16.saj-Liivimaale jõudis usureform. Jumalateenistusi hakati pidama eesti keeles. Hävitati tohutult kirikute vara. Rajati jesuiidi kolleegium. Tuli välja esimene eestikeelne lauluraamat. Georg Müller avas pühapäevakooli, kus õpetati laulma. Pillimeestel oli raske aeg, sest teenistuses olid vaid tornipuhujad. 17.saj-1632 asutati TÜ. Esimene eesti protestanlik lauluraamat. Ilmus Toomkiriku õpetaja lauluraamat. Asutati Õpetajate Seminar. 18-19saj.-Laastas katk, olulised inimesed surid. Balti-saksa kultuur elavnes. Tekkis esimene asjaarmastajate teater. Tallinnas käis Madam Tilly ooperi seltskond. Avati professionaalne teater. K.F.Korell sündis Hageris, on esimene eesti päritolu kutseline muusik. Ta oli viiuldaja, ooperi laulja, kapellmeister ja muusikaõpetaja. I laulupidu-Toimus 17.06.1869 Tartus. Osa võtsid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Organiseerijateks olid Jannsen, Jakobson jt
välja eestikeelseid kiriku- ja lauluraamatuid. Kirikulaulu võttis oma südameasjaks Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller. Asutas kiriku juurde kooli. Müller pidas eestikeelseid jutlusi ja püüdis kogudusele selgeks teha, et seda on lihtne laulda. 16. Sajandil on välja kujunenud pillimeeste tsunftid. Muusikaelu 17. Sajandil 1632 avati Academia Gustaviana. Rootslaste rajatud. Jättis sügavaid jägi haridus- ja usuellu. Esimene läbinisti eesti keelde tõlgitud tekstidega lauluraamat ilmus 1656 "Uus Eesti lauluraamat". 1684 avati Tartu lähistel õpetajate seminar, kooli avas Forselius, mis koolitas köstreid, koolmeistreid ja rahvakoolide õpetajaid. 4 aasta jooksul 160 haritud meest, tekkis koolide võrk. Johann Valentin Meder, Eesti väljapaistvaim helilooja 17. Sajandil. Tegutses Tallinas 10 aastat. Säilinud 20 kantaati, ooper "Kindlameelne Argenia(?)", mille kandsid ette Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased, esiettekanne 1680. 1700-1721; 18 sajand
Kirjastuse "Ilmamaa" üks asutajaid Lisaks luulele kirjutab esseesid ja arvustusi, on trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut Looming Läbiv teema- isamaaluule Armastus ja huumor Viisistatud luule http://www.youtube.com/watch?v=7k0lzf-SU7A Keele-ja vormikasutus Lihtne stiil Ei ole keerulisi sõnu Aja- ja ühiskonnakriitilisus Luulekogud "Maa lapsed" (1964) "Laulud tüdrukuga" (1967) Uusperiood: "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Mõru ning mööduja" (1976) "Kodu-käija" (1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) Kolmas loomingujärk: "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) "Üle Alpide" (1997) "Mõistatused" (2000) "Muuda ennast" Muuda ennast, muutub maailm mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu; kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks, nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu! Jää iseendaks, jälle muutub miski:
Tema lapsepõlv ja noorus sattusid Prantsuse revolutsiooniga seotud suurte muudatuste aega Õpingud 1819: õppis õigusteadust Bonni ülikoolis 1820: Göttingeni ülikooli - katkestatud duelli tõttu 1821-1823: Berliini ülikooli 1822: ,,Gedichte" ("Luuletused"), 1823: ,,Tragödien nebst einem lyrischen Intermezzo" ("Tragöödiad ja lüüriline vahemäng") 1824. aastal naasis Göttingeni ... 1827: lüürikakogu "Buch der Lieder" "Lauluraamat" - väga kuulus 1831: Kolis elama Pariisi 1833 ja 1835: Keelati Heine teosed Saksamaal - otsus Frankfurdi Liidupäeval Pariisis kirjutas mitmeid esseesid, luuletusi, proosat ja poliitilisi artikleid 1840: valmisid Heine suured värsseeposed "Atta Troll" ja "Deutschland. Ein Wintermärche" Tsitaat Maailm näib noore kaunitari või vana nõiana, sõltuvalt sellest, milliste prillidega teda vaadata. Huvitav Kirjamarkidel Mälestuskivi Brockenil
"Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) "Okseoksjon" (2011) seinakalender "Contra luule" (2012) "Urvaplaaster" (2012) "Kondas kohtab Contrat" (kunsti ja luuleraamat) (2013) "Neiuke tuli õõtsudes" (lauluraamat) (2013) "Kõik on kõige targemad" (2015 tuli välja) „Okseoksjon“ See on humoorikas absurdiluulekogum, mis on kirjutatud nii vaba, kui ka vahelduvvärsis Selles luulukogus on üle kahesaja luuletuse Teemad on osaliselt igapäevaelust ja päevakajas olevatest teemadest naisõiguslased nõudsid miks ainult kõik mehed on sead see õigus kindlasti naistel samuti olema peab
Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 1637 ilmus esimene eestikeele grammatika 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus- R. Brocmanni pulmalaul 1656 "Uus eestikeelne lauluraamat" ;241 eestikeelset kirikulaulu tõlget 1686 esimene täiesti eestikeelne raamat, trükiti riias 1690-91 "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" esimene illustreeritud eestikeelne raamat; ilmus Riias 1694 vanim seni leitud eestikeelne aabits 1695 Chr. Kelchi kroonika "Liefländische Historia" 1708 Käsu Hansu kaebelaul 1715 põhjaeestikeelne " Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" 1732 Eesti maarahva kalender 1739 A.Th. Helle toimetuselt ilmunud täielik piiblitõlge "Piibli Ramat, se on keik
Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks. Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl. Tempo- on heliteose esitamise kiirus. Allegro- on noodikirjas tempomärge , mis märgib kiiret tempot. Bass- on kõige madalam meeshääl. Duur- on mazoorne helirida. Helihark- on u-kujuline metall hark,mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks. Laulik- on lauluraamat ja laulja. Metronoom- on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. Orkester- on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Rütm- on helivältuste organiseeritud järgnevus. Sümfoonia- on muusikaline suurvorm,sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Tenor- on kõrgeim meeshääl. Alt- on madal lapse(poisi)hääl või omapärase rinnahääle tämbriga naishääl.Alt on ka vastava häälestusega keel või puhkpill.
Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 1957-1962 EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala. · Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 1966-1971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 1992-1993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Loomingud · "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat" (1972) · "Kodu-käija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) · "Läbi äreva vere" (1999) RUNNELILT LASTELE Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986) Hando Runnel esseistina: "Ei hõbedat, kulda" (1984) "Mõõk ja peegel" (1988) "Isamaa vajadus" (1991) Hando Runnel koos abikaasa Katre Ligi ning lastega Üks lapsesuu on lausunud
luulest viisistatud. 1970.-80. Aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja, kelle looming jutustas eestluse kestmisest ja seda varitsevatest ohtudest. Runneli esimene luulekogu, mis avaldati 1964, kannab nime „Maa lapsed“ ning teine 1967 aastal „ Laulus tüdrukuga“. Mõlemad kogud sisaldavad külaelupilte, kus olulisel kohal on töö. Alates 1970. aasta kogust „Avalikud laulud“ kujundas Runnel välja oma stiili ehk võttis kasutusele rahvalaulu vormikeele. „Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“ 1972. aastal on külapoisist saanud ilmakodanik ning esimeste kogude rõõmsameelsus on asendunud mõrudusega. Seda tunnetust süvendavad veelgi järgmised luuleraamatud „ Mõru ning mööduja“ (1976) ja „Kodu-käija (1978) mille tundeskaala liigub tõsisest ja traagilisest romantilise ja sentimentaalseni. Samas ei ole Runneli luule vihane ja vaenulik, vaid jääb kõlama armastus kodu, kodumaa ja oma rahva vastu.
Hando Runnel Hando Runnel omandas alghariduse kodukandi algkoolides, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse "Ilmamaa". Teosed · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984)
Mõisnikud kutsusid vendi mõisatesse eelkõige nende hea käsitööoskuse tõttu, vagadus oli seejuures esialgu ainult kasuks. Probleeme tekkis siis, kui vennaste mõjul tekkis soov oma kogudusega lahku lüüa luterliku kiriku alt ning liikumises endas esines äärmuslikke ilminguid. 1743-1764 oli vendade tegevus neil põhjustel keelu all. Siiski ei tähendanud see liikumise täielikku lõppemist ja ka keeluajal publitseeriti palju kirjandust, sh põhja-eesti keelne lauluraamat. 1764 andis Vene keisrinna Katariina II loa vennasteseltside tegevuseks, See luba kehtis vaid välismaalastele, ehk siis sisserännanud vendadele. Liikumine elavnes siiski, kuigi suurem populaarsus tuli alles 19. sajandil kui Aleksander I andis 1817. a loa vennaste täieulatuslikuks tegevuseks. 1 Hernhuutlaste tegevus Eestis Hernhuutlased rõhutasid alandlikkust ja kõlblust, aga ka võrdsust ja vendlust. Ametlikult nad
lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Runneli loomingu laululisus: Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi ja stroofikordused; · refrään; · alg ja lõppriim; · taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. RUNNELILT LASTELE: Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973)
Kristlik liturgia koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunesid eelkõige Süüria aladel. Pika aega oli kristlaste ühiskeeleks kreeka keel (Kyrie). Apostel Pauluse sõnul on kristlaste lauludeks psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Pillide kasutamine kirikus algselt keelatud. 313 a saab ristiusk Milano ediktiga lubatud usundiks ning muutub varsti laguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, aluseks on Vana Testamendi lauluraamat, nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem- on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest
HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud.
kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teosed "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) "Mõru ning mööduja" (1976) "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) "Kodukäija" (valikkogu, 1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988)
sajandil · Jätkus eestikeelse hariduse ja trükisõna arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel · Loodi jesuiidikolleegium, mis oli esimene kõrgeim kool ja kuhu võeti õpilasi ka eestlaste hulgast · Academia Gustaviana protestantlik ülikool (1632) eesotsas Skythe, kes oli rootsi kuninga isiklik õpetaja · 1631 a. Gustav Adolfi gümnaasium Tallinnas · 1631 a. Tartus ja 1634 a. Tallinnas trükikoda · 1637 a. esimene protestantlik lauluraamat (Heinrich Stahli neljaosalise väljaande ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürtskonna jaoks Liivimaal" 2. osa) · Koraalide tekstitõlked saamatud, silbid ja noodid ei sobinud kokku, sisaldas noote · Tõenäoliselt reaalsusel põhinevad tõlked, et eestlased aru saaksid · Laulda polnud võimalik · 1656 a. esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega lauluraamat Abraham Winckleri toimetusel
Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegium 1632 rajasid rootslased Tartusse ülikooli, mille nimi oli Akadeemia Custaviana. See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal. See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule. Ilmus esimene protestantlik lauluraamat. 1684 asutati Tartu lähistele seminar, mis valmistas ette köstrid, koolmeistrid, õpetajaid Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17. saj lõpul oli kohustuslik koraalilaulu õppimine koolis. Lavastati koolidraamasid. Johann Valetin Meder Elas kümme aastat Tallinnas, juhtis Oleviste kiriku muusikaelu, on kirjutanud 20 kantaati. Muusikaelu 18. 19. sajandil 1721 - põhjasõda Pikk sõjaperiood ja hiljem vene võimu alla sattumine muutsid rahva olukorra võimatuks, sõjaga
Dionüüsiad pidustused, etendati tragöödiat (amfiteatris), arenes välja ditürambist. Saatür loodusvaim, himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia. Hümn kultuslaul, laulis koor. Aoidid kutselised laulikud, laulsid oma laule. Rapsoodid - laulsid teiste laule. Ktesibios leiutas oreli Rooma: Tibia Kreeka aulose täiustatud variant · Meeldis sõu, põnevus. Varakristlik: Psalmilaul aluseks Vana Testamendi lauluraamat, 150 psalmi e vaimulikku laulu sees. · Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias. Keskaeg: Gregooriuse laul üldnimetus, roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta ladinakeelne liturgiline laul. Ei vaja noodikirja. Püha Ambrosius Milano piiskop, lõi hümnitekste, pani alguse ladinakeelsele hümniloomingule. Püha Augustinus kristlik filosoof, arutles muusika jumaliku päritolu ja laulmise funktsiooni üle (jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses).
Gooti stiil · See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. · Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. · arhitektuur oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. · võteti kasutusele teravkaar, mis avaldas seintele ümarkaarest väiksemat külgsurvet. · Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali k...
Esineb nii tihti kui võimalik raamatukogudes, koolides ja kirjanduskallakuga avalikel üritustel 4 Looming Kuusebu -2006 Minu jonn Ajakirjade Kirjastus 2006 Viie pääle -2005 Liivatee imepeen seeme- 2005 Presidendi suur saladus- 2004 Tuul kägistab ust- 2002 Suusamütsi tutt- 2001 Luulet aastatest 19742000 Tibutalitaja- 2001 Naine on mees-1999 Lauluraamat käesolev rahvalaulukogumik sisaldab Contra loodud ja töödeldud laule Tarczan- 1999 Päike ja lamp- 1998 Ei ole mina su raadio- 1998 Contramutter - 1997 Üüratu Üürlane- 1996 Kesmasolin- 1996 Ohoh!- 1995 Aastal 1995 ilmus tema esimene kogu ,,Ohoh!" Alguses tekitas see vähe ja ebamäärast vastukaja. Kuid tema tähetund algas paar aastat hiljem. Sajandi lõpuks sai temast peaaegu ainus Eesti kirjanik kessaab ennast ära majandada värsitoodangu müügist.
joon Võrumaa kohale *Ma vaatasin päikesse aknasse *Käoraamat H.Runnel ISEL: 1) Päikeseluule *piltlik luule, mis räägib kodukohast *optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike 2)Saatuseluule *skeptiline ja masendunud 3)Laululisus-enim viisistatud luuletaja 4)maalaulik 5)kodumaa teema 6)sõnamäng 7)lootuse ja tõe kuulutaja 8)on lastele kirjutanud LK: *,,Maa lapsed" *Laulud tüdrukuga (töö teema) *Avalikud laulud *Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks *Kodukäija *Punaste õhtute purpur *Üle alpide *Mõistatused V.Luik ISEL: *elamusvärske ja siiras loodusluule *inimeseluule, eneseotsing *hingemaastikud ja mõtterännak *ühiskonna ja maailmakeskne luule *sotsiaalsed eksistentsiaalsed probleemid LK: *Taevaste tuul *Lauludemüüja *Pildi sisse minek *Põliskevad *Maapäälsed asjad *Rängast rõõmust III periood: (1970ndad; 1980ndad)
headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Runneli keelekasutus on väga lihtne ning arusaadav igas vanuses lugejale. TEOSED · "Maa lapsed" (1965) · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) 4 · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984)
Pille on lõpetanud doktorikraadiga Tartu Ülikoolis ja hetkel on meedia ja komminikatsiooni õppetool, doktorant. Henn Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani. Henn käib Tartus Eesti Maaülikoolis. Looming. Hando Runnel on kirjutanud väga palju erinevaid teoseid, raamatuid ja luulekogusid. Ta on kirjutanud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Luulekogud: ,,Maa lapsed" (1965) ,,Laulud tüdrukuga" (1967) ,,Avalikud laulud" (1970) ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" ( 1972) ,,Mõru ning mööduja" ( 1976) ,,Kodu-käija" (1978) ,,Punaste õhtute purpur" (1982) ,,Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) ,,Kiikajon ja kaalepuu" (1991) ,,Oli kevad, oli suvi" (1992) ,,Üle alpide" ( 1997) ,,Mõistatused" (2000) ,,Omad" (2002) ,,Õpetussõnad" (2003) ,,Sinamu" (2005) ,,Viru veri ei värise" (2006) ,,Armukahi" (2008) Lastele: ,,Miks ja miks" (1973) ,,Mere ääres, metsa taga" (1977) ,,Mõtelda on mõnus" (1982)
lugejaskonna enesetunde-luule.“ Esimene kogu “Maa lapsed” (1965) ilmus kassetis “Noored autorid” III, teine kogu “Laulud tüdrukuga” (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus “Avalikud laulud” (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Kogu “Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks” (LR 1972). Luuletaja mina ja ühiskonnakorra vahelisest eetilisest konfliktist tulenev psüühiline pinge otsib lahendust lõõpivais “Laadalauludes”. “Kõrtsilaulude" tsüklist alates avanevad pingete tagamaad ning kõnesse tulevad kirjutamisaja valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus “Mõru ning mööduja” (LR 1976). On võimetustunnet, tüdimust, masendust “päeva mürgisest
nõukogudevastane. Suur hulk tema luulest on viisistatud. Sammuti on avaldanud mitu luulekogu lastele. Keele- ja vormikasutus Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega.Tema stiil on väga lihtne. Ta ei kasuta väga palju keerulisi sõnu. Kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi. Luulekogud Esimesed luulekogud olid ,,Maa lapsed"(1964) ja ,,Laulud tüdrukuga"(1967). Uusperiood : "Avalikud laulud" (1970), "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972), "Mõru ning mööduja" (1976), "Kodu-käija" (1978), "Punaste õhtute purpur" (1982) Luulekogud Kolmas loomingujärk algas 1990. aastatel Luulekogud: · "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) · "Üle Alpide" (1997) · "Mõistatused " (2000) Luulekogu ,,Kiikajon ja kaalepuu" Põhiteema Kõik selles kogus olevad luuletused põhinevad, kellegi ainetel. Iga luuletuse algusesse on
Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Runneli keelekasutus on väga lihtne ning arusaadav igas vanuses lugejale. TEOSED · "Maa lapsed" (1965) · "Laulud tüdrukuga" (1967) 4 · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
aastal Jüri kiriku tegelane Anthon Thor Helle 10) Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19.saj alguses? - Koole nappis,õpetajad olid kiriku köstrid,kes veerisid koos lastega lugemist eesti keeles, Kool asus mõned taluhoones, tegutses talviti. 1765. võeti vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamist- ei tehtud. Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üpris palju, enamjaolt õpiti lugema just kodus. Piibel, palve-ja lauluraamat. Maarahva kalender 1731. aastal. Willmanni rahvajutud said kuulsaks! 11) Kes oli Johann Wilhelm Krause? - Projekteeris Tartu Ülikooli hooneid, oli arhidekt, hiljem ka professor. Samuti ka kivisilla projekteerija. 12) Kes olid baltimaadevalgustajad ja nende eesrindlikud mõtted 13) Millalt anti välja seadus ,,Iggaüks'' ja selle sisu. Kodu-kari õigus - 1802 & 1804.aastal talurahvaseadused. Seaduse olilisim säte oli,et talupojad võisid
· "Tuul kägistab ust" (2002) · "Contrarünnak" (2004) · "Liivatee imepeen seeme" (2005) · "Minu jonn" (2006) · "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) · "Tahaksin olla autobuss" (2008) · "Contra aastahing 2010" (2009) · "Poiste aabits" (2010) · "Okseoksjon" (2011) · seinakalender "Contra luule" (2012) · "Urvaplaaster" (2012) · "Kondas kohtab Contrat" (kunsti- ja luuleraamat) (2013) · "Neiuke tuli õõtsudes" (lauluraamat) (2013) Proosa · "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004) · "Tugitoolitsempioni eined" (2012) Antoloogiad, kogumikud, koguteosed · "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) · "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002) · "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005) · "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga
5. Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16.sajandil. Nad mängisid rae jootudel, kodanike pulmades, suurematel pidustustel ja rongkäikudel. Keelpillid tõusid juhtivaks kohaks. Tulevane muusik pidi õppima 3 aastat kohapeal, siis 3 aastat Riiasm seejärel Saksamaal või mujal. 1. Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus hariduselu Eesti- ja Liivimaal? Jesuiidikollegiumis õpetati eesti keelt kõnes ja kirjas. Eesti esimene protestantlik lauluraamat ilmus. 2. Milliseid muutusi hariduselus, kirikuelus ja vaimulikus ning ilmalikus muusikas tõi endaga kaasa Rootsi võimu kehtestamine Eesti- ja Liivimaal? Köstrid hakkasid rahvast lugema õpetama, kus õpetajateks olid Forseliuse seminari köstrid/koolmeistrid. Sai alguse eesti maakoolide võrk. Köstrikoolid olid pea kõigis kihelkondades. Ehitati üles sõjas hävinud kirikud. Tallinnasse ja Tartusse rajati gümnaasiume. 3. Mis on koolidraama ja missugune oli tema roll tolleaegses
(1938) Sündis Järvamaal. 1945-1952 Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani alevikoolid. Keskhariduse omandas Tartu I ja Paide Keskkoolis. 1957-1962 astus ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia erialale (jäi lõpetamata). Luulesse tuli alles 65. a. Runnel tegeles raamatute kirjastamisega. Looming: · "Maa lapsed"(1965) · "Laulud tüdrukuga"(1967) · "Avalikud laulud"(1970) · "Lauluraamat"(1972) · "Kodu-käija" (1978) · "Punaste õhtute purpur"(1982) · "Mõtelda on mõnus" (1982) · ,,Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) Eesti rahva ootuste ja lootuste väljendaja. Kutsub ülesse võitlema kõige inimvaenuliku vastu. Runneli maailm oli kodu ja perekond, maa ja külaelu ning rahvasaatus. Oma vaadetelt oli ta konservatiivne.
ja muud me ei vaja tuge kui ühised rõõmsad võlad Hando Runnel Runneli lood, mis on viisistatud: ,,Maa tuleb täita lastega", ,,Kaua sa kannatad". Päikeseluule See on Runneli luule algusest kuni 1960ndate lõpuni. Piltlik luule, mis räägib kodukohast. Tegemist on optimistliku luulega, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. Sinna kuuluvad ,,Maa lapsed", ,,Laulud tüdrukuga", ,,Avalikud laulud", ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks", ,,Mõru ning mööduja", ,,Kodukäija". Saatuseluule Runneli luule alates 1970ndatest, mis on skeptiline ja masendunud. Sellele on tunnuslik ,,avastada rahva jaoks rahva enese mõtted, öelda kuuldavalt seda, mida rahvas ju ise hämaralt aimab, ise ebamääraselt tunneb." Sinna kuuluvad: ,,Punaste õhtute purpur", ,,Kiikajon ja kaalepuu", ,,Üle Alpide", ,,Mõistatused". Märksõnad, mis iseloomustavad Runnelit:
LAIUSE SINIALLIKAS Laiuse Siniallika kohta uskus vanarahvas, et ta võib saata nii vihma kui põuda, anda rohket lõikust või karistada ikaldusega. Kui põud ähvardas saagi kõrvetada, pidid kolm ühenimelist lesknaist jutluse ajal minema Click to edit Master text styles Second level allikat puhastama ja laiali kiskuma, Third level kaasas pidi neil olema lauluraamat, reha Fourth level ja konks. Kui taevast tuli liiga palju Fifth level vihma, aeti allikas jälle kinni ja vihmasadu jäänud ka kohe järele. Allika kohal ei sadavat iial vihma, sest pilved lähevad seal lõhki. Laiuse Siniallikal olevat ka tervendav mõju, selle vesi aitas ravida nii silmi ja mitmeid teisi tõbesid, samuti kõlbas ka iluraviks, näiteks tedretähtede vastu. OHVRIKIVID
lutherlaste poolt. Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusesse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikkeelses tõlkes Heinrich Stahl oma „Käsi- ja koduraamatu“ II osas, need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksaleelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus „ Neu Ehstnisches Gesangbuch“ (Uus Eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värsidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi gag mitmel pool sisse ja köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde. Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal
köster võis olla pärisori Eestikeelse kirjasõna areng eesti keelde tõlgitakse uus testament, mitte vana testament sest kristlusest on kirjas just uues testamendis, vana tõlkimiseni ei jõutagi trükiti Riias eestikeelset kirjandust avaldasid kohalikud sakslased sakslased, kes oli eestlaste vaimsest arengust huvitatud kiriklikud tarbetekstid kõik katekismused ja testamendid jne on tarbetekstid, neid on vaja et kirkus asju ajada katekismus on lauluraamat, lühike usuõpetuse raamat, sinna on erinevatest piibli kohtadest olulised punktid koondatud ja inimestele selgitatud murrete vastasseis ei teadnud mis murdes raamatuid avaldada põhja- ja lõunaeesti murre avaldati palju tekste ka lõunaeesti murdes terviklik piibel saadakse valmis põhja-eesti murdes põhja-eesti murre jääb lõpuks peale ja ülejäänud jäävad unarusse ning kaovad ära Pastor Heinrivh Stahl avaldab 1637 põhjaeesti grammatika
Itaaliasse; c) Kesk- ja Väike-Aasiast Bütsantsi ja Balkani poolsaare kaudu Ida- Euroopasse. Euroopa piires on vanasõnalaenude liikumise põhisuund olnud arvatavasti romaani rahvastelt germaanlastele, viimastelt läänemeresoomlastele. Vanasõnade levikul on tähtsaks peetud selliste kirjalike allikate mõju nagu antiikkirjandus ja piibel. (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk 9)4 Mõned piibliraamatud (nt Õpetussõnad ja nn Taaveti Lauluraamat Vanas Testamendis ning apokrüüfide hulka kuuluv Jeesus Siiraki Tarkuseraamat) koosnevadki lausa vanasõnadest. Eestis tuntumad piiblivanasõnad on: Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub; Parem pool muna heaga kui nuumhärg pahaga; Õndsam on anda kui võtta; Uhkus käib enne langemist. Samas, nagu repliike juttudest, nii on irdunud ja iseseivateks ütlusteks saanud ka värsse või värsipaare rahavalauludest, vanasõnu on eriti rohkesti tekkinud just
Kaheteraline mõõk, kaks kirpani. HIINA (rahva seas omausundid, etnilised usundid, islam jne. Hiina RV-s taoism, budism, islam, katoliiklus, protestantism) konfutsionism. KONFUTSIONISM (pilk ühiskonnale)- õpetlasusund. Rõhutatakse rituaali, tava, inimlikkust, vooruslikkust. Inimelus on olulised kunst, ustavus, kombed, harmoonia, kooskõla, inimlikkus, pojalikkus. Wujing - viisraamat. Shijing ajalooraamat - ideaalne ühiskondlikus harmoonias, mis saavutatakse sunni ja karistuseta.Shijing Lauluraamat - 305 rahvalaulu. Ying - muutusteraamat. Liji - kommete raamat. Wen "kultuur" - tsiviliseerib ühiskonda (võidab see, kellel on suurem kultuur). Viie suhte harmoonia: tead oma käitumisviisi. sõber-sõber. Valitseja-alam (õiglus), Isa-poeg (kiindumus), mees-naine (erinevus), vanem vend - noorem vend (eesõigus). Mengzi - inimene on oma loomult hea, rituaali suuremdab head. Xunzi - inimene on kuri, rituaalide abil on bõimalik kurjust ohjes hoida. TAOISM (pilk sisemusse) Lao Zi
agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgast puuviljakasvatust ning tegeles juurvilja kuivatamisega. Hupe andis koos Peter Wildega Põltsamaal välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. 1739.a kehtestati kooliskäimise kohustus vaid nendele 7-12-aastastele, kel polnud kodus võimalust õppida. Rahvahariduse miinimumiks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine, lauluraamat kasutamine. 1765. a seadus nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse mõisatesse.1715.a avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles.Anthon Thor Helle toimetamisel ilmus piibel 1739 põhjaeesti keeles.
varitsemas on sõjaoht. Rahapuudusel pidi abi saama koguduselt. Luther oli kindel, et kogu tsiviliseeritud ühiskond sõltub haridusest, mille vahendajad on õpetajad. Kuigi ta lubab teatud vabadust hariduse omandamise protsessis, on sel alati vaid instrumendi roll religiooni säilitamisel ja uuendatud kirikus. Lutheri avaldatud ,,Väike katekismus" ja ,,Suur katekismus" ilmuvad mõlemad 1529.aastal ning lisaks veel 1525.aastal ilmunud ,,Vaimulik lauluraamat" jäävadki Põhja-Euroopas väga kauaks ajaks põhilisteks kooliõpikuteks. Kokkuvõte Tutvudes lähemalt Martin Lutheri lapsepõlvega võib öelda, et kindlasti on tema teod seotud lapsepõlvega. Ta kasvas üles Jumalakartlikuis õhkokonnas ja sellest oli raske välja tulla. Ta tahtis olla Jumalale meelepärane. Tema jaoks tähendas meelepärane olemine algallika poole tagasipöördumist, kus Jumala teenrid pühendasidki oma elu Jumala teenimisele, ilma selle eest tasu saamata
Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Põhiline osa olemasolevast liivikeelsest kirjandusest ilmus 1920- 1940. See on peaaegu täielikult tarbekirjandus: 5 vihikukest liivi lugemisraamatut (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised), "Piski katkismus" (1936), "z Testament. Evangeliumõd ja apostõld t? öd" (1937), "Lvlist vaimli loulrntõz" (Liivlaste vaimulik lauluraamat, enamasti kooliõpetaja K. Stalte ümberluuletused, 1939). Vaimulik kirjandus anti välja Soomes ja z Testament (õieti osa Uuest Testamendist) on oma 296 leheküljega suurim liivi rahvale määratud liivikeelne raamat. Vaimuliku kirjanduse eelisväljaandmine iseloomustab õige hästi Soomest toetatud hõimuliikumise suunda. Soomes ilmunud liivikeelsest kirjandusest on huvitavaim kooliõpetaja Ptõr Dambergi ,,Jemakiel lugdõbrntõz skol ja kuod pierast" I (1935)
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks?
2003. aastal Eesti Vabariigi elutöö preemia 2007. aastal - IRL rahvuskultuuri aastapreemia preemia eesmärk oli tänad neid inimesi, kes on pühendunud Eesti kultuuri loomisele, hoidmisele või arendamisele - Gustav Suitsu nimeline Stipendium Teosed 9 · "Maa lapsed" (1965) · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
üks õpetaja. Välismaalt julgesid küll mõned õpetajad jälle meie maale tulla, kuid need ei osanud esialgu veel keelt. Põhjasõja ajal ei trükitud juurde vaimulikke raamatuid peale 1715. a. Uue Testamendi ja neist oli nüüd suur puudus. Tallinna käsiraamatust valmistati ette uus väljaanne, mis rahulepingu allakirjutamise aastal, s.o.1721 Halles trükist ilmus. Selles oli tervenisti sees Hornungi ,, Ma kele Kodo ja Kirgo Ramat". 1723. a. anti Riias Hornungi lauluraamat teist korda välja. 1729. a. ilmus Tartu lauluraamatu kolmas trükk, mida Sangaste õpetaja Gotthard Ferdinand Rauschert ja Kambja õpetaja Albrecht Sutor olid enne ulatuslikult parandanud ja täiendanud. Kaks aastat varem olid samad mehed Riias Wastse Testamendi teise trüki välja andnud. 1729. a. anti välja ka põhjaeesti murdes Uue Testamendi kordustrükk. See lühikese aja jooksul välja antud kirjanduse hulk näitab, et rahval oli vaimuliku toidu järele suur nälg.
Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. ,,Juturaamatus" on ka mõned värsid ja jutukesed, mida Runnel hakkas proovima hiljem, kui muud luuletused hakkasid enam-vähem nii välja tulema, nagu ta neid enne kirjutamist oli tundnud, mängeldes. ,,Juturaamatu" lugudel on selgelt tuntav isikliku lapsepõlvekogemuse taust. 3. TEOSED · "Maa lapsed" (1965) · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
kohtumõistjana õigust jagama. Teine osa lõpeb tunnistusega, et Kristus on meid lunastanud oma verega selleks, et saaksime osa igavesest rõõmust ja rahust. Traditsiooniliselt lõppes «Te Deum» sõnadega «Meid taeva rõõmu juhata, kus saame rahu jäädava». «Te Deum» Kiriku Laulu- ja Palveraamatus, laul number 478, on jagatud kahte gruppi, et saaks seda laulda antifonaalselt. Siin võib olla koor ja kogudus, mehed ja naised või on kirikulised muul viisil jagatud kaheks. Uus lauluraamat, laul number 45, jaotab laulu nii, et osad on jagatud õpetaja, koori ja koguduse vahel. «Eesti Maa Rahva Koddo- ja Kirriko- Ramat» ei jaga «Te Deumi» laulus number 156 salmideks ega määra, kes millise osa laulab, vaid tekst jookseb järjest. Martin Luther kiitis «Te Deumi», pidades seda oma sisu poolest sama väärtuslikuks kui Apostliku ja Athanasiuse usutunnistusi. Ta tõlkis selle laulu saksa keelde aastal 1529. (1994)
peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet. Tõlkeline loovus). Hans Susi (sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on LEGEND, kuid Ukus Masing uskus selle tõesse ja arvas et kõik teised tõlked lähtuvad sellest). Oli müstiline tegelane, loomingulise andega, oleks võinud saada esimeseks eesti luuletajaks. 3 alusteksti eesti kirjanduses: Piibel, katekismus, lauluraamat Tuglas 1912 ,,Kirjanduslik stiil" 7. Köide 1996. Toomas Liiv ,,Lauluraamatu tradistioon on aluseks laulupeo tekkele" lauluraamat aitas mõtestada iseend, teadvustada end. Georg Müller umbes 1570-1608 Esimestes jutustustes domineerib kibedus ja pessimism. Pärast seda tekib filosoofiline selginemine (sõnastab inimelu põhilised filosoofilised küsimused. Lõpp masendusmeeleolus, hääbuv ümbritsev maailm konfliktne ja traagiline. Käsu Hansu (18
• Viie suhte harmoonia: • valitseja - ametimees • isa - poeg • mees - naine • vanem vend - noorem vend • sõber – sõber • Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. • Konfutsianistliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jaguneb viieks osaks: • “Ajalooraamat” (Shujing) • “Lauluraamat” (Shijing) • “Muutuste raamat” (Yijing, I Ching) • “Kevade ja sügise annaalid” (Chungin) • “Tavade protokollid” (Liji) • Nelikraamat (Sishu), mille koostas Zhu Xi, sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust koosneb neljast tekstist: • „Vesteid ja vestlusi” (Lunyu); • „Mengzi” (Mencius); • „Suur õpetus” (Daxue); • „Keskmine tavaline” (Zhongyong).
vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. Padise kloostris tapeti Jüriöö mässu ajal 28 munka,mõndadel õnnestus pääseda koos kloostriülemaga. Iga klooster oli omaette isemajandav üksus,kus lisaks munakdele töötasid ka palgatöölised.Üldiselt eeslitasid tsisterslased kloostrile ehituspaigaks orupõhja. Kloostris helises ööpäev läbi iga kolme tunni tagant kell, mis kutsus vennad kirikusse. Seal lauldi üheskoos nn tunnipalveid, piibli lauluraamat oli selle tarvis niiviisi lõikudeks jagatud, et igal nädalal lauldi läbi kõik 150 Taaveti psalmi. Tunnipalvesse kuulus muidki pühakirjalugemisi, hümne ja palveid.Neil tundidel, mis napist uneajast ja palvetamisest üle jäid, tehti tööd aias, põllul või töökodades ning loeti vaimulikku kirjandust. Ilmikmunkadel ehk habemikel vendadel ei olnud kohustust lugema õppida, preestriseisuse kandidaatidel küll. Tsistertslased olid ka kuulsad kala- ja hobusekasvatajad
Luulekogud ja luuletused · ,,Maa lapsed"- esikraamat, mis ilmus 1965. aastal luulekassetis.Kogu läbivaks teemaks on töö. 1966. aastal sai kogu E. Vilde nimelise kolhoosi kirjandusauhinna. · ,,Laulud tüdrukuga"- 1967. aastal ilmunud kogu, kus jätkub debüütkogu laadis. · ,,Avalikud laulud"- 1970. aastal ilmunud kogu, mis alustas uut järku Runneli luules. Luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. · ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- 1972. aastal ilmunud kogu koosenb valdavalt uuematest rahvalauludest. Selles kogus keskendub Runnel eesti rahva saatusele. · ,,Mõru ning mööduja"- 1976. aastal ilmunud aja- ning inimesekriitiline süngemeelne kogu. · ,,Kodukäija"- 1978. aastal ilmunud valikkogu, mis annab läbilõike Runneli senisest luulest. Teos kujutab teed päikeseluulest saatuseluulesse. · ,,Punaste õhtute purpur"- 1982
Konfutsianistlik kaanon omab Hinnas samasugust tähendust kui Euroopas Piibel ning tähtsamate kreekarooma autorite teosed kokku. Page | 6 Konfutsianistlikkusse kaanonisse kuuluvad: Kõigepealt Suur Klassika ehk viis jingi: 1. "Shujing" "Ajalooraamat" räägib muistsete valitsejate (kuni varase Zhou dünaatiani) sõnadest ja tegudest. 2. "Shijing" "Lauluraamat" varase Zhou aegsete laulude antoloogia. 3. "Yijing" "Muutuste raamat" filosoofilismütoloogilise sisuga tekst (vt.eespool). 4. "Chunqiu" "Kevadsügised" Lu riigi kroonika. Kongzi poolt kirja pandud ja sisaldab temapoolseid hinnanguid valitsejate tegevusele. 5. "Lijing" "Kommete täitmine" sündsa käitumise kirjeldusi. Väike Klassika ehk neli raatut (shu): 1. "Lunyu" "Vesteid ja vestlusi" Kongzi kõnelused oma õpilastega 2
Luterluse aluste tugevaim esindaja. Andis välja juhendi, kuidas nõidu kindlaks teha, mis andis hoogu uutele protsessidele. Bengt Gottfried Forselius- korraldas õpetajate seminari praktilist tööd. Õpetas nt lugemise selgeks 3 kuuga. Heinrich Stahl- koostas 1637. a esimese eesti keele grammatika. (Tallinna toomkiriku õpetaja). Sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga, see aga jäi rahvakeelest kaugele. Avaldas veel ka usuõpetuse raudvara (Luteri väike katekismus, lauluraamat, evangeeliumid, palved jt kristlikud tekstid). Johann Hornung- avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, mis arvestas rohkem kui Stahli oma eesti keele eripärasid. Andreas ja Adrian Virginius- tõlkisid ja toimetasid esimese eestikeelse piibli. (1686) Johann Skytte- Liivimaa kindralkuberner, kes tegi ära ülikooli asutamise tegeliku töö. Mis toimus: 1632.a- Tartu ülikooli rajamine. Tartusse eelkõige linna geogr hea asendi tõttu. (Rootsi Baltikumi valduste keskpunkt)
annaabi.ee 
