Viru üksik jalaväepataljon (0)

Viru üksik jalaväepataljon
1. Väeosa loomine.
Asutati 06.12.1917. I formeerimine: kapten Hendrik Vahtramäe asus 1. eesti diviisi ülema kohusetäitja alampolkovnik J. Sootsi ja brigaadiülema, alampolkovnik A. Tõnissoni käsul 6. detsembril 1917. aastal Rakveres formeerima 4. jalaväerügemendi eelkäijat – 4. eesti polku.
II formeerimine: Saksa okupatsiooni lõppedes nimetas Eesti Vabariigi esimene sõjaminister, kindralmajor Andres Larka Eesti diviisi ülemaks Aleksander Tõnissoni, kes saatis 1918. aasta 21. novembril kolonel Aleksander Seimani taastama 4. eesti polku asukohaga Narvas.
2.Osalus vabadus sõjas
28. novembril võttis 4. rügement koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu punaväe 6. diviisi rünnaku.
Pärast Narva mahajätmist taandus 4. rügement viivitusvõitlust pidades läände. 4. jaanuaril 1919, mil 4. rügemendi allüksused olid edukalt tõrjunud vastaste kallaletungid Valkla juures, andis 1. diviisi ülem direktiivi vastupealetungiks.
Eduka vastupealetungiga vabastati 19. jaanuaril 1919 Narva.
Sõja lõpuks oli 4. jalaväerügement kasvanud täiskoosseisuliseks, loendades oma ridades 53 ohvitseri ning 1476 allohvitseri ja sõdurit.
3. Tegevus ja paiknemine kuni 1940
Pärast Tartu rahu sõlmimist koondati 4. rügement Narva-Jõesuusse ja viidi sealt Kadrinasse. Rügement tõmmati kokku kaadripataljoniks, kes asus valvama randa Narva-Jõesuust Loksani. 12.07.1921 liideti see 1. rügemendiga 4. pataljoniks, asukohaks sai Narva.
1. aprillil 1924 viidi 4. pataljon sama numbri all 5. rügemendi koosseisu. Kogu selle aja vältel oli endisel 4. rügemendil alles ka Jõhvi üksus. Seoses üldise sõjaväereformiga 1. oktoobril 1928 taastati väeosa 4. üksiku jalaväepataljonina ja paigutati Jõhvi, mis jäigi väeosa koduks .
28. oktoobril 1928 andis Narva linn 4. pataljonile lipu, olles Vabadussõjas Narva peamine kaitsja
1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude Liidu okupatsiooniga.
4. Taasloomine ja paiknemiskohad
Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Vabariigi Valitsus 22. mai 1992. aasta määrusega nr 155 formeerida Kaitsejõudude jalaväepataljon traditsioonilisse paiknemiskohta Jõhvi.
5. Ülemad pärast taasiseseisvumist
25.08.1992—08.12.1993 härra Peeter Prans
09.12.1993—19.08.1996 leitnant Indrek Sirel
20.08.1996—31.10.2004 kapten Jüri Järveläinen
01.11.2004—30.07.2006 major Neeme Kaarna
31.07.2006—31.01.2010 major Urmet Reimann Viru
01.02.2010—30.05.2012 major Janno Märk
01.06.2013—19.06.2015 kolonelleitnant Eero Kinnunen
20.06.2015– ... kolonelleitnant Arno Kruusmann
6. Keda valmistab ette ja spetsiifika
Viru jalaväepataljoni eesmärk on viia ellu kaitsetegevusi talle eraldatud vahenditega ettenähtud vastutusalal. Selleks õpetatakse pataljoni koosseisus välja jalaväe- ning tankitõrjeallüksuste rea- ja noorem juhtivkoosseis.
Viru jalaväepataljonil on kaks peamist väljaõppesuunda:
jalaväe õppesuund, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne);
tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk- ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele.
Lisaks õpetatakse välja eelnimetatud erialade nooremallohvitsere ja allüksuste autojuhte.
7. Relvastus ja tehnika
Kergrelvastus ja Viru jalaväepataljon on aga esimest korda soomustransportööril Sisu XA-188. Saab ta need siis varem kasutanud scoutspataljoni käest.
8.Traditsioonid
9. kus viivad läbi väljaõpet
Laskmisi viiakse läbi peamiselt Sirgala karjääris.
10. Suur õppused
Siil, kevad torm