Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapsevaatluse Analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jonn, mänguasja, juttu, seltskond, ronis, ronib, miimika, näoilme, visata, nautis, varasemast, kostus, vaatas, mängima, istudes, pudeli, jookseb, kusagilt, joostes, ronida, pinges, vihane, jälgides, millestki, koordinatsioon, nöörist, palle, veab, hindama, istuda, tugitooli, suuremaid, kristel, luges, korjas, ilmuvad, laused, sõnalõpudTema käed on enamasti surutud rusikasse. Lapsel on suur imemisvajadus ja seoses sellega võib ta pöidlad või koguni oma rusika suhu toppida. Ärkvel olles hakkab laps häälitsema ja naeratama (Väikelapse areng 1-kuune. 25.09.2011). 7 LAPSE EELDATAV ARENG TEISEL ELUKUUL Kahe kuu vanuselt peaks laps ühe käega haarama teist kätt. Kõhuli lamades tõstab ja hoiab pead ning jälgib silmadega liikuvaid esemeid. Lapsel areneb miimika, ta eristab juba pereliikmete hääli ja nägusi ning reageerib neile pea pööramisega. Laps hakkab koogama, naeratama ja väljendab muul moel oma emotsioone (Väikelapse areng 2-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KOLMANDAL ELUKUUL Kolmekuuselt oskab laps selili olles hoida pead keskjoonel, kui pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Laps üritab haarata esemeid. Laps siputab energiliselt käsi ja jalgu
keeldudest pidevalt ning kindlalt, samas aga rahulikult kinni pidada. Ning kui on tekkinud mõni olukord, mis on halb, siis tuleb reageerida kohe. Oluline on järjekindlus. Ning laps peaks aitama kaasa koristamisele, kui on midagi laiali ajanud vms. Tuleks meeles pidada, et vale või halb saab olla ainult lapse käitumine mitte aga laps ise. Tuleks selgitada välja, miks laps tegi nii mitte tembeldada teda ,,pahaks poisiks/tüdrukuks". Suuri karistusi ei tohiks rakendada. Nagu juba juttu oli, tuleb lapsele alati ja kõikjal pakkuda vastuvõetavat tegevust. Ei saa eeldada, et väikelaps istub vaikselt ja ei tee midagi. Kuid kui on aeg mänguplatsilt või lastesõimest ära minna, tuleb olla konkreetne. Minge siis, kui lubasite, ei maksa venitada ja veel viis või kümme minutit lisaaega anda. Viige laps sõbralikult kokkulepitud ajal minema, kui ta aga vastu hakkab, võtke ta sülle. Isetegevus on väga tähtis. Lapsele peab õpetama, kuidas mõningaid asju ise teha,
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul
nii-naa nääpsuke, lii-laa lapsuke, oled kallis minule." · Mähkme vahetamise ajal võib lauldes suudelda lapse nina, varbaid või sõrmi. UURINGUTE ANDMETEL sõltub lapse võime oma emotsioone kontrollida tema varajastest kogemustest ja kiindumustest. See kuidas me last puudutame, kohtleme ja kasvatame, avaldab püsivat mõju tema kujunemisele. See mäng tekitab imikus kindla ja turvalise tunde. KUHU SEE LÄKS? · Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees. · Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on. · Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole. · Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise. Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda.
vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. (Sõerd, 1996) Sõerd väidab, et suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu jne. Olulisemaks võime aga pidada keelt, kui teatud märgisüsteemi. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. (1996) Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada
Alguses võttis pehmed mänguasjad ja hakkas omette laulma: „Kiisu, kiisu, utsu, kiisu, auh, auh, auh“, „vaes (vares) teeb kraaks-kraaks“ (kusjuures siinkohal ütleb laps ilusti välja R- hääliku, kohati mõned häälikud aga ei saa öelda, oleneb sõnast). 18.17 Pani laps tähele, et vanaisa ja vanaema ei ole temaga samas toas, ta tõusis püsti, jooksis korraks minu juurde, võttis nuku (Kati) enda kätte ja jooksis kööki. Seal nägi, et vanaisa istub niisama ja räägib vanaemaga juttu, vanaema aga askeldab saiakeste ja teega, paneb välja magustoitu lauale, ning soojendab üles toitu Liisale. Seepeale tahtis Liisa kohe minna vanaisa sülle. Vanaisa võttis teed, kallas natukene väikese kausi sisse (et tee kiiremini ära jahtuks) ja pakkus lonksu Liisale. Liisa aga märkas samal ajal, et mina istusin ka teisele pool lauda ja hakkasin ka teed jooma. Selle peale näitas tüdruk näpuga minu peale ja tegi suured silmad ette
Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõndimine, jooksmine, hüppamine. Peenmotoorsete oskuste all mõeldakse käeliste oskuste arengut nagu haaramine, haarde vabastamine, söömine, riietumine, kirjutamine-joonistamine
13.25 Laps näeb lauda, kus on sülearvuti. Hakkab selle poole roomama. 13.25 Laps jõuab lauani, püüab ennast laua najal seisma ajada. Lapsel on keel suust väljas. 13.26 Laps seisab, toetudes lauale. Laseb lauast lahti ja teeb neli sammu ema poole. 13.26 Laps kukub, aga paneb käed laiali ning maandudes ette. 13.26 Laps roomab puuri poole, kus sees on jänes ja mille kõrval on kast mänguasjadega ja mänguasjad. 13.27 Laps jõuab mänguasjade kasti juurde. Võtab maast mänguasja, hoiab sellest mõlema käega kinni. Seejärel hoiab ainult ühe käega mänguasjast kinni ning keerab pea ,,tudeng 3" poole ja vaatab teda. 13.27 Laps jätab mänguasja maha, läheb roomammisasendisse ja liigub roomates ema poole umbes meetri, häälitsedes. 13.28 Laps keerab ennast ringi ja liigub mänguasjade juurde tagasi. Jõudes kohale istub, võtab kahe käega pallist kinni ning liigutab seda üles alla. 13.28 Laps viskab palli eemale umbes meetri ja roomab pallile järele. 13
Ei tohi unustada,et siin esitatud staadiumid kirjeldavad keskmist arengut. Iga laps areneb oma tempos, jõuab mõnes valdkonnas võib-olla eakaaslastest ette, teises aga jääb maha. Ära muretse ega tunne masendust, kui su lapselei ilmu kõik nimetatud tegevused täpselt kirjeldustes mainitud vanustes. Käte-silmade koordinatsioon 15.-18. elukuul · Näeb seost oma käe liikumises ja selle tagajärgede vahel. Näiteks tõmbab soovitut mänguasja enda poole liigutamiseks selle külge seotud nöörist. · Meeldib pliiatsite või värvidega paberile juhuslikke märke teha. · Hakkab ise käte ja lusika abil sööma. · Hoiab mõlemas käes kahte väikest eset korraga. · Tahab end ise riidesse panna. · Vasakau või parema käe eelistamine võib selgelt ilmneda. · Oskab käsi plaksutada. 19.-21. elukuul
köitsid. Laps on kohe tasa ja rahulik, näeb söögilaual hurmaad ja võtab selle kätte. Kõnnib ja lutsutab kättesaadud hurmaad. Laps suudab teha samal ajal kaht asja, kõndida ja süüa ja ümbritsevat jälgida. Kõndimise omandas Enrik päris varakult, kuskil 8. Kuul olid tema esimesed sammud. Tavaliselt hakkab laps kõndima 10-15 kuu vanuses (Tankler, 1999). Viimased 5 minutit möödub lustakamalt. Nimelt kostus ühe mänguasja muusika ja laps reageeris sellele koheselt. Enrik hakkas kahe käega vehkima ja kohapeal tammuma ehk tantsima. Kätega veheldes ununes lapsel hurmaa ja see potsatas vastu põrandat maha. Kui muusika läbi sai liikus laps kohe onu poole, ta tahtis diivanile, kus onu istub. Enrik muudkui proovib ja proovib, kõhuga vastu diivanit ja tõstab üht jalga ja teist jalga samal ajal häälitsedes ,,äh-äh''. Laps proovib muudkui diivanile saada ja lõpuks potsatab maha seejärel
See ongi aeg, mil laps hakkab emast eemalduma. Selles vanuses vajab laps palju lähedust. Ära mingil juhul lükka teda endast ära, ega sunni teda kuhugi minema, ega midagi tegema. Alguses on lapsele kõik huvitav ja uus ja alguses võib tunduda, et ta on valmis jääma ja talle meeldib, aga kui ta hakkab aru saama, et ta peabki seal käima, võib tulla emotsionaalne tagasilöök. Mida teha? · Laps peab saama lasteaeda kaasa võtta iga kord! selle mänguasja, mida ta tahab. Eriti hea oleks kui see oleks tema lemmik- või kaisuloom, kes on talle emotsionaalselt toeks. Räägi lapsele: "... on sinu sõber, ta on sinu oma ja ta aitab sind. ... on sinuga koos niikaua lasteaias kuni emme (peale tudumist ja söömist parem on öelda konkreetne aeg, siis ta teab oodata) tagasi tuleb. · Kodus rääkige lasteaiast omavahel hästi positiivselt. Samas ärge eirake lapse negatiivseid tundeid, öeldes, et "ah, mis sa nüüd nutad ja asi pole nii hull"
Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahtiühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega. Seepärast on esimene põhimõte: ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli. Valvake iga vööd, ketti või mänguasja, mida ta võib kaela panna. Niipea kui ta keerab, võib see ta üles puua. Väikesed mänguasjad, kommid, tabletid ja kõik mud väikesed asjad on vaja panna väljaspoole lapse käeulatust. Beebi võib need hingamisteedesse tõmmata või alla neelata ja mürgituse saada. Mida noorem on imik, seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldus (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed, kohandab oma häälitsusi lapse omadega. liikuvad ko
kolmandast eluaastast hakkab laps ümbritsevates esemetes ja nähtustes nägema ühist ja erinevat nind seda järjest lisanduvate sõnade abil välja ütlema. 3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng 2-aastased uurivad kõiki võimalusi ühest kohast teise rändamiseks, sealhulgas rullimine, roomamine, kõndimine, jooksmine, hüppamine ja ronimine. Nad suudavad samuti lüüa väikest palli edasi, veerevat palli püüda ja palli visata. 2-aastastele meeldivad näpumängud (nt ämblikumäng), litsuda ja pigistada savi, häält tegevaid instrumente raputada ja paberile kritseldada. Nad suudavad keerata/tõmmata ukselinki, purgikaant keerata ja nad on parandanud enda võimeid söögiriistu kasutada. · Rullib, roomab, hüppab, kõnnib, jookseb ja ronib.Suudab roomata läbi tunnelite, minna madalate takistuste üle ja alt läbi, turnib madalatel astmetel.
Lapse arengut mõjutab otsustaval tema suhe emaga/isaga. Tähtis on suhtuda igasse imikusse kui indiviidi, kel on oma eripära ja arengutempo. Vanematega suheldes saab laps julgust õppida tundma ümbritsevad maailma ja hakkab mõistma inimkõnet kogu selle väljendusrikkuses. Esimese eluaasta lõpupoole ütleb ta oma esimesed sõnad. Maimikuiga (1-3 aastat) Lapse kiire areng jätkub. 3-aastane liigub ruumis küllalt vabalt jookseb, hüppab, ronib. Tuleb toime eneseteenindusega : sööb, joob, peseb, riietub, kuid mitte veel laitmatult. Perioodi lõpuks märkimisväärne sõnavara. Mõistab teiste kõnet ja räägib pikka soravat juttu, olles võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Olulisim arenguülesanne on just iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Koolieelikul on üllatavalt suur võime kuulda, näha ja kogeda. Lapse maailm laieneb, suhtlusring avardub
DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 4-aastastele 1. On või ei ole. 2. Telefon 3. Mänguasjade kauplus. 4. Õige või vale. 5. Leia sarnane sõna. 6. Talverõõmud 7. Mis millega? 8. Mänguasjade kauplus 9. Kauplus 10. Nimeta, mida näitan. 11. Ülekäik 12. Liiklusjuht 13. Mis muutus 14. Mida keegi kuuleb 15. Kuula hoolega 16. Tunne lilli 17. Kes see on? 18. Tunne puid. 19. Mis on rohelist või teist värvi. 20. Leia selline puu 21. Mis sul käes on. 22. Sööklas. 23. Riidesse ja õue. 24. Loomaaed. 25. Mis sõidab? 26. Kuningas. 27. Kunstnik. 1. On või ei ole. Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
hakkab protesteerima("ei-ei") ja ulatab emale riiulilt uue raamatu, avab meelepärase pildi. Seal on erinevad loomad, L teab neid nimetada: "Plääks, aua, mää, muu, näu, plääks, muu." Ajab segamini lamba ja lehma. Pärast ema sõnade kordamist ("mää," "muu") saab kiita, naerab, kihistab, kordab uuesti loomi pildil. L hakkab huvituma televiisorist, kust kostub auto mootori müra. Ta keskendub ja jälgib. Mõne hetke pärast üritab ema L voodisse pikali panna. Järgneb protest ja jonn, televiisori näpuga näitamine ja püsti seismine voodis. Ema ulatab talle albumi ja üritab samal ajal pikali panna, katab ta tekiga.L viskab albumi maha ja nutab, võtab teki pealt ja asetab voodi äärele, liigutades tekki edasi-tagasi. Nägu krimpsus, peksab paar korda rusikatega voodi madrtsit. Televiisor tuleb uuesti meelde, vaatab seda, räägib omaette "issi" ja "õpa." Ema võtab L sülle, kallistab, samal ajal noomides: "sa ei ole nii tita." L kordab: "ei ole tita." Ta on
Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani Lapse arengu juures mängib keskkond ülitähtsat osa. Sünd kuni 3.-elukuuni Lapse arengut toetavad järgmised mänguasjad: Plastklotsid, väikesed kõristid mida saab peos hoida, madratsi kohale riputatavad lelud, põrandal asuvad imiku tegevuskeskused. Oskused kolmandal elukuul. Näeb seost oma käeliikumise ja mänguasja vahel. Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees. 4.-6. elukuuni Kõndimistugi, pehme mängumatt, pehme pildiraamat, pehmed ehitusklotsid, vanni lelud, padjad, puust kujundid, jonnipunn. Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab. Silmitseb peeglist oma kujutust, vaatab esemeid uudishimulikult. Kuuendal elukuul hoiab mänguasja kindlalt mõlemas käes maha pillamata. Küünitab aktiivselt uudishimu äratanud mänguasjade poole. 7.-9. elukuu
Poiss mängis ka nukuga, suurte klotsidega ja joonistas pildi. 3.2 Sotsiaalsete oskuste arengu iseärasused Poiss peaks pesema hambaid, suutma jälgida reegleid lauamängus, laps peaks oskama kiita teisi lapsi ja paks teadma, mis tööd teevad vanemad või teised lähedased. Kahjuks selle poisi puhul need asjad puuduvad. Kuid olen kindel, et kui temaga tööd teha siis poiss oskaks neid kõike. Samuti peaks poiss oskama rääkida mõnda juttu, koristama asju mängu lõppedes, kasutama viisakusväljendeid näiteks aitäh, tere, palun, anna andeks ja muid. Ainukene viisakusväljend, mida poisi suust kuulsin vaatluse ajal oli anna andeks ja ühe korra vaid. 4 Kommunikatsioon Poiss mõistab kõne väga hästi. Sellega ei ole poisil mingit probleemi, kui tema enda kõne on raske. Õpetajatel on temast raske aru saada. Vahel vahetab ära sõna lõpud, mõnikord räägib
..........................................................................................150 Mõtlemine..........................................................................................................150 Kõne...................................................................................................................152 Sotsiaalsed põhioskused.....................................................................................154 Jonn....................................................................................................................155 Mäng ja fantaasia....................................................................................................157 Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159
Kooli nimi ...................................................................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes
Vanemad toovad lapsed hommikul lasteaeda , riietuvad riietusruumis lapsed lahti ,seejärel saadavad lapse rühma,kus neid võtab vastu õpetaja. Rühma sisenedes peavad lapsed ütlema ,,tere``Lapsed leiavad endale rühmast tavaliselt ise meelepärase tegevuse (kes mängib nukunurgas,kes autodega,kes paneb puzzlet jne). Vajaduse korral räägivad õpetajatega hommikuti lapse meeleolust, lapse tervise seisundist(kui lapsel on probleeme tervisega), küsivad luba mõne kodust kaasa võetud mänguasja rühma võtmiseks. Kui vanemal on mingid erisoovid või teadaanded lapse kohta,siis ta annab sellest teada õpetajale. Söömine Söömine toimub kolm korda päevas.(Hommikusöök., lõunasöök ja õhtuoode).Õpetajaabi serveerib lastele laua ning tõstab toidu taldrikutele. Lapsed võivad lauda istuda, kui õpetaja on neil palunud käed pesta ja lauda istuda. Lapsed võivad söömist alustada kui õpetaja on soovinud ,,head isu`
tegu-, omadus- ja määrsõnu. Kolmeaastane laps on omandanud suure osa kõnehäälikutest. Erandiks võib olla r-häälik, sageli ka s ja k. Kolmeaastase lapse sõnavara kasvab kiiresti. Nüüd tahab ta palju teada saada ja küsimusigi on tal palju. "Kus?" "Millal?" "Miks?" küsimused on orienteeritud seoste selgitamisele. Kolmeaastast last iseloomustavad järgmised oskused (Mänd 2003): hakkab tarvitama grammatilisi vorme, kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi, saab aru jutu sisust, täiskasvanu abiga kordab tuttavaid jutukesi, kõnesse ilmuvad mitmesõnalause ja lühem liitlause, kasutab aktiivselt tegu-, omadus- ja määrsõnu, küsib palju, eriti: "Miks?", kasutab ka minevikuvorme, nimetab ja eraldab värve. Järgnev tasand suhtlusprotsessis laps-laps on niisama tähtis kui eelpool kirjeldatud lapse ja täiskasvanu vaheline suhtlemine. Suhtlemise laps laps tasandi eripäraks on suhtluspartnerite võrdsus, mida ei ole lapse ja
lastega. Kokkuvõte / analüüs: Niisuguse meeleolulanguse ja ärrituse põhjus võiks olla lapse väsimus või soov saada alati seda, mida ta tahab. Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 30 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kiusaja, kartlik Situatsiooni kirjeldus: Mänguväljakul laps ronis ronimisseinale üles koos teiste lastega. Nad asetusid seal ja ei andnud võimalust teistele lastele ronida ning mängida sellel mänguplatsil. Nad hakkasid kiusama lapsi, kes olid all ning keelasid nendele ronida üles, öeldes, et see on nende koht. Konflikti vahele astus naine, kes hakkas seletama lastele ära, et kõik
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne
Et paremini näha, keerab laps ennast kõhuli ja vaatab uudistava pilguga vaatlejat. Korraks keerab pea ära ja siis vaatab uuesti, naeratab. Siis siputab jalgu ja naeratab uuesti, imeb oma sõrmi ja ikka vaatab vaatlejat. Päris pikka aega vaheldumisi imeb oma sõrmi, naeratab, vaatab ringi lahtise suuga, mõmiseb õnnelikult ja siputab oma jalgu, kuid pilk on kinnistunud vaatlejale. Vahepeal vaatab korraks ringi ja siis uuesti vaatlejat. 10.39 Tuleb esimene jonnakas mõmin, haarab oma pehme mänguasja järele, hakkab võtma ülemisi kisamise-noote, kuid siis avastab pehme mänguasja küljest huvitava saba. Kohe kaotab see aga huvi ja jonnakas hääl on tagasi. Ta üritab edasi liikuda kaameraga vaatleja poole oma koha pealt, siputab kõvasti jalgu ja kisab. Üritab kogu jõust edasi liikuda. Tuleb õde köögist ja keerab Karli kõhuli, kõristab natuke kõristit, aga see ei huvita Karli, ta jonnib edasi. Õde annab pudelit, Karl on kohe rahulik.
Sekka tuleb ka kolme- ja neljasõnalisi lauseid. Annil on kombeks ka täiskasvanute kõnet matkida ning ,,tõlkida" enda keelde, kasutab siis telegraafkõnet. Kasutab oma kõnes ka hääle intonatsioone, rääkides erinevate kõrguste ja rõhuasetustega. On aru saada, et laps saab aru mõistetest ning seetõttu on lapsel olemas arusaam keele tähenduslikust küljest ning lapsel on olemas kognitiivsed võimed (Piaget, Sinclair-de Zwart). Laps suudab kõnevoolu segmenteerida ja juttu ümbritsevate asjade, sündmuste, situatsiooni ja oma kogemustega seostada. Kui laps kuuleb enda jaoks kõnes uusi väljendeid või sõnu proovib ta neid mõne hetke pärast kohe järgi öelda. Võib ka öelda, et laps kasutab nn ,,hällikõne", sosistades magama jäädes päeva jooksul toimunud sündmustest, uutest sõnadest jne. Bruneri teooria järgi on Anni oma teadmised keele kohta saanud tugeva vanema ja lapse vahelise sotsiaalse interaktsiooni kontekstis. Ma ei ole aga kindel, et ma
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 112 cm pikk (statistiline keskmine 104 cm). Mattias kaalub 1
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut ÕNNELIKU LAPSE KASVATAMINE 3.-6.ELUAASTAL Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus Tänapäeval on meie inimkonna üheks suureks mureks teadmatus, mis saab planeedist Maa ja selle elanikest edasi. Seetõttu pööratakse tähelepanu lastele, kellest peaksid saama edukad ja töökad inimesed, kes garanteeriksid elu jätkusuutliku arengu. Need lapsed peavad saama hea hariduse, omama praktilisi kogemusi igapäeva tegevustes, oskama kuulata, infot koguda, analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab ümbritsev keskkond, eesot
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud sündides alakaalulised. Nende emad on keskmiselt nooremad kui hüperaktiivsuseta laste emad. HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE Eakaaslastest eristab hüperaktiivset last 3 põhilist joont: · ülemäärane aktiivsus tegutsemisel · vähene tähelepanuhäire · impulsiivne käitumine Ülemäärane aktiivsus: · Ei suuda rahulikult paigal püsida · Pidev liikumine: jookseb, ronib, hüppab Impulsiivne käitumine: · Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud · Räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele · Sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult · Ei suuda oma järjekorda oodata mängudes ega grupitöös Tähelepanu puudulikkus: · Suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt, enamasti 15-25min · Suunab oma tähelepanu pidevalt uutele inimestele, tegevustele, esemetele
mõttes loovad beebi ajus ühendusi. Selline seotus ümbritseva maailmaga aitab kaasa tema tulevasele kasvamisele ja õppimisele. Uurimisülesanded: selgitada välja, kuidas varane lapseiga kulgeb; analüüsida lapse mängu tähtsust; kirjeldada lapsepõlve; anda ülevaade lapse erinevatest arengutest. Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda varase lapseeaga ja lapse arenguga. Materjali otsitakse internetist ja raamatutest. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on juttu üldiselt lapse arengust. Töö teine osa keskendub lapse arengus olulisemale osale ehk mängule. 3 1. LAPSE ARENG 1.1. Lapsepõlv Lapsepõlv on inimese arenguetapp sünnist suguküpsuse alguseni. Kuigi suguküpsuse algus on individuaalselt varieeruv, arvatatakse, et lapsepõlve ülempiir saabub umbes 1113 aasta vanuses. Lapsepõlve jooksul toimub inimese väga kiire füüsiline ja psüühiline areng
annaabi.ee 
