Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lastekirjanduse jagunemine vanuseastmete järgi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lastekirjanduse, vanemaga, laused, lühikesed, selged, turvatunne, paula, väljendid, kuulamine, paeks, suhtumist, tekstile, proportsioonides, värvides, tekiks, punamütsike, raamatutel, zanrid, situatsioonikoomika, tundmine, liiklus, hommikut, jaanus.................. 61 KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 64 SUMMARY................................................................................................................ 67 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 69 LISA 1. Algupärase- ja tõlkeilukirjanduse vahekord ................................................. 73 LISA 2. Algupärase lastekirjanduse statistikat ........................................................... 74 2 SISSEJUHATUS Käesolev töö teeb katse vaadelda suundumusi eesti lastekirjanduses 21. sajandil. Keskse autorina uurin Heiki Vilepit, tema tulekut eesti lastekirjandusse ja ta loomingu eripära. Heiki Vilepi valisin bakalaureusetöö objektiks tema loomingus avalduvate
Kuningas Arturi lood – inglise „Kalevala“ – soome „Karutapja“ - läti Müüdi ja muinasjutu erinevused. Müüt: tõsilugu, värssides, kindel aeg ja koht, vastandite seadus, nimed konkreetsed. Muinasjutt: välja mõeldud, proosateos, kindel aeg ja koht, erinevad seadused, nimed umbmäärased ja vastandite seadus. Missugused raamatud sobivad lastele vanuses 6-18 kuud? Igal pildid üks suur asi: õun, lelu, puu vms – pilt peaks olema väga lihtne, värvid selged, taust kindlasti hele ja ühevärviline. Raamat kui mänguasi. Fotoraamatud. Missugused raamatud sobivad lastele vanuses 1-2 aastat? pildil kujutatud lihtne, lapsesse puutuv tegevus; piltidel vähesel määral põnevaid pisiasju. Lause pikkus võiks olla 3-5 sõna. 80-90% raamatu sõnavarast peaks olema lapsele tuttav leheküljel paar-kolm lauset – mitte rohkem, kui lapsele pildi vaatamiseks aega kulub. Nt: pusleraamatud, loomalood, igapäevaelu, ,,Mina oskan ise”.
ning laudade toomine, retk maailma otsa, võitlused vaenlastega ning Sarviku aheldamine, lõpplahendus. 8. Lasteajakirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal jm. Eesti - Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse “Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit “Eestirahwa Ennemuistsed jutud”(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses 4 soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri “lasteleht” (1901-19409. Lutsu “Kevade” I-III on siiani
Õpetajale lilli üle andma hakates leidsid nad paberist sibulad. Vend Harri lahendas äparduse öeldes õpetajale: „Palun, võtke heaks. Kimp suviseid vitamiine kulub marjaks ära. Peate talveks jõudu koguma. Nende naakmannidega siin ei ole teil kerge.“ Kõik naersid ja kõigi tuju oli hea. Sügishommik. Ühel hommikul nuttis õde enne kooliminekut, ta oli unustanud kirjandi kirjutamata. Harri otsusta kohe, et mõtlevad igaüks mõned laused välja. Tema paneb need paberile ja õde kirjutab koolis nendest kirjandi valmis. Mõeldud tehtud. Kirjandi kätte saanud oli Ingver väga kurb-ta oli saanud kolme. Joonas otsustas igatahes aegsasti mõne loo välja mõelda, et see ei jääks viimase minuti peale, nagu oli juhtunud õega. Talvehommik. Joonase kurk oli haige. Harri oli hommikul vara tema pärast mures ja otsustas venda ravima hakata. Ta tõi talle jääd imemiseks, et külm tapaks pisikud ära
Kas see on vale? Mis on valesti? Kas on valmis? Kas on korras? Õpetaja laiendab rühmas tegevuse ajal kasutatavate fraaside valikut järk-järgult, jälgib, et kõik saaksid pöördumisest või korraldusest aru, vajadusel saadab pöördu- mist liigutustega või näitab ette. Õpetaja ergutab oma tegevust saatvaid fraase kasu- tama ka lapsi, kes üksteise poole pöördudes ja grupi tegevust juhtides meeleldi kor- davad tuntud korraldusi. Rühma töö suunamiseks kasutatavad sõnad ja väljendid on õpetajal soovitatav ühendada estidega, hiljem kordavad lapsed õpetaja esti saatel kinnistunud fraasi ise. Õpetajal on võimalik enda ja laste iga tegevust saata kindlate sõnade ja lausetega. Need õpetaja tüüpilised fraasid jäävad lastele kergesti meelde ja leiavad kiiresti kasu- tust esimestes reaalsetes keeleoskust nõudvates situatsioonides. Kui õpetaja kasutab fraasi Pane silmad kinni!, on kindel, et laps taipab selle tähendust ja leiab võimaluse
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Esindatud kõik aastaajad.Tundis enda seotust sügisega(eriti hilissügis). Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. "Sügis" , "Lumehelbeke" ,"Talvine tihane" , "Külm" "Tulen, tulen" (kevad) Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. "Sa tulid" , "Mu viimane laul" , "Üks suu"(pühendatud emale) Tema isamaalüürika - on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule).Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika.
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
Ettevaatliku käega komponeeritud, et ei torkaks liiga silma. 1967 Tolmust ja värvidest - Teine kogu toob "täismängu". Sidalab mõlemat poolust. Pigem loitsiv-laululine pool domineeriv. Suures osas ka ikkagi senisele luuletraditsioonile lähedal ja selgemalt kui Rummo lumevalguse raamat. Tasakaalupunktina: klassika vs modernsus. Võrreldes Rummoga, on siin rohkem tasakaaluotsinguid, värsivormis tasakaalusaavutamist. Sisekaemust. Hämaram, asjad ei ole selged, kõik on kerges udus, samalaadne efekt, mis Masingu puhul rolli mängib. Luuletused on sellised, et 7 hakatakse rahvuspoliitilises võtmes tõlgendama. Kaplinski hakkab selle tõlgendusega sõdima. Tõlgenduse ümbertõlgendamse katset ka Rummol, aga mitte nii kujukal moel. Ei ole Eesti allegooriat. Tegemist pole väikerahva alistamisest, vaid reetmisest.
Näiteks ,,Rändaja" (räägib vaesest ja üksikust rändajast), ,,Laulikutele" vastandamine; nii palju ilu kui ka nii palju valu. ,,Ärge küsige mult luuletusi" retooriline pöördumine. Ta pöördub ka Noor-Eesti poole, et nemad tema luulet ei avaldaks. ,, Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan" retooriline küsimus. ,,Helin" allegooria. ,,Oleksin ma luuletaja" (9.juuni 1986). Armastusluule Mahult kõige väiksem osa. Enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja ünne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastusluulet ka emast. Näiteks ,, Sa tulid", ,,Üks suu". Veel on kirjutanud ,,Ei usus ilust", ,,Üle vee" (hästi palju kordusi), ,,Sa tulid nagu päikene" võrdlus. ,,Emale" üks pikemaid Liivi luuletusi. Isamaaluule
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Kõige väärtuslikum osa isamaa luulest sündis Liiv haigusaastatel, millest suure hulga ise ka haigushoogude ajal põletas."Mitte igaühele", "Mina ei tea", "Must lagi": Must lagi on meie toal ja meie ajal ka. tuleb välja ühiskonna kriitika, "Ma lillesideme võtaks" 1895 Eestimaa on lagunenud. Tahab Eestimaa ühtseks siduda, "Eile ma nägin Eestimaad" Eesti oli tema silmis hale ja nägi näotu välja. Ka tolleaegne vaimuelu hääbuv. Kordusmotiiv. ,,Ruja" repertuaaris olnud. Armastusluule: lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja musikaalne rütm. kurva alatooniga, ilus, siiras. Selles kajastuvad kibestumus, lootuse kadumine, armastuse võimatus tema jaoks, kahetsus ja paratamatus. Sisse on põimitud ka lahkumised. Palju on võrdlusi loodusega. Inspiratsiooniallikaks Liisa Golding. "Üks suu" emast. Lihtsast sõnastusest tuleb selgelt välja Liivi ja tema ema suhe. Juhan Liiv kordab palju: "Sa tulid" (1896 1.ja 2. salm, 1904 3.ja 4
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on asjad niimoodi, et on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont. See on siis kesksete joonte grupp, mis annab isiksusele eripära, aitab teda paremini mõista ja iseloomustada. Need on need jooned, mis on tugevamini ja selgemini väljakujunenud, ja tihti on ka omavahel seotud. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned ja need võivad olla olemas, aga need ei ole piisavalt selged ja tugevad, et kasutada seda isiksuse iselooustamiseks. Need ei ole väga püsivad (tulevad, kaovad). See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. Seda laadi käsitlusi ongi hakatud nimetama isiksusejoonte teooriateks. 2) Raimond Cattell võttis järgmise etapi isiksusepsühholoogia arengus. Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
2.parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. - avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju, viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine. Puhkepotentsiaal 70 mV. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke ning neuronite jätketest moodustuvad juhteteed. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas. Akson on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. Akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptiliste terminaalide suunas. Närviimpulss kujutab endast suure kiirusega piki närvikiudusid edastatavat aktsioonipotentsiaalide lainet
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
.....................................................................................41 KÕRGHOONE.........................................................................................45 LENNUK..................................................................................................52 LIHTSAD ARITMEETILISED TEHTED..............................................53 LIIGITAMINE..........................................................................................54 LÕPETAMATA LAUSED......................................................................58 PEALE PANGAST VÄLJUMIST...........................................................59 POLAARÖÖ............................................................................................62 PÄÄSTMINE............................................................................................66 RUUDUD.................................................................................................70
................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
esitamine on seotud kristliku mõtteviisiga – jumal on maa looja, mh Liivimaa on jumala loodud, loodud kristlaste maaks. Liivimaa kroonikast saavad alguse kohalikud lood, st seal mainitakse ja räägitakse pikemalt Tartust, Viljandist, Otepääst – nende linnade lugudele pannakse kroonikas algus. Kroonikas mainitakse ka külasid või veel väiksemaid kohti. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Keskne tegelane on piiskop. Kroonikas puudutatud ajastu on tänapäevakultuuri, massikultuuri aines, nt Metsatöll. Henrik lähtub katoliiklikust mõtteviisist. Kroonika on kirjutatud ladina keeles. Kroonikad edastavad andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma “Liivimaa kroonikas” eestlaste alistamisest ja ristimisest 13
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
annaabi.ee 
