Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanemad (0)

1 Hindamata
Punktid
Vanemad
Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi , hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid , kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem .
Karmid vanemad on need, kes arvavad , et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud , et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe. Laps võib küll olla viieline õpilane, aga see ei tee temast kohe tarka inimest, ega taga talle head töökohta. Nagu ütles ka põhikoolis minu vene keele õpetaja, et tihtipeale saavad parema töökoha just need, kellel võivad hinneteks olla kasvõi kolmed aga nad on julged ja vähemalt jutt jookseb. Karmid vanemad ei luba lastel väljas käia ja sõpradega aega veeta. Laps läheb hommikul kooli ja pärast tunde sunnitakse teda käima kõikvõimalikes huviringides ja kui need läbi, siis marss õppima ja magama. Arvutis võib laps olla terve päeva jooksul ühe tunni. Nii tekib olukord, et lapsel ei ole sõpru. Selliste vanemate puhul ei ole lastel põhimõtteliselt oma elu ning nad mängivad oma ema ja isa pilli järgi.
Hellitavad vanemad on need, kes teevad nii, et nende lapsel oleks ideaalne elu. Nad hellitavad lapse nii ära, et pole ime, kui ta oma tulevases elus omapead hakkama ei saa. Hellitusviisideks on näiteks see, kui laps ei pea tegema mitte mingeid koduseid töid, et saada midagi, näiteks taskuraha. Talle tehakse kõik ette-taha ära, isegi toit tuuakse nina ette ja rääkimata nõude pesemisest, loomulikult peseb ema need lapse eest ära. Talle ostetakse hinnalisi asju, isegi kui ta pole olnud eriti hea laps. Näiteks mul on üks sõber, kes ei ole olnud just kõige parem poeg oma vanematele. Nimelt, umbes kahe aasta eest, kui ta oli veel 18-aastane oli tal pidevalt tegemist politseiga. Tulid pidevalt trahvid, mis aina kasvasid ja kasvasid. Koolis ta ei viitsinud käia, kuigi tal oli ainult 8 klassi haridust. Ma saan aru, et ei käi koolis ja käib siis vähemalt tööl, aga ei. Kui teised olid koolis, siis tema magas ja õhtuti kui oldi väljas, siis ta kulutas lihtsalt emalt või vanaemalt saadud raha. Sellegi poolest ostis ema talle uue rolleri ning neliteist tuhat krooni maksva telefoni. Minu arust ei ole neil ka just rikas pere, kus võiks rahaga niimoodi laiutada, aga ikkagi teeb ema nii, et vähemalt lapsel oleks hea. Nüüdseks on poiss end käsile võtnud ning lõpetas 9. klassi neljade ja viitega .
Vägivaldsed vanemad on sellised, kes peksavad oma lapsi ka iga väiksemat sorti tehtud vea eest. Näiteks, kui ma käisin veel algklassides, siis oli mul üks klassivend , kes sai oma ema käest sõna otseses mõttes pikki vastu pead selle eest, et pudistas maha natuke toitu. Veel imelikum oli, et see toimus kõik minu sealoleku ajal. Hiljuti lugesin ajalehest, et vanemad, kes olid mõlemad umbes 25-aastased, sidusid pärastlõunal oma kaks väikest poega teibiga kinni, ning jätsid nad järelvalveta ja hoolitsuseta. Õnneks leidis lapsed õhtul nende vanaema. Tekib küsimus, et kus on inimeste mõistus, kes teab, mis oleks võinud juhtuda. Veel mäletan, et kuskil uudistes räägiti , et ema tappis oma lapse mikrolaineahjus. Sellistele inimestele tuleks määrata surmanuhtlus, või panna pikkadeks aastateks trellide taha. Kui mõelda, et miks on mõned vanemad vägivaldsed, siis üks põhjustest võib-olla see, et vanemate omavahelised suhted on näiteks halvad. Näiteks isa vihastab ema peale, ning elab selle välja oma lapse peal. Kui minul oleksid sellised vanemad, siis teeksin nii, nagu ma arvan, et paljud on teinud, nimelt paneksin kodust jooksu.
Hoolivad vanemad on sellised, kes armastavad oma võsukesi tingimusteta. Nad ei pane kätt ette, kui laps tahab sõpradega aega veeta või peale kooli sõbra juurde arvutiga mängima minna. Nad hoolitsevad selle eest, et nende lastest ei saaks pätid, kuid nad ei piira oma laste vabadust erinevalt karmidest vanematest . Kindlasti on neile määratud ka mingid piirid, mis aitavad vanemaid nende kasvatamise juure. Näiteks, et kell 23:00 koju, või, et laps peab andma vanematele teada, kui jääb kellegi juurde ööseks jne. Nad muretsevad oma laste hinnete pärast, ning toetavad neid kui seda on vaja. Aitavad oma lapsi, kui laps ei saa mingist koolitükist jagu vms. Kiidavad oma lapsi, kui on saadud hakkama millegagi, näiteks võidetud mingi võistlus vms. Vahest tuleb ka muidugi keelata, ning õigele teele suunata. Selliseid vanemaid kohtab tänapäeval kõige rohkem ja minu arvates kasvavad sellisel moel ka kõige normaalsemad inimesed. Inimene on õnnelik, kui ta saab teha seda, mis talle meeldib. Loomulikult ei tohi need tegevused üldsusega vastuollu minna.
Hoolimatuteks vanemateks võib nimetada neid, keda ei huvita oma laste olukord või tulevane elu. Nad on oma laste suhtes täiesti ükskõiksed, jätavad lapsed omapead juba imikueas ja ei hooli, kas lapsed on toidetud. Neid ei huvita, kuidas nende lastel koolis läheb, kas nendel on midagi selga panna, vaid pigem muretsevad endi pärast. Selline pereelu paistab ka võõrastele silma ja heal juhul, enne kui lastega midagi halvemat juhtub, võetakse vanematelt nende vanemaõigused. Lapsed satuvad lastekodusse ja nii mõnestki kasvab seal korralik ja tubli inimene, vastupidiselt sellele, kui see laps oleks selles hoolimatus peres edasi kasvanud. Tavaliselt on hoolimatuks vanemaks tekkimisel süüdi alkohol . Hullem variant on see, kui joovad mõlemad vanemad. Kuid piisab sellest, kui üks vanematest joob, et pereelu keeruliseks ja raskeks muuta. Tean üht peret, kus joob vaid isa, kuid elu on selles peres vahel täiesti peapeal. Isa karjub ja peksab, ema nutab , laps on jäetud oma muredega üksi. Kodus peetakse pidusid mitu ööd järjest ja õppida on võimatu. Laps sellest perest viibib parema meelega väljas sõpradega, kes teda toetavad ja aitavad. Ja on hästi, et ta sattus kokku sõpradega, kes on hoolivate vanemate lapsed ja kes suudavad talle anda teistsuguseid elutõdesid, kui kodust kaasa antakse.
Mina arvan, nii nagu alguses ka mainisin , et paljude jaoks on ideaalsed lapsevanemad, kes on hoolivad, vahest ka hellitavad ja pisut ka karmid. Nii on see ka minu jaoks.
Vanemad #1 Vanemad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hardi Kiviselg Õppematerjali autor
Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem.

Sarnased õppematerjalid

Laps lahutus- ja leinaprotsessis
13
doc

Laps lahutus- ja leinaprotsessis

kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub

Ühiskond
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

....................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid...................................................................................19 1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad................................................. 20 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme.............................................................. 21 1.7.1 "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!"................................................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7.3 Piits ja präänik.

Perepsühholoogia
Lapsendamine
4
odt

Lapsendamine

Kuresaare Ametikool Teeninduserialade osakond P-2 Maria Maripuu LAPSENDAMINE Kirjand Juhendaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Vahel on nii, et ühed vanemad annavad lapsele elu ja teised vanemad peavad aitama lapsel seda elu elada. Meie ühiskonnas valitseb arusaam, nagu sünniksid soovimatust rasedusest soovimatud lapsed, kellel ei ole väljavaateid heale elule. Just sellisest nägemusest lähtudes peetakse teinekord võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid lapsi, on olemas vanemad, kes ei soovi oma last. Eesti Vabariigis võib järjekord vastsündinu

Perekonna õpetus
Vanemate roll lapse elus
1
docx

Vanemate roll lapse elus

Kuid miks ei ole olemas kõigil lastel vanemaid siis kui neid kõige rohkem vajatakse? Tihti teismeliseeas ei mõista me vanemate olemasolu nad tunduvad nii pealetükkivad ning tüütud olevat. Kuid kui tekib probleem mida ei suuda ise lahendada, siis teoreetiliselt esimese asjana pöördutakse ikkagi ema või isa poole. Kuna nad on kogenumad ning oskavad probleeme lahendada rohkem kui meie vanuses noored. Kuid paljudel noortel puudub isa või ema kasvatus või üldse puuduvad vanemad. Kõige tähtsam on siiski perekonnas kasvatus, kui lapsel on vabakasvatus siis mõneljuhul tuleb see kasuks. Kuna siis õpib laps ise enda vigadest ning saab tunda mis asi on elu elamine. Paljudel noortel on aga kodukasvatus, nad ei tohi veeta enda vaba aega sõpradega vaid peavad pühenduma end haridusele. Varasteks, joodikuteks ning kurjadegijateks saavad need noored, kelle vanemad pole neid hästi kasvatanud ning on andnud halba eeskuju, pole toime tulnud isegi iseenda eluga

Eesti keel
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

t analüüsides kähe lapse - ühe tüdruku ja ühe , poisi elukäiku. p u MELANIE JUHTUM b e Melanie sündis kaks kuud oodatust varem. Algul pidi ta jää- r ma mõneks ajaks lastehaiglasse, sest ta vajas oma nõrga tervi- t Raske elutee se pärast intensiivravi osakonna e hingamisaparaatide abi. Sün-dides kaalus ta vaid 1600 g. e d Etna probleemid i Melanie sündimise hetkel oli tema ema Heike i vaid 17-aasta-ne ja isa Maik 21-aastane. k Noored vanemad Heike ja Maik olid tuttavaks k saanud umbes aasta enne lapse sündi ühes a diskoteegis, kus nad olid kaks või kolm aastat tihti tantsimas käinud. Ja siis jäi Heike äkki j rasedaks. Tegelikult ootas Heike, et Maik teda õ hoiaks ja tema eest hoolitseks. Neiu vajas kind- u lustunnet, mida ta oma vanemad talle kunagi d ei olnud suutnud anda. Kuid Maik ei vastanud m Heike ootustele. Ja nüüd oli Heike äkki i soovimatult rasestunud! Mis selle pisikese

Avalikud suhted
MARTTI PALOHEIMO-LAPSEPÕLVE MÕJUD
46
docx

MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“

Kuid inimese traagika paistab olevat selles, et see instinkt võib vanematel mingil ootamatul põhjusel kas närbuda või sootuks puududa. Igal lapsel on omad õigused, mis saavad alguse juba lapsepõlves. Nendeks õigusteks on: Õigus olla olemas – see on õigus sündida kindlasse kodusse, kindlate vanemate omaks lapseks nõnda, et lapse mõlemad vanemad on aktsepteerinud. Neil ei ole seatud lapsele mingeid tingimusi või lapse suhtes plaane mida ta peab täiskasvanuks saades täitma. Vanemad lihtsalt hoiavad ja armastavad teda sellisena nagu ta on. Õigus olla mina ise – tal on õigus olla selline nagu on teda kujundanud temas peituvad geneetilised pärilikkusetegurid. Vanemad ei suhtu temasse eelarvamustega või sooviga, et ta oleks keegi teine. Näiteks sünnib tüdruk, kuid vanemad ootasid nii väga poissi ning suhtuvad tüdrukusse tõrjuvalt ja ootavad temalt rohkem. Õigus hellusele – see õigus jõuab lapsele erinevate aistingute

Psühholoogia alused
Kasvatusstiilid-võrdlus-analüüs
6
docx

Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs.

Hoolitakse üksteise tunnetest, kuulatakse üksteist ära ja aidatakse, kui keegi abi peaks vajama. Hästi toimivas perekonnas on kõik läbi mõeldud ja organiseeritud. Üldiselt ei jäeta asju juhuse hoolde. Pereliikmed saavad omavahel üldjuhul hästi läbi, nende vahel valitseb harmoonia ja armastus. Kõik panustavad perekonda ja saavad sealt ka vastutänu. Düsfunktsionaalses perekonnas on rollid pereliikmete vahel ebaühtlaselt jaotunud või vanemad on loobunud oma rollist olla ema või isa. Näiteks isa on muutunud rahakotiks, lastehoidjaks või remondimasinaks ja laps/lapsed ja ema naudivad elu. Tänapäeval leidub ka vastupidiseid situatsioone, kus naine on peamine perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka nendega kaasnevad ülesanded ebavõrdsed. Tulemuseks tekivad omavahelistes suhetes pinged, lahkarvamused, mis omakorda viivad ka tülideni. Ei kuulata üksteise muresid ja

Perekonnaõpetus
Lapse areng
28
doc

Lapse areng

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib

Lapse areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun