Ballistika (1)

Ballistika : Sihtm舐gi tabamiseks peab laskur teadma oma relva taktikalis-tehnilisi n臺tajaid ning oskama nende pjal j舐eldusi teha. Ta peab teadma, kuidas tema asend ja ilmaolud mutavad lasket舊sust ning oskama kke seda arvestadsed valida get sihtimispunkti. Siseballistika on ballistikaharu, mis k舖itleb kuuli liikumist relva rauanes ja teisi rauanes toimuvaid protsesse. V舁isballistika tegeleb kuuli lennu probleemidega. Lask on kuuli v舁japaiskumine laskurrelva raua nest paiskelaengu pemisel tekkinud gaaside toimel. Laskurrelvadest lasu puhul annab lkur lgi padruni kapsli pihta ja purustab selle. Seej舐el sttib kapsli sütesegu ning l臙i kahe ava padrukikesta pjas sttib paiskelaeng. Paiskelaeng on pssirohulaeng, millega kuul paisatakse etten臧tud algkiirusega rauanest v舁ja. Pssirohi peb alguses muutumatus ruumis, tekib kge rk ja temp. Kuul hakkab liikuma mda rauda. P舐ast kuuli rauast v舁jumist kutsuvad pssirohugaasid esile leegi ja lklaine. Viimane tekitab lasu puhul heli. Tge on relva v laskemoona rike , mille puhul p舐ast p蒿stikule vajutamist lasku ei toimu. Viitlasu puhul peb paiskelaeng aeglasemalt kui normaalse lasu puhul. Lask toimub v臠a lhikeses ajavahemikus (0,001-0,06sek).Lasu tekkimisel vaadeldakse nelja perioodi: 1. eelperiood algab paiskelaengu sttimisega ja leb kuuli liikuma hakkamisega rauanes. 2. esimene ehk piperiood algab kuuli liikuma hakkamisega ja leb pssirohu t臺eliku pemisega 3. teine periood kestab pssirohu t臺eliku pemise momendist kuni kuuli v舁jumiseni rauast. 4. kolmas e. gaaside j舐elmu periood kestab alates kuuli v舁jumisest rauast kuni hetkeni, mil pssirohu gaasid kuulile enam mu ei avalda. Kuuli algkiiruseks peetakse kuuli kiirust p舐ast pssirohugaaside mu lpemist kuulile. Et pssirohugaasid mutavad kuuli lendu ka p舐ast kuuli rauast v舁jumist, tuleb rauasuuet hoida erilise hoolega kulutamise ja defektide tekkimise eest, sest ebahtlane rauasuue juhib pssirohugaase ebahtlaselt ning see omakorda suurendab kuulide hajuvust. Kuuli algkiirus stub: 1. raua pikkusest-mida pikem on raud,seda kauem avaldavad gaasid kuulile mu nind seda suurem on kuuli algkiirus. 2. kuuli massist- mida v臺ksem on kuuli mass, seda suurem on kiirus. 3. pssirohu massist,temp. ja niiskusest- mida rohkem on pssirohtu, seda suurem on rk-j舐elikult on ka kiirus suurem. Pssirohu temperatuuri tsuga kasvab selle pemiskiirus,suurenenvad maksimaalne rk ja kuuli kiirus. Niiskus v臧endab nii pemiskiirust kui ka kuuli kiirust. 4. pssirohu terade kujust ja m tmetest - pemiskiirus stub ka pssirohu terade kujust ja laadimistihedusest. Kui padrun on laetud pssirohuga t臺elikult ja maksimaalselt tihedalt, tekib oht, et relvaraud vb puruneda. Seep舐ast on keelatud laadida padruneid ise ja kasutada sama tüpi, kuid me teise relva jaoks mldud laskemoona, n臺teks pstolkuulipilduja padruneid pstolis jne. 5. laadimistihedusest. Pjuste hulka,mis kutsuvad esile iga kuuli erineva algkiiruse , kuuluvad: 1.) kuuli ja paiskelaengu erinev mass, kuuli ja kesta kuju ning laadimistiheduse erinevus ja muud laskemoona valmistamise ebat舊sused, 2.) paikselaengute erinev temperatuur, mis omakorda stub v舁isu temperatuuri muutustest ning padruni soojenenud padrunipesas viibimise ajast, 3.) relva raua kuumenemine ja selle kulumisaste. Loettud pjused stuvad peamiselt laskemoonast ja relvadest. Erineva viskenurga ja erineva laskesuuna pjustavad: 1.) sihtimisvead, 2.) erinevad v舁jalennunurgad, mis stuvad laskeasendist ja erinevast relva hoidmisest, eriti valangutega tulistades. 3.) relva osade ja mehhanismide liikumisest ning relva tagasil gist tulenev relva raua vkumine, eriti valangute puhul. Nimetatud pjused stuvad peamiselt laskuri v舁japest. Kuuli lennu erinevad tingimused hmavad: 1.) atmosf蒿riolude erinevust, eriti tuule suunda ja kiirust laskude(valangute)ajal. 2.) u takistusj  muutumist stuvalt kuuli massist, kujust ja mtmetest. Need pjused stuvad lasketingimustest ja laskemoonast. Iga lasku mutavad eri moel kk eespool nim.pjused, st iga kuuli lennujoon erineb teiste kuulide lennujoonest. T臺elikult kvaldada pjusi ja j舐elikult ka hajumist ei ole vmalik, kuid teades pjusi, millest hajumine stub, vb nende mu v臧endada ja lasketihedust suurendada. Kuulide v臺ksem hajumine saavutatakse : 1.) laskuri hea v舁japega, 2.) relvade ja laskemoona hoolika ettevalmistamisega, 3.) laske-eeskirja t舊se t臺tmisega, 4.) ge laskeasendi,gapaneku,t舊se sihtimise ha sujuva p蒿stmisega, 5.) relva kindla ja htlase hoidmisega laskmise ajal, 6.) relva ja laskemoona korraliku ning geaegse hooldamisega. Suurim mutaja on tuul. Vastu-ja p舐ituul mutavad alla 300 m kaugusele lastes nii v臧e, et seda ei tasu arvestada. Seevastu klgtuul mutab v臺ksemagi laskekauguse korral oalju, eriti kui see puhub otse kljelt. Tuule tugevus jaotatakse kolme rhma: 1.) nk tuul(kuni 1m/s)-puude lehed ja v臺ksemad oksad liiguvad veidi, suits tseb peaaegu otse les. 2.) keskmine tuul(1-5m/s)-puude oksad liiguvad, hein kaardub kgelt ja lahtine lumi liigub. 3.) tugev tuul(5-10m/s)-suuremategi puude ladvad kaarduvad, tolmu ja peenikest liiva keerdub laiali. ﾕhuru mu kuuli lennutrajektoorile vb j舩ta arvesse vmata. Kll aga tuleb seda arvestada miinipildujatest ja haubitsatest laskmise korral. Temperatuurimuutused mutavad otseselt pssirohu pemise temperatuuri. Pakasega pssirohu pemise temperatuur langeb, seega v臧eneb pssirohugaaside surve ja kuuli algkiirus, misttu kuuli lennutrajektoor on madalam ning tabamused j蒿vad pisut allapoole eeldatavat tabamispunkti. Temperatuuri t stes suureneb nii pssirohugaaside surve kui ka kuuli algkiirus ning kuuli lennutrajektoor on kgem ja tabamused on pisut kgemal eeldatavast tabamispunktist. ﾕhuniiskuse mu vb j舩ta arvestamata. Vihm mutab kuuli lennutrajektoori pikema distantsi puhul, surudes kuuli paar cm allapoole.