Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PINDADE SOOJUSKIIRGUSE UURIMINE IP TERMOMEETRI ABIL (0)

1 Hindamata
Punktid

LABOR  7 PINDADE SOOJUSKIIRGUSE UURIMINE IP 
TERMOMEETRI ABIL 
ARVUTUSED JA VASTUSED 
 
   
Valguse energia leidmiseks kasutan valemit:     
, kus  
 
ja h – Planci konstant (= 6,626×10-34). 
 
 
1.  Graafikul  1 on näha, et kokkuvõttes soojeneb punase värvikaardi pind  kõige rohkem,  31 
kraadi. See on vastavuses teooriaga, mis ütleb, et punases neeldub kõige rohkem energiat. 
Teooria  kohaselt  peaks  sinises  olema  madalam  temperatuur,  kui  rohelises.  Arvatavasti 
mõõtmise ebatäpsuste tõttu tuli sinise värvikaardi temperatuur veidi kõrgem. Mõjutajateks 
olid aeg ja lambi asend värvikaardi suhtes. 
 
Värvikaardi pindade soojenemine aja jooksul 
32
31
30
  29
C)
(◦ ru 
28
Punane
ature 27
Roheline
p
Sinine
Tem 26
25
24
23
0
20
40
60
80
T (s) 
 
Graafik  1. Valguse  neeldumine  värvikaardil 
 
 
2.  Graafikul 2 on märgata, et kõige kiiremini soojeneb  roosa  värv ja kõige vähem soojeneb 
kollane  värv.  Seos  on  praktiliselt  sama,  mis  eelmisel  graafikul,  sest  roosal  on  neist 
kolmest  värvist  (roosa,  helesinine  ja  kollane)  kõige  suurem   lainepikkus   ja  sarnaselt 
punasele   valgusele  neeldub  temas  seega  kõige  rohkem  energiat.  Kõige  vähem  energiat 
peaks  neelduma  helesinises,  sest  tal  on  kõige  väiksem  lainepikkus  ehk  temalt  kiirgab 
rohkem energiat. Aga mõõtmiste ebatäpsuse või värvide erinevate heleduste tõttu kollane 
peegeldas rohkem energiat kui helesinine. 
 
 
 
 
Spektrivärvide  diagrammi soojenemine aja 
jooksul 
32
31
30
  29
C)
(◦ ru 
28
ature
Kollane
27
p
Roosa
Tem 26
Hele sinine
25
24
23
0
20
40
60
80
T (s) 
 
Graafik 2. Valguse neeldumine spektrivärvide diagrammil  
 
3.  Valguse ja pinna värvuse seos seisneb selles, et valgus koosneb kõigist spektri värvidest ja 
selle  liitvalguse  pinnale  suunamisel,  peegeldab  pind  tagasi  seda  värvi  valgust,  mis  värvi 
pind ise on, teised värvid neelduvad pinnas. Musta värvi pinnad on sellised, kus enamik 
pinnale langevatest kiirtest neeldub pinnas, kiirgustegur peaaegu 1. Valget värvi pinnad on 
sellised,  kus  enamik  pinnale  langevatest  kiirtest  peegeldub  pinnalt  tagasi,  kiirgustegur 
olematu. Valge ja musta kohta ei toodud lainepikkusi, sest nad ei kuulu kolme põhitooni 
hulka. 
 
4.  Katsete  käigus  tuleb  distants  hõõglambi  kolvi  ja   uuritavate   pindade  vahel  konstantsena, 
sest  kaugusest  oleneb  palju  soojuskiirgust  jõuab  uuritava  pinnani  ja  vaja  on  ühtlast 
valgusjaotust.  lambi  kõrgust  tuleb  muuta,  sest  kolvi  tipp  peab  olema  samal  kõrgusel 
uuritava pinnaga ja tabelis paiknevad värvused erineval tasandil. 
 
5.  Vaja  on   juhinduda   ohutusnõuetest,  sest  laserkiirgus  võib  kahjustada  silmanägemist, 
pimestada inimesi ja kahjustada/hävitada keskkonda. 
5.1. IP termomeetri laser on alla 1 mW. 
5.2. Teaduses/tööstuses  kasutatakse  väga  erineva  võimsusega  lasereid  alates  alla  1  mW 
laseritest lõpetades mitmekümne GW laseritega. 
5.3.  Laserid  alla 1 mW pimestavad ja häirivad silmi. Laserid1mW kuni 5mW võivad nägemist 
tõsiselt  kahjustada,  kui  otsa  vaadata.  Laserid  üle  5mW  kahjustavad  silmanägemist 
kõrvetavad katmata nahka ja kahjustavad erinevaid materjale.  
 
6.  Saadud  tulemustest  saan  järeldada,  et  mida  suurem  on  värvuse  lainepikkus  ja  mida 
tumedam, seda rohkem neeldub temas energiat. 
 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
 
1.  Laserid [www] 
http://staff.ttu.ee/~krustok/Uurimismeetodid/Laserid.pdf  (13.02.2013) 
 
PINDADE SOOJUSKIIRGUSE UURIMINE IP TERMOMEETRI ABIL #1 PINDADE SOOJUSKIIRGUSE UURIMINE IP TERMOMEETRI ABIL #2 PINDADE SOOJUSKIIRGUSE UURIMINE IP TERMOMEETRI ABIL #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Valguse neeldumine praktikum
9
pdf

Valguse neeldumine praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pindade soojuskiirguse hindamine IP 06.05.2014 Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus

Riski- ja ohutusõpetus
Valguse neeldumine - infrapuna labor
12
pdf

Valguse neeldumine - infrapuna labor

Tallinna Tehnikaülikool _ Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP 23.04 Kellaaeg: termomeetri abil 8:00 (12:00) Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA

Riski- ja Ohutusõpetus
Riski ja ohutusõpetus valguse neeldumine
8
docx

Riski ja ohutusõpetus valguse neeldumine

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus

Riski- ja ohuõpetus
Kompositsioon ja värviõpetus konspekt
32
doc

Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

Liiga väike ja liiga suur kontrast on alati disharmoonilised. Vastandvärvid tõstavad üksteist esile, punane näib punasemana ja roheline rohelisemana. 16 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värvisüsteemid Sajandite jooksul on värvusi püütud kirjeldada põhiliselt kolme süsteemi abil: · Aditiivne värvisüsteem tegeleb värviliste valgustega, Valguse värvus sõltub lainepikkusest ja intensiivsusest. · Subtraktiivne värvisüsteem tegeleb pigmentidega. Värvusi, mida ei saa tekitada teiste värvide liitmisega, nimetatakse põhivärvusteks. Definitsioon on üks, aga aditiivses värvisüsteemis on põhivärvid sinine, roheline ja punane; subtraktiivsetes süsteemides sinine, punane, kollane.

Kunst
Agrometeoroloogia arvestus
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

võrra. Iseloomustab pinnase soojusmahutavust. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi. Palju vett ja vähe õhku on savimuldades ­ ruumerisoojus suur. Liivad aga seovad niiskust vähe ­ seega neis on ruumerisoojus väike. Eriti väike on ruumerisoojus kuival turbal. Pinnad, mille on suur ruumerisoojus soojenevad aeglaselt. Soojusjuhtivus ­ iseloomustatakse soojusjuhtivuse koefitsendi abil, mille all mõistetakse soojushulka kalorites, mis voolab läbi pinnaühiku (cm2) ühe ajaühiku (sekundi) jooksul eeldusel, et pinna ristjoone 3 sihis temperatuur muutub 1 kraadi võrra 1 cm kohta. Iseloomustab temperatuuri maksimumi või miinimumi levimist pinnases. *Temperatuurijuhtivuse koefitsent (k) ­ soojusjuhtivuse koefitsendi jagatis ruumersoojusega. Omapärane soojusreziim valitseb kuiva turvasmulla ülemises kihis

Füüsika
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. o 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse").

Keskkonnafüüsika
Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
43
pdf

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

10 (43) 4.2.2.4 Fototüristor Fototüristor (LTT - Light Triggered Thyristor) erineb türistorist selle poolest, et tüürvooluna toimib fotovool, mis tekib türistori baasides neelduva valguse toimel. Suletud türistori anoodi ja katoodi vaheline takistus on ligikaudu 100 megaoomi ning türistori avanemisel väheneb see kuni 0,1 oomini. Fototüristor võimaldab lülitada nõrga valgussignaali abil tugeva voolu ja kõrge pingega elektriahelaid. Pikkov lk 48 ja 49 Elektroonika alused. Teema 4 ­ Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 11 (43) 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement Vaakuumfotoelemendid ja ioonfotoelemendid rajanevad välisfotoefektil, mispuhul katoodile langev valgus põhjustab elektronemissiooni. Fotokatood on valguse toimel elektrone emiteeriv elektrood.

Elektroonika alused
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

Suuremad muutused tulenevad uurimisega.Vaadetakse spets. paikneb 90% osoonist. Kolmas kiht on Õ hurõhu taandamine merepinnale aerosoolide sisalduse ja koostise Situatsioone atmosfääris.)3.Sünoptiline mesosfäär ja mesopaus. Mesopaus on baromeetrilise astme abil muutumisest Atmosfääris. ja mesoskaala(tegeleb ilma kohta käiva kõige külmem. Neljas kiht on termosfäär. Kui rõhu taandamisel merepinnale ei ole Aktinomeetrias on kõige rohkem levinud info analüüsi ja uurimisega üle Viies on eksosfäär, kus õhk puudub. nõutav eriti suur täpsus, võib rõhku Bougier läbipaistvuse koefitsient Pm ja Linke

Hüdrometeoroloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun