LASTE ARV, ÕNNASPOSITSIOON JA - SUHTED (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Armukadedad lapsed

Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teiste tegevusi, karjuvad või nõuavad rohkem tähelepanu õdesid-vendi lüües, mänguasju lõhkudes, jonnides jne. Kurb on see kindlasti, olgu see siis õigustatult või mitte. Kuigi õdede-vendadevaheline võistlemine on osa inimloomusest, on selle esinemissageudst võimalik vähendada, näidates igale lapsele, et ka tema on eriline. 2 1. SUHTED ÕDEDE-VENDADE VAHEL Õed-vennad on sünnitatud samast kehast ning nad on üles kasvanud samas perekonnas, seega nende suhe on väga eriline. See mõjutab paljuski meie arengut. Arvamust iseendast mõjutab võrdlus teistega. Identiteeti aga ei saa tekkida, kui ei suhtle teiste inimestega ning õdede- vendade suhe on üks kauakestvamaid suhteid meie elus. Laste ja vanemate suhteid rõhutatakse palju, kuid nüüd on hakatud tähelepanu pöörama ka õdede-vendade vahelistele suhetele

Psüholoogia

5

pdf

Keskmise lapse sündroom

Enamasti leiame keskmise lapse enda tunnustust otsimas hoopiski mujalt kui enda perekonnast. Tihtipeale jääb keskmine laps oma tunnete näitamisel hätta, ta lihtsalt ei jõua seda kahe tähelepanuvajava õe-venna keskel teha. Keskmist lapst kirjeldavad märksõnad on:  · paindlik · diplomaatiline · rahusõlmija või · lahke loomuga · sotsiaalne · võitlushimuline · talle on omased pikad ja tugevad suhted Noorim laps Noorim laps saab perekonnas kõige enam tähelepanu, seda nii vanematelt kui ka enda vanematelt õdedelt- vendadelt. Noorimal lapsel on tänu väga suurele tähelepanule oma kodus, väga raske sidemeid väljaspool luua. Ta on harjunud saama seda, mida ta tahab ja ta on seetõttu võtnud omaks kamandamise. Märksõnad: · väljakutsuv · manipuleeriv · tähelepanu armastav · ebakindel · hell ja hooliv

Isiksusepsühholoogia

26

docx

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu leian, et vabakasvatuse meetod on tõus loomaks oma lapsega usalduslik suhe. Kus laspsel on vabadus, õigis otsutada ja proovida erinevaid tegevusi, samas on olemas ka reeglid, millest laps kinni peab

Pedagoogika

20

docx

Agressiivne laps ja käitumine

Käesolev referaat annab ülevaate lapse arenguhäirest, agressiivsusest. Referaat annab vastuse järgnevatele küsimustele: mis on agressiivsus?, kuidas käitub agressiivne laps?, mis on sellise käitumise põhjused?, kuidas agressiivsuse väljakujunemist vältida?. Agressiivsust otsustasin põhjalikumalt uurida just sellepärast, et tulevase klassiõpetajana võin puutuda kokku väga probleemsete lastega, kes võivad olla vägivaldsed teiste laste suhtes ning kellel on raskusi suhete loomisel. Õpetajana pean suutma luua klassis sõbraliku ja turvalise õhkkonna. Ka tulevase lapsevanemana on kasulik teada agressiivsuse põhjustajatest ning kuidas seda vältida, et lapsest kasvaks, rahulik ja õnnelik inimiene.  Mis on agressiivsus? Agressiivsus on sotsiaalse arengu hälve. Agressiivsus tähendab, et saavutamata on jäänud sostsiaalsusega seostuvad eesmärgid ja ideaalid

Arenguõpetus

11

doc

Lastekodu

poole, kui eakaaslased lasteaiast. Mängimise ajal ei märka lastekodulaps oma sõbra solvumist, palvet ega isegi pisaraid. Vanematel koolieelikutel puudub mängudes ka rollijaotus. Lastekodu koolieelikud ei teadvusta oma tegevust. Nad ei mäleta mida tegid ega tea mida hakkavad tegema. Oma tegevuse planeerimine neil peaaegu puudub , mille kõige põhjuseks on puudulik suhe täiskasvanuga. 1.5 Suhetele orienteeritud koolkond Suhetele orienteeritud koolkonna arvates on väga olulised suhted bioloogiliste vanematega ja psühholoogilised vanemad on lapse jaoks need, kes on olnud otsustava tähtsusega lapse identiteedi arengus. Selline vanemlikkus ei ole vahetatav, vaid see on lapses püsiv ja mõjutab lapse sisemist kohanemist. Näiteks ei korva asendusvanemad või lastekodu personal kunagi bioloogilisi vanemaid, nad on vaid neid täiendavad isikud. Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest

Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................

Perepsühholoogia

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif"  SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta Mida tunneb laps? 73 sisse lasknud, lükkab poiss ta pikali ning üritab teda kä- Laste Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada

Avalikud suhted

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

"Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond

Meedia

Kommentaarid (0)