kitsaid kimpe (L-light,A-amplification by, S-stimulated, E-emission of, R-radiation ehk valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) *pöördhõive saavutamine on laseriehituse põhiprobleem *pöördhõive-aatomite või molekulide kogumi ajutine seisund,milles ergastatud osakesi on rohkem kui ergastamata osakesi *tavahõive- aatomite/molekulidekogumi tavaseisund,milles ergastatud osakesi on vähem kui ergastamata osakesi LASERKIIRGUS TEKIB:stimuleeritud kiirgusaktidel. Laserkiirgurites saavutatakse pöördhõive,kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu LASERI EHITUS: *põhiosad:kiirgur(aktiivaine;tahkised/vedelikud/gaasid),ergasti ja optiline resonaator(peeglipaar) *lasereid nim ka valgusgeneraatoreiks *laserkiirgus on koherentne,monokromaatne,suunatud,üliintensiivne *laserkiirgust saab konsentreerida nii ajas kui ruumis LASERI KASUTAMINE *arvutid(cd-
Ka hinnavahe on suur Eestis valmistatud laser maksab 12 000 dollarit ja selle laseriga varustatud operatsiooniseade 350 000, aga teiste firmade seadmed maksavad 450 000 1 000 000 dollarit. Samas on meie laserseadmed väga töökindlad kõigist toodetuist on tulnud remontida vaid paari eksemplari ning ka siis pisivigu. Pealegi saab Neweksi laseri kulunud detailid vahetada 5 minutiga, aga konkurentide toodete juures kulub selleks kuni pool päeva. STOPP! 1. Laserkiirgus tekib stimuleeritud kiirgusaktidel. Laserkiirguritelt saavutatakse põõrdhõive, kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu. 2. Laseri põhiosad on kiirgur, (aktiivaine), ergasti ja optiline resonaator (peeglipaar) 3. Laserkiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud ja võib olla üliintensiivne; laserkiirgust saab tugevasti konsentreerida nii ajas (femtosekundilised välked) kui ruumis (mikromeetrised fookustäpid).
Kanna silmakaitsevahendit 3........................................................................................................ Kanna kuulmiskaitsevahendit 5 TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas Mis liiki ohutusmärgiga on tegu (värv ning otstarve)? Mis infot märk edastab? Puudutamise keeld .........Laserkiirgus......................................................... ............jalakäijate tee......................................................... Esmaabiduss .................................................................. 1. Joonista ohutusmärk vastavalt antud olukorrale! Tööline peab mürarikkas töökeskkonnas Selles ruumis töötatakse bioloogiliste kandma kõrvaklappe
Töötajatele mõjuvad ohutegurid Füüsikalised ohutegurid · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
teha vaid vastava väljaõppega meedikud. Laseriga, isegi näiliselt süütu laserosutajaga loenguruumis ei tohi naljatada, see võib kurvalt lõppeda. Laseraparatuuril, samuti kõigi ruumise ustel, kus töötavad laserid, peavad olema kindlasti hoiatusmärgid. ( joon. 6-8 ) [Füüsika õpik lk.83; 5 EE lk.414; google.ee/laseri ohtlikkus ] joon.6 joon.7 joon.8 Ettevaatust laserkiirgus! Ettevaatust laserkiirgus! Ettevaatust! Nähtav ja/või nähtamatu laserkiirgus. Väldi otsese või haju- kiirguse sattumist nahale või silma! Laserid tulevikus Iga aastaga tuleb lasereid, erinevaid laseritüüpe ning nende kasutusalasid aina juurde. Lisaks
sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: müratase üle 80 dB; müra, vibratsioon, ioniseeriv Füüsikalised kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, ohutegurid laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli kõrgrõhutingimused, näiteks töö kessoonis, barokambris või tuukrina pidev madal õhutemperatuur (kerge füüsiline töö ruumis temperatuuril alla +19 °C, keskmise raskusega
säilitamiseks. Kui kasutan arvutit jälgin, et voolujuhe ei saatuks ukse vahele ja samuti jälgin arvuti temperatuuri järgi, et ta ei kuumutaks üle. Mida kindlasti ei tohi elektriseadmete juures teha? Vastus: mängida veega. Seadme juhtmed võivad olla peidut põrandas, seinas, vaiba all jne. Eesmärgiks see, et nad ei segaks liikumist ja vältida kogemata juhe rikkumist. Ohutusmärgistus: ,,Mitte lülitada, inimesed töötavad liinil", ,,Elektrioht", ,,Laserkiirgus", ,,Mitteioniseeriv kiirgus", ,,Tugev magnetväli", "Ettevaatlus, elektrikarjus!", ,,Seis! Pinge", ,,Elektrioht. Teimipinge", ,,Maandusmärk", ,,Ohtlik!240V", ,,Tundlik elektrostaatikale", ,,Elektrilöögioht. Eluohtlik", ,,Ohtlik! 415V" jne. Autor: Alexey Vikhlyaev, KK12
kõrgemale tasemele. 27. Milliste omadustega on laserite kiirgus? Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. 28. Kus ja milleks lasereid kasutatakse? Lasereid kasutatakse elektroonikas, meditsiinis, tööstuses. 29. Mis liiki lasereid tead, mis on liigituse aluseks? Pooljuhtlaser, gaaslaser, värvlaser, välklaser. 30. Miks on laserkiirgus ohtlik? Laserkiirgus on ohtlik, kuna võib põhjustada silmakahjustusi ja põletushaavu.
5 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis Mis liiki ohutusmärgiga on tegu (värv ning otstarve)? Mis infot märk edastab? Keelumärk, punane ääris (punane osa vähemalt 35% pindalast), tegu on ohtuliku käitumisega, puudutamise keeld, Hoiatusmärk, kollane või oranz, ole ettevaatlik ning vajadusel ettevaatusabinõud, uuri olukorda, laserkiirgus must/sinine kohustusmärguanne, annab märku eriomasest kohustuslikust käitmuisest või tegevusest, jalakäiate tee Evakuatsiooni- ja esmaabimärgid, valge piltikiri rohelisel taustal, näitab uste, liikumisteede, väljapääsude asukohta ning esmaabivahendite tunnuseid ja asukohta, esmaabiduss 1. Joonista ohutusmärk vastavalt antud olukorrale! Tööline peab mürarikkas töökeskkonnas Selles ruumis töötatakse bioloogiliste ainetega
Mis liiki ohutusmärgiga on tegu (värv ning otstarve)? Mis infot märk edastab? Keelumärgi olulised tunnused on ümar kuju, must piltkiri valgel taustal, punane ääris ja diagonaaljoon, kusjuures punane osa moodustab vähemalt 35% märgi pindalast. Puudutamise keeld. Hoiatusmärgi olulised tunnused on kolmnurkne kuju, must piltkiri kollasel taustal ja must ääris, kusjuures kollane osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast. Laserkiirgus. Kohustusmärgi olulised tunnused on ümar kuju, valge piltkiri sinisel taustal, kusjuures sinine osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast. Jalakäijate tee (juhul, kui musta värvi asemel oleks sinine) Evakuatsiooni- ja esmaabimärgid - märkide olulised tunnused on ristküliku või ruudu kuju, valge piltkiri rohelisel taustal, kusjuures roheline osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast. Esmaabiduss Joonista ohutusmärk vastavalt antud olukorrale!
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid jm bioloogiliselt aktiivsed ained.
eduelamuse tagamine, üldõpetusliku tööviisi rakendamine, koostöö kodu ja hoiukoka vahel, kultuuride väärtustamine, suhtlemise ja kooselamise oskuste omandamine Millest lähtub lapsehoidja perest lähtuvas lapsehoius? Vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades, vanema juhistest. Millised on töökeskkonna füüsikalised ohutegurid? 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Kuidas on võimalik tagada ruumide hea sisekliima? temperatuur, töösuhe õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv , tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga
Töökeskkonna ohutus puidutöökojas Füüsikalised ohutegurid 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib
olematu. Valge ja musta kohta ei toodud lainepikkusi, sest nad ei kuulu kolme põhitooni hulka. 4. Katsete käigus tuleb distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena, sest kaugusest oleneb palju soojuskiirgust jõuab uuritava pinnani ja vaja on ühtlast valgusjaotust. lambi kõrgust tuleb muuta, sest kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinnaga ja tabelis paiknevad värvused erineval tasandil. 5. Vaja on juhinduda ohutusnõuetest, sest laserkiirgus võib kahjustada silmanägemist, pimestada inimesi ja kahjustada/hävitada keskkonda. 5.1. IP termomeetri laser on alla 1 mW. 5.2. Teaduses/tööstuses kasutatakse väga erineva võimsusega lasereid alates alla 1 mW laseritest lõpetades mitmekümne GW laseritega. 5.3. Laserid alla 1 mW pimestavad ja häirivad silmi. Laserid1mW kuni 5mW võivad nägemist tõsiselt kahjustada, kui otsa vaadata. Laserid üle 5mW kahjustavad silmanägemist
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007)
väikenurkvalgushajumine (SALS Small-Angle (Laser) Light Scattering). Sarnaselt PLM-ga vaadeldakse õhukest polümeeri lõiget (10 50 m) mis paikneb ristatud polarisatsioonitasanditega polarisaatori ja analüsaatori vahel. Erinevalt valgusmikroskoopiast kasutatakse selle meetodi puhul monokromaatilist laserkiirgust, mis kitsa kimbuna läbi proovi suunatakse. Proovi taha kaugusele l on paigutatud ekraan, millel polariseeritud ja proovis hajunud laserkiirgus tekitab spetsiifilise kujundi. Kui proov sisaldab sümmeetrilisi superstruktuure, nagu sferoliidid, tekib ekraanile nelja sümmeetriliselt paigutunud ovaaliga kujutis Kui tegemist on orienteeritud või ebasümmeetriliste superstruktuuridega, on kujutis mingis suunas välja venitatud. Kristalliinse, kuid väljakujunemata superstruktuuridga materjali korral tekib ringikujuline SALS pilt. Amorfse polümeeri korral kujutist ei teki.
Võrguühenduseks ei ole tarvis suurt hulka kaableid. Arvutite võrku lisamine on lihtne. Kiirus on piisav nii lokaalvõrgu kui ka interneti jaoks. Lihtne arvuteid paigutada kuna segamas ei ole juhtmeid. Andmeside vead Traadita ühendus on aeglasem kui kaabliga ühendus. Traadita ühendus ei levi piisavalt hästi läbi seinte. Traadita ühendus ei ole eriti turvaline, lihtne pealt kuulata. Edastusviisid Infrapunakiirgus. Laserkiirgus. Raadioside kitsas ülekande ribas. Raadioside lairibas. Infrapunasüsteem Edastusallikas peab olema piisavalt võimas, et läbida takistusi. Edastuskiirus on kuni 10Mbit/s. Sellisedühendused on piisavalt kiired nii lokaalvõrgu kui ka Interneti teenuse pakkumiseks. Inrapuna süsteemid jagunevad Otsenähravus signaaliedastus eeldab otsenähtavust saatja ja vastuvõtja vahel, muidu infi ei levi. Hajuskiirgus signaalid peegelduvad seintelt ja
29. Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. 30. Lasereid kasutatakse kõiges, kus on vaja selliste omadustega kiirgust nagu laserid toodavad. Näiteks laserplaadid, laserprinterid, meditsiinis laserskalpellid jne. Lisaks veel teadustöös laserspektroskoopias. 31. Pooljuhtlaser - valgusdiood, mis annab koherentvalgust. Gaaslaser Liigituse aluseks on mehhanism, millega saavutatakse pöördhõive. 32. Laserkiirgus on ohtlik, kuna võib põhjustada silmakahjustusi ja põletushaavu. Roland Pukk 12A
3) Kattekihti katab väliskate, mis kaitseb kaablit väliste vigastuste eest. 6 Pilt 3. Valguskaabli ehitus Optilised fiibrid jagatakse kahte suurde rühma: 1) Monomoodilised ehk ühemoodilised (mono-mode, single mode). Ühemoodilistel on väga peenike südamik (diameeter 9 m) ja nendes levib infrapunane laserkiirgus ( = 1300..1550 nm). Pilt 4. Ühemoodiline kaabel 2) Multimoodilised (multi-mode). Multimoodiliste fiibrite südamik on paksem (diameeter 50...62,5 m) ja nendes levib üheaegselt mitu erinevat kiirt infrapunane kiirgus ( = 850...1300 nm), mis on tekitatud valgusdioodide (Light Emitting Diode ehk LED) poolt. Pilt 5. Multimoodiline kaabel 7
Madala en.nivoo kus elektron on tavaliselt põhiseisus (stabiilne;eluiga on väga pikk) Kõrgema en.seisundit nim.ergastatud seisundiks (ebastabiilne,eluiga on lühike).Ergastatud seisundi eluiga on 1 * 10-9 s Ergastanud seisundi eluiga on mis kulub ergastatud seisundist põhiolekusse minekuks. 10) Stimuleeritud kiirgus e. sundkiirgus kui footon tabab aatomit ergastustasemel sunnib ta aatomit kiirgama.Stimuleeriv ja kiiratud footon on omavahel koherentsed,teineteise täpsed koopiad 11) Laserkiirgus tekib stimuleeritud kiirgusaktidel.Laserkiirgurites saavutatakse pöördhõive,kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu. Laserkiirguse kasut.nt silmaraviks määratud laser;lasernoorendus-näokortsud;naharavi laseriga TUUMAFÜÜSIKA 12) Isotoop erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Isotoobid on perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Isotoopide
sekundi jooksul edasi-tagasi. Pöörleva liikumisega tööriistade vibrosageduse määrab tavaliselt tööriista pöörlemiskiirus. Vibratsiooni suurusjärk on väljendatud sagedus korrigeeritud vibrokiirendusena käega kokkupuutes oleva tööriista käepideme või töödeldava materjali pinnal ning selle ühik on meetrit sekundi ruudu kohta. Ohutegurid Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2
parameetritele. Sobiva sisekliima soovituslikud väärtused on esitatud Eesti standardis EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“. Kiirguse vallas on töötervishoiu ja tööohutuse seadus nimetanud töökeskkonna ohuteguritena: ioniseeriv kiirgus; mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus); elektromagnetväli. Keemilised ohutegurid liigitatakse Varakahju alusel: • plahvatusohtlikud, • tuleohtlikud. Tervisekahju alusel: • mürgised, • sööbivad, • ärritavad, • sensibiliseerivad, • kantserogeensed, • mutageensed, • reproduktiivtoksilised. Keskkonnaohtlikkuse alusel: • keskkonnaohtlikud. Oht osoonikihile.
Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A)
mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu rõhk, valgustus, raadiosageduslikud elektrimagnetväljad, 50 Hz elektriväli, ultraviolett- ja infrapunane kiirgus, ioniseeruv kiirgus, laserkiirgus, raske ja pingeline töö. Mõõtmise andmeid tuleb tööandjal säilitada 45 aastat ning neid kui algdokumente kasutatakse kutsehaiguste diagnoosimisel ja soodustingimustel vanaduspensioni arvestamisel. Müraprobleemide lahendused Kuidas kaitsta töötajaid müra eest? 6 Eeskätt on soovitatavad tehnilised ja töökorralduslikud lahendused, individuaalkaitsevahendeid tuleb kasutada viimases järjekorras; soovitav on müraallikas eemaldada või seda vähendada;
1.2 FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füsioloogilisteks ohuteguriteks loetakse: 1) müra, vibratsiooni, ioniseerivat kiirgust, mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) 2) õhu liikumise kiirust, õhutemperatuuri ja-niiskust, kõrget ja madalat rõhku 3) masinate ja seadmete liikuvaid või teravaid osasid, kehva valgustust või selle puudumist, kukkumise- ja elektrilöögiohtu ning muid samalaadseid tegureid. 1.2 MÜRA Müra on soovimatu, kahjulik heli, mis halvendab töötajate kuulmist ja tänu sellele peab häält tõstma
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud
tekib stimuleeritud kiirgus ja metastabiilses olekus elektronid lähevad korraga põhiolekusse. Sellega kaasneb ka tugev kiirgus. 11. Mis on laserid? - Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. 12. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Joonis. - Laserkiirgus saab tekkida, kui aine aatomitel on elektronide jaoks sobivad energeetilised olekud: põhiolek, ergastatud olek ja metastabiilne olek. Ergastamisel viiakse elektronid ergastatud olekusse, kust nad kohe siirduvad väiksema energiaga, aga metastabiilsesse olekusse. Kuna metastabiilses olekus viibivad elektronid kaua, ja ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest
Antud valem selgitab joonspektrite tekkimist. Näiteks vesiniku js koosneb kokku neljast joonest: punane, roheline ja 2 sinist. (vikerkaart meenutav joonis) E2 üleminekul E3´le, tekib punane E2-E4 roheline E2-E5 sinine E2-E6 sinine 5. Laserkiirte erilisus + kasutamine: Looduslikult toimuvad "hüpped" erinevate energiatasemete vahel n tasemest minimaalse tasemeni. Tehniliselt on aga võimalik tekitada vahepealseid "hüppeid" näiteks E4-E3-E1, ka sellisel juhul kiiratakse valguskvant, mis ongi laserkiirgus. Erilisus: kiirgus on väga kindla sagedusega ja monopramaatiline (kõik lained on samas faasis), mis muudab selle füüsikalisteks katseteks ideaalseks. Teda on võimalik koondada väga väiksesse kiirtekimpu (mul vend koondas laboris näiteks laserkiire 9 mikroni suuruseks - pane see kindlasti spikrisse sisse) Laserkiir hajub võrreldes tavalise valgusega väga vähe on võimalik tekitada väga võimsaid laserkiirguseid.
õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, 7)hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt. 8)Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. 9. Töökeskkonna ohutegurid, näiteid. 1) Füüsikalised-müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 2)Keemilised-on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. 3)Bioloogilised-on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas
Töötajate tehnilise ja meditsiinilise väljaõppe ning täienduste organiseerimine. Tööandja on kohustatud omal kulul andma töötajale isikukaitsevahendid (näiteks kindad, prillid, respiraator jm.), tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab. Töökeskkonna kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada kehtivaid piirnorme. Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Töökeskkonnas peab olema normidele vastav: temperatuur; suhteline
vasest,suhteliselt odav,talub paremini paindeid,elektriline takistus(100m),võimalus pealt kuulata,elektromagnetväli, optiline kaabel (optilised fiiber kiud)(valgus signaal) sees on optilised fiiber kiud-elektromagneetika ei mõjuta,takistus väiksem kui metallkaablil,kallis tehnoloogia,raskem parandada · Kaablita keskkonnad (õhk)-õhus levib raadiolaine-lainepikkus, sagedus,koosneb elektromagnetvälja radiatsioon-kiirgus,valgus(infrapunakiirgus,laserkiirgus) lainepikkust mõõdetakse nanomeetrites, liigub sirgjooneliselt, läbi objektide ei levi PROTOKOLLID · Voog kommunikatsioon-ühtlane ühesuunaline pidev liikumine, informatsiooni saadetakse ühe jadana, saatjat ei huvita, kas vastuvõtja sai informatsiooni kätte või ei · Pakett kommunikatsioon-informatsioon lammutatakse väiksemateks juppideks, kontrollitakse, kas vastuvõtja sai selle paketi kätte · OSI mudel(Open system interconnection)
8 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Joogiks kõlbamatu Keelumärk vesi Veega kustutamise Keelumärk keeld Hoiatusmärk Laserkiirgus 9 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Hoiatusmärk Elektrioht Evakuatsiooni-ja Esmaabi esmaabimärk Kohustusmärk Kanna kaitseriietust 10 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
ohutegurid TÖÖKOHA OHUTEGURID Töökoha ohutegurid jagunevad järgmiselt: · 1) füüsikalised, 2) keemilised, 3) bioloogilised, 4) füsioloogilised ja psühholoogilised. Füüsikalised ohutegurid on (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus): · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlike kemikaalide ja neid
tervise kahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra
hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Oma referaadis annan põgusa ülevaate töökeskkonna ohuteguritest, kuid eelkõige keskendun ülekoormustraumadele ja nende vältimisele. 1.1.Ohutegurid Ohuteguri jagunevad viieks: Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Bioloogilised ohutegurid on: 1) bakterid 2) viirused 3) seened 4) rakukultuurid 5) inimese endoparasiidid
Mõnel bioloogilised ohuteguril on võime põhjustada kasvajat või kahjustada loodet. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füüsikalised ohutegurid on: · müra,vibratsioon,ioniseeriv kiirgus,mitteioniseeriv kiirgus(ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, · kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud
Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus Toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil (mitte perearstil). 9.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada Füüsikalised ohutegurid: - müra, vibratsioon,mitte- ja ioniseeriv kiirgus, laserkiirgus, elektromagnetväli - õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, kõrge või madal õhurõhk - masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valguse puudus, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Keemilised ohutegurid: - ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid - kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus - Bioloogilised ohutegurid: - mikroorganismid (parasiidid, allergia, mürgitus) Füsioloogilised ohutegurid:
3. Ohutegurite identifitseerimise meetod Paljudel juhtudel ei ole kõiki töökeskkonna ja tervise vahelisi seoseid võimalik ette näha või on nad liiga spetsiifilised, mistõttu töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja selle alusel koostatud määruses on sõnastatud ainult olulisemad ja enamlevinumad ohutegurid: 3.1 Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 3.2 Keemilised ohutegurid: ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid
vastutuse õpetamist keskkonnas, kus lapsel on turvalised piirid. Reeglid ja kord ilmnevad käitumises, inimeste vahelise respektina ja kasvukeskkonna eest hoolitsemisena. (G) 6. Millest lähtub lapsehoidja perest lähtuvas lapsehoius? 7. Millised on töökeskkonna füüsikalised ohutegurid? Mikrokliima tegurid (õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhurõhk), müra, valgustus, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväljad, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis- ja elektrilöögioht. (konspekt; A) 8. Kuidas on võimalik tagada ruumide hea sisekliima? Tagada sobiv õhutemperatuur ruumis (liiga palavas keskkonnas suureneb higieritus, toimub vedeliku ja soolade kadu ning töövõime langus, liiga jahedas keskkonnas võivad tekkida külmavärinad ning võivad tekkida hingamisteede haigused, optimaalne temperatuurivahemik 18 24° C), tagada sobiv
Kaitsevahendid, ohuseadeldised korrapäraselt hooldatud, kontrollitud Töötaja ohutust ja tervist mõjutavad puudused tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti Töökohas olevad ohualad tuleb märgistada vastavalt, kõrvaliste isikute juurdepääsu vältida Vajadusel võib ohualasse siseneda ainult koos vastava väljaõppe saanud töötaja juuresolekul OHUTEGURID (5+töölaad) · Füüsikalised Müra vibratsioon kiirgus(UV-kiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) elektromagnetväli õhu liikumise kiirus (konditsioneer, ventilatsioon) õhutemperatuur ja niiskus kõrge või madal õhurõhk masinate või seadmete liikuvad või teravad osad (lauanurgad, trepid) valgustuse puudused kukkumis- ja elektrilöögioht jm. Töökoha sisekliima: Õhutemp. Ja niiskus ning õhu liikiumise kiirus, peb olema töö ülesande täitmiseks sobiv; Tagada tuleb töökoha varustamine värske õhuga;
· Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Ohutegur: Näited: · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; Füüsikalised · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge ohutegurid või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning
detailide kinnitamine töötajate koolitamine tehnoloogia muutmine jne. Farmatseudi erialal esinemine: elektrooniline ainete segisti, mis vibreerib ja see kandub üle kätele. IONISSERIV JA MITTEIONISEERIV KLIIMA. Ioniseeriv kiirgus – põhjustab bioloogilisi efekte organismis (kosmose kiirgus, gammakiirgus, röngten) - tuumajaamad, inimeses leiduv jood ja kaltsium jne. Mitteioniseeriv kiirgus - (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) -telefon, raadio Optiline kiirgus - elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100 nm kuni 1 mm. ultraviolett nähtav valgus infrapuna Nähtav valgus: kehtestatud lainepikkuse standart 380-780 nm loomulik valgus ehk päevavalgus, kunstlik valgustus: hõõglambid, halogeenlambid, luminofoorlambid (lahenduslambid), LED lambid, laserid – ebasobiv valgustus
tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. Tegevuskava on töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, kus on välja toodud avastatud puudus, puuduse likvideerimise tähtaeg ja puuduse likvideerimise eest vastutaja. Mõisted ja terminid Füüsikalised ohutegurid 1. müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2. õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Töökoha sisekliima õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus, värske õhk. Sobiva sisekliima määramisel arvestatakse töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja
3. Kõrgenenud meessuguhormooni tasemega naised. 1) juba maast madalast sünteesitakse palju. 2) Rakkudel vähe retseptoreid, mis meessuguhormoone seovad. 13. Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsioone- kvalitatiivse toimega- ka väga väike kogus võib põhjustada mutatsiooni. bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. viirused, toksiinid, alkaloidid, iseeneslikud. Osoon, asbest, teatud ravimid, tugevad happed/alused. radoon, UV, laserkiirgus, tugev elektromagnetkiirgus. 15. Geenmutatsioon- muutused DNA tasandil, mis tavaliselt haarab vaid ühte nukleotiidipaari. Nukleotiidipaar võib: ära kaduda, ümber paikneda, asenduda, kahekordistuda. Võimalikud jaotused: -Avaldumise alusel fenotüübis-tunnusena või varjatud kujul. -Pärilikkuse alusel-päranduvad või mittepäranduvad. (keharakud ainult veg. paljunemisel)
Andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub. Töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise tervisekontrolli aja. Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst, mitte harvem kui kord üks kolme aasta jooksul. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Müra 85db päevane norm 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb,
-hävitab väiksemad närvid ja veresooned; luude kaudu võüib kanduda ka siseelunditesse - Eestis M45% ja N 18% ; EL-s M33% ja N10% -Rakised ja vibratsiooni summutavad käepidemed on üheks võimaluseks -Vibratsiooni summutavad kindad -lektritööriistade ja muude töövahendite korrapärane hooldamine aitab hoida vibratsioonitugevust ja põrutusi vajalikul minimaalsel tasemel. *ioniseeriv kiirgus *mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) *elektromagnetväli *Sisekliima -liiga kuivõhk limaskestade ärritus(silmade kpitus) NB!! Vähemalt 40% kui häälega töötad, muidu võid hääle kaotada!!! -liiga niiske õhk lõhna ja temp. Taju kaob; külmetusoht; tekivad kroonilised haigused -tuuletõmbus- põletikud(näiteks autojuhi küünarnukk); töövõime langeb *Valgustus -Kunstlik valgustus (üld-, lokaalne valgustus) - Loomulik valgustus (üla-, külg- ja kombineeritud )
Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid on: (1)Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3)masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Müra •Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). •Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Müra toime tervisele •Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus. Kuulmisteravus langeb aeglaselt.
Kvantsüsteemi energiatasemete vahel olevad siirded on spontaanne kiirgus, stimuleeritud kiirgus ehk sundkiirgus ja neeldumine. 48. Mis on spontaanne kiirgus? Mis on sundkiirgus? Spontaanne kiirgus on elektroni naasmisest omale tasemele tekkiv footoni aatomi kiirgus. Sundkiirgus on footoni poolt tekitatud sunnitud kiirgus, kus teine sama energiaga footon kiiratakse. 49. Mis on laser? Kuidas tekib laserkiirgus? Laser on valguskvantgeneraator, mis on indutseeritud omadustel põhinev seade. See tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spekter optilises osas. Laserkiirgus tekib kui aatomeid sunnitakse sähvatama kooskõlastatult, koherentselt, see on suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. 50. Milline on valgus laseri kiirgusvihus? Laseri kiirgusvihus olev valgus on ainusageduslik ja ühevärvuslik. 2. osa ,,Relatiivsusteooria. Tuumafüüsika
viisidest ja samuti peavad olema nähtaval abi kutsumiseks pandud telefoninumbrid (Eestis 112 (politsei,kiirabi ning tuletõrje)). 9 Helen Kant Tööinspektsioon Töökeskkonna ohutegurid Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, laserkiirgus, infrapunane kiirgus ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid... Neid on veel mitu liiki .Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri. • Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 10.Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB.
annaabi.ee 
