Õppekavade võrdlus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja Põhikooli riiklik õppekava Alustades kavade lugemist ja võrdlemist oli esimene koheselt märgatav erinevus see et, Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava aga määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) õppe- ja kasvatustegevuse alused ja üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Ehk Põhikooli lõpetaja, kes saavutab vajalikud tulemused, saab haridustaseme kätte, lasteasutuse lõpetaja saab ainult koolivalmisuse alused kätte, et alustada harisusteed. Põhikooli kooliastmed on jaotatud kolmeks etapideks ja taotlevad pädevused on kirjeldatud iga etapi jaoks, koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on ainult 6-7aastaste last...
Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed kui institutsioon koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe...
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel ka...
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoo...
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal val...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes Õppekavade võrdlus Iseseisev töö Piret Kala Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides. Lasteaia seaduses on üksikasjalikult välja t...
ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, a...
Õigusakt Lasteasutuse liigid Õigusnormi väljendusvorm. Dokument, milles *Lastesõim (kuni 3a); *Lasteaed – (kuni 7a); riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes *Erilasteaed – (kuni 7a hälviklastele) osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Arengukava koostamine Sisekontroll ja enesehindamine Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas. Koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja *Sisekontroll on õppe- ja kasvatustegevuse üle Isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava, teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab Turvalisuse pm – isikuandmete kaitseks, et kaitsta milles määratakse: *Arenduse põhisuund ja nõuete täitmise (nt päeviku täitmise kontroll) neid volitamata töötlemise,...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Mari-Liis Tarto RIIKLIKE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2013 1987.a õppekavast võib arvata, et laste loovusele ei pööratud üldse tähelepanu, sest neid arendati väga varakult kindlaid tegevusi tegema (nt.konstrueerima). Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, millen...
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSEVAATLUS Tallinn 2011 Mina jälgisin lapsevaatluse käigus oma sõbranna äsja 3 aastaseks saanud õde. Vaatlus toimus tema enda kodus, nädalavahetusel umbes kell 16.00, kui laps oli lõunauinakust ärganud. Kodus oli ka lapse vanem õde, kes vaatluse ajal vaatas elutoas telerit (vaatlusesse ei puutunud) ja ema, kes vaatluse ajal lubas oma toimetusi teha (käis vahepeal ka ruumis, kus last vaatlesin). Kuna laps on minusse kiindunud, üritasin vaatluse ajal olla võimalikult neutraalne, s.t. ütlesin, et teen paar minutit koolitööd ja siis hakkame mängima. Palusin lapsel niikaua oodata ja omi tegemisi teha (tegelikult hoidsin tal loomulikult silma peal). Kõigepealt tuli laps minu juurde ja üritas vaadata, mida ma kirjutan. Seejärel ütles ta, et toob oma joonistustarbed ja hakkab samuti joonistama. Laps kadus hetkeks mu vaateväljast ja tuli tag...
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad...
Püüdke hinnata, mil määral on saavutatud tasakaal ja mil määral on see tasakaalust väljas. Samuti, milliseid eeliseid pakub tasakaalu saavutamine, milliseid probleeme tekitab tasakaalu puudumine või ühe osapoole domineerimine. + Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist. Maakonnal on kindel roll ka olümpiaadide, tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ning gümnaasiumi riigieksamite korraldamises. Kõigi õppeasutuste juhid valitakse avaliku konkursi korras. Olenevalt asutusest ja omandisuhtest on konkursi väljakuulutaja ning valikuprotseduur erinevad. Oluliseks koostöövormiks maavalitsustega on kujunenud maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade juhtidest koosneva Hariduskorralduse Nõukoja tegevus, kelle kaudu vahendatakse koolikorralduslikku informatsiooni, samuti on nõukoja liikmed olnud kaasatud ekspertidena hariduskorralduslike otsuste/õigusaktide ettevalmistamisse. ...
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine..................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Margarita Karasjova MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL Referaat Õppejõud: Maia Muldma Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).....................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte..................................
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: Aino Ugaste Tallinn 2016 Mängu vaatlus Kuupäev: 24.11.2016 Kellaaeg: 9.15- 9.50 Vaatlemisisik: Sebastian Vanus: 6 aastat ja 9 kuud Koht: lasteaed Kikas, rühm Linnapojad Teised inimesed: rühma kaaslased Vahendid: sulgpalliraketid,pall, kataloog, raamat, pulk, lego Pärast hommikuringi (kell 9.15) Sebastian võtab sulgpalliraketit ja hakkab mängima teise poisiga sulgpalli. (Liikumismäng, koosmäng) Algusel nad proovivad päriselt mängida sulgpalli, isegi seletavad teine teisele kuidas õigesti seda teha, aga varsti sulgpall hakkab tüütama ja nad mõtlevad välja uue mängu raketitega. Pall on kollase värvi ja poisid kujutavad ette, et see pall on pannkook mida ei tohi maha pillata. (L...
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last...
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vor...
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas – meediakasvatuse osa 1. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et and suudaksid mõista ja tõlgendada meedia sisu. Samuti peavad ka õpetajad ning lapsevanemad koostööd tegema ning nende omavaheline koostöö peab olema tõhus, se...
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.................................................................................
Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Ker...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...........................................................................
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Lastehoiu avamine Uurimistöö Anna Klimovitš Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON 2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS 2.1 Ettevõtte loomine 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist 2.3 Ettevõtte ülalpidamine 2.4 Lastehoiu ruumid 2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige k...
Eelkoolipedagoogika mõisted Valiku valdkonda kuuluvatest mõistetest koostas eelkoolipedagoogika õppejõud MA Jane Rätsep Algharidus (primary education)- üldhariduse esimene aste, lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus ning algteadmised inimesest,loodusest ja ühiskonnast. Tänapäeval arenenud riikides enam ei eristata, kuna kohustuslik on põhiharidus. Alusharidus (early childhood education)- teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Areng (development)- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhitavate faktorite mõjul. Areng on eluaegne protsess, mis algab eostumisest ja jätkub kuni surmani. Areng on muutumine ning arengulised muutused on märgatavad vaid teatud aja möödudes. Inimese arengut iseloomustab peale füüsilise...
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algsta...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4 2.1Elulugu..................................................................................................................4 2.2 Töökäik.................................................................................................................4 2. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED........................................5 3.1 Kultuurse käitumise kasvatamisest......................................................................5 3.2 Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest.................................................6 3.3 Kasvatustööst segarühmalises lasteaias................................................................7 3.4 Laste töö...
Tallinna Ülikool Eva Lootsar (1907-1987) Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1 1. EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4 2.1Elulugu..................................................................................................................4 2.2 Töökäik..........................................................................................
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandam...
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte.....................................................................................................................23 8. Kasutatud kirjandus...
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Er...
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Teks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
