varbad ei lase kaamelil pehme liiva sisse vajuda. Paks karv kaitseb teda öösel külma ja päevalpalavuse eest. Pikk kõverdunud kael võimaldab haarata söödavaid taimi. Pikad tihedad ripsmed kaitsevad silmi kõrvetava päikese või jäise pakase eest. Liivatormi ajal laskub kaamel nahksetele põlvemõhnadele, tõmbab kõrvad peadligi, suleb silmad ja suu ning peaaegu täielikult ninasõõrmed. Nii ei satu tema hingamisteedesse liiva ega tolmu. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). Kaamel sobib kõrbeeluks paremini kui enamik maailma loomi. Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett. (http://et
Kõigest 300km Teraline muster Muutub iga minuti tagant Päikese nähtavad tunnused pärinevad fotosfäärist Fraunhoferi jooned Teised nähtused Päikese atmosfääris Atmosfäär on aktiivne paik Kujundid on alatises muutumises Energiapurse Vesiniku valgus Kasutasime kirjandust: Vikipeedia Brian Jones ,,Kosmose uurimine" Rein Veskimäe -"Universum" Dorling Kindersley -"Illustreeritud lasteentsüklopeedia" Raivo Heina blogi Ja palju muud TÄNAME KUULAMAST
teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. 3 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 2 Mis on astronoomia?................................................................................... 3 Kasutatud kirjandus http://www.fyysika.ee/ninatargad/amet http://et.wikipedia.org/wiki/Astronoomia Jane Elliot ja Colin King ,,Lasteentsüklopeedia" lk. 7 Magalhaesi pilved Kui Fernao de Magalhaesi ellüjäänud meremehed 1522.aasta sügisel eurooplaste esimeselt ümbermaailmareisilt tagasi jõudsid, oli neil palju rääkida lõunamaade ja merede imedest. Uudiste seas oli ka lugu kahest lõunataeva pilvest ,mis erinevalt tavalistest pilvedest paistsid ainult öösel ja ei muutnud oma asukohta tähistaeva suhtes. Ekspeditsiooni auks said nad nimeks Suur ja Väike Magalhaesi Pilv.
Michelangelo õpib skulptor Bertoldo di Giovanni juures. Valmivad varajasimad säilinud tööd: vaid mõne millimeetri kõrgune reljeef, Donatello eeskujul loodud ,,Madonna trepi juures" ja Nicola Pisano järgi tehtud ,,Kentauride lahing".(50 klassikut MAALID Rolf H. Johannsen lk 67) Tema marmorist loodud "Taavet" on renessansiskulptuuri eredamaid näiteid. Inimesed imetelesid kujusse jäädvustatud nooruslikku jõudu ja ilu ning realistlikku kujutamislaadi. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia Dorling Kindersley lk 474) Ta alustas loomingulist tegevust oma kodulinnas Firenzes. 1505. aastal siirdus Michelangelo paavst Julius II kutsel Rooma. Ta sai paavstidelt ja nende perekonnaliikmeilt ulatuslikke tellimusi skulptuuri, maali ja arhitektuuri alal. Ta kattis Sixtuse kabeli lae maalinguga, mille keskseks süzeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid
redutseerijana ning oksüdeerub. Põlemisele iseloomulik reaktsiooon: · CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Lõkke kasutamisel vabas õhus peab olema ettevaatlik. Mida rohkem on õhus hapniku, seda paremini lõke põleb. Lõke võib levima hakata, tekitades nõnda suurt kahju. Lõke tuleb rajada kindlale asemele, tuulevaiksesse paika ja seda valvata. Kasutatud materjalid: · http://en.wikipedia.org/wiki/Fire 1.12.2008 · D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5lemine 1.12.2008 · http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5ke 1.12.2008
(http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm Kaameleid on kahte liiki - üksküürkaamelid ehk dromedarid (Camelus dromedarius) ja Kaksküürkaamelid ehk baktrianid (Camelus bactrianus). Üksküürkaamelid elavad ainult kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Tema eellaste kohta ei ole midagi teada. Enamik maailma 14 miljonist kaamelist on üksküürkaamelid. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Avita, 2000, lk.201). Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Kesk-, Sise- ja Väike-Aasias ning Hiinas, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Et nendevahelist erinevust meelde jätta, võib võrrelda nimede algustähti, sest Dromedar meenutab oma algus tähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Üliharuldast ulukkaamelit (Camelus bactrianus ferus, maailma Punases Raamatus) kirjeldas esimesena 1883.a. N.Przevalski
püsimällu, kus toimub info pikaajaline säilitamine Uni · Ärkveloleku ja une rütmi reguleerib retikulaarformatsioon. Arvatakse, et une ajal aju korrastab, analüüsib varasemaid kogemusi ja salvestab ärkvelolekul saadud info. · Aju funktsioneerib une ajal väga aktiivselt. Unel on kaks faasi: ortouni ja parauni · Paraune faase on öö jooksul 4-5 igaüks kestvusega 10-15 minutit. Kasutatud kirjandus · Illustreeritud lasteentsüklopeedia · http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4rvis%C3%BCsteem · http://www.georgiapainphysicians.com/downloads/m2_slides/ · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/narvisustee m_liisaojakoiv.htm · http://raud.ut.ee/~rraid/index/Inimese_A&F/N%E4rvis %FCsteem(InAnF%FCs).doc · http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/3teated/image s/narvivork.jpg
inimese eluruumidesse. Reeglina ründab skorpion inimest vaid enesekaitseks, kuid pahatihti olukorras, kus inimene seda oodatagi ei oska. Salvamine tekitab tugevat valu, paistetust ja vahel ka palavikku. Enamasti see siiski surmav ei ole, kuid pole harvad ka juhtumid, kus inimene võib selle tagajärjel surra. Kasutatud kirjandus *** Loomade Elu, 3. köide, Selgrootud III*** *** Eesti Entsüklopeedia 8 köide*** *** Bioloogia põhikoolile III*** *** Illustreeritud lasteentsüklopeedia*** Sisukord Skorpioniliste seltsi kirjeldus 2 Kohastumine kõrbelise kliimaga 2 Skorpionite toitumine 3 Skorpionite paljunemine 4 Skorpioni mürk 4 Skorpion ja inimene 5 Kasutatud allikad 6
mees oli teinud arvutusvea - kasutanud meetrisüsteemi asemel inglise mõõdusüsteemi Alates 1981 on MacGyveri teip igal Nasa mehitatud kosmoselennul varuks - kohe mitu rulli (Apollo 13 õnnetusjuhtumi tõttu) Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kosmoselend https://en.wikipedia.org/wiki/Spaceflight http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/inimene-kosmoses “Kosmosetehnika”- Tim Furniss “Reis kosmosesse”- Mike Goldsmith “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”- Dorling Kindersley https://www.nasa.gov/topics/journeytomars/index.html http://www.mars-one.com/mission Täname
· Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Sündimus on viimastel aastatel püsinud sama. · Milline on viimase viie aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Poisse on sündinud veidi rohkem kui tüdrukuid. · Millises demograafilises etapis on selle riigi rahvastik? Itaalia on kaasaegse rahvastiku tüübiga riik. Kasutatud kirjandus Raamatud: Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia", 1997 Avita ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 178-179 Interneti leheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/italy/index_et.htm http://rainl.weebly.com/rahvastiku-sooline-vanuseline-koosseis.html http://rainl.weebly.com/rahvaarvu-kasv.html
tapeeti 4. Paberit kasutatakse infovahetuses sellele saab nii kirjutada kui ka trükkida. 5. Paberit kasutatakse vedelike pühkimiseks nii tööstuses kui kodudes jne... Kasutatud materjalid: · Ajaloo õpik V klassile lk:101103 · Eesti keele õpik V klassile lk:7375 · ,,Eesti Entsüklopeedia" 7 köide lk:133134 · ,,Õpilase estsüklopeedia" lk:115 · ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" lk:413 · http://www.taaratark.ee/? structure=005001&content=63 · http://images.google.com/images? q=paber&ndsp=20&um=1&hl=et&rls=com.microsoft:e t:IEAddress&start=0&sa=N NB! Ära raiska metsa ehk paberit!!!
Meditsiinis tarvitatakse villimardikaliste kantaridiini sisaldavat hemolümfi. Kahjurid Osa mardikaid kahjustab taimi otseselt, teised aga kaudselt, siirutades näiteks taimehaigusi. Üks tuntumaid näiteid on suur maltsaürask. Nii tema valmikud kui vastsed närivad elavate puude koore alla käikusid ning kannavad edasi jalaka seenhaiguse spoore. See haigus on hävitanud viimase poole sajandi jooksul suure osa Euroopa jalakatest. Kasutatud kirjandus Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 353 Looduse entsüklopeedia lk 172-173 Eesti Entsüklopeedia 6 lk 174 Kristjan Otti
MEDITSIIN Meditsiiniks nimetatakse inimese haiguse teaduslikku uurimist. Meditsiin uurib igasuguste haiguste põhjusi, ennetamist, diagnoosimist ja ravimist. Kreeka arsti Hippokratest nimetatakse sageli ka arstiteaduse isaks. Ta uuris patsiente ja tegi märkmeid nende haiguste sümptomite kohta. Ta andis haigetele ka ravimeid, näiteks pajukooreteed. Palju aega hiljem eraldati samast pajukoorest tuntud palavikuvastane ravim aspiriin. Kuid teaduslikult ei suudetud haigusi ravida seni, kuni puudus ettekujutus sellest, mismoodi organism töötab. KEHA MÕISTMINE 16. sajandi Belgia anatoom Andreas Vesalius oli esimene, kes näitas, kus asetsevad kehas luud, lihased, veresooned ja siseelundid. Siis avastas Inglise arst William Harvey (1578-1657), et verd pumpab kehas ringi süda. Ja kui 19. sajandi teadlased näitasid, et haigusi võivad põhjustada mikroobid (mikroskoopilised organismid, näiteks bakterid), sai meditsiinist kaasaegses mõistes teadus....
Peterburi - 4 437 000 inimest Novosibirsk - 1 442 000 inimest Kõrgeimad mäed: Elbrus - 5642 m Dõhtau - 5203 m Shara - 5201 m Pikimad jõed: Ob - 5410 m Amuur - 4416 m Leena - 4300 m Venemaa impordib: Masinaid Toiduaineid Keemiatooteid Tekstiili ja nahka Metalle Venemaa ekspordib: Naftat Maagaasi Maake ja metalle Keemiatooteid Ehituspuitu Kasutatud kirjandus: 1) Axis Geograafia entsüklopeedia 2) Illustreeritud lasteentsüklopeedia 3) http://www.grammarstation.com/flagquiz/russia.gif 4) http://www.grida.no/db/maps/collection/eastern/russia.jpg
Immuunsüsteem Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtm...
Kumerläätsed koondavad valguskiiri. Fookuse, kus kaugel asuvalt esmelt saabuvad valguskiired koonduvad, tekkib eseme kujutis ja seda võib näha ekraanil. Kiirete käik läätsedes: -optilist kekskpunkti läbivad kiired ei murdu - fookust läbivad valguskiired on pärast murdumist läätses optilise peateljega paralleelsed kiired murduvad läbi fookuse. Kasutatud kirjandus Dorling Kindersley ,,Illustreeritu lasteentsüklopeedia" Eesti entsüklopeedikirjastus Indrek Peil ,,Füüsika x klassile" Koolibri Füüsika raudvara keskkoolile Pildid - http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/fuusika_kordamine_sigridsibul.htm
Keskaegses ühiskonnas oli kesksel kohal usk Jumalasse ja kirik oli inimeste elu juhiks. Klooster oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. La...
milles tekib valgussähvatus, kui neutriino seda läbib. 4 Pildid: Hubble Teleskoop Gammakiirte teleskoop 5 Röntgenkiirte teleskoop Ultraviolettkiirte teleskoop Radarteleskoop(üleval) ja raadioteleskoop(all) 6 Kasutatud kirjandus ja materjal: ,,Eneke 4" Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" http://et.wikipedia.org 7
paradiisi. Kokkuvõte . Isiklikust vaatepunktist leian, et oma tõenäoliselt ainukest elu ei tasu raisata vabatahtlikule kitsikusele ja raskusele, kuid arvestades tolleaegseid arusaamu elust, oli klooster turvaline ja end ära tasuv koht, kus olla. Kasutatud kirjandus H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Tallinn Valgus, 1982 Lk, 36-43. Mait Kõiv, Mati Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur'' II osa John Bowkler ,,Maailma usundid'' Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia'' http://et.wikipedia.org/wiki/Munklus TÄNAN KUULAMAST!
Tallinna 32. Keskkool Referaat Mihhail Gorbatsov Koostas: Karmen Jüristo 9b Juhendas: Marek Männik 2009 Mihhail Gorbatsov Mihhail Sergejevits Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Ta algatas reforme ja muutis poliitika läänemaailmale avatuks. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider. Praegune Venemaa president Medvedev on öelnud, et Gorbatsov on mõjutanud maailma ajalugu. Gorbatsov osaleb tänaseni riigi avalikus elus. Elulugu Mihhail Gorbatsov sündis 2.märtsil 1931.a...
Kokkuvõte Oli huvitav uurida ja teada saada, et seos Vana-Kreeka ja tänapäeva ajaloo vahel on säilinud. Siiani on püütud säilitada olümpiaprintsiipi. Tore on teada, et Antiik-Kreeka olümpiavõitjad olid oma aja sangarid ja tegid oma kodukoha kuulsaks.Samuti on meeldiv tõdeda, et mängude ajaks kuulutati püha rahu. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikolümpiamängud Kindersley,D. Illustreeritud lasteentsüklopeedia Rmt. Kõiv,M. Vanaaeg 2, ajalooõpik 6. klassile Rmt. Palamets,H. Vanaaja kultuurist ja olustikust Rmt. http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2009-03-18.1704326702/file/image_large pilt nr.1 http://media-2.web.britannica.com/eb-media/11/85211-004-8D0293FF.jpg pilt nr.2 6
On esinenud ka marutaudi. Orav Ladina k. Sciurus vulgaris Vene k.belka Inglise k.squirrel Prantsuse k. ébréché Hispaania k.ardilla Itaalia k.scoiattola Soome k.orava Rootsi k.ekorre Esperanto k.scuiro Kasutatud materjalid: · Tiit Randla ,,Jahimehe käsiraamat" lk:244246 · ,,Eesti Entsüklopeedia" 7 köide lk:82 · ,,Loomade elu" 7 köide ,,Imetajad" lk:149150 · Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" lk:139 · ,,Tea lasteja noorteentsüklopeedia" 2 köide lk:353 · Niko Tinbergen ,,Loomade käitumine" lk:144145 · ,,Eesti elusloodus" lk:274275 · ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk:77 · Fred Jüssi, Reet Rea ,,Räägi mulle rebasest" lk:2627 · ,,Bioloogia õpik põhikoolile" lk:158 · bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SCIVUL.htm · bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SCIVUL2.htm · www.annaabi.com · picasaweb.google.com/luckystare/Orav/photo#51446627100 47831938
Lihtinimesed töötasid igal aastal mitu päeva valitseja heaks, istutasid taimi, võitlesid lahingutes või ehitasid sildu ja teid. Teedevõrk ühendas tervet impeeriumi, mägedes jooksid üle kuristike köitest sillad. Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud. Teedevõrgu peamised kasutajad olid kuninglikud sõnumiviijad chasquid ja kaupmehed, kes kasutasid koormaloomadena laamasid. *Õpilase entsüklopeedia * D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia Igapäevaelu Enamik inkade riigi 12 miljonist elanikust olid talupojad. Enamik perekondi elas savitellistest ehitatud majades. Tegeleti käsitsi villase ning puuvillase kanga tegemisega, valmistati savianumaid, Linnade ja teede kaitsekas ehitati kivist müüre. Talupoegadel olid kindlad kohustused. Nad pidid ehitama teid ja neid korras hoidma, samuti harima nii valitseja, templite kui ka omaenda maatükke. Samas jagati riigi viljasalvest toetust vaestele ja haigetele.
2. Huang He- 4845 km 3. Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: Shanghai- 7 860 000 inimest 2. Peking- 7 000 000 inimest 1. 3. Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina impordib: Masinaid Veondusseadmeid Metallurgiatooteid Tööstusseadmeid Keemiatööstustooteid Toiduaineid Hiina ekspordib: Masinaid Naftat Tekstiilitooteid Toiduaineid Kasutatud kirjandus: 1. AXIS Geograafia entsüklopeedia 2. Illustreeritud lasteentsüklopeedia 3. Atlas 4. http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/hiina.htm 5. http://home.wangjianshuo.com/archives/2003/04/24/screen-china.national.flag.jpg
MAIADE MÄLESTISED Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. KASUTATUD KIRJANDUS *Õpilase entsüklopeedia * D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" *www.photoseek.com/ mexico.html Maiad Maiad elasid tänapäeva Lõuna-Mehhiko ja Guatemala aladel. Tänapäevalgi elavad nad valdavalt Jukatani poolsaarel ja on võrreldes kaasaja inimestega silmnähtavalt lühemad. Nad rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu siis, kui Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Nende tippajaks peetakse 250-900 a pKr
Sigivad nad pungumise või sugulisel teel. Ainuõõsseid on kahte liiki: kinnitunud polüüp ja ujuv meduus. Meduusid, meriroosid ja korallid kuuluvad koos ühte üksusesse, mille nimetus on ainuõõssed, sest neil kõigil on pehme keha ja nad püüavad saaki kombitsatega. 6 Kasutatud kirjandus 1. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolike II" AVITA 2002 2. Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" AVITA 1997 3. Leslie Colvin ja Emma Speare ,,Laste loodusentsüklopeedia" Koolibri 1996 4. Steve Pollock, Belitha Press ,,Loomade elu" Koolibri 1994 7 Lisa 1. Joonis 1. Korallid Joonis 2. Korallide kooslus Joonis 3. Koralli sugupuu Joonis 4. Hüdra Joonis 5. Meduusid Joonis 6. Meriroos 8
Ta maeti marmorist sarkofaagis, millele oli kirjutatud: "Ille hic est Raffael, timuit quo sospite vinci, rerum magna parens et moriente mori." See tähendab, et : "Siin lebab kuulus Raffael, keda Loodus ise kartis end ületavat, kuni ta elas, ja kui ta suri, kartis ennastki surevat." Tema haud asub Roomas Santa Maria Rotonda kirikus, mis rajati Panteonina juba Vana-Rooma keisri Hadrianuse ajal. Sinna matmist palus Raffael ise oma testamendiga. Kasutatud kirjandus ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" D. Kindersley ,,Kuldses udus külmetavad jumalad" Lazlõ Passuth ,,Renaissance aja suurmeistrid" A. Jansen http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Santi/sisu.html
valmistamine. Ma loodan, et selliseid uurimistöid tuleb mul sellel aastal veel ette. Sain teada, et sündinud sinivaal on sama suur kui täiskasvanud jõehobu ja ta kaalub kuni 3 tonni.Ma ei teadnud, et emane sinivaal on pikem kui isane sinivaal. Veel sain teada, et süüakse sinivaala liha. 7 Kasutatud kirjandus: "Looduse entsüklopeeida" D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" D. Kindersley http://et.wikipedia.org/wiki/Sinivaal 8
Pole teist kelle järgi oleks nimetatud nii palju külasid,linnu,tänavaid ja väljakuid.Pole ka kedagi teist kelle töid ja kõnesi oleks tõlgitud nii paljudesse keeltesse. Nüüd on aga see aeg möödas.Samamoodi nagu kunagi Leninit ülistati tehakse teda nüüd maha. Minu arust oli Lenin üks väga halb inimene kuna tema tahte pärast valitseda Maailma tapeti väga palju süütuid inimesi. Kasutatud kirjandus : 1. Dorling Kindersley, 1991, Illustreeritud lasteentsüklopeedia, Suurbritannia, Avita 2. Aksel Kivisikk,1993,Meteoorid Poliitikas,Viljandi,Kiir 3. Einar Vära,Tõnu Tannberg,Ago Pajur,2004,Lähiajalugu I osa, Eesti ,Avita 4. Vladimir Lenin,http://et.wikipedia.org/wiki/Lenin, 28.12.2006 5. U.Kiil, Aasta 1918 Vene revolutsioonide aasta, www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/aasta_1917.html , 01.01.2007 6. Jaanus Kulli,Uudiseid Uljanovskist,http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/45/Areen/r12.html, 07.01.2007
ning sain teada, väga palju põnevat pinnavormide kohta. Referaati illustreerisin piltidega. Allikad 13 · http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juk u/pinnam/pvormid.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Pinnavorm · http://et.wikipedia.org/wiki/Rannik · Pildid: http://www.google.ee · Dorling Kindersley , ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia", aasta 2000 14
keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Gravitatsiooniseadus: Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga , mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. 9 Kasutatud kirjandus: 1. D.Kidersley.Illustreeritud lasteentsüklopeedia. lk 116, 195, 463, 542. 2. Internetiportaal http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton 3. Internetiportaal http://www.hot.ee/mecamoka/viies.html 10
Looduslike kasvukohtade hävimise tõttu on umbes 25 000 taimeliiki väljasuremisohus. Et need taimed, mis veel alles on püsiksid, siis peaksime meie neid hoidma ja kaitsema. Sest taimed on ühed väga tähtsad liikmed ökosüsteemis. Ja, kui me ise tahame ka kaua elada siis tuleb ka taimi kaitsta. Kasutatud kirjandus 13. Are Kont, Jussi Jauhiainen. 2003, loodus- ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa. Avita, Tallinn 14. Dorling Kindersley. 1991, Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Dorling Kindersley, London 15. LeslieColvin, Emma Speare. 1992, laste looduseentsüklopeedia. Usborne Publishing Ltd, London
Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki. Brasiilia savannides, leidub aga raua-, alumiiniumi- ja mangaanimaake. Nagu mujalgi maailmas kasutusel olevate maavaraleiukohtade juurde on ka siin tekkinud maardlate ümbrusesse linnu. Ka rannikualadele suuremate sadamate lähedusse tekivad linnad. Kuigi savannialadel paiknevatest riikide rahvastikust elab praegu suurem osa maal, suureneb pidevalt linnaelanike arv. KASUTATUD KIRJANDUS: Savannide loomad Illustreeritud faktivaramu Illustreeritud lasteentsüklopeedia" Loodus- ja inimgeograafia õpik põhikoolile III osa Miksike.ee Annaabi.com Google.com otsing
mistõttu ta on maailma rikkaim naine. Aprillis 1993 hakkas ta vabatahtlikult maksma tulumaksu ja kapitalitulu maksu oma sissetulekutelt, mis moodustuvad põhiliselt aktsiaportfellist ja on väärt umbes 45 miljardit naelsterlingit. Riigivisiit Eestisse 19.20. oktoobril 2006 tegi kuninganna Elizabeth II riigivisiidi Eestisse. KASUTATUD KIRJANDUS *Õpilase entsüklopeedia *AXIS Geograafia entsüklopeedia *D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" 6
1. definitsioonid Aimekirjandus – ehk populaarteaduslik kirjandus, on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. lasteentsüklopeedia - lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus - kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriselt. narratiiv - ehk lugu, jutustus toimuvast, sündmuste esitamine ajalises järgnevuses kas suuliselt või kirjalikult.
vaheliste suhete arendamisse vastastikuse austuse ja üksteiselt õppimise vaimus. Suursaadik Jaakko Kalela. 9 Kasutadus kirjandus: http://www.vm.ee/est/kat_461/4173.html http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_lipp http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_vapp http://www.vm.ee/est/kat_461/4174.html http://www.finland.ee/public/default.aspx?nodeid=40615&contentlan=13&culture=et-EE Tea noorte ja lasteentsüklopeedia 10
F h = * N - Elastsusjõud tekib keha deformeerumisel ja püüab esialgset kuju taastada. - Hooke'i seadus kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega: - Keha liikumishulk ehk impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Newtoni_seadused · http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton · Illustreeritud lasteentsüklopeedia lk. 195, 116, 463, 542. · Füüsika X klassile- Indrek Peil (Jõud ja impulss) · http://www.obs.ee/~jaak/loengud/
KASUTATUD ALLIKAD 1. Suurbritannia. 1996. Eesti Entsüklopeedia. 9. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopediakirjastus. 20- 40. 2. United Kingdom. 2005. The Concise Geography Encyclopedia. London: Kingfisher Publications Plc. 94-96. 3. United Kingdom. 2004. The Book of Rule How the World is Governed. London: Dorling Kindersley Limited. 86-95. 4. Suurbritannia. 1984. Eneke Õpilase teatmeteos. Tallinn: Valgus. 341-344. 5. Suurbritannia ajalugu. 2000. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Tallinn: AS Avita, Eesti Entsüklopeediakirjastus. 527-528. 6. Victoria ajastu. 2000 Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Tallinn: AS Avita, Eesti Entsüklopeediakirjastus. 603-604. 7. http://en.wikipedia.org/wiki/United_Kingdom [20.11] 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia [20.11] 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Great_Britain [21.11] 10. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html [2.01] 11. http://en.wikipedia
Kasutatud kirjandus - http://www.hot.ee/meleshko/index.htm - http://www.hot.ee/fyysika/heli.htm - http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCra - http://et.wikipedia.org/wiki/Muusika - http://et.wikipedia.org/wiki/Muusikateadus - http://et.wikipedia.org/wiki/Helivaljus - http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt7/heli.htm - http://www.tahvel.ee/Heli_valjus - Eneke. Valgus, Tallinn, 1982 - Kindersley, D., Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Avita, Suurbritannia, 1991 11 12
hakkama saada, vajatakse parasjagu õnne. Hüljeste aastavahetus on veebruaris- märtsis. Just siis kasvatavad nad jääkoopas oma süsisilmset poega, et asuda juba peagi, kui kosjad möödas, vahepealse puhkuseta uuele aastaringile. 13 Kasutatud kirjandus: ENE 2 lk.80 3 lk 530 10 lk 114-115 TEA Laste- ja Noorteentsüklopeedia 1 lk.133;lk.285 2 lk. 260-261;288, Lasteentsüklopeedia Õpilase Atlas maailmakaart Illustreeritud lasteentsüklopeedia lk.154;lk162 lk.405-406 lk.580-581 lk.636 http://www.nationalgeographic.com http://www.google.ee http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ http://www.funet.fi/pub/sci/bio/life/mammalia/carnivora/otariidae/zalophus/ http://www.naturaltapestries.com/Michaelgallery/Galapagos/pages/1_8_04GAL0289.html 14 15
Austraaliat ja lähedal asuvaid saari. Suurem osa kukkurkärplasi on väikesed hiiretaolised loomad, kes söövad putukaid ja teisi selgrootuid, kuid püüavad mõnikord ka tillukesi sisalikke ja imetajaid. Kukkurkurat on suur kukkurkärplane , kes jahib roomajaid ja imetajaid ning sööb korjuseid, sealhulgas surnud lambaid ja känguruid. Ta pistab kinni kogu saagi koos naha ja luudega. Kasutatud kirjandus Looduse entsüklopeedia lk 236-237 Eesti Entsüklopeedia 5 lk 187 Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 61, 161 http://vana.miksike.ee/referaadid/kukkurloomad.htm Kukkurloomad Sissejuhatus Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus- Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas. Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus
kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid. Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad välja ultrahelisid ning võtavad vastu toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt peegelduvat kaja. Elektriangerjas tekitab aga elektrivoolu, mida kasutab saagi leidmiseks ja halvamiseks. Matamatad (kilpkonnad) lamavad oodates jõepõhjas. Kui nad tunnevad vee liikumist, mida põhjustavad väikesed möödaujuvad kalad, avavad nad lõuad ja imevad saagi suhu. Lasteentsüklopeedia Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, tapiirid, gorillad, orangutangid, ahvid, pärdikud, paviaanid, simpansid, laisikud, puumad, leopardid, jaaguarid jt. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/vihmamets.htm Et Amazonase jões ja selle ümbruses elab palju loomi, leidub seal ka hulgaliselt röövloomi, kes kasutavad ära suure toiduvaru olemasolu. Näiteks elab Amazonases anakonda, kes on üks maailma suurimaid madusid
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allas, A., Einasto, H., Kasesalu, A. jt 2008. TEA Laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn TEA Kirjastus. 2. Backe, H. 1984. Retk füüsikasse. Tallinn. Valgus. 3. Baxter, N. 2001. Tuhat küsimust ja vastust. Tallinn. Sinisukk. 4. Gladkov, K.1977. Aatomi ABC. Tallinn. Valgus. 5. Kabardin, Q. 1990. Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn. Valgus. 6. Kedrov, F. 1975. Irene ja Frederic Joliot-Curie. Tallinn. Valgus. 7. Kindersley, D. 2000. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Tallinn. Avita. 8. Klemm, P. 1976. Elektrimootorist kosmoseraketini. Tallinn. Valgus. 9. Lukki, T. 2000. Füüsika miniteatmik. Tallinn. AS Kirjastus Ilo. 10. Repossi, G. 1984. Elu ja surma küsimus. Ökoloogia illustreeritud ajalugu. Tallinn. Valgus. 10
Häädemeeste Keskkool Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng Füüsika referaat. Häädemeeste 2008 SISUKORD 1.Kosmoloogiline printsiip 2.Suur pauk 3.Suure paugu teooria kronoloogia 4.Antroopsusprintsiip 5.Heisenbergi määramatusprintsiip 6. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes 7.Läbipaistev universum 8.Kasutatud kirjandus Kosmoloogiline printsiip Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletad...
Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk-kõrv. 4. Kasutatud kirjandus 7 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuseriisikas 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Orav 4. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Dorling Kindersley 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%A4nes 7. Õpilase loomaentsüklopeedia. David Burnie 8. Loodusõpetus 6. klassile 2. osa. Sirje Kaljula ja Hendrik Relve 8
Ta oli suurepärane poliitik ning kõnemees. Siiski tegi Hitler palju valesid otsuseid ning oli seetõttu ka üks vihatumaid inimesi, ka oma rahva seas. 9 Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Hitler · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Bundesarchiv_Bild_183-H1216-0500- 002,_Adolf_Hitler.jpg · Õpilase ajalooentsüklopeedia · Dorling Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" 10
Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi. Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga. KASUTATUD KIRJANDUS Illustreeritud lasteentsüklopeedia Õhtumaade muusikalugu I Renessanss (Dorling Kindersley) http://et.wikipedia.org http://www.paideyg.ee Kunstiraamat noortele
2016 3. Merle Bukovec. Millal, kus ja kuidas klaas alguse sai?. Kasutatud allikas: e-ope.ee 4. Rätsepa- ja õmblusateljee Boliree. Allikas: http://boliree.weebly.com/materjalidest.html. Kasutamise kuupäev 25.02.2016 5. Vikipedia.ee 6. Õhtulehe artikkel (Elo Odres, 12. oktoober 2012). Allikas: http://www.ohtuleht.ee/495517/vaata-materjali-on-su-kleit-kuusest-voi-naftast. Kasutamise kuupäev 25.02.2016 7. Õpilase teadusentsüklopeedia. D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia” 12
· Küllastunud lahusest hakkavad lahustunud ioonid välja sadenema, haarates mõnikord kaasa ka vee molekulid. · Nii saadakse kristallvett sisaldavad ained ehk kristallhüdraadid. · CuSO4·5H2O ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vaskvitriol Kasutatud kirjandus 1) Füüsikaline raamat M.Zimler, E.Karelson, T.Vihalemm, Meditsiiniline biokeemia I, Tartu 1996. 321 lk. 2) Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 229 3) Bioloogia õppik gümnaasiumile ja bioloogia konspekt 4) http://www.zone.ee/chemistry/Mg.htm 5) Õpilase entsüklopeedia *Õpilase teadusentsüklopeedia *D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" 6) http://web.zone.ee/gagkeemia/9klass
isotoopide meetodit. Mingi isotoobi hulga ja lagunemiskiiruse ning tema laguproduktide esinemishulga järgi saab hinnata kivistise vanust. (Tokko, 2009) Lisad Lisa 1 (Mammut) Lisa 2 (Plateosaurus) Lisa 3 (Hypsilophodon) Kasutatud kirjandus Internet: Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Mammut. http://et.wikipedia.org/wiki/Mammut [2011, mai 08]. Kirjanduslikud allikad: 1. (Kindersley, D. 1997. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Avita ja Eesti Entsüklopeediakirjastus) 2. (Ross, S. 2010. Jääaeg. Koolibri, Tallinn) 3. ( Tokko, U. 2009. Bioloogia koduõpetaja. Kirjastus Ilo, Tallinn ) 4. ( Cambournac, L. 2006 Dinosaurused ja teised väljasurnud loomad. Sinisukk) 5. ( Walker, S. 2003. Dinosaurused. Koolibri, Tallinn) Lisad: 1. http://www.itsnature.org/rip/dinosaurs/mammoth/ 2. http://gallery.neoseeker.com/RHJ44/floor/649341320 3. http://www.google.ee/imgres?
annaabi.ee 
