu iseärasuseks ongi tema absoluutne iseloom. Koolieelsesse ikka jõudmisel toimub lapse enesehinnangus oluline transformatsioon - ta kaotab oma absoluutse iseloomu ja ehitub nüüd võrdlemise või vastandamise alusel eakaaslasega. Laps võrdleb end, oma toiminguid, oma tegevuse produkte eakaaslasega. Et õppida õigesti hindama ennast, peab laps algul õppima hindama teisi inimesi. Oskuse võrrelda end teistega omandab laps vanemas eelkoolieas ja see on õige enesehinnangu aluseks
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate lapse arenguhäirest, agressiivsusest. Referaat annab vastuse järgnevatele küsimustele: mis on agressiivsus?, kuidas käitub agressiivne laps?, mis on se
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.
pigem see takistab või sunnib last etteantud viisil käituma. Tavaliselt pöördub laps endise käitumise juurde tagasi niipea, kui mõjutaja on silmapiirilt kadunud, kuna tema enda vajadused ja soovid ei muutunud. Laps peab tunnistama seda, et tema käitumine mõjutab vanemat. Ainult siis nõustub ta probleemilahendusega tegelema. Vanemad aga võiksid õppida, kuidas lapsele arusaadavaks teha, et tema käitumine vanemat mõjutab, sest vastasel juhul ei nõustu laps läbirääkimisi pidama. Väärtused Vanemad on oma lastele pidevalt eeskujuks, näidates oma tegudega sõnadest paremini, mida nad väärtustavad ja millesse usuvad. Vanemad saavad oma väärtusi edasi anda, kui nad ise nende järgi elavad, mitte lastele survet avaldades, et nad teatud viisil elaksid. Eeskuju on parim ja tõenäoliselt ainus tee, kuidas lastele oma ,,väärtusi" õpetada. Esita oma väärtused selgelt, aga lõpeta korrutamine! Jaga neid heldelt, aga ära loe moraali. Paku
Hea enesehinnang tähendab et laps usub endasse. Seda tunneb laps näiteks olukorras, kus tal on koolitükid õpitud ja ta oskab neid suurepäraselt. Sellisel puhul teab laps, et vanemad osutavad talle tähelepanu millegi eest, mida ta teeb, ja et hästi tegemist aktsepteeritakse ja hinnatakse. Enesehinnang on pealispinnal, enesekindlus on aga sisemine äratundmine, mis näitab, kui hästi laps ennast tunnen ehk teisisõnu pilti, mis lapsel endast on. Enesekindel inimene tunneb ise, et ta on tubli ja ,,kõlbab" ka juhtudel, kui ta on valesti teinud. 2.2 Kuidas saame tugevdada laste eneseusaldust ja seega enesehinnangut Me saame mõjutada seeläbi, et harjutame lapsi igapäevaste asjadega ise hakkama saama, on meil võimalus tugevdada nende eneseusaldust ja seega enesehinnangut. Laps peab tundma, et ta saab hakkama selliste asjadega nagu riidesse panemine või pissil käimine. Lapsevanem võiks last ise
et lapsed vaatavad pornofilme ja mängivad seal nähtud stseene ise läbi. ,,Tüdrukutel tõmmatakse seelikuid alla, vaadatakse seal koos kuidagi nokusid. Mängumajas oli suvel juhtum, et lapsed olid kodus rääkinud, et üks poiss näitas nokut ja ütles, kuhu see panna tuleb," jutustas üks pedagoogidest. See on aga teise sõnul lausa leebe näide. ,,Meil oli päris suur probleem eelmisel aastal, et poisid võtsid üksteisel suhu." Intervjuud olid ajendiks Tallinna ülikoolis õppinud Triin Rassi magistritööle ,,Televisiooni võimalikud mõjud 6 7-aastaste laste seksuaalsust puudutavate arusaamade kujunemisele". (Must, 2012.) 11 Uurimuste kohaselt sisaldab iga kümnes teleprogramm seksuaalse alatooniga tegevusi, 20% videoid on erootilise sisuga ja kaks kolmandikku Hollywoodi filmidest pole soovitatavad alla 16-aastastele (Vinter jt, 2010).
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13
mõju, sest lapsed loovad fantaasia, milles nemad on justkui kangelased. Samuti aitab mäng mõista sotsiaalseid rolle ning luua sotsiaalset tunnetust, mis omakorda aitab lapsel mõista, et lubatud on tegutsemine, väljendamine ning meeleavaldus. (Smart, 2012, lk 241) Enesekontrolli osaks on impulsside kontrollimine, eesmärgistatud tegutsemine, emotsioonide avastamine ja väljendamine, käitumise kontrollimine, ja ahvatlustega hakkama saamine. Väikelapsed võivad hakkata selles eas ka oma tegevustega ning sõnadega teistele probleeme ning kannatusi tekitama. Oluline on, et lapsevanemad, perekonnaliikmed ning õpetajad seda märkaksid ning ka sekkuksid. (Smart, 2012, lk 241) Ajutraumad Ajutraumad võivad juhtuda igas eas, kuid eelkõige juhtub seda lastega. Tihti on trauma põhjuseks väärkohtlemine, kukkumine, autoõnnetused ja mängu käigus juhtunud õnnetused. Ajutraumad võivad olla kas aju sisesed või välised. Suur osa traumadest ei
Füüsiline agressioon väheneb kiiresti noorukieas, kuid verbaalne ja kaudne agressioon suurenevad. Kuigi varases lapsepõlves ja lapsepõlve keskel põhjustab agressiivne käitumine sageli tõrjumist eakaaslaste poolt, muutub olukord hulga keerulisemaks noorukieas. Koolikiusamist või ahistamist defineeritakse tavaliselt kui korduvaid agressiivseid tegevusi kindla ohvri suhtes, kus üldiselt peetakse kiusavat last tugevamaks, või vähemalt ei arva ohver, et tal oleks võimalus tõhusalt kätte maksta. Viimase aastakümne jooksul on see teema muutunud ülemaailmseks uurimisvaldkonnaks ja koolikiusamisest on saanud probleem, millele avalikkus on pööranud suurt tähelepanu paljudes riikides. Kiusamise ohvritel põhjustas pidev ohvriks olemine üksindust ja koolist pudumist. Samuti väheneb neid suurema tõenäosusega enesekindlus ning enesehinnang. Sotsiaalse teadlikkuse teke
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kerge meeleolulangus, ärritus Situatsioon
ja piirangute mittetajumine toovad kaasa korvamatuid eksimusi. · Vanemate armastus koos rangete piirangutega kaldub kujundama lastel sõnakuulekust, allumisvalmidust ja kohanemisvõimet (st nad kuuletuvad hõlpsasti vanemate nõuetele). Kuid tavaliselt jääb sellistel lastel puudu loovusest ja initsiatiivist. Nad on ka liiga sõltuvad oma vanematest. Vanemlikule ülemäärasele hoolitsusele ja tegevuse korraldamisele on võimalik ka vastupidine reaktsioon. Sellise kasvatusstiiliga peredes võib sageli ette tulla juhtumeid, kus nooruk hakkab vanemate tõekspidamistele ja väärtustele vastu. Äärmuslikel juhtudel tuleb ette isegi kodust ärajooksmist. · Kõikelubatavuse ja vaenulikkuse kombinatsioon kaldub lapsel soodustama vaenulikkust, agressiivsust ja psühhopaatilisust. Antud juhul väljendub ,,kõikelubavus" pigem vanematepoolses ükskõiksuses või isegi tõrjuvuses laste suhtes kui järjekindlas
tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näiteks: haiglasse minemine põhjustas haige surma. Siinkohal võib olla põhjuseks lapse mõistmisvõime alahindamine -- lapsele polegi seoseid piisavalt selgitatud. Kuuenda ja kümnenda eluaasta vahel hakkab laps mõistma surma pöördumatust ja elutegevuse lõppemist, samuti selle paratamatust ja et see puudutab kõiki. Sealjuures ei pruugi nad veel mõista iseenese surma võimalikkust
POLE-TÄHTIS-MIS-KOOL Pole-tähtis-mis-teaduskond KÕNEARENDUSTEGEVUSED SÕIMERÜHMAS Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkama saama. Maimikuiga o
Lapse mõtlemisele jõukohaste ülesannete kasv on seotud uute teadmiste omandamisega. Et sellega edukalt toime tulla, on vajalikud teatavad mõtlemistoimingud. Mõtlemistoimingute omandamine koolieelses eas toimub väliste orienteerumistoimingute interioriseerimise üldise seaduse alusel. Mõtlemistoimingud omandatakse kas kujunditega (mälupildid, kujutlused) või märkidega (sõnad, arvud) 10 toimimise vormis, teisisõnu on siin tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste representatsioonidega. Toimingute sooritamine märkidega nõuab eemaldumist reaalsest esemelisest situatsioonist. Koolieelik on võimeline õppima lugema ja kirjutama, kuid tüüpiline on tegutsemine kujunditega. pse teadvuse märgilise funktsiooni areng toimub tema tegevuses mängus, joonistamisel, konstrueerimisel siin hakkab ta valdama erilist
Televiisor lülitatakse sisse, et mõtteid mujale viia. Üks sügav sigaretimahv ja juba võib jälle jätkata. Stressi ja pahandusi saab klaasi õllega alla loputada... Nii õpivad lapsed, et raskusteks ei pea alati valmis olema. Kui nad iga päev näevad, et probleemidest vabanetakse näilise kergusega, ei õpi nad otsima raskustele lahendusi. Lapsed, kes puutuvad pidevalt kokku täiskasvanute liialdatud alkoholitarbimisega, hakkavad seda pidama elu loomulikuks koostisosaks (Kraav 2001: 82). · Hirm maailma hävingu ees Pöördelised sündmused -- vanema kaotus õnnetuse või raske haiguse tõttu, õe või venna surm - asetavad lapsed suurte probleemide ette. Laps ei pruugi juhtunut mõista või mõistab seda ebapiisavalt. Niisuguse sündmuse tõttu tekkinud emotsionaalse koormuse tagajärjed võivad selguda alles palju hiljem. Kui laps sündmusest üle ei saa, võib siingi peituda põhjus sõltuvuse tekkeks.
Anna kõik paadid! (valikuks mootorpaat, purjepaat, laev, auto, lennuk, rong); rühmitusaluste iseseisev leidmine (Vaata mis/kes ei sobi teiste hulka!) ja põhjendamine (Miks sa nii arvad?). Oluline on rühmitada samu objekte eri viisil (nnt loomad, kes elavad metsas; loomad, kes oskavad ronida) · Mõistatus ülesanded: täiskasvanu kirjeldab objekti või nähtust, kasutades/lisades omadussõnu, olulisi ja ebaolulisi tunnuseid väljendavaid sõnu järk- järgult (nt Arva ära kellest ma räägin! Tal on neli jalga, saba, ta on karvane, elab kodus, püüab hiiri). Näidise alusel koostab laps ise selliseid "mõistatusi". Koostada võib otsimiskuulutusi kadunud loomade leidmiseks ja kuulutuste alusel sobivaid loomi otsida. Kui 3-4aastase lapse puhul on sõnatähendamise arendamise puhul oluline tajukujutluse loomine praktilises tegevuses või näitvahendite abil, siis 5aastaste lastega võimaldab mälu parem areng
ühises ringis. Ring kui vorm mõjub lapsele jätkuvalt ja kindlalt, seega turvaliselt. Hommikuringis on olulisel kohal laulumängud, millega kaasnevad kindlad rütmi- ja näpumängud, mille abil vaadatakse, kes on lasteaias kohal ja keda ei ole. Vaba mäng täielikku, tõsist ja segamatut pühendumist nõudev tegevus. Esmalt õpib väikelaps tundma omaenese keha, koolitab sellega silma-käe koordinatsiooni ja hakkab valitsema oma motoorikat. Kui ta on õppinud suunatult haarama, tegeleb ta hea meelega asjadega, mis asuvad tema ümbruses või täiskasvanud talle pakuvad, keerab ja pöörab neid, kompab ja uurib kõigi meeltega, enne kui ta uue objekti poole pöördub. Kui laps saab juba ruumis vabalt liikuda ja on juba jälginud paljusid täiskasvanute igapäevategevusi, siis võtab mäng teise, fantaasiarikka pöörde: silmapaistmatust asjast oskab laps teha mänguasja, sellega
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS
Samuti on lapsele keelatud oma tunnete näitamine. Viha ja valu on normaalsed reaktsioonid haavamisele, kuid valu tekitavas keskkonnas on viha lapsele keelatud ja valu liig talumatu üksinduses läbi elamiseks. Seega peab laps need tunded alla suruma ja ta õpib olema tumm. Tema tummus kindlustab küll kasvatuslike põhimõtete mõju, kuid kätkeb endas samal ajal hulgaliselt hilisemat arengut mõjutavaid ohte. Kui adekvaatne reaktsioon lapsele osaks saanud solvangutele, alandustele ja väärkohtlemisele laiemas mõttes puudub, siis ei integreerita neid elamusi isiksusse, vaid tunded jäävad allasurutuks ning lootusetult jääb rahuldamata vajadus neid jäljendada. Enamikule inimestest põhjustab raskeid hingelisi kannatusi just lootusetus kunagi väljendada teadvustamata traumasid koos nende juurde kuuluvate tunnetega. Selliste
annaabi.ee 
