Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LASTE ARV, ÕNNASPOSITSIOON JA - SUHTED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õnnaspositsioon, harjunud, tajub, hool, vanima, vendi, ões, vennas, tervisega, positiivset, vendade, üldistus, keskpunktis, temale, tähelepanuta, sündides, kadedus, vastutustunne, võrdlema, vanemaga, ainsal, enesehinnang, üksikud, aitama, toetama, üksikulKui on juhtunud nii, et peres on vaid üks laps, siis vanemad ei tohiks jätta lapsele muljet, et tahetakse veel samasuguseid lapsi nagu tema. Selline käitumisviis mõjutaks lapse usaldust vanema vastu. Vanem peaks võimaluse korral alati märkama ja nimetama lapse tundeid. Suurt mõju avaldab lapse isiksuse kujunemisele sünnijärjekord. Täiskasvanud nõuavad tavaliselt vanimalt lapselt rohkem kui nooremalt. Vanim laps on harjunud pingutama ja kõvasti tööd tegema, mis on võibolla olnud perekonnas võimalus tähelepanu saada.Lapse arengus on oluline ka sugude jaotus perekonnas, sest see, kui peres on ainult poisid või ainult tüdrukud, on hoopis erinev sellest, kui on esindatud mõlemad sood. Vahe on ka selles, kas ollakse vanem õde/vend ühele või enam nooremale lapsele. Enamasti on vanim laps see, kes vahendab perekonnas norme ja reegleid edasi noortematele. Kui peres on nooremaid lapsi
teha. Keskmist lapst kirjeldavad märksõnad on: · paindlik · diplomaatiline · rahusõlmija või · lahke loomuga · sotsiaalne · võitlushimuline · talle on omased pikad ja tugevad suhted Noorim laps Noorim laps saab perekonnas kõige enam tähelepanu, seda nii vanematelt kui ka enda vanematelt õdedelt- vendadelt. Noorimal lapsel on tänu väga suurele tähelepanule oma kodus, väga raske sidemeid väljaspool luua. Ta on harjunud saama seda, mida ta tahab ja ta on seetõttu võtnud omaks kamandamise. Märksõnad: · väljakutsuv · manipuleeriv · tähelepanu armastav · ebakindel · hell ja hooliv ALFRED ADLERI TEOORIA Austria psühholoog Alfred Adler (7. veebruar 1870 28. mai 1937 Sotimaa) oli üks esimesi, kes 20. sajandi algusaastatel pööras tähelepanu laste isiksuseomaduste ja nende sündimisejärjekorra seose vahel
1.4 Autoritaarne kasvatus Autoritaarset kasvatust iseloomustab laste maailma, lapse vajaduste vähene tunnustamine, sõnakuuleliku allumise nõudmine, tugev kontroll ning iseseisvuse pärssimine. Lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on alla surutud, temalt ei oodata mõistmist vaid allumist, mistõttu langeb tema usk enesesse. Sageli iseloomustab autoritaarset kasvatusstiili kamandamine ja kritiseerimine, halvustamine, mida laps tajub alistamisena ja solvamisena. Autoritaarset kasvatusstiili pooldavad vanemad usuvad kindlalt, et nad teevad kõik oma lapse jaoks. Selliste vanemate hulka kuuluvad ka need, kes igapäevaelus on harjunud kõike oma laste eest ette-taha ära tegema, need, kes näägutavad oma last pidevalt tema tegemata jäetud asjade pärast, kui ka need, kes tegemata asjade eest füüsiliselt karistavad. Autoritaarsed vanemad ja õpetajad nõuavad, et laps alluks vastuvaidlematult kõikide
liikumishäired, privaatsuse puudumine, pingeline õhkkond ning pidev mure töö pärast. Kitsastes ruumides ei saa lapsed proovida oma vilumust ja osavust ühes või teises asjas. Nad ei õpi tunnetama oma keha ja meeli, tihti kannatavad nad alaväärsuskompleksi all. Töö pärast muretsevad vanemad on tihti ärritunud ja agressiivses meeleolus ning lapsed ei saa kogeda positiivset ja rõõmsat keskkonda. Vaesuse tõttu ei saa vanemad lastele kõike lubada ning lapsed võivad hakata varastama kasutades seejuures vägivalda. Ebapiisav vanemlik järelvalve ja suunamine – tähelepanu pööratakse üksnes lapse agressiivsele käitumisele, ebapiisav huvi laste vabaaja veetmise kohta, külluses elav laps igavleb, sest vanemad on tööl ning nad korvavad läheduse- ja tähelepanuvajadust raha ja asjadega
Esimesel eluaastal tekivad sisemised struktuurid on seega deformeerunud ja mõjuvad negatiivselt kogu edasisele arengule. 1.3 Teine ja kolmas eluaasta Teisel ja kolmandal eluaastal ilmneb seoses pidurdusega kommunikatiivse tegevuse arengus vastuvõtmatus täiskasvanute poolt antud tegevusmeetodite suhtes, ebaadekvaatne suhtumine täiskasvanute hinnangutesse - kiitus stimuleerib lapse tegevust vähesel määral, laitus aga ei muuda seda üldse. Seega ei diferentseeri laps negatiivset ja positiivset hinnangut peaaegu üldse,mis omakorda viib peetusele kõne ja esemelise tegevuse arengus. Kõne arengu peetus võib aga halbade asjaolude kokkulangemisel osaks saada lapsele, kes pole rinnast üldse või on vähe sellest toitunud, mistõttu tal teatud suuõõnelihased on juba ette määratud olema logopeedi tööpõld (Kagan 1994, 44). 1.4 Koolieelne iga Koolieelikute juures äratab tähelepanu emotsionaalsuse alanemine, passiivsus kõigis
kohanemises, enese negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Pole just raske arvata, et siinkohal osutub problemaatiliseks just madal enesehinnang, mis äärmuslikul juhul võib väljenduda inimese "vegeteerima-jäämises", s.t. ta ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal ühtegi positiivset omadust, mis annaks õiguse tal midagi soovida või julguse midagi üritada - olgu selleks soovituks siis mõne inimese armastus, kandideerimine huvitavale töökohale või midagi muud. Madalale enesehinnangule tunnuslikeks joonteks on läbikukkumistele enesesüüdistustega reageerimine, varasemate ebaõnnestumiste üha korduv valuline läbielamine, mille tulemusena alaneb enesehinnang veelgi ning inimene ei näe mingiski tegevuses enam mõtet, sest nii kui nii
Melanie vanemad ei näidanud kunagi välja, et nad tema meeletu protestikisa viib alati eesmärgini: teda armastavad oma last ega kinnitanud talle, kui tore ja võetakse ikkagi sülle ja tal on võimalik saavutada het- armas ta on, siis ei saanudki lapsel areneda positiivset Melanie kekski inimlikku kontakti, olgugi et vaid vanaemaga. Ja koges, et hea enesehinnangut (vt. Sotsiaalpsühholoogilised kuigi see kontakt polnud alati kõige armastusväärsem, olla pole
kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid siis kui tahetakse last kiiresti ohtlikust kohast eemale ajada. Et lapsele midagi
terapeudil). Probleemi kõrvalt nägemine toob ise kaasa muutuse (valikuvabadus: kas jätkata vanaviisi või muuta toimimist). - Taju valivus tekib, kui hakatakse oma asjade üle mõtlema, neid teadvustama - Inimese enesevaatlusoskus on piiratud. Psühholoogi ülesanne on inimese metakognitiivsete võimete laiendamine, et inimene tajuks, et mingi asi (nt psüühikahäire, mida inimene tajub oma elu loomuliku osana) on probleem. Keel Avatud kommunikatiivsete süsteemide puhul on tegemist interaktiivsete süsteemidega, mis toimivad keeles (keel on süsteemidele vahetu toimimise keskkond). See, kuidas tajume maailma, toimub keele kaudu. Pole olemas midagi, mida meile poleks antud keeles. Film „What the Bleep do We Know about the World“:
Divorce emotionally- vähem aega ja energiat kulutatakse abielu peale, välditakse partnerit, väljaspool kodu veedetakse rohkem aega (partnerist lahus), samas välismaailmale näidatakse et kõik on korras, vahel hakatakse väljaspool sellises juhtumis süüdistama last, kellel on käitumishäire või midagi muud viga ja temast saab pere patuoinas. See, kui suur on kriis kodus, kui üks vanem kolib välja, näitab kui palju on pere liikmed harjunud mõttega, et vanemate abielu on läbi. Tavaliselt (90%) lahutavatest vanematest teevad nii, et isa kolib välja ja ema jääb lastega koju elama. Piiride ebaselgus (boundary ambiguity)- segadus sellest, et kes kuulub perre ja kes mitte. Lahutuse kulg: 1. Tunnevad et midagi valesti 2. Lahus elamine 3. Legaalne lahutus 4. Pere ümberorganiseerumine Lapse hooldusõiguse liigid: 1. Ainuhooldamisõigus- ühel vanemal on täielik kohustus
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struktuurist lähtuvad ehk põhjus
POES KÄIMINE Enne, kui lähete poodi, tuleks koostada nimekiri, et mida poest vaja. Kui on võimalik, siis võib jätta lapse koju. Kui võtate lapse poodi kaasa, siis tuleb eelnevalt kokku leppida, et kui ta käitub poes ilusasti,et siis premeerite teda mõne väikse asjaga. Ei pea olema midagi suurt ega kallist. Kui aga hakkab poes olles laps jonnima, siis oleks hea, kui suunata ta teise keskkonda. ATH LAPS JA LASTEAED Neid lapsi ei oodata rühma ja kui ta tuleb rühma, siis laps tajub selle ära. Väga hea oleks, kui vanem teavitaks rühma personali, et tema laps on ATH enamjaolt seda ei tehta. Isegi, kui pole veel määratud ATH aga vanem arvab, et võib olla tema lapse selline, siis võiks ka ikkagi teavitada, et on kahtlusi. Hea oleks, et kui rühmas võtab hommikuti sama inimene ATH lapse vastu.Talle meeldib kokku panna puzlet. On hea tervisega. Kui ATH lapsega tegeleda, siis induvuaalselt Neil esineb
ammutades (Vooglaid 1999). Ülo Vooglaid peab kasvatajat heaks inimeseks, kuid autori arvates jääb neid häid inimesi aina vähemaks, sest hooldajatel on omad eelarvamused laste suhtes. Eelarvamused kujutavad suhtumist lastesse, nende endistesse kodudesse ning laste vanematesse. Arvatakse, et kui laps on pärit näiteks alkohoolikute perest, siis ega lapseski parem inimene ei kasva. Sellised kasvatajad ei saa lastele ka positiivset eeskuju anda ja rääkimata turvalisusest. Lapse individuaalsetele vajadustele pööratakse vähe tähelepanu ja seda väidab ka Kristi Kõiv oma uurimuses. Praegusaegsetes lastekodudes on valdav grupikeskne kasvatusviis. Laste grupiviisilise kasvatusviisi puhul tegeleb hooldajate grupp grupi lastega, kusjuures eesmärgiks on mõjutada iga grupi liiget läbi grupi meediumi ja muuta grupi kui terviku käitumist. Sealjuures ignoreeritakse iga üksiku grupi liikme individuaalseid vajadusi. Selle
5. Mis on iga kasvatusstiili head, mis halvad küljed? 5. Minnalaskev kasvatus- vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid. Nad kulutavad kogu aja ja energia iseendale. Laps kasvab ise. Hellitav kasvatus- Hellitavad vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi ega soove. Laps saab kõik mida ta soovib. Laps tunneb end armastatuna, kuid mingil hetkel võib seda hakata omakasupüüdlikult ära kasutama. Tulevikus on sellisel lapsel raskem, sest on harjunud ainult parimaga. Autoritaarne kasvatus- piirid on, aga armastust mitte. Laps ei tunne ennast hästi. Vanemad kalduvad liialdama karistustega ja tunnustavad mitte last, vaid tema poolt hästi sooritatuid töid. Laps tunneb end ebakindlana ja saamatuna. Tunneb end üksi ja hüljatuna. Suunav kasvatus- last aksepteeritakse sellisena nagu ta on. Talle näidatakse et temast hoolitakse ja armastatakse, samas valitseb mõistlik ja terve suhtumine korra ja nõudmiste suhtes
21. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad klassikaline tingimine ja operantne tingimine? Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest. Klassikaline= passiivne, kuid operantne=aktiivne. 22. Mis on mälu? Mälu on organismi võime omandada , säilitada ja väljastada informatsiooni. 23. Mälu protsessid ja lühikirjeldused. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad
kultuuriga ja mõjutavad meid sünnist surmani. Seega võime me väita, et bioloogiliselt determineeritud inimene satub peale sündi sotsiaalsete mõjurite kätte, mis teda voolima hakkavad. Sotsiaalseid faktoreid saab jagada: Vahetu sotsiaalne keskkond pere, naabrid N: mitmenda lapsena sündis, kas peres on vanavanemaid, õdesid vendi, missugune on naabrus jne. Asotsiaalses linnaosas sündinud lastel on tunduvalt suurem tõenäosus kujuneda oma keskkonna sarnasteks. Üldine sotsiaalkultuuriline keskkond ehk see kultuuriruum (ja aeg), kuhu ja millal sünnitakse. Siia kuuluvad ka tugisüsteemi olemasolu (lasteaed,
käitumismustrit. Võivad esineda neurobioloogilise taustaga käitumishäired. Leiab, et õpetaja ei tohiks klassi ees küsida lapselt kõigi kuuldes, et miks sa nii käitud. Tuleks nt peale tundi rääkida paar sõna juttu (kutse tuleb öelda teiste kuuldes tavalise häälega). 16 Probleemne käitumine. Dreikurs (1982). Avastas, et on normaalne kui väline tugev kontrollkest ära kaotada, tekib suur segadus, sest lapsed pole harjunud kuulama oma sisehäält või ei oskagi veel. Käitumisel on alati eesmärk ka probleemsel käitumisel see ei pruugi lapsel olla alati teadvustatud. Käitumine on suunatud konkreetsele eesmärgile. Üldiseks eesmärgiks on kuuluda sotsiaalsesse rühma. Alates 3.klassist on enamus käitumisprobleeme seotud sellega, et otsitakse tähelepanu. Eesmärk on käitumise ajendiks. Käitumise taga olev aktiivne jõud, ka siis kui laps seda ise ei teadvusta.
Küsimustega peab olema hästi ettevaatlik!!!! KIUSAMINE Kiusamine agressiivne käitumine (tahtlik kahju või valu tekitamine teisele inimesele). Kiusamise tunnusjooned: Tahtlik Korduv iseloom praktikute jaoks väga oluline tunnusjoon: kui üks laps lööb teist last ühe korra siis on see tüli, haiget tegemine; aga ta lasp pole kiusamise ohver Tasakaalu puudumine võimusuhetes kiusaja kas päriselt ohvrist suurem v ohver tajub teda endast suuremana, tugevana (ei pea olema füüsiliselt) Roges (2011): kiusamine sotsiaalsetes kooslustes on seletatav sellega, et rakendatakse oma moonutatud arusaama sotsiaalsest võimust. Rogers jagab kiusajad kolmeks: - ühed: sõidavad lihtsalt teistest üle, empaatiavõime puudub, tegutsevad omakasu nimel; liidrid, selle käigus teiste peale lihtsatl ei mõtle sageli edukad elus.
SOOROLLI OMAKSVÕTT Sooroll on nii bioloogiliselt kui sotsiaalselt määratud nähtus. Bioloogiliselt, sest vaid naine saab sünnitada ja last imetada ning vaid mehe seemneraku viljastaval toimel naise munarakule saab tekkida elu. Sotsiaalselt, sest juba imikueast peale püütakse lapsele õpetada, mida tähendab olla poiss või tüdruk, miks mees peab olema mehelik ja naine naiselik jne. Samastumist soodustavad südamlikud suhted vastassoost vanemaga. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Kui poisile on oluline venna olemasolu, siis tüdrukutel ei mängi õde nii suurt osa. Tüdrukud on aga tundlikud vanematevaheliste konfliktide suhtes. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. 5.eluaastast võiks pojaga tegeleda rohkem isa, sest temalt õpib poiss rohkem iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 3 ROLLID PEREKONNAS
14 mitte üksnes käitumisvigu, vaid eksite ka oma hinnangutes. Pikkamööda võiks lapsele anda kergemaid töid (nt laua katmine, ajalehe toomine vms). Hetkel, kui laps kooliuksest sisse astub, väheneb teie kui lapsevanema kontroll tema elu üle järsult. Standardeid kehtestavad nüüd õpetajad ja koolikeskkond ning lapse edusamme mõõdetakse neid paika pandud normidega kõrvutades. Lapsele, kes on maast madalast piiridega harjunud, tundub koolis nõutavate reeglite järjekindel järgimine loomulikuna. Maharahunemiseks ja ööunele sättimiseks peaks piisama poolest tunnist. Selle ajaga peaks jõudma vajaduse korral vannis käia, mänguasjad ja riided ära panna, hommikused asjad välja otsida ja ka õhtujuttu ära kuulata. Vanemad peaksid õhtujutu aja pühaks kuulutama, selleks ajaks ei tohiks muid asju planeerida. 10- 12- aastane koolilaps Ta mõtleb ja käitub juba peaaegu nagu täiskasvanu
turvalisusele leiavad tänapäeva tehnoloogia abil lapse üles ka tema kodunt. Seega, ärgem süüdistagem ainult elutut ekraani meie kodus, vaid mõelgem, mida saaksime ise teisiti teha vähendamaks tagajärgi, mida see lastele võib põhjustada. (Taimalu, 2012.) Erinevate teoreetikute käsitlused on kohandatud kolme üldisemasse strateegiasse: Aktiivne vahendus (active mediation). Vanem selgitab meedia sisu selle kasutamise ajal (vaadates, lugedes, kuulates). See hõlmab nii positiivset lähenemist (õpetlikkuse momendid) kui ka negatiivset suhtumist (sisu kriitika). 2. Piirav vahendus (restrictive mediation). Vanem kehtestab reeglid, mis reguleerivad meediakasutust, sh piirangud ajale, kasutuskohale või sisule (nt piirates kokkupuudet vägivaldse või seksuaalse sisuga). Kindlasti arutatakse teabe tähendust ja mõju. 3. Koosvaatamine (co-viewing). Vanem on meediakasutuse juures, jagades seda lapsega kui ühist tegevust ja kogemust, kuid ta ei kommenteeri sisu ega mõju.
meedikuid, praktikuid-entusiaste, vaid ka pedagooge ja psühholooge. Grof. S. (2004). F. Lik'i hüpotees: iga trauma, mida ema on raseduse ajal läbi elanud, kandub nabanööri kaudu edasi lootele. Peale selle tehti kindlaks, et emaüsas asuv loode nagu imbub läbi traumaatilise situatsiooni negatiivse energiaga, juhul kui emal tuleb läbi elada mingi traumaatiline situatsioon. Seega tulid nad järeldusele, et loode tajub trauma mõju mitte ainult nabanööri kaudu, vaid ka ema aura kaudu kogu prenataalse arengu perioodil. Selle töö tulemused näitavad, et esimese trisemestri jooksul saadud trauma on teatud tüüpi isiksuste kujunemise põhjuseks ning ka täiskavanud inimese haiguste allikaks. On hästi teada, et vähirakud on madala amplituudiga aga suure paljunemiskiirusega embröonaalrakud. Kui esimese trisemestri (esimese kolme kuu)
(maailma kõige viljakamal mehel on 888 seaduslikku järeltulijat, kõige viljakamal naisel 69 ning neistki suur osa on sündinud mitmikena). Polügaamia (polügüünia ehk mitmenaisepidamine) Polüandria - mitmemehepidamine Mitmemehepidamist esines harvem. Üheks polüandria põhjuseks oli mõne rahva tava hukata vastsündinud tütreid. Naine võeti kõigi pere vendade peale ühine ja lapsed kuulusid vanemale vennale (Tiibetis nimetasid lapsed teisi vendi “väikesteks isadeks”). Polüandria viiteid on leitud ka iiri legendidest ja skandinaavia saagadest. Polüandria on mitmel kujul säilinud tänaseni. Polüandria tänapäeval Tiibetis ja Nepaalis esineb tänapäeval polüandria ehk mitmemehepidamise näiteid - vendadel ühine naine. Monogaamia Levikut seostatakse tsivilisatsiooni tekkega. Varaline kihistumine põhjustas olukorra, kus mitme naise ülalpidamine käis paljudele meestele üle jõu.
(maailma kõige viljakamal mehel on 888 seaduslikku järeltulijat, kõige viljakamal naisel 69 ning neistki suur osa on sündinud mitmikena). Polügaamia (polügüünia ehk mitmenaisepidamine) Polüandria mitmemehepidamine Mitmemehepidamist esines harvem. Üheks polüandria põhjuseks oli mõne rahva tava hukata vastsündinud tütreid. Naine võeti kõigi pere vendade peale ühine ja lapsed kuulusid vanemale vennale (Tiibetis nimetasid lapsed teisi vendi "väikesteks isadeks"). Polüandria viiteid on leitud ka iiri legendidest ja skandinaavia saagadest. Polüandria on mitmel kujul säilinud tänaseni. Polüandria tänapäeval Tiibetis ja Nepaalis esineb tänapäeval polüandria ehk mitmemehepidamise näiteid vendadel ühine naine. Monogaamia Levikut seostatakse tsivilisatsiooni tekkega. Varaline kihistumine põhjustas olukorra, kus mitme naise ülalpidamine käis paljudele meestele üle jõu.
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
2. Suhetega seotud- negatiivne emotsionaalne taust, emots pikaajalised seisundid, tõrjutus, ebaturvaline kiindumus 3.Keskkondlikud faktorid- füüsiline lahusolek ja tiheliolek (ühes ruumi ühikus personaalsed ruumimullid puutuvad kokku), müra; sotsiaalsed (sots toetuse puudumine, lapsed, teised pereliikmed, alternatiivne partner) Mis vallandab konflikti: tihti vahelesegamisel eesmärgile suunatud käitumisel: 1. Kriitika- verb või mitteverb mida partner tajub kui nõudvat ja ebameeldivat 2. Ebaõiglased nõudmised (ebaõigalsed või mitteõigustatud) 3. Keeldumine 4. Kuhjuv tüütamine (tegevus, mis ületab teise partneri tolerantsi) Seotus konfliktiga- valikute mõju suhetele: Aktiivne- küsimust tajutakse olulisena suhtele ja lahendatavana (konflikt lõppeb- hääle tegemine) või tajutakse olulisena suhtele kuid lahendamatuna (siis ähvardatakse);
tavaline õpetaja sageli ei suuda pakkuda. Kaasava hariduse põhimõtete järgi peaks iga laps saama kvaliteetse hariduse kodu lähedal asuva kooli tavaklassis koos tavaliste õpilastega. Sama selge on, et see tee ei saa olema kerge, kuid oma kogemuse põhjal julgen öelda, et see pole kindlasti ka võimatu. Haridusliku erivajadusega laste jaoks on n-ö tavaliste lastega koos olemine ülimalt tähtis, sest võimaldab neil enamate eakaaslastega suhelda, kogeda uusi olukordi, saada positiivset tagasisidet. See kiirendab nende tavaklassidesse integreerumist, mis on ju üks kaasava hariduse eesmärkidest. Kui laps saab hakkama tavaklassis, siis saab ta hakkama ka igapäevaelus. Kaasavat haridust peetakse kulukaks – see nõuab vahendeid. On vaja inimesi: logopeede, eripedagooge, psühholooge, kooliõde, mõnel puhul terapeute. Enamikku arendavatest mängudest saavad kasutada ka tavaõpilased ja neilgi on vahel vaja tugistruktuure
1. Eristumine e diferentseerimine (saab alguse 4-5 elukuu)- esimesed katsed ennast sümbiootilisest sulamist eristada. Tekib see, et imik hakkab võrdlema ema teiste inimestega. Psühholoogiline sünd (MINA looma hakkamine). 2. Harjutamine (saab alguse 7-10 elukuu)- aktiivse liikumise õppimine, tekib autonoomia tunne, ta saab ennast iseseisvalt emast eraldada kehaliselt. 3. Lähenemine (saab alguse 16-19 elukuu)- nüüd laps tajub selgemine oma eraldiolekut emast, seetõttu tekib tugev eraldatuse ärevus ja algab tervikliku mina kujunemine ja soo-identsuse kujunemine. 4. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus (algus u 30 elukuud)- püsivn individuaalsustunne ja mina- konseptsioon. Emotsionaalne objekt konstantsuse teke- ema (see, et pole näha, ei tähenda et pole olemas). Vanemate
Perekonnaõigus Perekonnaõigus on eraõiguse osa. Õigusharu tähtsus seisneb selles, et perekonnaõigus reguleerib äärmiselt tähtsaid ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõ
Esmatähtis normaalse luustiku kujunemiseks. Soodustab luude kasvamist pikkusesse. Soodustab sirgete jalgade kujunemist. Soodustab õige rühi kujunemist. Soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist. Suurendab kardiorespiratoorset võimekust. Arendab painduvust, lihasvastupidavust, kiirust, tasakaalu. Aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ülekaalulistel lastel. -Sallis jt 1999 Seos tervisega Tugevad ja hästi funktsioneerivad elundid. Nende hea omavaheline koostöö. Füsioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja välimine tasakaal sisemiste ja väliskeskkonnast lähtuvate koormustegurite mõju all. Miks aktiivne eluvis? Toetab lapse sotsiaalset, kehalist ja tunnetuslikku arengut ning tõstab elukvaliteeti. Hoiab kontrolli all tervise riskifaktorid.
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
annaabi.ee 
