Pakikandjaga sõjatandrile (0)

Pakikandjaga sõjatandrile EPL Priit Simson 9. Veebruar 2011
Meedia väljaannetest selgub , et iga aastaga väheneb sõjaväkke minevate noormeeste arv. Mis on sellise kõrvalehoidmise põhjuseks? 1944. a suvel ilmus ajalehtedes üleskutse noortele lennuväe abiteenistusse astumiseks ning sinna ilmus pea 700 noort, kes saadeti väljaõppele. Miks olid noormehed nõus Eesti eest välja minema, kuid nüüd mitte? Kas see oli nende soov seista vastu Eesti taasokupeerimisele või ehk hoopis noorte poiste suur seiklushimu?
Ilmselt on rahval 1944. a kaitsjate saatus silme ees. Kõige õilsamad ja vapramad mehed läksid mulda ning neid jäid leinama tuttavad ja perekonnad. Tõenäoliselt on inimestel siiamaani kartus , et midagi sellist võib jälle juhtuda. Ja juhtubki, sest sõda on halastamatu. Pole mingeid vastuargumente. Asi pole tänapäeva noortes, nii on see alati olnud—sõda on tahetud vältida ning sellest kõrvale hiilida. Seda tehti minevikus, tehakse praegu ja hakatakse tegema ka tulevikus. Aga milleks on vaja kaitseväkke inimesi, kes seal olla ei taha? Poisikesest ei saa meest, kui ta seda ei taha ning selle nimel vaeva ei näe. Eesti riiki ei suuda kaitsta väljaõppeta noormehed. Oleks naiivne arvata, et hoides poissi kaheksa kuni üksteist kuud kaitseväes, saame mehe. Mida see kaheksa kuud üldse annab, või mida selle aja jooksul pakutakse? Kas see üldse annab mingigi ettevalmistuse reaalolukorra jaoks? Samas ajateenistus ei ole võrreldav sõjaga. Viimase puhul on kindlasti ka need mehed rivis, keda praegu sõjaväkke ei võeta. Lähevad need, kes on valmis oma isamaad enese elu hinnaga kaitsma.
Valdavas osas poisse ei kutsu miski sõjaväkke. Tuttavad kiruvad, teevad maha ning väidavad, et kaitsevägi on mõttetu. Samas mõttetu on ka poisiklutiks jääda ning sõjaolukorras koos naiste ja lastega keldrisse pageda. Lahendusi, kuidas Eesti kaitseväe olukorda paremaks muuta, on mitu. Kõige tulusam oleks noormehi motiveerida väljaõppe parandamisega. Et oleks reaalsed tankid , relvad ja laskemoon. Kõik, mis on nagu “päris“ sõjas, tundub huvitav ja põnev.
Selleks, et Eestil oleks jätkuvalt sõja- ja kriisiolukorras mehi, keda rindele saata, tuleb teha muudatusi. Selliseid, mis motiveerivad noormehi sõjaväkke minema ning hakkama saama iga olukorraga, mis neid ees ootab.
Merlin Nerep