Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laste Mured ja Rõõmud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muresid, tavalisem, tavalisel, hulle, viieni, lapsevanem, mõtetu, istuda, sport, mangud, korvpalli, pahandused, kaosigas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra- kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole
muutunud, ning seetõttu koolis on nad automaatselt tõrjutud seisuses. Aga kuidas teha lastele selgeks, et ei loe mida teine kannab, loeb see, et ta on võrdväärne kaaslane? Kahjuks ei teegi seda kuidagi selgeks, sest ka koolis on enesekehtestamine ja seda tehakse teiste arvelt. See tõrjutud olek aga mõjutab last rohkem kui esmapilgul välja paistab, sellest tulevad erinevad hirmud ja see mõjutab ka õppeedukust. Iga lapsevanem kardab veidi oma lapse murdeiga. Sel perioodil ilmub lapse käitumisse trotsi ja püüd iseseisvusele, sageli hinnatakse üle endas toimuvate muutuste tähtsust, kui neid keegi vanem parandab, tunnetavad nad selles, et nende õigusi piiratakse või alahinnatakse.(V. Zukovskaja, ,,Vestlusi kasvatusest", lk.47). Selleks, et lapsega ühine keel leida, tuleb teha kompromisse ning eelkõige peab nooruk teadma, et võib vanemat usaldada, kui usaldust ei ole, siis ei ole mitte midagi
Vanemad Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe. Laps võib küll olla viieline õpilane, aga see ei tee temast kohe tarka inimest, ega taga talle head töökohta
milleski andekas ja kehalise kasvatuse tund peaks olema koht, mis peaks aitama tal annet leida. Praegune koolisüsteem ja ainekava ei toeta seda. 11. Kas igal õpilasel võiks olla enda töökava, kuhu märgib oma õppeaasta eesmärgid ja tulemused? See saab olla võimalik alates teatud vanusest. Luuakse töökava, mida õpilane täidab ning leiab koos õpetajaga need liikumisviisid, mis on talle sobivad ja arendavad. Abivahendina saaks kasutada e-kooli, kus õpilane ja ka lapsevanem näeksid jooksvalt, kuidas on toimunud lapse areng. Ma arvan, et see on hea mõte. On hea, kui õpilane seab endale eesmärgid, mida ta soovib täita või ületada. 19
Arvutisõltlane ei viitsi korralikult toituda. Poest ostetakse kaasa kiirtoitu või tehakse lihtsalt võileibu. On üsna loogiline, et lõpuks hakkab ebaterve toitumine tervisele. Pärast pikaajalist arvuti kasutamist on tunda silmade väsimist. Igapäevane arvutikasutamine võib kahjustada silmi. Kindlaks on tehtud, et tihe arvuti kasutamine soodustab silmade kahjustusi, mille tulemusena peab kandma prille. Kui liialt kaua arvuti taga istuda, siis inimese silmavalged omandavad punaka alatooni. Põhjuseks on väikeste veresoont lõhkemine silmas, mis tuleneb silma kuivamisest. Pikemaajalise arvuti taga viibimise korral silmanägemine enam ei taastu. Samuti tekivad aastatega vale asendi tõttu selgroolülides deformatsioonid, mis hakkavad põhjustama valusid. Teiseks annab arvutit kasutades tunda kael. Masina taga ei istuta pead sirgelt hoides. Umbes 4,5-kilose pea viltu hoidmine on muidu nii tugevale kaelale kurnav. Tekivad valud
on kalduvus tegevussõltuvusele, selle üle alles vaieldakse. Inimestel, kes kogevad või on selles riskigrupis, kes võivad kogeda sõltuvust ja jääda sõltuvusse, on täheldatud sarnaseid isiksuseomadusi (Jänes, 2005): · nad on psüühiliselt püsimatud ja mõjutatavad · neil on raske teiste inimestega kontakti leida · nende enesehinnang on madal. Sõltuvuses olevad inimesed püüavad leida väljapääsu oma probleemidele, millega nad toime ei suuda tulla, leevendades oma muresid internetis virtuaalsõpradega suheldes. 4.2. Sõltlase tunnusmärgid Arvuti- ja internetisõltuvust loetakse impulsskontrolli häireks, millest annavad tunnistust teatud psühholoogilised ja füüsilised nähud. Kimberly S. Young (2004) on välja toonud kaheksa psühholoogilist sümptomit, mida võib ka endalt küsida, et selgusele jõuda oma sõltuvuses: 1. Kas te tunnete, et mõtteid täidab peamiselt internet (mõtted tiirlevad pidevalt
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
Peres võiks olla 6 kokkulepe, et vägivaldseid mänge ei mängita. Vägivalla mõiste tuleks lapsega üheskoos arutledes selgeks teha see oleks lapsele ühtlasi elust arusaamist õpetav harjutus. Arvuti ega televiisor ei tohi täita lapsehoidja rolli kuigi pahatihti see just ongi õlekõrs, mis annab vanematele aega oma asju toimetada. Ennekõike peab arvuti last arendama. Internetis on palju arendavaid mänge, aga on ka palju saasta. Lapsevanem lihtsalt peab olema valikute langetamise juures, sest tegelikult ju vastutab vanem otseselt selle eest, mida laps mängib, mida internetis teeb. (Miksonn 2007: 3) Rahvusvaheline kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC study), mis tehti 2006. aastal Eestis neljandat korda, sedastas nii positiivseid kui ka negatiivseid trende võrreldes 2001/2002. õppeaasta uuringuga. Õpilaste enesehinnanguline tervis on paranenud, ent
· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a
23 seas vähendada. Küsimusele ’’Kuidas võiks sinu arvates toime tulla koolistressiga ning kuidas seda võiks gümnaasiumiõpilaste seas vähendada’’ oli vastajad 37. Tulemuste analüüsist ja üldistamisest selgus, et gümnaasiumiõpilased vajavad seda, et neile räägitakse täpsemalt koolistressist, kuidas sellega toime tulla ning kuidas seda ennetada, võiks olla eraldi tund, kus arutatakse inimeste muresid, anda õpilastele vähem koduseid töid, õppida enda aega planeerima, teha tunde huvitavamaks ning lühemad koolipäevad. Täpsema ülevaate muutmata kujul vastustest annab lisa nr 4. 24 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö teoreetilise osa eesmärgiks oli saada teadmisi gümnaasiumiõpilaste koolistressi põhjuste, toimetuleku ning koolistressi avaldumise valdkonnas. Samuti oli
depressiooni, saada mõnu minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". Seega andis mäng turvalise keskkonna agressiivsete või seksuaalsete impulsside väljendamiseks, mis oleks olnud liiga ohtlik reaalsuses. Lisaks võis mäng aidata saavutada traumeerivate sündmustega toimetulemist: ,,Väikseid murehetki talitsetakse mänguga, kuid väga suur mure pärsib mängu". Mõlemad aspektid on mänguteraapias olulised. Esiteks väljendab mäng lapse soove ja muresid (Peller seob fantaasiamängu teemade arengu Freudi psühhoseksuaalsete tasemetega). Teiseks võib mäng aidata sellistest muredest üle saada kas katarise või nende läbitöötamise abil.[1] Susan Isaacs Briti haridustraditsioonis tugeval kohal olev käsitlusviis, et mäng on oluline nii väikelaste emotsionaalse kui kognitiivse arengu seisukohast, võlgneb palju Susan Isaacsile ja Dorothy Gardnerile, tema järeltulijatele Londoni Ülikooli hariduse instituudis
Interneti kaudu saavad tarbijad veelgi kiiremini ja mugavamalt tegeleda info hankimisega, mille tagajärjeks on tarbimine. Kui vaadelda laste muutmumist tarbijateks siis tänapäeva lapsed on palju informeeritud tarbijad, nad tunnevad kaubamärke, omavad rohkem isiklikku taskuraha jne. Samas ei tee kaubamärkide tundmine veel lapsest teadlikku tarbijat, sest lastel pole veel välja kujunenud väärtushinnanguid. Laps hakkab arvutit kasutama vanuses 45, mis tähendab, et lapsevanem on vanuses 2040. Võiks ju eeldada, et uue asja õppimisel ei ületa viieaastase võimekus ja arusaam õppida täiskasvanu oma. Küsimus on selles, kas vanem võtab üldsegi vaeva lapsega õppida, sageli on see probleem. Teatud maani aitab aga just lapsevanema suhtumine interneti probleemide vältimisel suuresti kaasa, ta peaks aru saama, millega tema laps tegeleb, sest need toimingud ei ole veel nii keerulised.
automaatselt näiteks neelab suhu sattunud piima alla, ehmatuse korral tõmbab küüru selja ja lükkab käed-jalad õhku (Moro refleks). Vastsündinute liigutused on üllatavalt tugevad kuid need on siiski veel juhuslikud. Keha juhtimine algab peast allapoole ja rindkerest väljapoole. Näiteks hakkab laps kõigepealt pead ise üleval hoidma ning siis suudab selgroo piisava tugevuseni jõudes iseseisvalt istuda. Või suudab ta kõigepealt rindkere põrandast lahti tõsta ja alles siis kätega haarama hakata. Nende suundade arenemine on tingitud lapse aju arengust, mis toimub faaside kaupa kõndimise võime väljakujunemise poole. Vanemad peavad lapsel laskma leida ise raja oma keha liikumise saavutamiseks. Kuigi on välja kujunenud mõningad normid, millal mingi tegevus, näiteks küljele keeramine, peaks aset leidma on kõik lapsed on erineva arengukiirusega ning ei tasu
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". Seega andis mäng turvalise keskkonna agressiivsete või seksuaalsete impulsside väljendamiseks, mis oleks olnud liiga ohtlik reaalsuses. Lisaks võis mäng aidata saavutada traumeerivate sündmustega toimetulemist: ,,Väikseid murehetki talitsetakse mänguga, kuid väga suur mure pärsib mängu". Mõlemad aspektid on mänguteraapias olulised. Esiteks väljendab mäng lapse soove ja muresid (Peller seob fantaasiamängu teemade arengu Freudi psühhoseksuaalsete tasemetega). Teiseks võib mäng aidata sellistest muredest üle saada kas katarise või nende läbitöötamise abil. PELLER (ROUBICZEK) 1)Pelleri järgi on mängule iseloomulik see, et laps kannab rolli üle teistele objektidele- kujutletavad mängusõbrad, kepp on koerake jne. Laps mängib rolle, mis on tema arenguastmest madalamal. 2)Mängus naudib laps võimu ja au, mida ta iga päev ei koge
positiivset mõju tervisele täiskasvanuna. Kehaline aktiivsus ja spordiga tegelemine lapseeas võivad muutuda regulaarseks täiskasvanuna ja omada pidevat tervistavat mõju. Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili. Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatusele ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste aktiivsus sageli väiksem soovitatust. Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel( M. Horro, 2001). Nähes last liikumas, hüppamas või jooksmas, suudame üsna kiiresti anda hinnangu tema võimalikule saamatusele või osavusele. Lapse täpse motoorika hindamine nõuab, aga
ja teadmised kujunevad lastel. Õpetaja isiklik eeskuju on nii lastele kui ka lapsevanematele suure tähtsusega, samuti õpetaja suutlikkus oma tööd kvaliteetselt ja lapsest lähtuvalt teha. Oleme ja elama infoühiskonnas. Teavet laste kasvatamise ja arendamise kohta on rohkesti. Lapsevanemal on aga sageli raske selle hulgast leida oma lapse jaoks see kõige vajalikum. Lasteaiaõpetajate abiga on vanematel võimalik ammutada sellest infost just seda, mida igal konkreetsel juhul on vaja. Lapsevanem arvestab õpetaja arvamuste ja nõuannetega aga vaid siis, kui nende vahel on usaldus ja üksteisemõistmine. Lasteaia kasvatuse eesmärgiks on kodu toetamine ja kaasa aitamine lapse arengule. Väga oluline on, et lasteaed tunnustaks perekonna kui lapse esimese õpetaja rolli ( Almann & Kuusman 1999 ). Nõustamisega tegelevad paljud inimesed, samas tuleb nentida, et kaugeltki mitte kõik ei sobi selleks. Õpetajate üheks kohustuseks on ka vanemate nõustamine. Selleks on vaja õpetajal
juba täiskasvanu. Meenutades lapsepõlve ja suhteid vanematega, saab leida seletust elukaaslase valikul ja üldisel eluhoiakul. ( Hansson, J. , Oscarsson, C. , Õnnelikud lapsed, Tallinn, Varrak, 2006, lk 63-69) 1.1 Õdede-vendade vaheline kadedus Vahepeal ei kujune õdede-vendade suhe kunagi lähedaseks, sest on lapsena kogetud kadedust. Mõningatel olukordadel on põhjuseks see, et vanem eelistabki üht last teisele ja siis tekibki omavahel tugev vastumeelsus. Kõige tavalisem põhjus õe-venna halva suhte tekkimiseks on see, et vanemad ei suuda hakkama saada olukorraga, kus perekonda tuleb uus liige. Näiteks, kui kolmeaastane poiss saab omale väikse õe, juhtub kaks asja, kas ta on uue pereliikme üle õnnelik ja rõõmus ning teeb vanematega koostööd või kogeb ta suurt kaotust, kuna ta jääb ilma täpselt 50 protsendist ajast, tähelepanust ja hoolitsusest, mida ta vanemate poolt varem sai. Meie ühiskonnas puudub traditsioon selle poisi kaotuse märkamiseks
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
uue rolli- tädi, onu, vanaema, vanaisa... · Lapse kasvatamine on vastutusrikas: nii bioloogilises perekonnas kui ka lapsendaja perekonnas. · Lapsendamine on SUURIM HEATEGU! (http://www.omapere.ee/index.php) Mida tunneb laps, minnes uude keskkonda (kasuperre) Uude keskkonda sattudes me tavaliselt kompame ümbrust ja inimesi. Kõik on uus ja väga kergesti võib tekkida võõristus ja kartus. Muidu väga elav laps võib istuda kramplikult paigal ja vastata küsimustele ainult peanoogutusega. Kuigi varem saadi kasuvanematega hea kontakt, on nüüd uues keskkonnas raske toime tulla. Anname lapsele aega harjumiseks. Kõigepealt oleks sobiv lapsele tutvustada elamist, näidata, kus on tema tuba või nurk, kus laps magama hakkab. Ka oleks hea veidi tutvustada pere igapäevast elukorraldust, selle reegleid. Mitte küll kõike, sest alguses ei jää nagunii kõik meelde. Tore, kui peres on neljajalgseid
..............................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid
kohalikke võimalusi. Keskkooli viimastel aastatel antakse Downi sündroomiga lastele sageli võimalus mingi konkreetse töö sooritamisega seotud töökogemuse saamiseks ning mis veel olulisem, seonduva kogemiseks: tööle sõitmine, organisatsiooniline struktuur, igapaevane töörütm ning teiste töötajatega suhtlemine. Vaimpuudega inimeste tööhõive korral on voimalik kasutada kolme erinevat varianti: avatud tööhõive, mille puhul inimene käib tavalisel tööl; kaitstud tööhõive kohas, mis on mõeldud spetsiaalselt vaimupuudega inimestele ning kolmandaks, tööteraapia keskused täiskasvanutele, kelle oskused ei ühildu kahe esimese võimalusega kaasnevate nõudmistega. Tööteraapia keskused Need üksikud Downi sündroomiga taiskasvanud, kelle jaoks ka töö kaitstud töökohas liialt raskeks osutub, saavad kodust eemalolemisega kaasnevatest kogemustest siiski väga palju kasu.
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
7. Eelistab ise valida õppimisviisi, eriti lugemises ja matemaatikas. 8. Võib kergesti kaotada emotsionaalse tasakaalu, kuna tal on suurejoonelised ideed, kuid puuduvad võimalused või inimesed, kes aitaksid tal oma ideid ellu viia. 9. Omandab teadmisi kogemuslikul teel, keeldudes mõttetust tuupimisest või lihtsalt passiivsest kuulamisest. 13 10. Ei suuda rahulikult istuda, välja arvatud siis, kui asi teda tõeliselt huvitab. 11. On väga kaastundlik. Tal võib olla palju hirme, näiteks hirm surma või lähedaste kaotuse ees. 12. Kui kogeb varakult ebaõnnestumist, võib õpingutele käega lüüa ning välja võib kujuneda täielik tõrge õppimise vastu. See kõik kõlab justkui indigolapse iseloomustus. Nimetatud organisatsioon nõustub meie
meditsiinitöötajad. Tervis Tervis on sotsiaalne mõiste, mis lihtsalt öelduna tähendab head olemist ja enesetunnet ning rahulolu ümbritsevaga. Mõeldes lasteaialastele ja lastele üldse, on esitatud tõlgendus üsnagi tabav. Ühtlasi on tegemist tervise positiivse definitsiooniga. Sellele vastupidine – negatiivne definitsioon – ütleb, et laps on terve siis, kui ta parasjagu haige pole. Ometi võib olla ka lasteaialapsel mitmeid muresid ja tõsiseid terviseprobleeme, mis esmapilgul ei avaldu. Lasteaialapsi ja lasteaiaeas olevaid lapsi silmas pidades väärivad eelkõige nimetamist tervise järgnevad erinevad tahud: füüsiline tervis, mis seotud kehaga, haigust väljendava diagnoosi puudumisega vaimne tervis, mis väljendub lapse positiivses eneseväärtustamises ja tema kindlustundes tulla toime emotsionaalne tervis, mis tähendab võimet väljendada oma tundeid, arendada suhteid
Paraku muutub lääne ühiskonna individualism võitluslikuks, see ilmselt kruvib ka õnnetunde kinni. Üks viis vaadelda õnnelikkust on vaadelda nende tuntud inimeste elu, kes on end elus teostanud. Tuleks lugeda enam nende elulugusid ja mõelda nendega kaasa, jälgida, mida nad oma elus tegid, et end rõõmsana tundsid. Märksa rohkem teame ju inimesi, kes on õnnetud ega suuda end elus teostada. Et olla õnnelik, pole vaja olla kuulus, võib olla lihtne õpetaja või lapsevanem, võib olla õnnelik iseenda üle.26 1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal? Töökohauuringud näitavad selgelt, et need, kes teevad ebameeldivat tööd, aga on õnnelikud, 25 Tarbija24, Milles peitub õnne valem?, 26.10.2008, http://www.tarbija24.ee/261008/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/343654_1.php?milles-peitub-onne- valem, (20.03.2009) 26 Sealsamas 9
MÕJUTUSVAHENDID: 1) Hoiatus kirjalik hoiatus, vormistatakse kohapeal, rakendatakse neile, kellele komisjon iseenesest on juba meede. Kui kohapeal näha, et laps kardab, siis tõenäoliselt rakendatakse hoiatust. Kõige leebem meede. 2) Koolikorralduslikud mõjuvahendid 3) Spetsialisti juurde suunamine 4) Lepitamine 2 osapoole vahel kakluste korral 5) Kohustus elada vanema vm juures, asenduskodus rasked juhtumid, kus probleemid saavadki alguse sellest, et lapsevanem ei täida oma kohuseid 6) Üldkasulik töö 7) Käendus lapsel ei olnudki ühkti lähedast täiskasvanut, noosroopolitseinik võttsi enda käe alla 8) Noorte- või sotsiaalprogrammides v rehabilitatsiooniteenuses v ravikuurides osalemine 9) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine Tapa ja Kaagvere Lapse iseloomustamise hea aluspõhi tartu maavalitsue kodulehelt, alaealiste komisjoni alt : juhend. Lae arvutisse alla!
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Olen juhtunud kuulma, kuidas laps, kellele vanem lasteaeda järele tuleb, vastab tema küsimisele, et pole päeva jooksul midagi uut õppinud. Laps peab silmas seda, et pole ehk laua taga istunud ja konkreetset töölehte täitnud. Ometi oleme päeva jooksul harjutanud omavahelist suhtlemist ja probleemide lahendamist, käinud jalutuskäigul ning teinud seal erinevaid tähelepanekuid ja omavahel meeldivalt aega veetnud. See kõik võib osutuda elus olulisemaks kui peast arvutamine. Lapsevanem tahab aga konkreetseid tulemusi - lugemist, kirjutamist, arvutamist, et laps saaks koolikatsete tulemusel parimast parimasse kooli. Mismoodi siis öelda, et tegelesime terve päeva väärtuskasvatusega ja meil oli lihtsalt tore päev, kui lapsevanem võtab seda kui tegemata tööd? Ja ka laps tunneb siis, et see tore päev ongi tegelikult hoopis ebaõnnestunud päev ja me oleme vanemate ootusi alt vedanud. Mis aitab siis säilitada seda
annaabi.ee 
