Mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks 4 Kuidas nimetatakse erinevaid energiatsoone ja mille poolest need üksteisest erinevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Aatomikooslused, laserid

Aatomikooslused, laserid (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks ja millest tekivad juhtides energiatsoonid?
Mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks 4 Kuidas nimetatakse erinevaid energiatsoone ja mille poolest need üksteisest erinevad?
Milles elektronid ei saa omandada energiat nende laineomaduste tõttu Valentsitsoon - Hõivatud tsoon mis täitub kristalliaatomite väliskatte aatomitega Juhtivustsoon - Keelutsoonile järgnev täitmata tsoon 5 Mille poolest erinevad energiatsoonid metallis dielektrikus ja pooljuhis?
Mis on pooljuhid ja kuidas parandatakse pooljuhi juhtivust?
Millistes seadmetes neid kasutatakse?
Kuidas tekib n- ja kuidas p-tüüpi pooljuht?
Mis on neis põhilisteks laengukandjateks?
Mille poolest aktseptorlisand erineb doonorlisandist?
Mida kujutab endast pn-siire kuidas seda tekitada?
Milline on pn-siirde põhiomadus ja kus seda kasutatakse?
Millal on tegemist päri- ja millal vastusiirdega?
Milline on transistori ehitus ja tööpõhimõte?
Milline on välitransistori tööpõhimõte?
Mis toimub kiirgavas aatomis?
Mis järeldub täpsuspiirangust �th kiirgumisaja t ja kiirguva energia � kohta?
Mida mõista kvantseisundi eluea all?
Kui pikk see võib olla?
Kus metastabiilsetele tasemetele kogutakse elektrone kiirguslaviiniks 20 Mida pandi tähele spektrijoonte intensiivsust uurides ja millega see seostub?
Mida nimetatakse luminestsentsiks?
Kuidas see tekkida võib?
Kuidas tekib spontaanne ehk vabakiirgus?
Kuidas tekib stimuleeritud ehk sundkiirgus?
Millal tekib tava- millal pöördhõive?
Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive?
Milliste omadustega on laserite kiirgus?
Kus ja milleks lasereid kasutatakse?
Mis liiki lasereid tead mis on liigituse aluseks?
Miks on laserkiirgus ohtlik?

Aatomikooslused. Laserid . (Käämbre)

Kirjelda erinevaid sidemete tüüpe aatomite vahel. Too näiteid.
Ioonside on molekul , mis koosneb positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Nt: NaCl korral läheb naatriumi elektron kloori väliskihti ja tekivad ioonid Na+ ja Cl-.
Kovalentne side tekib siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed. Nt: H2 molekul tekib siis kui elektronide spinnid on vastassuunalised.

Iseloomusta metalli siseehitust.
Metallide välimises elektronkihis on tavaliselt 1-2 elektroni. Metallide aatomid paiknevad ruumis korrapäraselt.

Miks ja millest tekivad juhtides energiatsoonid ?
Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumivõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist ja selle tulemuseks on aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide muundumine mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks.

Kuidas nimetatakse erinevaid energiatsoone ja mille poolest need üksteisest erinevad?
Keelutsoon – Vahemaa , milles elektronid ei saa omandada energiat nende laineomaduste tõttu.
Valentsitsoon – Hõivatud tsoon, mis täitub kristalliaatomite väliskatte aatomitega.
Juhtivustsoon – Keelutsoonile järgnev täitmata tsoon.

Mille poolest erinevad energiatsoonid metallis, dielektrikus ja pooljuhis?
Dielektrikutes on valentselektronide energiatsoon elektronidega täielikult hõivatud ja seal on lai keelutsoon (-10 eV).
Metallides on valentselektronide energiatsoon vaid osaliselt elektronide poolt hõivatud ja on palju vabu tasemeid, kus elektronid saavad liikuda .
Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon elektronidega täielikult hõivatud aga keelutsoon on kitsas (1-2 eV).

Mis on pooljuhid ja kuidas parandatakse pooljuhi juhtivust? Millistes seadmetes neid kasutatakse?
Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Juhtivust saab parandada temperatuuri absoluutse nulli lähedale viimisega . Pooljuhte kasutatakse elektroonikas näiteks dioodide, transistorite ja kiipide valmistamiseks.

Kuidas tekib n- ja kuidas p-tüüpi pooljuht? Mis on neis põhilisteks laengukandjateks?
N-tüüpi pooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on elektronid. Tekib kui lisada kas 3 või 5 valentset ainest. Siis üks elektron jääb kovalentsestt sidemest üle ja selle energia on suurem. Tekib lisatase juhtivustsooni lähedale. Sellelt lisatasemelt saab elektron minna juhtivustsooni. Pooljuhis on ülekaalus vabad elektronid.
P-tüüpi pooljuhid on pooljuhid, milles põhlised laengukandjad on augud. Tekib 3 valentse aine lisamisel. Sideme moodustamisel jääb 1 elektron puudu. Tekib lisatase valentstsooni juurde - akseptornivoo. Sellele võib tulla elektron valentstsoonist, kuhu tekib pos. auk. Pooljuhi takistus temperatuuri tõustes väheneb.

Mille poolest aktseptorlisand erineb doonorlisandist? Too näide.
Doonorlisand loovutab elektrone, aktseptorlisand võtab neid vastu.

Mida kujutab endast pn- siire , kuidas seda tekitada?
PN-siire on piirkond n-tüüpi ja p-tüüpi pooljuhi vahel. Seda tekitatakse sulandades ühte n-pooljuhist plaadike p-pooljuhist plaadikesega.

Milline on pn-siirde põhiomadus ja kus seda kasutatakse?
PN-siirde põhiomadus on ühesuunaline elektrijuhtivus ja seda kasutatakse pooljuhtdioodide valmistamisel.

Kirjelda pooljuhtdioodi voltamper-kõverat ehk pinge–voolu tunnusjoont.
Kui dioodile rakendada päripinge , hakkab vool pinge tõustes kasvama. Vastupinge korral kahaneb vool nullilähedale.

Millal on tegemist päri- ja millal vastusiirdega?
Pärisiire toimub siis, kui vooluallika positiivne poolus on ühendatud p-poolmega. Vastusiirde puhul on poolused vahetatud .

Milline on transistori ehitus ja tööpõhimõte? ( tee skemaatiline joonis)
Transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks p-n-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks äärmist on ühesuguse juhtivusega, keskmine aga erineva juhtivusega. Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. On võimalik valmistada kaht liiki transistore p-n-p ja n-p-n.
Transistori tööpõhimõte seisneb selles, et ühele siirdele rakendatud oluliselt nõrgema signaalipingega saab reguleerida ning tüürida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget.

Milline on välitransistori tööpõhimõte?
Selles tüüritakse kanali takistust paisu pinge abil.

Mis on kiip ?
Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk pisikesi transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite ja muu vajalikuga.

Mis toimub kiirgavas aatomis?
Kiirgavas aatomis toimub kvantsiire ehk elektroni võnkumine ühest seisulainest teise.

Mis järeldub täpsuspiirangust, ΔΕ·Δt>h , kiirgumisaja Δt ja kiirguva energia ΔΕ kohta?
Täpsuspiirangust järeldub, et kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku aja jooksul. Kui Δt läheneks nullile siis peaks ΔE lähenema lõpmatusele ja vastupidi.

Mida mõista kvantseisundi eluea all? Kui pikk see võib olla?
Kvantseisundi eluiga on kiirgussiirde kestus ning see on suurusjärgus 10^-9 kuni 10^-8 sekundit.

Mida tähendab metastabiilne seisund ja kuidas sellist energiataset sisaldavaid aatomeid ära kasutatakse?
Metastabiilne seisund on siire, mis lähtub pikaealisest seisundist ning seda kasutatakse ära laserites, kus metastabiilsetele tasemetele kogutakse elektrone kiirguslaviiniks.

Mida pandi tähele spektrijoonte intensiivsust uurides ja millega see seostub?
Spektrijoonte intensiivsust uurides leiti, et osad spektrijooned on heledad, teised tumedamad. Heledaid jooni andvad siirded lähtuvad lühiealistest seisunditest, tumedamaid jooni annavad pikaealisemad seisundid.

Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too näiteid, kuidas see tekkida võib?
Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. See tekib luminofooride kiirgamisel.

Kuidas tekib spontaanne ehk vabakiirgus?
Spontaanne ehk vabakiirgus tekib aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele.

Kuidas tekib stimuleeritud ehk sundkiirgus ?
Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit.

Millal tekib tava-, millal pöördhõive?
Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud.

Mis on laserid?
Laser on seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi.

Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive?
Laserites saavutatakse pöördhõive kasutades abitasemeid, mille kaudu saab kuhjata aatomeid kõrgemale tasemele .

Milliste omadustega on laserite kiirgus?
Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni.

Kus ja milleks lasereid kasutatakse?
Lasereid kasutatakse elektroonikas, meditsiinis, tööstuses.

Mis liiki lasereid tead, mis on liigituse aluseks?
Pooljuhtlaser, gaaslaser, värvlaser, välklaser.

Miks on laserkiirgus ohtlik?
Laserkiirgus on ohtlik, kuna võib põhjustada silmakahjustusi ja põletushaavu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

riffmank Õppematerjali autor

elektron aatom pooljuht siire energiatsoon pöördhõive keelutsoon stimuleeritud lisatase aatomid pooljuhid energiatsoonid siirded

Sarnased õppematerjalid

rtf

Aatomikooslused. Laserid

tumedamad. Heledaid jooni andvad siirded lähtuvad lühiealistest seisunditest, tumedamaid jooni annavad pikaealisemad seisundid. 23. Luminestsents on heledus mida ei põhjusta keha hõõgvele kuumutamine. See tekib luminofooride kiirgamisel. 24. Spontaanne ehk vabakiirgus on iseeneslikult tekkiv kiirgus, kui elektron naaseb madalamale energiatasemele, kiirates ise footoni. 25. Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 26. Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal,

Füüsika

docx

Aatomikooslus. Laserid.

Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. 23.Luminestsents- helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Nt : valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon jne. 24. Elektroni naastes tasemele Em, kiirgab aatom ise footoni h*f km. See on ineeneslikult tekkiv vabakiirgus. Vabakiirgus-aatom annab energia ära ja läheb tavaliseks (vabaolek) tagasi 25. Footon stimuleerib elektroni ,,alla" hüppama, võnkuma seisundite k ja m vahel. Seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga h*f km. 27. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. 29. Laserikiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud ja võib olla üliintensiivne

Füüsika

doc

Kordamisküsimused TAHKISTE STRUKTUUR

JUHTIVUSTSOON valentstsoonile järgnev elektronidega täitmata või osaliselt täidetud lubatud tsoon 7. Milliseid kahte juhtivustüüpi eristatakse pooljuhtides? Lk 61 Eristatakse elektronjuhtivus (n-tüüpi) ja aukjuhtivus (p-juhtivus). 8. Selgita augu mõistet pooljuhtide (üldiselt tahkiste) füüsikas ja kirjelda aukjuhtivuse protsessi. Lk 61 Auk on vaba tase, mis tekib siis kui pooljuhis on siirdatud osa elektrone valentstsoonist juhtivustsooni. Aukjuhtivus ioniseeritud aatom haarab kaotatud elektroni asemel naabri oma, see omakorda röövib järgmist ja nõuab muudkui aatomite ahelikku pidi tagasi 9. Mis on rekombinatsioon? Lk 68 Rekombinatsioon elektroni ja augu taasühinemine 10. Mis on termistor? Lk 62 Termistor on takisti, mille takistus muutub temperatuuriga. 11. Millel põhineb fototakistite toime? Lk 62 Fototakistite toime põhineb fotojuhitavusel 12. Selgita doonorite ja aktseptorite nimetuste päritolu. Lk 63

Füüsika

doc

Tsooniteooria

juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid aineid. Doonor- aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali. Aktseptor-aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Puuduolev elektron võetakse ühelt pooljuhi aatomilt.katkend side tähendab augu tekkimist.Nüüd tekib keelutsooni tühi enegitase- aktseptornivoo .19.Ruumlaengu tekitatud elektriväli pidurdab enamuslaengukandjate edasist difundeerumist.Teatud väljatugevuse saavutamisel see praktiliselt lakkab. Vabakiirgus ehk spontaanne kiirgus on kiirgus, mis kaasneb

Füüsika

doc

Füüsika kordamine

Tulemus: alfaosakesed hajusid kuldplaadilt. Järeldus: Thomsoni aatomimudel ei ole õige, laiali olev positiivne laeng ei suuda alfaosakesi hajutada,seepärast peab pos laeng olema kitsas piirkonnas TUUMAS. 3. Planetaarne aatomimudel: T 10-13cm A - 10-8cm. Mudeli positiivsus: selgitab hästi aatomi ehitust. Negatiivsus: ei selgita aatomi püsivust. Ringjooneliselt liikuv elektron liigub kiirendusega ja seepärast peaks ta kiirgama kogu aeg energiat ja aatom peaks lakkama olemast . See on klassikaline füüsika käsitlus. 4. Bohri postulaadid: 1)bElektron liigub aatomis ainult kindlatel orbiitidel. Kindlatel orbiitidel elektron energiat ei kiirga. 2) Elektroni üleminekulnühelt kindlalt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab energiat kindlate portsionite kaupa. 5. Kvantimistingimus: lubatud raadiuste väärtused tulenevad Bohri arvates kvantimistingimustest. Sõnastus: liikumishulga moment on jääv suurus

Füüsika

ppt

Aatom

avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte -osakestega. Katse käigus avastati, et osad -osakesed põrkusid plaadilt tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi. Aatomi ehitus ja kvantfüüsika1 Ainuke seletus on, et positiivne laeng on koondunud elektronidest tuhandeid kordi massiivsemasse kompaktsesse tuuma Planetaarmudeli järgi kujutab aatom endast ~1023 korda vähendatud Päikesesüsteemi laadset moodustist. Seejuures on keskseks kehaks tuum, mille ümber tiirlevad elektronid. Kaudsetest eksperimentidest on teada saadud aatomi mõõtme suurusjärk ~10-8cm Tuuma mõõtme suurusjärk on aga veelgi väiksem ~10-13 cm. Elektroni vaadeldakse punktmassina. Tuumade koostisse kuuluvad positiivse laenguga prootonid ja laenguta neutronitest. Ainukesena on lihtsaima elemendi vesiniku aatomi tuumas ainult 1 prooton

Füüsika

doc

Tahkiste struktuur konspekt

Tahkiste struktuur 1. Keemiline side seob aatomeid molekulideks ja kristallideks. Selle liigid on kovalentne ja iooniline side. 2. Sidemete tekkimine: Iooniline side tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentne side tekib ühtlustunud elektronpaaride vahendusel. 3. Kristallvõre Kristallis on aatomid või ioonid paigutunud korrapäraselt ruumvõresse. Võredefekt kristallvõres esinev defekt (mida mööda kristall murdub): üksikud aatomid/ioonid paiknevad vales kohas mõned võresõlmed on tühjad ehk vakantsed kristallidesse on lisatud teisi keemilisi elemente 4. Energiatsoonid: Lubatud tsoonid kristallis vastavatele valentselektronidele lubatud energiatasemed Keelutsoonid eraldavad lubatud tsoone üksteisest Valentstsoon viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentstsoonile järgnev lubatud tsoon, mis on elektr

Füüsika

docx

Füüsika kodune kontrolltöö "Laserid"

ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest tavaliselt on elektrone põhiolekus rohkem kui ergastatud olekuis. Kui nüüd tuleb kusagilt valguskvant, mille energia vastab metastabiilse oleku ja põhioleku energiate vahele, siis tekib stimuleeritud kiirgus ja metastabiilses olekus elektronid lähevad korraga põhiolekusse. Sellega kaasneb ka tugev kiirgus. 11. Mis on laserid? - Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. 12. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Joonis. - Laserkiirgus saab tekkida, kui aine aatomitel on elektronide jaoks sobivad energeetilised olekud: põhiolek, ergastatud olek ja metastabiilne olek. Ergastamisel

Füüsika

Rohkem sarnaseid