lastest (Jukude rümad) täiskasvanuteni (Sepikud). Ma tegin judo tunni väikestele lastele. See oli väga tore, sest nad kuulasid sõna. Ma valisin selle rühma sellepärast, sest ma tahtsin kogemusi väikeste lastega töötamisel. Väiksed lapsed on väga tublid. Selles tunnis tegelesime soojenduse ja maasmaadlusega. Kahjuks ei või nii noored lapsed veel püsti maadelda, aga sumo on lubatud. Kuigi judo ja sumo on erinevad maadlused on vaja väikestele lastele õpetada esmalt liikumist ja alles siis maadlust. Väikestele on liikumise harjutamiseks mõeldud ka mängusid näiteks limuskid. See mäng arendab maasmaadlust ja mängu mängivad ka suuremad. Ma olin selle tunni ajal ka natukene karm, sest mulle ei meeldi, kui keegi vahele segab. Tund algas tavapärase rivistusega. Edasi tuli nimede kontrollimine. Siis tuli limuskimäng. Peale seda tuli ringsoojendus ja siis maasmaadlus. Peale seda võtsin ühe suure pehme matti
teada õpetajale. Söömine Söömine toimub kolm korda päevas.(Hommikusöök., lõunasöök ja õhtuoode).Õpetajaabi serveerib lastele laua ning tõstab toidu taldrikutele. Lapsed võivad lauda istuda, kui õpetaja on neil palunud käed pesta ja lauda istuda. Lapsed võivad söömist alustada kui õpetaja on soovinud ,,head isu` Lastele õpetatakse õiget käitumist söögilaua ääres ja söögiharjumusi.. Söögilaua ääres peavad lapsed istuma vaikselt, lusikat tuleb õigesti käes hoida, toit tuleb korralikult läbi mäluda.Kui laps võtab kõrvale leiba, peab ta selle ka lõpuni sööma. Tooli peal tuleb korralikult istuda. Istudes peaavad jalad ulatuma põrandale ja selg peab ulatuma vastu seljatuge. Väiksem rühm sööb ainult lusikaga. Keskmisele rühmale õpetatakse ka juba kahvlit kasutama ning nõudega mitte kolistama. Vanem rühm õpib kasutama ka nuga. Peab suutma korralikult süüa,ilma,et toitu endale peale ja maha ajaks.
Vanus: 3-6 a Vahendid: kotitäis erineva värvusega suuri nööpe (nööpide värvused valida laste vanusest ja teadmistest lähtuvalt) Mängu käik: Ühel mängijal on kott erineva värvusega nööpidega ning ta seisab seljaga viirus olevate kaasmängijate poole. Nende vahele (4-8 m) on umbes iga 50 cm järel tõmmatud joon. Kotiga mängija võtab kotist ükshaaval nööpe ja nimetab nende värvusi. Teised mängijad saavad liikuda talle ühe joone võrra lähemale, kui nende riietuses esineb nimetatud värvus. Kes neist esimesena nööbikotiga mängijani jõuab, paneb talle käe seljale ja ütleb: "Plärts!" Värvuste nimetaja peab ütleja hääle järgi ära arvama. Pärast seda saab "plärts"-ütlejast nööpide võtja ning mäng hakkab uuesti. Reeglid: Kui nööpide võtja on nimetanud uue värvuse, ei tohi eelmise värvuse eest enam edasi
SISSEJUHATUS Tervislik eluviis on kõige alus. Kui toitud hästi, liigud piisavalt, hoiad puhtust ning ei istu ainult kontorilaua taga, siis oled ise tervem ning sind ümbritsevad inimesed on samuti tervemad. Olles ise tervisliku eluviisiga paned sa teisigi tervislikult käituma. Tervislikkust saab tagada igatipidi, kuid eelkooli ealistega oleks kõige edukam tervislikkust edendada just laulu ja muusika teel. Lasteaed Vesiroos muusikaõpetajad, Janne Kivi ja Iivi Meeksa, on öelnud, et muusikaline tegevus on täiuslikem tegevus lasteaias, ta on kogu arendustegevuse raam. Muusika kaudu õpime eneselegi märkamata arvutama, lugema, teistega arvestama. Saame tugevamaks, osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks. Areneb keel ja sõnavara. Tutvume ümbritseva maailmaga. Eelkõige hoiame aga oma kodu ja säilitame rahvuskultuuri
tänu sellele kummalisele juhtumile võitsin ma selle klassi lugupidamist. Ebatavalised tegevused köidavad õpilaste tähelepanu ja pakkuvad õpetajale kontrollimehhanismi. Veel ühe nõuanne, mis on pakutud lobimishimulise klassi kohta, proovisin juba kasutada ja see tõesti toimib. Strateegia nimetatakse "Jaga ja valitse" see sobib, kui klass jaguneb lasteks, kes tahavad õppida ja lasteks, kes on tunnist mittehuvitatud. Tunnist mittehuvitatud istusid tagapool, kus nad võisid vaikselt oma asjadega tegelda, aga need, kes kuulata ja õppida tahtsid, kolisid ruumi eesotsa. Minu kogemus näitab ka, et suurem osa õpilasi kolib ettepoole, aga tunni lõpuks hakkavad töötama ka need lapsed, kes istusid tagapool, kas võib olla sellepärast, et nendel on igav mitte midagi ei teha, võib olla nad tunnevad, et oma aega raiskavad... 2. Tähelepanu hajumine ülesandelt Juhtub, et pärast viit minutit tublit tööd kipub laste tähelepanu hajuma. Tähelepanu hajumine
tada hääle kõrgust ja tugevust, kujuneb rütmiline hingamine ja õige kõnetempo, kujuneb intonatsiooniline väljendusrikkus. Keele-, liikumis-, rütmi- ja laulumängudel on prosoodia ning suulise väljendus- oskuse arendamisel suur tähtsus. Lauldes ja mängides ei tüdine lapsed sõnade kor- damisest ning omandavad õige häälduse. Laule ja salme võib saata kõnerütmis plak- sutamise või liikumisega, mis aitab kaasa õige kõnerütmi ning häälikupikkuste kuju- nemisele. Muusika teeb keele omandamise elavaks, sundimatuks ja mänguliseks, eesti keele tegevuse mitmekülgsemaks ja lustiliseks. Töölehtedel toodud laulud ja laulumängud on soovituslikud ning on oluline, et keeleõpetaja suhtuks sellesse materjali paindlikult ja loovalt. Keeleõpetaja saab seda materjali kasutada, arvestades iseenda muusikalisi oskusi ja võimeid ning pidades silmas teemaga sobivust, laste vanust ja huve ning nende keeleoskuse taset.
............................................................................... 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE............................................................................................................... 11 KUHU SEE LÄKS?............................................................................................................ 11 KÕRISTIMÄNG................................................................................................................
1.3. Ära tõlgi Lapse keel areneb seda paremini, mida rohkem ta kuuleb õpitavat keelt. Sellepärast on soovitatud vältida vene keele kasutust. ÄRA TÕLGI, kui saab ka kuidagi teisiti. Kingisepp, Salu ja Kaljola on pakkunud välja mõned variandid: · Püüda tundmatut sõna eesti keeles lahti seletada, näit. kutsikas väike koera-beebi. · Hea oleks leida tundmatu sõna seletamiseks mõni samatähenduslik sõna, näit. lippama - jooksma, kiirustama; kogukas suur, paks. · Võimaluse korral kasutada tähenduse seletamiseks esemeid, näit. sõna käärid seletamiseks on kõige lihtsam näidata lapsele kääre. · Paku vastandmõisteid tähistavaid sõnu, näit. pikk lühike; madal kõrge; ilus kole. ( 1998, 9) 3. Mängu toetav keskkond Laps õpib keelekeskkonnas märkamatult, eriti hea on seda teha läbi sujuva mängu. Mäng ei tohiks kujuneda kohustuslikuks, vastavaid ülesandeid tuleks
haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe, millises lasteaias ja milliste õpetajate juhendamisel laps oma päevi veedab. Seega võib lasteaia mõttena näha koolivalmiduse saavutamist. Oleme ju harjunud, et iga haridusastme sihiks on valmidus järgmiseks astmeks
Neil pole seda kujutlusvõimet, et midagi kokku valetada. Nende kujutlusvõime on null. Kui midagi silmaga ei näe ja käega katsuda ei saa, siis ta ei kujutagi ette asju. Töö tunnis peab olema iseseisev! Seda saab jälgida ainult õpetaja. 45 minutit iseseisvat tööd ei toimi. Õpetaja peab olema kogu selle aja valmis üle seletama ja selle käigus peab õpetaja leidma kesktee, kui palju juhendada on hea, et laps siiski teeks iseseisvalt tööd. Laps peab saama abi, aga teda ei tohi üle aidata. Iseseisvaks tööks ei tohi anda asju, mida pole õpetatud. Õpetaja on suunaja iseseisvas töös. Iseseisva töö ülesanded peavad mahtuma lähima arengu tsooni. Läbi matemaatika saab ja tuleb arendada lapse väljendusoskust ja kõnet. Matemaatikas on ülesandeks sisse tuua kogu matemaatiline sõnavara. Selle teadmist kohe ei nõuta.
potentsiaali; näha end projektide ülesehitajana ning kogu kooli ettevõtmise osalistena; arendada oma võimeid ja huvi; suhelda teistega, teada, et nende privaatsust ja identiteeti hinnatakse. (Rinaldi 2006, 87, 171). 21 2. EMPIIRILINE UURIMUS 2.1. Uurimuse meetod Et saada taustaandmeid ning sisendit kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks Eestis, viidi bakalaureusetöö raames esmalt läbi empiiriline uurimus I. Selle raames uuriti kolme Euroopa ökoküla lasteaeda ning kolme Eesti organisatsiooni või lasteaeda, mis teevad vanematega teadlikku koostööd ja juhivad erilist tähelepanu jätkusuutliku eluviisi õpetamisele. (Vt lisa 5, valimi tutvustus). Kõikjal viidi läbi vaatlused eelnevalt väljatöötatud vaatluslehtede põhjal ning struktureerimata intervjuud. (Vt Lisa 1-4). Vaatluse kasuks otsustati, kuna vastavalt
Eriti tähtsaks tuleb pidada orienteerumist ruumisuhetes. Printsiibi rakendamiseks luuakse situatsioonid, mis nõuavad ühistegevust ja seega suhtlemist. Suhtlemiseks on aga vaja keele vahendeid ja nendega opereerimise oskusi, et ütlust mõista ja genereerida. Kollektiivne tegevus koolis on ühtlasi kõnesoovi (suhtlemisvajaduse) arengu eeldus. Seega ei ole kõne arendamine puhtalt verbaalne, vaid on esmalt abiõppelapse tegevuse kujundamise protsess. Kõne kõikide funktsioonide ja liikide arendamine. Arvesse tuleb psühholoogiline seaduspärasus: funktsioon (samalaadsete eesmärkide üldistus) vajab sobivaid keelevahendeid ja kõneoskusi. Spontaanses kõne arengus ongi funktsioonide kujunemine selleks stiimuliks, mis ergutab last uusi keeleüksusi ja kõneoskusi omandama. Abiõppes on järelikult vaja vastavad tingimused luua ning keeleüksusi ja
viipeid, piktogramme ja muid märke. 5. Raske ja sügav vaimupuue: Raske vaimupuude korral vastab arukus 2-4 aastase lapse arengule. tajudes maailma vaid käegakatsutavalt, arusaamine väga piiratud, teavitab endast žestide abil, kasutab ja mõistab helisignaale, tavaliselt ei räägi või kasutab üksikuid sõnu. Sügava vaimupuudega isikutel on häiritud sensomotoorne valdkond. Nad sõltuvad täielikult teistest inimestest. Enamik neist ei suuda liikuda ega kontrollida oma põie ja pärasoole talitlust, vajavad hooldust. 6. Lisapuuded: Vaimu- ja liitpuudeid käsitletakse koos, sest • sügavale vaimupuudele lisandub sageli (kuid mitte alati) mõni lisapuue; • vaimupuue kaasneb sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega; • vaimu- ja liitpuuetel on sageli kokkulangev bioloogiline põhjus. Vaimupuudega inimestel esineb sageli ka epilepsiat, peaaegu igal kolmandal.
Kui aga vanemad väljendavad ükskõiksust või ärritatust, tekitab see lapses segadust. Laps, kes peab korduvalt ebaadekvaatset reaktsiooni taluma, kaotab uhkustunde oma saavutuste üle ja entusiasmi. (Chazan, 2001:18) "Vaikselt omaette tegutsev "hea laps" on elumuredest niigi koormatud täiskasvanule mugav. Kuigi üksiolek on sageli täiesti sobiv ja vajalik seisund, võib see olla ka eemaletõmbumine millegi eest, äratõugatus kellegi poolt, ning üksildane laps kannatab vaikselt omaette olles ühtlasi ära lõigatud olulisest arenguressurssidest. Lapse vaikiv üksildane olek on passiivne appihüüd" (Chazan, 2001:5) "Kuid mõnikord naudivad lapsed üksinda mängimist. Fantaasiamängudes on mänguasjad heaks seltsiliseks, mõnele neist omistatakse elu, vesteldes nendega ja haarates neid kaasa dramaatilistesse olukordadesse. Niisugust üksida mängimist on täheldatud laste juures, kes on väga aktiivsed suhtlejad." (Ibid:18) Laps vajab tegelikult hoolitsust ja tuge
Pille abiga lauset lõpetades jalutas tänaval, sest ta tahtis oma kübarat näidata (õpetaja asetab lauale lauseskeemi. Sidendi sest kohapeale asetatakse noop, kuhu on kirjutatud sest). Nüüd küsib tibu sinu käest. Miks läks Pille kübar lendu? Kübar läks lendu, sest.... Milleks hakkas Pille kiiresti jooksma? Pille hakkas kiiresti jooksma, sest... Miks oli Pillel lõpuks hea meel? Pillel oli hea meel, sest... Miks hoidis Pille kübarast kinni? Pille hoidis kübarast kinni, sest.. Kinnistav Tibu ja kana ütlevad nüüd vaheldumisi Sõnanoobid etapp Laps asetab iga lauseid
imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad
kogemuste hankimiseks. L. Stephensi (1974) järgi võime kokkuvõtlikult esitada 15 aluspõhimõtet, millele avatud kasvatus tugines: valdav tööviis on rühma- ja individuaalne töö, traditsioonilist ühistööd on vähe; samal ajal on käsil palju erinevaid tegevusi; puuduvad kindlapiirilised (45 min) õppetunnid; klassis võib valida paljude erinevate vahendite ja materjalide vahel; lastel on õigus liikuda, rääkida, töötada koos ja üksi, otsida abi üksteiselt; õpilane seab endale ise eesmärgid ja ka ise hindab nende saavutamist; õpilasi ja õpetajaid ei kammitse jäik õppeplaan; on aega süveneda asjadesse, mis huvi pakuvad; on integreeritud õppeplaan, mitte üksikute õppeainete tunnid; kasutatakse aktiivseid õppemeetodeid, mis rikastavad õpilase enda kogemust; pole kindlapiirilisi klasse, vaid on liikuvad õpilasrühmad;
* Püüa juba ette uurida, milline on lasteaia päevakava, et saaksid veidi enne lasteaeda minekut lapse koduse ajagraafiku lasteaia omaga kokku viia. Nii jääb vähemalt ajakava osas päev endiseks. Kuid eelharjutustega ei tohi üle pingutada. Vale on hakata lapsele rääkima, et kui sa kohe magama ei lähe, riidesse ei pane vms, kuidas sa siis lasteaias hakkama saad! Tegelikult tuleb palju asju, mida laps kodus ei tee, lasteaias iseenesest. Seal on kambavaim ja puudub ema, kes ette- taha ära teeks. * Suhtle eelnevalt õpetajaga. Isikliku positiivse kontakti olemasolu õpetaja, lapse ning lapsevanema vahel on valutu kohanemise olulisemaid tingimusi. * Esimene tutvumispäev koos lapsega on tähtis, kuid vanema pikemaajalisem osalemine päevakavas (koos lapsega mängimine, söömine vms) ja päevade poolitamine võib kohanemisprotsessi venitada. Kõige targem on lapse kohanemisgraafiku üle pidada nõu õpetajaga. * Esimest lasteaiaga harjutamise perioodi ei tasu katkestada vähemalt kahe-
tähelepanelikumalt ja süvenenumalt. Ajakirjas ,,Pere ja Kodu" oli üks lugejatest kirjutanud: "Lausa hämmastav oli jälgida meie seitsmekuust beebit- kui telerist tuli reklaamipausi eelne kõll, jättis beebi kõik muu, isegi rinnaimemise pooleli ja vaatas ainiti telekat. Kui paus oli läbi, toimetati oma asju edasi". (Aaremäe, 2009, 64.) 16 Arvatavasti on reklaami vaatamise põhjuseks reklaamiaegne muusika (sealhulgas muust programmist valjem helinivoo) ning kirevad värvitoonid, mis on reklaamidele omased. Alates viiendast eluaastast tekivad lastel esimesed sõbrasuhted. Tavaliselt on laste seas populaarne see, kellel on viimase moe mänguasi. (Aaremäe, 2009, 68.) Täiskasvanute roll mängude mõjutamisel avaldub ka mänguasjade tootmises: on ju Teletupsud, Barbie'd, Miki- Hiired ja Pokemonid täiskasvanute looming. Välja
võimaldavad hakkama saada lähuümbruses: oskab voodit teha, võileiba teha, kapist asju võtma, tuba koristama. Minapilt ja enesehinnang oskavad end juba kõrvutada ka teistega ja võrrelda (hinnanguline komponent on neil). 7-10 a - Loetust arusaamine ja oskavad ka ümber jutustada, arvutamisoskus (korrutamine, jagamine juba). Kohusetunne( teab et peab kodus õppima, paneb õhtul asjad valmis, oskab õigeid asju panna), tp oskab koondada, on püsiv. Eneseregulatsioon oskab vaikselt olla, oma järjekorda oodata. Koolilaps peaks oskama liigelda, bussiga, jala jne. (see on siis üldorienteeritus). Eakaaslastega suhtlemine, oskavad tutvuda, oskad koos mängida jne. Järjest iseseisvam ja oskab ise tutvuda iseseisvalt, tekivad meeskonna mängud jne- ja rakendavad ka füüsilisi oskusi, mis neil on. Metatunnetus on ka: hakkab aru saama, mis ta peas toimub. 10-14 a juhtivaks peaks saama abstraktne(ehk verbaalne( mõtlemine u 12-14 areneb
Otsustavad kiiresti , et ei tea, ei ole meeles ja kogu lugu. VAA lapsed ise aktiivselt infot mälust ei otsi. Õpetaja teab küll, et see asi on õpitud ja et laps teab seda, aga laps ei tee mitte midagi, et see meelde tuleks ja õpetaja peab siis olema see, kes info sealt mälus üles leiab, ehk tema peab neid meenutusajendeid konkreetsemaks muutma. Tavaarenguga lapsed üsna varakult otsivad mälust infot. Juba enne kooli, ei sõltu sellest, et õpetaja tema jaoks küsimust konkreetsemaks teeks. ÜÕR lastel on sellega probleeme. Meelde jääb paremini emotsionaalselt laetud info. VAA lapsed sõltuvad kauem sellest, et info oleks nende jaoks haarav. Lugeda juurde Karlepi raamatust vastavaid lehekülgi. Mõtlemise iseärasused. Alustame sellest, et mõtlemine kujuneb taju ja kõne arengu koostöös. Taju, mille kaudu me mõtlemise jaoks infot saame, on kahjustunud, mõtlemise jaoks vajalikku alusinfot on vähem, siis mõtlemise tulemus ei saa olla
juhirollile. Ta on Austraalia Hariduskolledži kol- „Iga Bill Rogersi raamat leiab innustunud vastuvõttu klassiõpetajatelt ning teistelt, kelle töö hõlmab õpilaste käitumist ja hingehoidu. Bill Rogersi kirjutuslaad on siiras, lõbus ja teravmeelne. Pärast stressirohket päeva leegiumi liige, All Saintsi ja Trinity kolledži ning klassiruumis võib see raamat anda teile jõudu jätkamiseks. See on tulvil praktilisi nõuandeid soovitusi Leedsi Ülikooli kolleegiumi eluaegne auliige ja anekdootlike lugusid, mis põhinevad tõsielulistel olukordadel. Seda raamatud peaksid lugema kõik ning Melbourne’i Ülikooli haridusinstituudi
geerimine ei tähendanud talle mitte ebameeldivat karistust, mulje, et Melanie ei märkagi täiskasvanuid ega kaaslasi. vaid hoopis hoolitsust. Kui Melanie oleks arenenud sama kii- Melanie ei heitnud pilkugi teda lasteaeda toonud vanaemale ega resti kui teised temaealised lapsed, oleks ta suutnud korteris pannud tähele tema juurde tulnud sõbralikku kasvatajat. Ilmselt ka osavamalt ringi liikuda. Ent enneaegse sünni tõttu oli tema jätkus tal silmi ainult mänguasjade jaoks, sest ta tormas Püüdes õrn närvisüsteem saanud kannatada hapnikuvaeguse ja stres- rühmatuppa ning lõhkus otsusekindlalt pisut vanemate laste tähelepanu saavutada, sitekitavate faktorite all, aeglustades tema arengut. Melanie pooltsuure hoolega kokkupandud kõrge klotsidest torni. Kas-
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
(Sepp 2010: 29-30) Kuidas aidata arendada last? · Katsu aru saada, mis toimub lapse peas, kui ta lahendab ülesannet · Anna lahendamiseks ülesandeid, mis võimaldavad juurelda või teha valikuid · Oota kannatlikult vastuseid · Julgusta lapsi mõtlema selle üle, mida nad tahavad öelda või teha · Peegelda lapse mõtteid · Lahenduse ettenäitamise asemel küsi, mida oleks kasulik järgmisena teha, et lahendusele lähemale liikuda 18 · Kui ülesanne on tegija jaoks liiga keeruline ja nõuab rohkem aega, siis aita seada tegeuvse prioriteete ning eristada olulisi ideid ebaolulisest · Õpeta last nägema tuttavaid situatsioone või sündmusi uutes olukordades · Näita, et inimesed võivad mõelda erinevalt aita lapsel eristada enda mõtteid teiste omadest (Sepp 2010: 29-30) Kuidas motiveerida andekat last
muigega panna täiskasvanu kisama ja karjuma. Kurb, aga indigolaste tähelepanuvajadus on pöörane. 23 Cathu Patterson on ühe komitee liige, kes uurib alternatiivseid meetodeid ning tegeleb õpilaste toetamise organiseerimisega. Ta kinnitab, et nende programm ei ole enam osa vanast süsteemist, kelle arvates need lapsed, kes tunnis vaikselt ei istu, on imelikud, ebanormaalsed või lohakad, ning nende jaoks on ainus alternatiiv kojusaatmine või eriprogramm(lk 89). Õppeplaanid näiteks on välja töötatud nii, et see arvestaks iga õpilase individuaalsust tema vajadusi, teadmiste astet ja vilumusi. Töösse lülitatakse kõikvõimalikke teemasid ja kasutame erinevaid meetodei, .korraldatakse grupitööd, rakendatakse enesehindamist, koostatakse kirjanduslikke ülevaateid jne.
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
Oluline on järjekindlus. Ning laps peaks aitama kaasa koristamisele, kui on midagi laiali ajanud vms. Tuleks meeles pidada, et vale või halb saab olla ainult lapse käitumine mitte aga laps ise. Tuleks selgitada välja, miks laps tegi nii mitte tembeldada teda ,,pahaks poisiks/tüdrukuks". Suuri karistusi ei tohiks rakendada. Nagu juba juttu oli, tuleb lapsele alati ja kõikjal pakkuda vastuvõetavat tegevust. Ei saa eeldada, et väikelaps istub vaikselt ja ei tee midagi. Kuid kui on aeg mänguplatsilt või lastesõimest ära minna, tuleb olla konkreetne. Minge siis, kui lubasite, ei maksa venitada ja veel viis või kümme minutit lisaaega anda. Viige laps sõbralikult kokkulepitud ajal minema, kui ta aga vastu hakkab, võtke ta sülle. Isetegevus on väga tähtis. Lapsele peab õpetama, kuidas mõningaid asju ise teha, küll teie juhendamisel, kuid ilma teie otsese osavõtuta. Lapsevanemana on kohustus oma
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
- Esmased materiaalsed eluvajadused - Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega - Mõttevabadus Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika) 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik Vabriku direktor Emil Molt (1876-1936) R. Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele 1919 waldorfkoolide algus Mõiste 'eurütmia' nähtav muusika, instrumentideks käed ja tehakse eri rütme nendega Steiner-pedagoogika ehk Waldorfpedagoogika Põhiidee: lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt lapse arengustaadiumidele Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist, vaimset ja hingelist olendit Esmatähelepanu on tervikliku isiksuse kujundamisel, keskendutakse võimete arendamisele
1. Tähelepanu püüdmine: Märka mind!. Näiteks hüüdmine kõva häälega vahele. Sekkumise võimalused: (1) Ignoreerimine + positiivne tagasiside; (2) oskuste õpetamine, suhtlemisoskus; (3) seada laps silmitsi verbaalselt ja anda valikuvõimalusi. 2. Võimu otsimine: Sunni mind! Pane mind tegema!. Sellisel juhul tuleks (1) õhutada koostööd näiteks: ma ei saa sind sundida kirjutama kodutööd, aga mul oleks hea meel kui sa seda teeks, mul oleks su abi tarvis ja me võiks koostööd teha või midagi sellist (2) õpetada prosotsiaalseid oskusi (3) kas võib olla, et sa tahad näidata, et sind keegi tegelikult ei saagi peatada, et sina tahad olla boss ja juhtida, et sa sellepärast ei tee seda mis vaja või midagi sellist. Hüperaktiivsus 17.oktoober 2011 Diagnoosi paneb psühhiaater
teadmisi päikese kohta päikeselt eneselt. Ärge seadke asja asemele selle pilti, kui asja nitamine pole just võimatu. Pole nii tähtis lapsele teadmisi pakkuda, kui äratada temas huvi teaduse vastu ja lasta omandada meetodeid nende õppimiseks, kui huvi on juba küllalal arenenud. See on kindlasti iga hea kasvatuse fundametaalne põhimõte. Pidage alati silmas ja lõpetage kõik, mis mis võib minna igavaks; sest nii tähtis pole see sugugi, et laps midagi õpiks, vaid palju enam, et ta ei teeks midagi vastikusega. Oleme juhuslikult saanud mõne kogemuse, siis sooviksin ma, et peaksime leiutama abinõu, millega seda tõestada. Parem olgu meie instrumendid mitte nii täiuslikud ja täpsed, aga seevastu meie ideed sellest mis nad peavad olema, niisama ka nende mõjust, oleksid selgemad ja täpsemad. Mida tundlikumad on meie tööriistad, seda vähem väljaarenenuks jäävad meie meeled. Kui
halvasti, vinguvad, ajavad toa sassi, lähevad endast välja ja vaidlevad vastu. Sellest, kuidas vanemad taolisele käitumisele reageerivad, sõltub, kas lapse probleemne käitumine kaob või läheb hoopis aja jooksul hullemaks. 1.6.3 Positiivse käitumise mittemärkamise lõks Sellisel juhul kaldub vanem head käitumist pidama iseenesest mõistetavaks ega pane seda lihtsalt tähele. Seega ignoreerib head käitumist, ei tunnusta selle eest ning laseb lapsel lihtsalt vaikselt omaette olla, arvates, et see ei väärigi tähelepanu. Selle tulemusena kaldub positiivne käitumine, mis ju eriti ära ei tasu, tulevikus lihtsalt vähenema. Suureneb aga negatiivne käitumine, millele järgneb alati tähelepanu. 1.6.4 ,,Ta ongi selline võimatu laps" lõks Sellisel juhul on vanemal hoiak, et laps on juba sünnist saati raske loomuga ehk viga on temas ja temaga peabki karmimalt käituma. Samas ei märka ega teadvusta sellesse lõksu jäänud vanemad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
