Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüljatud - kokkuvõte (16)

4 HEA
Punktid

Jean Valjean saab pärast 19 aastat kestnud sunnitööd kollase passi , millega pääseb küll tingimisi vabadusse, kuid mis muudab ta ühiskonnas tõrjutuks. Ainult Digne'i piiskop kohtleb teda lahkelt, kuid viletsusest kibestunud Valjean vastab tema headusele varastades lauahõbeda. Sandarmid püüavad Valjeani kinni ning toovad ta piiskopi ette. Valjeani suureks hämmastuseks valetab piiskop tema päästmiseks sandarmitele ja kingib lisaks kaks hinnalist küünlajalga. Valjean otsustab alustada uut elu.
Kaheksa aastat hiljem on Valjean, rikkudes vabastamise tingimusi, vahetanud nime ning saanud Monsieur Madeleine 'ina nii vabriku omanikus kui linnapeaks. Üks tema töötaja, Fantine varjab , et tal on sohilaps. Teised naised vabrikus avastavad selle ja nõuavad Fantine'i vallandamist. Töödejuhataja, kelle lähenemiskatseid Fantine on tagasi lükanud, viskab ta välja.
Üritades meeleheitlikult saada raha lapse ravimite jaoks, müüb Fantine medaljoni ja oma juuksed ning alandab end, hakates prostituudiks. Ta keeldub ühest kliendist ja satub kaklusesse. Javert on valmis Fantine'i vangistama, kui saabub linnapea, kes nõuab, et naine haiglasse viidaks.
Seejärel päästab linnapea vankri alla jäänud mehe. Javert'ile meenutab see ebatavaline vägitegu süüdimõistetut number 24601, Jean Valjeani, kes on oma tingimisi vabastust rikkunud ning keda ta on aastaid otsinud. Siiski usub Javert end eksivat, sest teab, et Valjean on hiljuti uuesti tabatud. Jean Valjean ei suuda vaadata, kuidas süütu mees tema asemel karistuse saab, ning tunnistab kohtus, et on vang number 24601.
Haiglas lubab Valjean surevale Fantine'ile, et otsib üles tema tütre Cosette 'i ning hoolitseb selle eest. Javert tuleb kavatsusega Valjean arreteerida, kuid viimasel õnnestub põgeneda.
1823,
Cosette'i on viis aastat majutanud kõrtsiomanikest Thénardier'd, kes on väikest tüdrukut kohutavalt halvasti kohelnud, kasutades teda teenijatüdrukuna ning hellitades samal ajal nende endi tütart Eponine'i. Valjean kohtub Cosette'iga, kui see on saadetud öösel vett tooma . Valjean maksab Thénardier'dele, et need lubaksid tal Cosette'i kaasa võtta ning sõidab koos tüdrukuga Pariisi. Kuid Javert on endiselt Valjeani kannul...
1832 , PARIS
Üheksa aastat hiljem on linnas suured rahutused, kuna kindral Lamarque on suremas - ainuke mees valitsuses, kes tunneb kaasa vaestele. Pealinna hoorade ja kerjuste vahel sekeldab uulitsapoiss Gavroche. Üht tänavakampadest juhib Thénardier koos oma naisega, kes on sihtmärgiks võtnud Jean Valjeani ja Cosette'i. Javert päästab nad, tundmata Valjeani ära enne, kui too on taas põgenenud. Thénardier'de tütar Eponine armastab salaja ülikoolis käivat Mariust, kuid aitab vastumeelselt Mariusel Cosette'i otsida, kellesse poiss armunud on.
Väikeses kohvikus toimuval poliitilisel koosolekul valmistub grupp idealistlikke üliõpilasi revolutsiooniks, mis nende arvates peab puhkema, kui kindral Lamarque sureb . Kui Gavroche toob uudise kindrali surmast, tormavad tudengid Enjolras' juhtimisel tänavatele, et kutsuda rahvas ülestõusule. Kuid Marius suudab mõelda vaid mõistatuslikust Cosette'ist.
Cosette unistab vaid Mariusest, kellesse ta armus. Valjean mõistab, et tema tütar on saamas täiskasvanuks, kuid varjab veel Cosette'i eest tema minevikku . Hoolimata oma tunnetest Mariuse vastu, viib Eponine poisi siiski kokku Cosette'iga ning seejärel takistab oma isa kambal Valjeani maja röövimast. Valjean on veendunud, et nägi Javert'i oma maja ümber luuramas, ning ta teatab Cosette'ile et nad peavad maalt lahkuma . Revolutsiooni eelõhtul saab Javert'ist tudengite vastane; Cosette ja Marius lahkuvad ahastuses teadmisega , et nad ei kohtu enam iial; Eponine leinab Mariuse kaotust ning Valjean loodab leida rahu pagendusest. Samal ajal hellitavad Thénardier'd lootust saabuva kaose varjus röövides rikastuda.
Tudengid valmistuvad barrikaade püstitama. Marius märkab, et Eponine on liitunud ülestõusuga, ja saadab ta Cosette'i juurde kirjaga , mille Valjean Rue Plumet'l salaja läbi loeb. Eponine otsustab Valjeani manitsustest hoolimata minna tagasi oma armastatu juurde barrikaadidele.
Barrikaadid on valmis ning revolutsionäärid astuvad vastu sõjaväe hoiatusele, et nad peavad kas alla andma või surema. Gavroche paljastab Javert'i, kes osutub politsei spiooniks. Eponine saab surma püüdes barrikaadidele tagasi jõuda. Valjean saabub barrikaadidele Mariust otsima . Tal avaneb võimalus tappa Javert, kuid selle asemel laseb ta Javert'il minna.
Üliõpilased jäävad ööseks barrikaadidele ning öövaikuses palvetab Valjean Mariuse eest. Järgmisel päeval hakkab laskemoon otsa lõppema. Gavroche jookseb välja laskemoona järele, kuid satub kuuli ette ja sureb. Lahingu käigus tapetakse kõik mässajad, nende hulgas ka liider Enjolras.
Valjean varjub koos teadvuse kaotanud Mariusega linnaalusesse kloaaki, kus Thénardier surnute taskuid tühjendab. Valjean väljub kloaagist päevavalgusesse ja kohtub taas Javert'iga. Ta anub luba viia poiss haiglasse. Javert lubab tal küll minna, kuid mõistab, et on murdnud sellega oma vankumatuid põhimõtteid. Tundes end purustatuna uputab ta end Seine 'i jõkke.
Naised nutavad taga oma revolutsioonis langenud mehi. Teadmata, kes on ta päästja, toibub Marius Cosette'i hoole all. Valjean räägib Mariusele oma minevikust ja teatab, et pärast seda, kui noored on abiellunud, peab ta lahkuma, et mitte nende kooselule saatuslikuks saada. Mariuse ja Cosette'i pulmas ründab Thénardier Mariust ja väidab, et Cosette'i isa on mõrvar, tuues tõendiks sõrmuse, mille ta varastas ühelt laibalt ööl, mil barrikaadid langesid. Nähes omaenda sõrmust, mõistab Marius, et tema päästja oli Valjean. Ta läheb koos Cosette'iga Valjeani juurde, kus Cosette kuuleb esimest korda oma minevikust. Valjean sureb ning ühineb Fantine'i, Eponine'i ja kõikidega, kes hukkusid barrikaadidel.
Hüljatud - kokkuvõte #1 Hüljatud - kokkuvõte #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 715 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 16 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nipitiri Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muusikal-Hüljatud
2
pdf

Muusikal “Hüljatud”

Muusikal "Hüljatud" Põhineb Victor Hugo romaanil Muusika: Claude-Michel Schönberg Lavastaja: Samuel Harjanne 6.mai 2018, Alexela Kontserdimaja Sisukokkuvõte: Jean Valjean, kes on 19 aastat olnud sunnitööl, vabaneb vanglast. Oma mineviku pärast ei saa ta kuskil enam tööd ning otsustab oma elu muuta vahetades oma identiteeti ning saades linnapeaks. Fantine on lihtne tööline selles samas linnas. Kuna aga tuleb välja, et tal on väike tütar Cosette, kelle ta on andnud kõrtsipidajatest perekond Thenardieridele, lüüakse ta töölt minema ja ta peab hakkama pidama prostituudi ametit. Jean Valjean korjab naise tänavalt üles ning viib haiglasse, kus naine sureb. Enne surma lubab mees Fantine'ile, et ta võtab Cosette'i oma kaitse alla ja hoolitseb tema eest. Politseiinspektor Javert on aga jälitanud Jean Valjean'i, kuna tema arvates ei muutu kurjategijad kunagi. Jean põgeneb koos Cosette'iga, kelle ta on paaripidajatelt raha eest enda juurde võtnud. Aastad mööduvad ning

Kultuur
Romantism
13
doc

Romantism

Romantism · romantism on kirjandusvool, mis levis Lääne-Euroopas 18. saj lõpus ja 19. saj alguses · romantikud vastandasid ennast klassitsismile, mitte realismile · romantismi tekke eelduseks oli inimeste kibestumus nende igapäevaelus · romantiline inimene = tundeline inimene · Romantism sündis ja kujunes välja võitluses klassitsismi vastu ( väga ranged reeglid, zanrite jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 ­ romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 ­ lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku ­ tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub ideaalist, aga mitt

Kirjandus
Referaat-Tuntud muusikalid
9
odt

Referaat "Tuntud muusikalid"

Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või

Muusikaajalugu
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus



Kommentaarid (16)

televiisor607 profiilipilt
televiisor607: Liiga lühike, pole palju informatsiooni raamatust
18:34 14-10-2010
Gertmaster profiilipilt
Gertmaster: huvitav afjdhblasdf lbFHASL VEDEL SITT
01:22 04-10-2010
Default profiilipilt
Default: kirjandi kirjumisel ikka aitas :d
07:06 27-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun