Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laste joonistused psühholoogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arusaamise, kooslus, teatava, paberil, teadliku, graafilised, kusjuures, uurijad, assotsiatsiooni, omandab, sarnasust, resultaat, graafiline, otsingul, ootamatult, nimesid, esmalt, autorite, sihikindel, piirdu, omaenda, kantud, esemelise, temale, arusaamisel, figuurid, formeerumise, forma, moskva, pedagogika, soph, karakteri, algsete, tunnistatudkujuneb tal oma isiku ainukordse, absoluutse väärtuse tunne. Varase enesehinnangu iseärasuseks ongi tema absoluutne iseloom. Koolieelsesse ikka jõudmisel toimub lapse enesehinnangus oluline transformatsioon - ta kaotab oma absoluutse iseloomu ja ehitub nüüd võrdlemise või vastandamise alusel eakaaslasega. Laps võrdleb end, oma toiminguid, oma tegevuse produkte eakaaslasega. Et õppida õigesti hindama ennast, peab laps algul õppima hindama teisi inimesi. Oskuse võrrelda end teistega omandab laps vanemas eelkoolieas ja see on õige enesehinnangu aluseks. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda veel eristada hinnangut mingile oma teole või tegevuse produktile hinnangust enda isiksusele. Seega elab ta negatiivse hinnangu üle väga valuliselt. Koolieelses eas kujuneb lapsel välja ka sooline eneseteadvus. Ta annab endale reeglina 3-4 aastaselt aru, et on poiss (tüdruk) ja identifitseerib end omapoolse vanemaga.
mitteolulised tunnuseid: nägemus-, kuulmis-, kompimistunnuseid. Umbes 2,5 aasta vanuses liigetakse esemed lastega mingi esemetele omaste oluliste tunniste järgi. Selliste tunnistena lastega järjekindlalt eristatakse ja kasutatakse värvi, vormi ja eseme suurust. Selles vanuses mõtlemise protsessis toimub selle eseme tegevuse protsessis ja kannab ainelise-tegeva iseloomu. Aineline tegevus on intellektuaalse arengu allikas.Laps omandab erinevate esemetega tegevuse viise (eristada eseme tegevuse objektina, paigutada seda ruumis ümber, tegeleda mõne esemetega nende teineteisele suhte järgi) täiskasvanute koostöös. Lapse psüühilises arengus otsustavat tähendust omab täiskasvanu kuju. Selle perioodil lapse mõtlemise iseloomulikuks eriomaduseks on sünkretism, jagamatus laps püüab lahendada ülesannet üksikute parameetrite eristamiseta, tajub olukorra tervikliku
..............................................................17 ALLIKAD.............................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
Laps läheb kümme korda trepist üles, jookseb jookse, hüppab hüppeid jne. Kordinatsioon Õige liigutuste koordinatsiooni tasahaaval lastel on protsess parandamise funktsioon vestibulaartuumade, lihaseline ja visuaalne analüsaator, mis reguleerib kesknärvisüsteemi. Motoorne areng täiustub pidevalt, oluliselt paraneb liigutuste koordinatsioon ja tasakaal. Liigutused arenevad mängu ja harjutamise käigus. 4-5. eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi - ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse u 12. eluaastaks. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. Silma ja käe koostöö Käeline tegevus ergutab lapse vaimu ja loovat mõtlemist. Eriti tähtis on käte ja silmade koostöö, mida peab arendama sünnist alates.
30. Lapse käe ettevalmistamine kirjutamiseks Sõrmede peenlihaste, silma ja käe koostöö areneb siis, kui laps saab mängida erinevate väikeste esemetega: kivikeste, okste, käbide, tõrude ja muu sellisega, voolida savist, maalida sõrme ja pintsliga, lõigata ja liimida, joonistada puuoksaga mullapinnale, rasvakriidiga paberile, meisterdada ja punuda ning seejärel proovida ka tähti ja sõnu kirja panna ka slihtsalt valgel paberil või mõnes selleks koostatud vihikus. 31. Lugemisvalmiduse kujunemise kaks osa. Kõigepealt peavad olema tähed selged. Teiseks- laps peab aru saama sellest, millised häälikud sõnas kõlavad ja milline on seal nende järjekord. 32. Võgotski ja Piaget kõnearengu teooriad Piaget järgi mõtlemise areng eelneb kõne arengule ning varajane kõne on egotsentriline. Võgotskil eelneb mõtte arengule kõne areng, kus kõne on sotsiaalne sotsialiseerumisel
omakorda muudavad laste vaimset struktuuri nõnda, et nad on võimelised omandama uusi infotasandeid. Nii ongi rõhk otsesel "praktilisel" kogemusel (Fisher 2005). Meeled nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine võtavad vastu väliseid signaale, stimuleerivad meeleelundite retseptoreid, silmad, kõrvad, nahk, nina ja maitsmispungad stimuleerivad närve, mis omakorda viivad impulsid ajju. Kui vaadata sõna või arvu paberil, siis tekib silma võrkkestale vastav pilt. Võrkkesta retseptoreid stimuleeritakse ning närviimpulsid lähevad mööda nägemisnärvi ajju. Tekkinud impulsid on seotud vastava sõna või arvuga ning see kodeeritakse, et vajadusel uuesti meelde tuletada ja ära tunda. Kodeeritud impulsid salvestatakse mõneks minutiks lühimällu ning samal ajal otsitakse pikaajalisest mälust sarnast informatsiooni (Adams 2007).
pliiatsiga tõmmatud joont kustutada. Sobib hästi laste puhul, kes vajavad rohkem raame, struktuuri ja kontrolli. · Maalimine: Sobib hästi tunnete ja emotsioonide väljendamiseks, sest on voolava konsistentsiga, omades vähem struktuuri. Maalimine võimaldab värve omavahel segada. Maalimist võiks pakkuda lastele, kes on endasse tõmbunud ning kellel on raskusi eneseväljendamisega. Värvide voolavus ja segunemine mõjuvad vabastavalt. Eriti meeldib lastele ,,sodipildi" tegemine sega paberil nii palju värve kokku kui tahad ja vaata, mis välja tuleb. Lapsed, kellel on piiridega probleeme, eelistaksid kindlasti maalimistegevust, kuid vahelduseks tuleks neile kasuks ka rohkem struktuuri ja kontrolli nõudvad kunstilised tegevused, mis arendaksid püsivust, tähelepanu ja keskendumisvõimet. · Kollaaz: Kollaazpilti on võimalik teha lapse poolt valitud paberile, eelnevalt ajalehe väljaannetest välja lõigatud piltide tükkidest, lisades juurde riidematerjali ja
...........................9 ALLIKAD.................................................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Mänguga
Tähtis on aga, et joonte tegemisel tõuseks pooleks sekundiks käsi üles, muidu tekib pidevam kaarjasjoon ja varjutus võib olla rikutud. Värvimise puhul pole vaja, kuid varjutuse puhul küll. Varjutus on tähtis eelkõige pliiatsiga värvimisel. Maalimisel saab varju värvide segamisega. Lihtsaimast lihtsam joonistamise juures on esemete joonistamine. Kuid kuidas joonistada täpselt samale kõrgusele kõverjooni. Lihtne. Märkige endale 6 punkti paaridena, kusjuures iga paar on üksteisest erineval kaugusel. Järgmine samm on punktide ühendamine. Kui ühendate punkte, siis näete, et mõni kaarest on teisest mõnevõtta erineval kõrgusel. Sellest lahtisaamiseks toimige järgmisel: Ühendage kaks punkti omavahel kaarjate joontega läbi eseme. Kus on möödalaskmisi, sealt paistab see välja ja teil on lihtne parandada joonistust. Kui kuju antud, asuge varjutama. ÄRGE ABIJOONI KUSTUTAGE, neist on varjutamisel tihti abi.
Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et üks sõna tähistab tervet lauset (nt Anna = Anna mulle auto). Laps omandab uusi sõnu aeglaselt. Sõnal ja objektil sarnasust pole, neid ühendab ainult tähendus. Sõna tähendus on teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade kasutamine objektide äratundmisele ja oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasuse leidmisele. On vaja ära tunda emotsionaalselt oluline isik, asi või tegevus, neid tähistavad täiskasvanu sõnad ning märgata oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasust. Seega esimeste sõnade
6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik. Ontogenees inimese areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. Epigenees- põhiliste liigiomaduste, organismitunnuste uusteke. Areng on põlvest põlve suure täpsusega korduv (geneetiliselt determineeritud), sügoodi
· Teised inimesed: Endastmõistetavalt teised inimesed, eriti need, kes hoolitsevad lapse eest, aitavad oma käitumisega kaasa muutuste kujundamisele lapse teabeesitluses ja reeglites. Beebid hakkavad seostama oma sisemisi tundeid teiste inimeste maailmaga. See seos lubab neil imiteerida ja flirtida ning ümbritseb vanemad ja nende beebid selle rõõmsa intiimse ja romantilise kookoniga. Ent see esialgne teabeesitlus muutub sedavõrd, kuivõrd laps omandab maailma kohta rohkem 5 arusaamist. Selleks ajaks kui laps on saanud 18-kuuseks, on ta konstrueerinud hulga keerulisema ja erineva pildi selleks, et moodustada tervik inimestest ja asjadest. Kolmandaks-neljandaks eluaastaks kordavad nad neidsamu teabeesitusi. Nad lähevad üle inimeste tegude sõnadega selgitamiselt inimeste mõtete selgitamisele ja avastavad, et erinevad inimesed võivad mõtelda erinevatest maailma asjadest erinevalt.
või keeltes, millega ta kokku puutub. Kajakõne (9.-12. elukuul) Kajakõne perioodil matkib laps täiskasvanu kõnet. Laps õpib ära keele kõlalised mustrid enne, kui ta hakkab öeldu tähendusest aru saama. 9-12 kuu vanuse lapse lalin meenutab täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid: laps justkui juutustaks midagi, küsiks, käseks jne. Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. Laps omandab kogu häälikute repertuaari. Esimesed sõnad (12.elukuul) Sõnal on kindel tähendus ja seda kasutatakse suhtlemiseks. Alguses kombineerib laps häälituste ahelates lalina üksikute sõnadega. (ema ja aitäh, koduloomade nimed, asjade inimese kohta, pereliikmete, toidu ainete, kehaosade ja riiete nimetused). Ta ütleb esimese sõna siis, kui saab aru juba 20-30 sõnast. Ühesõnalise lausungite period (12.elukuul) Ühe sõna abil annab laps edasi terve fraasi või lausungi sisu
vaatlemine, lugemine, kirjutamine jne. Kõik need aitavad kaasa matemaatika aine ehk kõigi nende kujutluste-mõistete, otsustuste, eeskirjade, reeglite, järelduste jne õpetamisele, mille abil saab realiseerida matemaatika õpetamise kognitiivseid eesmärke. Õpetamisel lähtutakse J. Bruneri ideedest, mille kohaselt on teadmine protsess ja lapse õppimisvalmidus sõltub õppematerjali esitamise viisist. Laps omandab teadmisi kõige edukamalt siis, kui ta avastab konkreetset maailma ning leiab sealt kõik vajaliku ise. Õpetaja omakorda peab õppematerjali esitama nii, et lapsel oleks võimalik tajuda seda konkreetsete käeliste tegevuste abil, seejärel minna üle kujundilisele ja siis sõnalisele tasandile. Arvestada tuleb ka sellega, et protsessuaalset alust ei saa kujundada tahtlikult. Koolides tuleb kõigile õpilastele luua tingimused protsessuaalsesse alusesse kuuluvate tegevuste omandamiseks. 6
kogemust (selle poole haridussüsteem püüdlebki). Kogu eesmärgistatud inimkäitumine jaotub tegevusteks. Tegevusi eristavad üksteisest motiivid, mis tulenevad inimese tarvetest. Esialgu on tarbed bioloogilised (süüa, juua, hingata jne.). Kuid juba paari kuu vanuses ilmneb vajadus suhelda ning varsti ka vajadus uute muljete järele ehk tunnetusvajadus. Kui vajadus seostub mingite konkreetsete esemetega (nt kõristi), nähtustega, isikutega jne., hakkavadki kujunema motiivid (objekt omandab lapse jaoks tähenduse). Kõik käitumisaktid kokku, mis on seotud ühe motiivi rahuldamisega, moodustavadki ühe tegevuse. Väliselt samalaadne tegevus võib olla psühholoogiliselt täiesti erinev, s.t. esile kutsutud erinevatest motiividest. Nt lapsed mängivad lotot. Võimalikud motiivid võiksid olla: mängu protsess, soov võita pilte, konfliktide ootus mängijate vahel, olla kõige parem jne. Mis võiks aga olla laste motiiviks, kui nad õpivad tunnis emakeelt? Motiivid
Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõne kuulamine, suurte ja väikeste esemete, lindude-loomade ja muu vaatlemine ja võrdlemine teiste sama liiki asjadega ning väga palju muud on esimesteks sammudeks lugemisvalmiduse kujunemisel. Uurijad on ühisel arvamusel, et pärilikkus ja keskkond mõlemad mängivad selles väga suurt rolli. määrata keskkonda. Pärilikkusega seotud eelduste mõjutamine pole meie võimuses, kuid meil on võimalik määrata keskkonda. Kui vanalt alustada Teisest eluaastast ülespoole muutub lugemine iga aastaga raskemaks. Kui laps on viieaastane, on tal lugema õppimine kergem, kui ta oleks see kuueaastaselt. Nelja-aastaselt on see veel kergem ja kolme-aastaselt veelgi lihtsam
- Kultuure kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele - Mänguasjade arv, raamatute arv Kognitiivne areng tunnetuse areng Kuidas võetakse infot vastu, kuidas infot seostatakse. - Imikute ajus luuakse uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vau kiirusega 100 000 ühendust sekundis - Arenguetapid algavad 2, 4, 10, 14 kuu vanuses; iga arenguetapi järel kaalub aju 10% rohkem Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng - Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead. - Staadiumite teooria o 1. sensosomotoorne periood (sünd-teine eluaasta) o 2. Preoperatsionaalne periood (2.-7. eluaasta) o 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7.-12. eluaasta) o 4. Formaalsete operatsioonide periood Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga)
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed, kohandab oma häälitsusi lapse omadega. liikuvad ko
1-2a LAPSE MÄNGUOSKUSED 12-16 elukuud Lapsed on selles vanuses endiselt agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda mitmel moel uurimis-, suhtlus-, sümboli- ja etendamismängu abil, kusjuures kõikidesse neisse mängudesse võidakse kaasata ka teisi inimesi. Selles vanuses on äärmiselt tähtis roll just etendamismängul, mis paneb aluse loovale kujutlusvõimele ja kõigile sellega seotud oskustele. Laste uurimistegevust hõlbustavad suurem kontroll oma keha üle ning uued käelised oskused. Praegu võib laps õppida tõepoolest igas olukorras ja kõikvõimalike vahendite abil. Mida rohkem kogemusi ta saab, seda paremini hakkab ta oma ümbrust mõistma ning seda
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja jäljendamis
seisneb selles, et inimesel tekivad elu ja tegevuse käigus erinevad stiimulid ja märgid. Nende abil suunatakse isiksuse ühiskondlikku käitumist ja neid kasutades reguleerib inimene ka enda käitumist ühiskonnas (Nugin 2007: 38). Võgotski (1976) pakkus välja huvitava seletuse selle kohta, kuidas füüsilistest objektidest saavad rekvisiidid lapse sümbolilise mängu jaoks. Kui laps näiteks kasutab keppi puuhobusena, kaotab kepp ajutiselt oma identiteedi ning omandab hobuse identiteedi aspektid. Objekti tavapärane identiteet asendatakse lapse poolt määratud tähendusega ning tähistaja eristatakse tähistatavast."Hobse" tähendus on see, mis annab kepile tema uue tähenduse. Samal ajal eristab laps ka teatud aspekti oma vaimses representatsioonis hobusest. Võgotski väitis, et esemetega mängus domineerib tähendus objekti füüsiliste tunnuste üle. Lapse mängu reguleerivad reeglid, mis tulenevad rekvisiitobjektile omistatud tähendusest.
Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon:Mängu ei põhjusta ei kehalisedvajadused, välised reeglid ega ühiskondlik surve. Mäng lähtub individist, tema vabast soovist ja vabast valikust niiviisi tegutseda. *Protsess ja tulemus: mängu puhul valitseb protsess tulemse üle. Kui laps mängib, siis ta tähele-panu on koondunud rohkem mängu tulemusele kui mängulisele tegevusele, seega tulemus ole nii tähtis kui tegevus
ka kõne areng. Tegevusest tuleneb vajadus kasutada kõnet mingis funktsioonis, funktsioonist tuleneb kõne sisu, sisu vajab vastavaid väljendusvahendeid. Imikuiga: 0-1,0 a. Juhtiv tegevus on emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga, temaga kontakti loomine. Suhtlemine on sellel perioodil väga vähesel määral verbaalne. Väikelapseiga: 1,0-3,0 a. Juhtivaks tegevuseks sel perioodil on tegutsemine esemetega, mille käigus laps omandab nende kasutamisviisid. Kujuneb ja areneb tegevuslik-situatiivse suhtlemise vorm. Kujuneb üldistamine ja seoses sellega areneb aktiivselt ka sõnavara, kõne hakkab muutuma mõtestatumaks ja mõtlemine verbaliseeruma. lapsotsib koostöövõimalusi täiskavanuga(osutav funktsioon, abi otsimine). Koostöö nõuab dialoogi, see omakorda nõuab ütluse grammatilist vormistamist. Seega,esemeline tegevus ja sellega seotud tegevuslik-situatiivne
Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Rollide omandamine, mis tähendab täiskasvanuks saamist: Majanduslik iseseisev roll, püsiva elukaaslase rolli omandamine, sotsiaalne elukutse. Kasvatus või enesekasvatus? Kumb on muna, kumb kana? Enesekasvatus on muna Enesekasvatus on inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on isiksuse täiendamine. Isiksus inimese individuaalse eripära ?????? rollide kooslus? Kasvatus eelneb enesekasvatusele. Kasvatus kui organiseeritud, korrastatud väline mõjutamine versus organiseerimata stiihiline välismõju, mis ei ole kasvatus. Kasvatuseeesmärgid tulenevad välistest väärtustest, ühiskonnanormidest ja arusaamadest. Kasvatus kui väline sihipärane suunamine kasvataja poolt peab asenduma enesekasvatusega. Sekkumine eesmärgipärane tegevus. Sekkumine on täiskasvanupoolne tegevus. Kasvatus kui sihipärane sekkumine:
teadvustama tema struktuuri, mis on kirjaoskuse omandamise aluseks. Jätkub sõnavara kasv (võrreldes maimikueaga ka kolmekordseks). Sõnavara kasv sõltub otseselt lapse elu- ja kasvatustingimustest. Siin on individuaalsed erinevused suuremad kui üheski teises psüühilise arengu valdkonnas. Paralleelselt sõnavara suurenemisega, mis toimub mitte üksnes nimisõnade, vaid ka verbide, asesõnade, omadus-, arv- ja sidesõnade arvel, omandab laps oskuse ühendada sõnu lauseteks vastavalt grammatikareeglitele. Laps omandab emakeele morfoloogilise süsteemi. Praktiliselt valdab ta nüüd põhijoontes käänamist ja pööramist. Samal ajal hakkab ta kasutama sidesõnaga ühendatud liitlauset. Keele omandamise käigus on laps ise keele suhtes erakordselt aktiivne - ta moodustab uusi sõnu, muudab nende mõtet, lisab uusi tunnuseid. Lapse keeleline aktiivsus väljendub ka sõna muutmises olemasolevate keelenäidete alusel. Selles eas
Mäng muutub üha mängulisemaks, st mäng ja esemeline tegevus lahknevad. · Väikelapse sümbolmäng Sümbolmängu 1 etapp- lähtub isiklikust kogemusest. Teise etapi puhul toimub ühe sümbolskeemi projektsioon teistele objektidele, esemetele või inimestele. Kolmas etapp on seotud mitmesuguste sümbolite kombinatsioonide ja käitumismustritega. Valmistab last ette ka sotsiaalse, st. kollektiivse sümbolmängu mängimiseks. Laste sümbolmängu uurijad eristavad mängus nelja komponenti: 1. defineerimise e. suhte loomist teiste mängijatega- mängija hakkab üha enam oma mängu võtma teisi, eelkõige ema, nukku, loommänguasju. Teistele suunatud tegevus võib olla kas aktiivne või passiivne. 2. sekventeerimist ehk kombinatsioonide järjestamist- järk-järgult lisanduvad mängu toimingute kombinatsioonid, st kahe või enam sooritamine, mis on suunatud ühele ja samale vastuvõtjale
Neid ülesandeid täidetakse loomulikult kogu abiõppe käigus. Emakeel (eriti lugemistund) võimaldab aga tegeleda konkreetselt selliste küsimustega nagu käitumisaktide analüüs, rahvuskultuur (-kirjandus, -kombed), emotsionaalsed ja intellektuaalsed hinnangud. I- V klassis on lugemistekstid peamiseks allikaks, kust abiõppeõpilane saab teadmisi kodumaast ja rahvuskommetest, käitumisest, omandab isiksuseomadusi tähistava sõnavara jne. Kahjuks võimaldab tänapäeva didaktika kujundada õpilaste hoiakuid ainult kaudselt. Nimetatud ülesannete täitmiseks ei ole seni piisav ka lugemistekstide valik õpikutes. Kõne arendamine on korrektsiooni eesmärk, kuid kõne on ka abiõppeõpilase isiksuse, psüühika ja tegevuse korrigeerimise üks viisidest. Õpetamise iseärasused: Nii õpetamise eesmärgid kui ka laad on abiõppes tavakooliga võrreldes praktilisemad.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng.............................................................................................................................7 5. Ealised eriärasused..............................................................................................................................8 5.1. 2 aastased lapsed.....................................................
jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm). Õppimine–keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne) Sensitiivne periood– periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti (nt 2-3 eluaasta–kõne kiire areng; 8-9 eluaasta–suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid. Kriitiline periood– teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlalperioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea– murdeiga) 2
protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel c. Harjutamismeetod – Kui imik on mõne korra stiimuliga kokku puutunud harjub ta sellega ega pööra sellele enam tähelepanu d. Assimilatsioon – Piaget’ teoorias areneva lapse keskkonna tõlgendamise protsess oma juba olemasolevate skeemide abil 4. Ühenda idee selle pooldaja nimega a. Egotsentriline kõne - Võgotski b. Kõne omandab kommunikatiivse funktsiooni arengu käigus - Piaget c. Keel ja mõtlemine mõjutavad vastastiku teineteist - Võgotski d. Keel on kommunikatiivne algusest peale - Võgotski e. Lapseea egotsentrism – Piaget 5. Piaget’ poolt välja töötatud arvu jäävuse ülesande puhul peetakse üheks valede vastuste põhjuseks sama küsimuse esitamist kaks korda järjest. Seda takistust on püütud ületada „ulaka karu“ lisamisega katseprotseduuri. 6
instinktide rahuldamine. Tema arvates toimub mäng kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks. Granville Stanley Hall (1844 –1924): oli Ameerika Ühendriikide psühholoog ja kasvatusteadlane. Ta tegeles peamiselt lapseea arengu ja evolutsiooniteooriaga. Hall oli üks esimesi USA psühholooge, esimene Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni president ja esimene Clarki Ülikooli president. Ta näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut, milles väljendub inimese kui liigi pikk ajalugu. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi, indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust. Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise
annaabi.ee 
