võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. alalislaserid välklaserid (impulsslaser) neodüümlaser tahkislaser rubiinlaser kristall-laser gaaslaser argoon-laser heelium-neoon laser krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Tänapäeval kasutatakse sadu erinevaid lasereid. Laserivalgus suudab edastada telefonikõnesid, mängida CD-delt maha muusikat ning lugeda infot arvutite CD- ROM-idelt. Lasereid kasutatakse ka kirurgias. Laserskalpelli abi on võimalik opereerida äärmiselt täpselt ja minimaalse verejooksuga. Laserkiire abil saab ka valutult hambaid puurida
emissiooniks. Stimuleeritud footonil on sama lainepikkus kui teda vallandanud footonil ja kaks footonit võnguvad kooskõlaliselt. Ühesuguse lainepikkusega footonite kohta, mis võnguvad kooskõlaliselt, öeldakse, et nad on koherentsed. Laseri valguse koherentsus on see, mis takistab laseri kiirel laiali hajuda ja teeb selle nii intensiivseks. Laserkiirtele on iseloomulikeks tunnusteks monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus. Kõik laserid sisaldavad ainet, mida saab ergutatud olekusse panna, kuid mis ei kiirga valgust spontaanselt ja neil on valguse või elektrienergia allikas aine pumpamiseks erutatud olekusse. Lasereid liigitatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk,
Second level Theodore Maiman Third level Fourth level (s. 1927) ehitas Fifth level esimese töötava laseri, milleks oli sünteetilisest rubiinist silinder. Rubiinist laser Lihtne rubiinlaseri ehitus Laserite ajalugu LASER on lühendsõna: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil) Roy Glauber, 80, John Hall, 71, Theodor Hänsch, 63, USA Harvardi Ülik. USA Colorado Saksamaa, Müncheni professor Ülik. professor Ülik. professor 2005. A. Nobeli füüsikalaureaadid
Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. [1] Tänapäeval puutume laseritega kokku üpris tihti. Lasereid leidub nii meie arvutite CD-lugejates, kui ka CD-kirjutajates. Samuti kasutatakse lasertehnoloogiat nii meditsiinis, ehituses, tööstuses ja paljus muus, millest meil ei pruugi õrna aimdustki olla. Käesolevas uurimistöös võtangi vaatluse alla just erinevad laseritüübid, laserite ajaloo ja kasutusvaldkonnad. 2 LASERIST ÜLDISELT Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. Sõna "laser" tuleb ingliskeelsest fraasist light amplification by stimulated emission of radiation, mis sõna-sõnalt tõlkides tähendab valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse kaudu [2].
Sisukord 1. Laserkiirte rakenduste jaotumine kaheks..........................................................................2 2. Laser radarina....................................................................................................................3 3. Laser mõõtmiseks..............................................................................................................4 4.Laser meditsiinis.................................................................................................................5 4.1. Laseri kasutamine silmade ravis....................................................................5 4.2. Laser kortsude eemaldajana.........................................................................
rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator,
● Gaaslaser- tööstuses laserlõikamises ja -keevitamises ● Vedeliklaser ● Pooljuhtlaser- pumbatakse elektriliselt, laserprinterites, CD/DVD lugejates ● Dielektriklaser- spektroskoopias, värvlaserite pumpamiseks Kasutusalad ● Fotokeemia ● Interferomeetrias- mõõdab vahepikkuste ja keskkondade erinevusi ● Militaartehnoloogias- kauguste või sihtmärgi määramiseks, kaitsemeetmeteks, kommunikatsiooniks ja suunatud energia relvadeks. ● Laserlõikus ● Laser valgusshow ● Mikro- ja nanopindade töötlemine- silmakirurgias ja nahahaiguste ravimisel Ehitus 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Videod: http://www.youtube.com/watch?v=woiTedSKPrk - laserite ehitus http://www.youtube.com/watch?v=oUEbMjtWc-A - mida laser teeb? http://www.youtube.com/watch?v=8v2YLjQsdu8 -kuidas teha ise laserit http://www.youtube.com/watch?v=uwk-XskXCI4 -lasershow Tänan!
luminestsentslamp, neoontoru jt) sellepoolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad (intensiivsed). Lasereid kasutatakse erinevates eluvaldkondades mitme sugustes toimingutes Laserite kasutamine tööstuses Laseriga tehakse tänapäeval tööstuses väga mitmeid operatsioone. Näiteks lõigatakse metallitahvleid tükkideks. Vastupidiselt kasutataks laserid tööstuses metallosade kokkukeevitamiseks. Laserkiirega saab teiste töötlemisviisidega võrreldes tunduvalt kiiremini materjali lõigata, detaile ülitäpselt mõõdistada, neid markeerida ning toodangu kvaliteeti kontrollida. Laserite plussiks tööstuses on nende ökonoomsus, sest nad võimaldavad materjale tootmisjääkideta kasutada. Laserite miinuseks seevastu on nende suhteliselt kallis soetamismaksumus ja hooldusele minevad suured kulutused. Laserite kasutamine elektroonikas
Kõik kommentaarid