· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused lapsepoolsete ootuste, hirmude, küsimuste ärakuulamiseks.
agressivsed ning nõuda rohkem. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. Vanemal tuleks olla tähelepanelik ja kannatlik. Last tuleks jälgida. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises. Lasteaiast koju jõudes tuleb lapse jaoks varuda aega, mis kuulub ainult lapsele- et tal oleks võimalik muljeid jagada ja tunda vanema lähedust. Kui lapse kohanemine lasteaiaga on sujuv, tunneb laps end turvaliselt ning see omakorda vähendab lapse võimalikku haigestumist. Selleks, et laps kohaneks, on väga oluline lasteaia personali ja kodu vaheline koostöö. Koostöö põhineb vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Tähtis in lasteaia ja pühma tutvustamine vanematele, vanemate kaasamine õppetöösse, aga ka lastevanemate koosolekud, oluliseks peetakse arenguvestlusi, lastevanemate nõustamist ja ühist probleemide lahendamist.
Ekskurioon oli väga tore ja huvitav sellesmõttes, et paljud polnud Tallinna vanalinnas käinud ja mina ise, kes olen praktiliselt terve oma elu linnas veetnud, polnud veel osades kohtades käinud mida me külastasime. Ise tegin väikse ülevaate Toompeal asuvast Pika Hermani tornist. Esitlus polnud küll väga pikk kui tähtsamad punktid ja faktid tõin välja. Pika Hermani torn on mulle juba lapsest saadik tuttav kuna tihtipeale käisime lasteaiaga seda uudistamas ning ükskord käisime isegi kooliga lipu heiskamist vaatamas. Teiste esitlused olid kõik meeldejäävad ning huvitavad, eriti meeldisid mulle need ettekanded või kohad kuhu sai sisse minna, nt Hanna esitlus kus sai minna Toomkirikusse. Mulle meeldis veel Mairiti ning Suzy ettekanded kuna olid küllaltki põhjalikud ja sujuvad. Kokkuvõtteks ütleks,et mulle väga sobiksid sellised ettevõtmised Tallinnas kuna tegelikult
HARIDUSLIKE ERIVAJDUSTEGA LAPSE ISELOOMUSTUS Kirsi Kivi / sünniaeg 19.10.2008 Lepatriinu Lasteaed Kirsi käib Lepatriinu lasteaia sõimerühmas alates 16.08.2011 a. Lasteaiaga harjus Kirsi väga kiiresti ja kergesti võttis omaks ka rühmatöötajad. Väga ruttu said selgeks nii laste kui ka õpetajate nimed. Lasteaeda tuleb Kirsi alati rõõmsameelselt. Kirsi tuleb toime eneseteenindamisega, mõnikord jääb pissile minemine viimasele minutile. Kirsi on väga, väga aktiivne, ei ole asju, mida ta kätte ei saa. Ta tegutseb koguaeg, kuid tihtipeale on see tegutsemine ainult teiste segamine või lihtsalt asjade loopimine. Tuleb ette ka
maha saavad võtta. Tervist edendava lasteaiana peaksid ka kokad tasemel olema ja pakkuma kvaliteetset, tervislikku toitu. Ka kokanduskeskuses peaks igal lapsel silma ees olema toidupüramiid, mille õpetaja talle lahti seletanud on. Lasteaed peaks tihedalt koostööd tegema lapsevanematega, et ka peredel tekiks usaldus lasteaia vastu. Kuna meie lasteaias oleks erinevad huviringid ja võimalus ka ujuma õppida ja ujumas käia, peaksid lasteaiaga koostööd tegema ka erinevate huvialade õpetajad  näiteks ujumistreener, jalgpallitreener, tantsuõpetaja jne. Minu unistuste lasteaias valdaks kodune, sõbralik ja hubane keskkond, kuhu igal hommikul nii lapsed kui ka töötajad rõõmuga tulevad ja õhtuti rahulolevana koju lähevad.
Aga kui vihastab, siis see möödub kiirest (niipea kui on leidnud uue tegevuse). Õpetaja sai siis endale kasulikku infot (pole tarvis last meelitama minna, tal möödub viha kiiresti ja ilma tõsiste tagajärgedeta). Lasteaeda läheb alati suurima heameelega ja rõõmsana. Mulje järgi pakub lasteaed talle palju põnevaid tegevusi, sest õhtul kodus räägib palju huvitavatest asjadest, mis lasteaias päeva jooksul tehtud on. Vanem räägib, et on kodukorra ka enam-vähem lasteaiaga ühtlustanud (söögiajad, lõunauinak jms). kodus tegelevad kõik pereliikmed antud lapsega – isa käib temaga ujumas, vend käib temaga rattaga sõitmas, ema tahab ta aidata köögis. Kodus meeldib talle palju aega koos vennaga veeta, kes on 13 aastane, nad kuulavad koos palju muusikat, tantsivad. Lapsevanemal huvi lapse sõprade ja käitumise vastu lasteaias. Õpetaja: laps on tõesti energiline. Leiab kiirest sõpru, ka selliseid, kes loomult rahulikud, leiab alati endale tegevust
pärssivad. Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist jne. Olulisem kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, kus laps saab normaalselt areneda, mängida, õppida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada. Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siia alla kuuluvad ka einevad hobid, harrastused, huviringid. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise ning ökoloogilise ülemineku ajal on ta kergelt haavatav. Vahetatakse nii oma rolli kui keskkonda. Ülemineku sujuvuse määravad lapse tunded, mida üleminek endaga kaasa toob, kaasosalised ja ülemineku toimumise kulg
Kuidas muuta Eestis lasteaia kasvukeskkonda paremaks Eestis tuleks alandada piiri , millal lapsi hakatakse lasteaeda vastu võtma. Arvan samuti, et 1,5 aastasena on lapsel lasteaiaga raske kohaneda. Laps hakkab arvama, et lasteaed on kui mingi vanglataoline koht, kuhu peab iga päev tulema. Lähtun oma kogemustest, sest ma mäletan, kui ma lasteaias käisin, siis mitmed lapsed üritasid alati põgeneda. Minu ema pani mind juba siis lasteaeda, kui olin ca. 9 kuune, aga see oli ka läbi tutvuste kaudu ja ema oskas öelda, et ma kohanesin küll väga hästi. Oluline on tegevusalad, mida lasteaias välja pakutakse. Õues välja
..................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse. Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma lapse kasvatamise eest lasteaiale. On neid kelle elujärk kodus on hea ja neil ei ole vaja puudust tunda. Paljude laste vanemad on oma võsukese nimel eriliselt valmis pingutama. Nad
läbiviidud uuring mis näitas, et ühiskonna vaatenurgast pakub lasteaed sotsiaalteenust ja selle klientideks on vanemad, laste seisukohalt aga on lasteaed alushariduse omandamise koht ning kliendid on nemad ise. Lapsevanemad ja lasteaia personal arvavad, et lasteaia eesmärgiks on pakkuda sotsiaalset kasvatust lastele, lapsed aga leidsid, et see koht on seotud mängude ja kaaslastega. Minu jaoks on see šokeeriv, kui inimesed peaksid nimetama lasteaeda ja lasteaiaga seonduvat nii. See raamat andis mulle juurde palju mõtlemist ja teadmist selle kohta, mida mina veel ei teadnud, kuna puudub kogemus lasteaias töötamise kohta. Ja arvan, et sellest raamatust on mulle suur kasu, kui hakkan lasteaia õpetajana tööle.
Arutlus Millised õpetajast tulenevad tegurid (mesosüsteem) võivad olla takistuseks väikelapse arengule. Miks? Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevustes (Tulva, Viiralt 2001, 31). Peamised takistused, mis võivad õpetaja töös väikelastega ilmneda on see, et õpetajad teevad lasteaeaiast väikese kooli. See tähendab, et selle asemel, et lasta lastel mängida vabamänge, suunatakse lapsi õppima ja tegevusest tegevusse liikuma, just nagu koolis
ikka alati valge olnud ning tihti ei osatagi muud tahta (TM kodu & ehitus, 2013, lk 39). 3 Ajaleht Vajangu põhikool avab uksed ka tänavu 1. Septembril, esimesse klassi astub 3 mudilast. Mäletatavasti võttis Tamsalu vallavolikogu tänavu varakevadel vastu otsuse Vajangu põhikooli reformimise kohta, mis tähendas, et alates algavast õppeaastast pidanuks kool kui iseseisev üksus kaduma  põhikooliklassid oli kavas liita Tamsalu gümnaasiumiga, lasteaiarühmad Sääse lasteaiaga (Kuulutaja Koolileht, 2013, lk 2). 4 Seadus Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja
lapsed, mõnele peab veel tunnustamine; abi Oskab avalikus kohas meelde tuletama, aga üks küsimine; teene palumine; sobivalt käituda ning teab, laps ei reageeri sellele segavate mõjutuste mida tohib, mida mitte. oskusele üldse. ignoreerimine. Lasteaiaga seotud oskused Osaleb lühikest aega Naudib rühma kuulumist Küsimuste esitamine Küsimuste esitamine; ühistegevuses ja eakaaslaste seltsi ning valmistab mõnele lapsele juhtnööride järgimine; eakaaslastega, kuid ühistegevust, teeb veel raskusi ja üks laps on
lastehoidu õhtusel ajal ja nädalavahetustel. Klientideks oleksid lapsevanemad, kelledel on lasteaiaealine laps, kuid puudub lasteaiakoht. Uue teenusepakkujana on täna konkurentidele turule tulek isegi lihtsam, sest on teada, et eelnevad sellist teenust pakkuvad konkurendid on teenust pakkudes jäänud kasumisse ja klientide vähesuse üle ei nurise. Turuosa ei ole ...... ükski eralasteaia teenust pakkuv ettevõte laiendanud, kõik selles äris tegutsejad on piirdunud ühe lasteaiaga. Turuanalüüsi on autor toonud välja eraldi tabelis. (vt Lisa 1) Konkurentsieeliseks on asjaolu, et antud hetkel on ...... 2 lasteaeda, kuid ..linnaosas ei asu neist ükski. Turul olevatel konkurentidel kliente jätkub, sest praegu on lasteaiaealisi lapsi rohkem, kui lasteaia kohti. Alles selle aasta aprillikuus avas ...... uksed eralasteaed, pakkudes lasteaia kohta 16 lapsele, kõik kohad on praeguseks hetkeks täis. Turule
- Töölehtedel olevate harjutuste lihtsustamine. - Küsimustele vastuste ning selgituste otsimine koos õpetajaga. - Tuleb lasta lapsel oma sõnadega seletada. - Vastandtähenduste abil õpetamine. - Tuleb kasutada rikast sõnavara ilma parasiitsõnadeta. Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Koostöö lapsevanematega Eelnevalt peaksin suhtlema ning koostööd tegema lapsevanematega. Küsima nende käest, mis on nende ootused ja soovid lasteaiaga seoses, kuna teisest riigist tulnud vanematel võib olla lasteaiast hoopis teistsugune ettekujutus, kui meil Eestis. Suur roll ongi koostööl, et vanemad ka hilisemalt ei hakkaks kodus lasteaiaõpetaja tööle vastu töötama. Lapsel peaks peale lasteaeda ka kodus olema võimalus eesti keelega tutvuda ning erinevaid ülesandeid eesti keeles täita. Kui mõlemad vanemad räägivad kreeka keelt, siis tuleks lasteaiaõpetajal anda
Kõikidel haridusastmetel toimub õppetöö ühtse riikliku õppekava alusel, millest lähtudes kujundab iga õppeasutus oma õppekava. Alusharidus loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja valmistab lapsed ette kooliks. Alusharidust saab omandada eelkooliealistele mõeldud lasteasutustes. Nendeks lasteasutusteks on: lastesõim (kuni kolmeaastastele lastele), lasteaed (kuni seitsmeaastatele lastele), erilasteaed (kuni seitsmeaastatele erivajadustega lastele) ja lasteaiaga ühendatud algkool või põhikool. Põhiharidus on kõigile aga kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhiharidust on võimalik omandada kolme erineva riikliku õppekava alusel: põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (normintellektiga õpilased), põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) õppekava (kerge vaimupuudega õpilased) ja toimetuleku riiklik õppekava (mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased).
oht, et mingid tõrked uude keskkonda minekul ja uude kollektiivi sulandumisel jäävad ka edaspidiseks. Ka edaspidised kooliminekud on samalaadsed muudatused ja neist tulenevatest hirmudest ülesaamiseks on juba nüüd vaja lapsele selgitada, et see ei ole karistus. Laps vajab igakülgset tuge ja rahulikku lähenemist, samas ei tohi olla liigselt järeleandlik  mõned asjad on paratamatud ja neid ei saa eirata. Kui Ats võimalikult kiiresti ei lepi lasteaiaga, siis võib tekkida oht, et koolieelne ettevalmistus jääb nõrgemaks, ning seejärel võib kooli minemisega ja sealsete nõudmistega kaasnev ehmatus veelgi võimenduda. Kokkuvõtvalt võib siiski nentida, et Ats on tubli, viieaastase lapse kohta igati asjalik, füüsiliselt väga hästi arenenud laps. Tähtede ja numbrite tundmaõppimine edeneb mänguliselt paremini ja nii tulebki läheneda. Nagu lastel sellises vanuses ikka  mõni
lapsel kellel on oma õpetajaga positiivne suhe, suudavad paremini ära kasutada lasteaias olemas olevaid õppimisvõimalusi ja luua positiivseid suhteid eakaaslastega. Lasteaia õpetaja võimalused lapse sotsiaalse arngu soodustamiseks. Atmosfäär, mida õpetajad loovad ,moodustavad raamistiku sellele, kuidas lapsed hakkavad käituma üksteise suhtes ning kuidas areneb lapse arusaamine sellest, mis on lubatud ja mis mitte. Esimese asjana saab õpetaja toetada lapse kohanemist lasteaiaga, tehes tihedalt koostööd koduga. Usalduslik ja soe kontakt lapse ja tema vanemaga annab lapsele märku,et ta on teretunud. Lapse turvatunde suurendamiseks tuleb lapsega kokku leppida kindlates tegutsemisreeglites ja -ootustes. Piirid annavad lapsele kontrollitunde ning teeb keskkonna etteaimatavamaks. Õpetaja saab toetada last kaasates teda ühitegevustesse ja anda igale lapsele võimalus anda oma panus ühisesse tegevusse
 Maksu- ja Tolliamet: 1941 registreerimisel, tehnoülevaatusel (19%), arstide (14%), politsei (13%) ning koolide Bürokraatia funktsioonid ja lasteaiaga (13%) suheldes. · Poliitika elluviimine. · Transparency International.  Eesti 27. 180 riigi seas · Süsteemi stabiliseerija.  Korruptsiooniindeks 6,6 · Tasakaalustav lüli.
Siiski on ka selles vanuses lastel olnud tagasilööke puberteedieas ehk formaalsete operatsioonide staadiumil. 2.2. Eelkoolieas ja esimeses kooliastmes (operatsioonide-eelse staadiumi teisel poolel ja konkreetsete operatsioonide staadiumil) diagnoositud diabeedi korral laps saab juba ise aru oma haigusest ja oskab ennast teistega võrrelda. Teised lapsed märkavad samuti, et diabeetik erineb neist. Selles eas on vanematel kõige enam probleeme kooli ja lasteaiaga suhtlemisel. On ju tarvis laps saata kollektiivi ilma ema-isata, samas ei tule ta oma diabeedi kompenseerimisega veel ise toime. Diabeetikust lapse hea hakkamasaamine lasteaias ja koolis on otseselt seotud lasteaia-ja koolipersonali teadlikkuse ja toetusega, mida iga diabeedilaps vajab. Tasapisi hakkab küll laps väljendama oma tundeid ja õpib kirjeldama seisundit, kuid ta pole veel suuteline võtma vastutust selle eest kui palju ja millal täpselt ta vajab insuliini ja
Samuti, kui proovida talle rääkida, et teistele ei tohi haiget teha, siis raiub poiss ütlesoodu, et tohib, kuna muidu teevad teised temale haiget. 4.1 Meetod ja protseduur Kommunikatsiooni oskuste vaatlemiseks jutustasin poisiga erinevatel teemadel, et näha palju poiss räägib, milline on tema rütm, kiirus ja pausid. Jutu teemaks oli lasteaed. Lasteaias käimine, koju minek, kas ta soovib koju minna, kas tal lasteaias sõpru on ja kõik ülejäänu, mis on lasteaiaga seotud. Poiss oli väga jutukas. Tema laused jäid 3-4 sõnalisteks ja sõnade lõpud olid –ma lõpuga. Tegusõnad ja ka mõned nimisõnad. Samuti ei suutnud poiss oma lauseid väljendada sõnadega nii nagu mõtles ja siis pidi ta kätega vehkima. Rütm iseenesest oli hea, jutt läks kiireks, kuna tal oli nii palju rääkida. 4.2 Kommunikatsiooni oskuste arengu iseärasused Laps peaks tundma ajamõisteid: eile, home, ülehomme, üleeile, täna, hiljem. Peaks mõsitma
Mängude ja tegevuste käigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ning suhtlemisreegleid. Sotsiaalne ja emotsionaalne kliima. Laps-õpetaja positiivne või usalduseta suhe ja suhtlemine, positiivne või mittekohane suhtlemine ja suhe eakaaslastega loovad lasteaia sotsiaalse ja emotsionaalse kliima. Positiivne ja toetav ning usalduslik kliima on oluline sotsiaalsele arengule. Lasteaiaõpetaja võimalused lapse sotsiaalse arengu soodustamiseks: • toetada lapse kohanemist lasteaiaga, tehes tihedat koostööd koduga. • Lapses turvatunde suurendamine, kokkuleppida kindlad tegutsemisreeglid ja- ootused, • saab toetada laste tunnet, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka, kaasates lapsi ühisesse tegevusse. • õpetaja tegeleb kasvatustöö käigus laste sotsiaalsete oskuste arendamisega. 3
Koolis töötavad erinevad ringid  mudilaskoor, kergejõustik, kunsti-, arvuti-, näite-, loodus-, tööõpetus-, tantsuring. Koolis töötab 20 õpetajat. (12;15) 1973. aastal valminud hoone läbis 2006 suvel korraliku uuenduskuuri. Üle 7 miljoni maksma läinud ehtiustööde käigus renoveeriti klasside osa täielikult. Lisaks remonditi poiste tööõpetuse klass ja kokanduse/kohviku klass. (11) Koosa külas, kus elab ligi 600 inimest on koht 3 klassiga algkoolile, mis tegutseb lasteaiaga ühe katuse all. Nii ei pea aga oma kooliteed alustavad inimesed käima 10 või enama kilomeetri taha. (11) 5. Alusharidus Vara vallas Vara Lasteaed ,,Õnnetriinu" avati 1992. aastal ja see asub Vara külas, valla keskuses. Lasteaed on ehitatud tüüpprojekti järgi. Samas majas asub ka Vara vallavalitsus ja raamatukogu. Algselt oli kogu maja planeeritud lasteaiale aga maja ehitamisele kulus kauem aega kui ettenähtud ning hoone valmimisel polnud enam nõudlust kohtade järele, seega said
12 Vanematel on soovitatav hüperaktiivse häirega last alati julgustada ja tunnustada edusammude puhul. Tegevusi ja situatsioone, kus lastel on olnud raskusi, tuleks järjekindlalt ja korduvalt uuesti harjutada, läbi mängida. Soovitusi vanematele lasteaia ajaks anna lasteaiale informatsiooni oma hüperaktiivsest lapsest; jaga kasvatajale vihjeid asjadest, mis last köidavad, aitavad; koosta koos lasteaiaga kirjalik tegevusplaan, kus lepitakse kokku ühised mängureeglid lapse kasvatuses ja hoius. Igapäevaseid tegevusi lasteaia ja kodu vahel on hea teada anda vihiku abil, kuhu kirjutatakse lasteaias toimunud sündmused, mitte märkused; aita last sotsiaalsete kontaktide loomisel ja hoidmisel. Tee lapsega koos läbi neid sotsiaalseid olukordi. Seleta, kuidas teiste lastega suheldakse; teavita last eelseisvast väljaminekust (nt külla, arsti juurde vms)
arvestamine igapäevaste sisseostude tegemisel (ökotooted, aus kaubandus). SAHi teemade käsitlemine moodulite või teemanädalatena, õpetajad teevad omavahel koostööd. Kolmas samm oleks koolile oma keskkonna tegevuskava või keskkonnajuhtimissüsteem (nt ISO 14001), SAH on paljudesse või kõikidesse õppeainetesse ja –kavadesse integreeritud, keskkonnategevuskava osa kooli kvaliteedistandardist. Koostöösse lasteaiaga on hõlmatud ka lapsevanemad ja kohalik kogukond. Seega saame:  Tarbida vähem - kui osta kvaliteetseid mänguasju ja vahendeid, saab neid kasutada korduvalt ja seetõttu ei pea ostma ka pidevalt uusi asju.  Osta kvaliteetseid tooteid - lasteaedades ei pea olema mõttetuid plastmassist mänguasju. Tuleks osta kvaliteetsem toode, mis kestab aastaid.  Kasutada vähem pakendeid
tervele klassile. Õpetaja korvab kodukasvatuse puudujääke mitmel tasandil, mis kõik raskendab täiendavalt tema tööd (Leino 2002:56). Näiteks tunni ajal söömine, tooliga kiikumine, lobisemine, prügi maha loopimine, tunni ajal mütsi kandmine, õppevahendite puudumine, tundi hilinemine. Lasteaias võib tulla ette mänguasjade lõhkumist, kaaslaste hammustamist või näpistamist, toiduga mängimist, karjumist jne. Kuigi noorte- ja huvikeskus on võrreldes kooli ja lasteaiaga vähem formaalne keskkond, kehtivad ka seal kindlad reeglid. Ka sinna toovad noored kaasa oma puudujääke koduses kasvatuses. Sageli jäetakse asjad vedelema, istutakse laudadel, tiritakse kaaslasi riietest, ei öelda uksest sisenemisel "tere", kirjutatakse aknalaudadele jne. Koduse kasvatuse puudujääkide tõttu satub õpilane kahe tule vahele. Ühel pool on tema senised harjumused ja tõekspidamised, teisel pool ühiskondlikud käitumisnormid
· Sinu ootused peavad vastama lapse eale ja arengutasemele. Toeta lapse iseseisvat tegutsemist, aga mõtle ka sellele, kui palju ta vajab veel täiskasvanu abi; · Õues käimine muuda päeva regulaarseks osaks, kuna väljas mängimine annab talle võimaluse kulutada energiat ja liikuda; · Anna lasteaiale informatsiooni oma hüperaktiivsest lapsest; · Jaga kasvatajale vihjeid asjadest, mis last köidavad, aitavad; · Koosta koos lasteaiaga kirjalik tegevusplaan, kus lepitakse kokku ühised mängureeglid lapse kasvatuses ja hoius. Igapäevaseid tegevusi lasteaia ja kodu vahel on hea teada anda vihiku abil, kuhu kirjutatakse lasteaias toimunud sündmused, mitte märkused; · Aita last sotsiaalsete kontaktide loomisel ja hoidmisel. Tee lapsega koos läbi neid sotsiaalseid olukordi. Seleta, kuidas teiste lastega suheldakse; · Teavita last eelseisvast väljaminekust (nt külla, arsti juurde vms)
Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas. Need neli süsteemi on mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem. Inimese areng on protsess, kus laps esimesena õpib tundma enda lähedasi inimesi (perekonnaliikmeid) ning oma kodu, seejärel lasteaia keskkonda ning alles pärast seda ühiskonda laiemalt. Mikrosüsteem on lapse lähim ümbrus. Väikese lapse mikrosüsteem on koduga (perekonnaga) ja lasteaiaga seotud, vanuse kasvades tuleb neid süsteeme juurde. Mesosüsteem kujutab endast võrgustikku erinevate osade vahel. Märkuseks siinjuures, et kodune keskkond mõjutab oluliselt lapse suhteid ning toimetulekut lasteaias. Eksosüsteem kujutab endast lapsega koos tegutsevate täiskasvanute elukeskkonda, kus laps ise vahetult ei osale, kuid sellele vaatamata mõjutavad need oluliselt tema arengut. Siia kuuluvad näiteks lasteaia personal koos juhtkonnaga, vanemate töökoht jne
teadlikkust, süsteemset lähenemist, tugimeetmete korralduse läbimõtlemist ja koostööd erinevate tasandite vahel. Alustada tuleks tegelikult juba lasteaiast. Meie kohalikus omavalitsuses on võimalus kõigil lastel saada vähemalt aasta enne kooli astumist käia lasteaias, st, et kui peaks tekkima olukord, et lasteaia kohti napib, siis eelistatud on need (ja tavaliselt ,,kohustuslik", kui nad ei ole eelnevalt lasteaias käinud), kes asuvad järgmisel aastal õppima kooli. Koostöö lasteaiaga on hea, kooli eripedagoog viib lasteaias läbi logopeedi-kõneravi tunde, kus ta tegeleb juba tekkinud ja ilmnenud probleemidega. Lapsed, kes sellist teenust vajavad on välja selgitanud sügisel maakonna õppenõustamiskeskusest kohal käinud spetsialist  logopeed, kes nö kontrollib üle kõik lapsed, loomulikult kuulab ta ära ja saab informatsiooni ka lasteaiaõpetajatelt. Pärast sellist väljaselgitamist annab ta juhtnöörid kooli eripedagoogile, kes jätkab lastega tööd
ratsionaalselt kolme tiiba. Tiibade vahele jäävad privaatsemad õuealad rühmadele, mis liituvad ühiseks mängimiseks mõeldud aiaga. Keskel seob kõik üheks tundliku ülavalgusega tuum  saal, muusikatuba ja multimeediatuba. Seda aga piirab üllatus  nö. sisse langenud katusega valgussaht. Projekt väga hästi paigutatud ümbritsevasse linnamaastikku elavdades nõnda monotoonseks kujuneda kippuvat äärelinnalikku kortermajade piirkonda. Tegemist on kindlasti lasteaiaga, mis ka vanemates võiks tekitada kadedust, et oma lasteaia-aeg ammu möödunud on. (Kimmel, 2006) Lasteaia puhul on verbaalseks seoseks ilmselt hoone tiibade vahele bambusest aia ehitamine, mis peaks seonduma piirkonna kõnekeelse nimetusega Hiinalinn. Esiti oli bambus tuule käes kolisenud, nüüd on ta lõhki kuivanud ja vilistab, kui tuulisem ilm juhtub olevat. Võib-olla on ta lakitud  madala päikesega peegeldub valgus kumeralt pinnalt nii, et lahutub spektriks ja aed
" Lisatingimustena oli nõutud, et pakkujad esitaksid koos lõpliku pakkumisega konkreetsed finantseerimisallikad ostuhinna ulatuses. Lisaks pidid nad teatama lasteaia avamise kuupäeva. Viimase kohta lausus Klopets, et nende pakkumine võimaldab majas praegu tegutseval lasteaial soovi korral seal esialgu edasi tegutseda, ise on nad valmis lasteaia avama 16. augustil. OÜ Euterpe pakkumises on öeldud, et kuivõrd on tegemist juba antud hoones tegutseva lasteaiaga, "saame ainult kinnitada hoiu- ja alusharidusteenuse osutamise jätkumist". Lasteaed ei vasta nõuetele Tänast olukorda kommenteerides ütles Klopets, et praegu Koidula 14 tegutsev lasteaed ei vasta lasteaedadele kehtestatud nõuetele. "Lapsed magavad põrandal, puuduvad riidekapid, pesemisvõimalused ja ruumide suurus ei vasta nõuetele," loetles ta vaid mõningaid puudusi. "Maja oleks vaja lasteaiaks projekteerida." OÜ Euterpe juhatuse liige Anne Nõgu pareeris konkurendi süüdistusi
saamiseni ning selle arengu tulemusena kujuneb lapse identiteedi alus. Esimene eraldumise aste ilmneb 8.-9. elukuul võõristamisena. Võõristamist on tõlgendatud lapse eelaimusena, et tema kindel suhe emaga ei kesta igavesti. 15 kuu kuni kahe aasta vanune laps taipab lõplikult, et ta on omaette olevus, ning see teadmine tekitab temas ahistuse ning tihtipeale ka tugeva mahajäetusetunde. Laps kiindub taas emasse; need, kes jõudsid juba lasteaiaga harjuda, hakkavad ühtäkki ema taga nutma ega taha teda oma vaateväljast ära lasta. Esimese eluaasta lõpul ja teise algul on lapse arengus hoogne toimingute harjutamise aeg. Laps õpib kõndima ning oma motoorikat valitsema. Selles eas vajab ta lakkamatult imetlemist, ta peab saama tunda, et ta on maailma kõige osavam, armsam ja parem laps. Ta peab saama võimalikult palju kordaminekuelamusi ja võimalikult vähe arvustust
2002). Mikrosüsteemi kuuluvad ka inimesed ja nende omadused (vanemate haridustase, õpetajate tõekspidamised, mängukaaslaste vanus ja sugu) kui arengut mõjutavad tegurid. Raamistu olulisteks komponentideks on tegevused, rollid ja suhted. Koos käitumispaigaga loovad need terviku (Tankler 1999). 2.1.2 Mesosüsteem Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevuses (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Lapse mesosüsteem koosneb kodu, lasteiaia/kooli ja vaba aja veetmise vahelistest seostest. Mesosüsteem tekib siis, kui indiviid liigub esimest korda ühest mikrosüsteemist teise. Ökoloogilise ülemineku ajal on lapsed ja noored kergelt haavatavad
 Tervisekasvatuse osa tugevdamine.  Laste sotsiaalsete oskuste suurendamine.  Uimastialase informatsiooni kättesaadavus.  Avaliku arvamuse kujundamine.  Professionaalsete koolitajate võrgustiku loomine. TEL-võrgustiku tegevusvaldkonnad TEL eesmärk on hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema tervislikku arengut. Kõik tegevused põimitakse omavahel, haarates kaasa kõik, kes või mis on vähegi seotud lasteaiaga. Olulised tegevusvaldkonnad:  Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel.  Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine.  Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Sotsiaalsed tervisemõjurid  Varajane areng  Vaesus  Elamistingimused  Sissetulek  Haridus  Töö ja töötingimused  Sotsiaalne sidusus
• Kolleegiumi töö? • Millised haridusastmed eksisteerivad teie kogukonnas? • Hariduse pakkuja: Kes korraldab laste haridust? Kas seda pakub kogukond ise, mõni organisatsioon või riiklik süsteem? • Õppekava: Kuidas on haridussüsteem rahastatud? Kas lapsed õpivad õppekava järgi? • Millised on selle nõuded eelkooliealistele lastele? Institutsionaalne haridus algab 3ndast eluaastast, kui lapsed liituvad lasteaiaga. Kogukonnas on olemas 2002. aastal asutatud metsalasteaed. (Vt lähemalt: http://waldkinder-poppau.de/waldkindergarten/info.php). Enamik kogukonna lapsi käib kogukonna enda lasteaias aga on olemas võimalus minna ka 9km kaugusel olevasse kohalikku lasteaeda, kus on võimalik olla ka pärastlõunal. 6ndast eluaastast võivad vanemad valida lapsele kahe algkooli vahel: 25 km kaugusel asub
olulisemad! Nimetatud eluetappidel tehtud kasva-tusvigu ei võime. ole võimalik koolis kõrvaldada. Lasteaial lasuva tohutu Ka aja mõiste muutub lapsel selgemaks. Teiseks kooliaas- vastutuse kergendamiseks oleks kõigil vanematel kasulik olla taks tunneb enamik lapsi kella. Samuti omavad algkooli lapsed lasteaiaga võimalikult tihedas kontaktis. ülevaadet pikemaajalistest perioodidest nagu nädal või aeg järgmise koolivaheajani. Sellele vaatamata võib algkooliski juhtuda, et lapsed hindavad valesti isegi lühikesi ajavahemik-
Põhiosa lapse harjumuste kujundamisel on ta vanematel. Vanemad on laste kasvatamisel suures segaduses. Kas uskuda vabakasvatuse propageerijaid, kelle arvates igasugune kasvatus on ajupesu ja vaimne vägivald lapse kallal, või usaldada klassikuid? Toome siinkohal näite väikelapsest, kes ei oska küll veel ise rääkida (ta räägib oma pika jutu ära ühesõnaliste hüüatustega), kuid saab suurepäraselt aru asjadest, mida talle korratakse. Väikemehel kulus lasteaiaga kohanemiseks vaid nädalajagu päevi. Paar esimest päeva oli ta koos emmega lasteaias kuni päevauneni. Siis pikendati aega ja emme seletas hommikul, et tuleb talle kohe järele, kui ta on ära maganud. Sellel päeval keeldus väikemees õue minemast, otsis oma pidzaama üles ja tahtis kohe magama minna. Nüüd kinnitasid vanemad talle tema päeva tegemisi igal hommikul uuesti ja uuesti üle: mäng, õue, sööma, tuduma, mäng, emme- issi
kergesti.  Kui  pall  veereb  tänavale,  jookseb  laps  sellele  järele. 144 Samuti  on  lastel  raskusi  pikkade  või  ootamatute  viivitustega; oodates väljaminekut, kuni isa ripub  telefoni otsas, on nende jaoks peaaegu väljakannatamatu. Eneseregulatsiooni mõiste ja selle mõistmine aitab selgitada nähtust, miks vanematel kui kolmeaastastel lastel on kergem kohaneda haigla või lasteaiaga, mis nagu teame, on raske nooremate laste jaoks. 145 Mänguiga ehk koolieelik – 3-6 aastane Mänguea arenguväljakutsed Eluaastad kolmest seitsmeni on võimsa ja mitmekülgse arengu aeg. Lapse  kognitiivsed  võimed arenevad,  kujutlusvõime
annaabi.ee 
