Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapsevaatlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
joonas, võgotski, viskab, toast, taipab, lapsevaatlus, perega, üritavad, vaatlen, telekat, vahepeal, maas, muumioru, lahkub, laduma, otsima, vaipa, tolmuimejaga, imiteerima, etappide, mängimine, õppinud, jäävus, tajuma, tajus, edukadSuvi möödas. Lapsed suured- Kõik ei mahu kaadrisse. Isal jälle pilt on taskus Ja ka õlu maitseb mõrult. Neli hommikut ja üks õhtu Septembrihommik. Joonas ärkas imelise tundega, aga nad olid esimesel koolipäeval sissemaganud. Kõik olid mures ja hakkasid sebima. Emal oli õhtul hammas valutanud ja ta ruttas kähku arsti juurde. Lapsed- Harri, Ingver, Joonas pidid täna ise hakkama saama. Saadi riidesse, aga lilledega juhtus äpardus, nad jäid ukse vahele ja roosiõied murdusid ära. Harri soovitas vartest teha küll moodsa kimbu, kuid Joonas ei olnud sellega nõus ja nad kiirustasid turule. Turult lilli ostes läks nende kimp segamini ühe tädi kimbuga. Õpetajale lilli üle andma hakates leidsid nad paberist sibulad. Vend Harri lahendas äparduse öeldes õpetajale: „Palun, võtke heaks. Kimp suviseid vitamiine kulub marjaks ära
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
põhineb oma kogemusel, et lindudel ei saa kaht pead olla ◦ omandatakse formaalne operatsiooniline järeldamine, kuid seda ei kasutata pidevalt, tegelikult suudavad ka väikesed lapsed seda, kui on piisavalt lihtne ülesanne, seega toimub lihtsalt kvantitatiivne muutus (võimalus arvestada rohkem muutusi), mitte kvalitatiivne (uute mõtlemisoskuste omandamine) Lev Võgotski (1896- 1934) ◦ kuidas keskkond/kultuur mõjutab lapse arengut? bioloogiline (loomulik) ja kultuuriline areng toimuvad kogu aeg ja kõrvuti ◦ Oskus kasutada sõnu ja sümboleid tuleb täielikult keskkonnast ning mõjutab lisaks teistega suhtlemisele ka lapse enda arusaama ja maailma lahtimõtestamise viise (verbaalne mõtlemine) ▪ nt loomulikult on inimene võimalik meelde jätma kuni neli infoühikut, rohkem suudab
erinevate laste ja kultuuride vahel suuresti varieeruda. Staadiumide järjekord on muutumatu. I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades. Lev Võgotski (1896-1934) kognitiivse arengu käsitlus Võgotski eristas loomulikku arengut ja kultuurilist arengut, ning rõhutas eriti nende kahe vastasmõju. Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele. Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu
käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon
· Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. · Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele · Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Lev Võgotski (1896-1934) - kognitiivse arengu käsitlus · Kuidas sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas · Võgotski eristas loomulikku arengut ja kultuurilist arengut, ning rõhutas eriti nende kahe vastasmõju · Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele · Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega.
-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele. 4. Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Lev Võgotski käsitlus: Kuidas sotsiaalsed vahendid (kultuur) väljenduvad indiviidi psüühikas? Võgotski eristas loomulikku arengut ja kultuurilist arengut, ning rõhutas eriti nende kahe vastasmõju. Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad
Rühma töö suunamiseks kasutatavad sõnad ja väljendid on õpetajal soovitatav ühendada estidega, hiljem kordavad lapsed õpetaja esti saatel kinnistunud fraasi ise. Õpetajal on võimalik enda ja laste iga tegevust saata kindlate sõnade ja lausetega. Need õpetaja tüüpilised fraasid jäävad lastele kergesti meelde ja leiavad kiiresti kasu- tust esimestes reaalsetes keeleoskust nõudvates situatsioonides. Kui õpetaja kasutab fraasi Pane silmad kinni!, on kindel, et laps taipab selle tähendust ja leiab võimaluse see väljend käiku lasta teiste laste või täiskasvanutega suheldes. Oluline on, et õpe- taja jälgiks eespool nimetatud ja muid sarnaseid fraase kasutades oma hääletooni ja intonatsiooni ning vajadusel korrigeeriks ennast. 20 Õpetajaraamat 10. ÕPPEVARA, MIDA SAAB KASUTADA EESTI KEELE KUI TEISE KEELE ÕPPES Asser, H., Kaskman, A., Küppar, M
Seejuures on oluline, et täiskasvanu seletab selgelt sõnastades, kuidas ja miks midagi tehakse. Ajapikku võtab laps juhtimise üle. Saanud täiskasvanult mudeli ja vahendid, rakendab ta neid jõudumööda iseseisvalt. Sellisel juhul toimuvad psüühilised protsessid ideaalses plaanis, olles sõnaliselt reguleeritud, st on arenenud eneseregulatsioon. Kui Piaget' järgi areneb laps (küll täiskasvanute poolt organiseeritud) asjade maailmas iseseisvalt tegutsedes ja järeldusi tehes, siis Võgotski järgi konstrueerib laps oma teadmised, suheldes teiste inimestega (kuulates õpetaja selgitusi) ja tehes sellest järeldusi. Piaget vaatles last maailmas, Võgotski aga kultuurikontekstis. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) välise stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest, eesmärkidest, kavatsustest
peab tähele panema eelfaktoreid. Vanemad mõjutavad lapsi ja lapsed vanemaid, kuid ka sellel on eellugu, mida peaks uurima. Nõrkused: rohkem seletatakse kui kasutatakse teadust; oleks vaja empiirikat rohkem; küsimus, et kas saadakse võrrelda inimest loomadega - näiteks sarnased hüpoteesid; eetikat ei saa vaadelda, sest keskkonna mõju võib olla liigselt suure osalusmääraga; keerukas uurida motivatsiooni. 25.02. KONTEKSTUALISM Lev Võgotski - sotsiokultuuriline arenguteooria Kirjandust ja kultuuriajalugu on õppinud; õpetas psühholoogiat ja puutus kokku kognitiivse puudega lastega. Uskus, et me kasutame tööriistu selleks, et areneda (näiteks keel) Tingitud käitumine - meie vajadused ja eesmärgid on tihedalt seotud käitumisega, mis omakorda on seotud keskkonnaga (kliima, elukoht, kontuurid ja sotsiaalsed komponendid). Culture
maalida sõrme ja pintsliga, lõigata ja liimida, joonistada puuoksaga mullapinnale, rasvakriidiga paberile, meisterdada ja punuda ning seejärel proovida ka tähti ja sõnu kirja panna ka slihtsalt valgel paberil või mõnes selleks koostatud vihikus. 31. Lugemisvalmiduse kujunemise kaks osa. Kõigepealt peavad olema tähed selged. Teiseks- laps peab aru saama sellest, millised häälikud sõnas kõlavad ja milline on seal nende järjekord. 32. Võgotski ja Piaget kõnearengu teooriad Piaget järgi mõtlemise areng eelneb kõne arengule ning varajane kõne on egotsentriline. Võgotskil eelneb mõtte arengule kõne areng, kus kõne on sotsiaalne sotsialiseerumisel kõne internaliseerumise läbi areneb ka mõtlemine. Piaget (kognitiivne teooria) väidab, et keele areng on seotud kognitiivse arenguga. Ta rõhutab lapse loovust ja aktiivsust keelereeglite avastamisel. Ta arvab, et kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule.
Idee seisneb selles et läbi põlvkonna toimub muutumine ja edasi antakse kõige kohastuvamad omadused. 3. Õppimise eelsoodumus- valmis olek teatud tüüpi õppimiseks. Õppimise eelsoodumus sisaldab sensitiivseid perioode. (sensit periood- organism võimeline õppima kindlat liiki uut asja) ja üldisi/spetsiifilisi õppimisvõimeid. Etoloogiline metodoloogia- loomulik vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid. Paljunemis käitumine, vanematega suhtlemine. Lev Võgotski (1896-1934) Konteksti ja isiku suhtlemine kui üksprotsess. Lapsed käituvad teatud viisil kuna vajadused on keskkonnaga seotud. Keskkonda defineeritakse erineval viisil. NT kliima, maastiku, maa tähenduses aga Võgotski rõhutab kultuuri ja kultuuri ajalugu. KONTEKSTI TÕLGENDAMINE !! Sümbolid on vahendaja kultuuriliste teadmiste hoidmise ja keskkonna vahel. On madalamad ja kõrgemad psüühilised protsessid. Madalad on arenenud evolutsiooni käigus ja
heidetud asjaolu, et siin liigselt kaldutakse sümbolismi ja lapsi liialt kaua kinni hoitakse fantaasiamaailmas. Rudolf Steiner väidab, et lapse põhitegevus on mäng. Igasugune õpetamine, mis ei ole Seotud matkimise ja mänguga, on tulutu ja toob oodatud käsu asemel edasisele arengule kahju. Kõike, mida lapsele õpetatakse, tuleb teha kunsti abil, mõjutades nii lapse tundeelu. Kõigele pannakse alus varases lapsepõlves enne seitsmendat eluaastat. 5.Piaget, Võgotski ja Elkonini vaated laste mängust. J. Piaget- hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga ( mõtlemine- keel). Mängu kolm vormi: · Harjutusmäng · Sümbolimäng · Reeglitega mäng Harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arenguis. Konstrueerimismäng Esineb kõiki kolme puhul ja on ühtlasi sillaks mängu ja töö vahel; konstrueerimismäng läheb märkamatult üle täiskasvanu praktiliseks tegevuseks. L
Psühhosotsiaalne arenguteooria (vaid k) 1. Usaldus või usaldamatus - sünnist kuni 1,5 aastani kui füüsilised vajadused on rahuldatud, tekib usaldustunne; oluline on suhe emaga 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus - 1,5 kuni 3 aastat toimingud, mis last ei kahjusta ja toetavad autonoomsust (lasta lapsel ise riideid valida, lasta teha valikuid teda suunamata); oluline on suhe perega 3. Initsiatiiv või süü - 3 kuni 6 aastat lapsed hindavad oma võimeid üle, vajadusel seada piire (kui ohustab heaolu) või lasta pettuda; õpib püstitama oma soove nii, et need ei läheks vastuollu sotsiaalsete normidega; oluline on suhe eakaaslasteg 4. Usinus või alaväärsus - 6-12 aastat kompententsuse tunde kasv läbi sotsiaalsete suhete, õpioskuste; mida edukamana laps end tunneb, seda usinamaks muutub 5
- Mudel: aktiivne, mõtestatud, reaalne elu, õiged lahenduskäike/ vastuseid võib olla mitu, õppiminekoostöös teiste õppijatega, peame looma tähenduse (personaalne tähendus - > kuhu see sobib), ühe ja ainuõiget tõde/teadmist pole (tähtis pole see, mida öeldakse, vaid kuidas aru saadakse) - Välised sündmused assimileeruvad meie mõtetega; uus mõttestruktuur kohandub meie mõttekeskkonnaga - Sotsiaalkultuuriline- konstruktivism o Lev Võgotski o Keel, mõtlemine ja nende vahendamise küsimus keskkonnas o Teadmiste omandamine on protsess, millesse kaasa haaratud inimesed meie ümber, vahendajaks kogukond ja kultuur o Teiste inimeste mõju õppimisele KOGNITIIVNE KOOLKOND JEAN PIAGET (1896-1980) - Mõjutaja Baldwin - Uuris kognitiivse arengu teooriat - Väga andekas - Huvitus loodusest, loodusajaloost
Huvipakkuv tingimus võib olla seotud näiteks stressisituatsiooniga mida ei pruugigi tekkida. Loomulik vaatlus on laste ja imikute puhul eriti sobilik. Täiskasvanute puhul võib vaatleja fenomen mõjutada väga oluliselt tulemust, mida käitumisest saame. Vaata boulbi kiindumusteooriat KONTEKSTUALISM- Rõhutatakse ümbritsevat keskkonda. Mis on oluline? Oluline on see, mis tuleb väljaspoolt. Lev Võgotski (1896-1934)- sündis Venemaal, juba 15aastaselt kutsuti teda väikeseks professoriks. Hariduse sai ta Moskva ülikoolis. Psühholoogias alustas ta süsteemset tööd 1924. Psühholoogia Mozart. Ta eristas kahte tüüpi psüühilisi protsesse: - madalamad (loomulikud)- arenenud evolutsiooni käigus ja on inimestel kõrgemate loomadega ühised. - Kõrgemad- psüühilised protsessid on arenenud inimkonna kujunemise käigus ja on spetsiifiliselt inimlikud.
Psühholingvistika kolmas etapp (ka kognitiivne psühholingvistika, teksti psühholingvistika). Kolmanda etapi kujunemise ajaks peetakse 70-ndate aastate algust. Tegemist on mitme suunaga, mis ei toetu rangelt mingile ühele kindlale teooriale. Mõneti eraldub üldisest taustast Venemaal arenenud psühholingvistika psühholoogiline haru (kõnetegevuse psühholoogia), mille teoreetiliseks baasiks on L. Võgotski koolkonna tegevusteooria. Kolmanda etapi kujunemist on rohkem mõjutanud kognitiivne psühholoogia (uurib peamiselt teadmiste ja inimkäitumise vahekorda), suhtlemisteooria (kommunikatsiooniteooria) ning keeleteaduses semantika ja pragmaatika areng. Nimetatud keeleteaduse seisukohad kajastuvad suurepäraselt H. Õimu töödes. Kognitiivse psühholingvistika iseloomulikud jooned on järgmised: • Peamine üksus uurimisel on ütlus,
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
KÕRISTIMÄNG · Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi. · Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks: "Kõrra-kõrra kõrinal, vurra-vurra vurinal." · Kui oled kindel, et laps jälgib kõristit, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu. · Liigu kõristit raputades toas ringi ning jälgi, kas laps keerab pea heli suunas. · Anna kõristi lapsele ja korda laulu. · Imikud armastavad laulmist. Rääkima õppides üritavad nad kuuldud hääli imiteerida. 11 UURINGUTE ANDMETEL areneb väikelapse aju tänu tagasisidele ümbruskonnast. Aju täiustub saadud kogemuste kaudu. Pildi ja heli kombinatsioon aitab imikul seoseid luua. TEGEVUSE JÄLGIMINE · Imiku nägemise ja kuulmise arendamiseks tee erinevaid näoilmeid ja häälitsusi. · Mõned ideed: - lauldes liiguta suud rohkem kui tavaliselt, - pilguta silmi, - aja keel suust välja,
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
IV Formaalsete operatsioonide periood. Suudavad mõelda puhteoreetiliselt ja abstraktselt. 15 JÄÄVUSE MÕISTMINE ,,mis silmist, see meelest" - laps arvab, et seda objekti ei ole enam olemas. Esemete mentaalsed representatsioonid; A mitte B test. Operatsooonide-eelne periood, nt rea pikkus, küpsiste arv Kognitiivne areng II Lev Võgotski oli kursis Piaget' teooriaga. Tema teooria nimi: sümboliselt vahendatud kognitiivse protsesside arengu teooria: Sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ja reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud märgiliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse; mõlemad protsessid arenevad paralleelselt kogu elu
hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks ühiskonna täieõiguslikele ja aktiivsetele liikmetele. Algteadmised ja oskused sellest, kuidas toimib füüsiline ja sotsiaalne keskkond, loovad aluse sotsiaalse kompetentsuse kujunemiseks. Sotsiaalne kompetentsus kujutab endast võimet suhelda ning olla teistega vastastikustes seostes kasulikul, abivalmil ja toetaval viisil (Lindgren ja Suter, 1994). Rääkides sotsiaalsest kontekstist lapse arengus ei saa mööda Võgotski sotsiaalkultuurilisest teooriast ja sotsiaalse õppimise teooriast. 3 Võgotski sotsiaalkultuuriline teooria (Veer ja Valsiner, 1991; Kozulin, 2003) sai alguse 1920. 30. aastatel. Võgotski arvates mõjutab keskkond otseselt lapse arengut. Kahtlemata kõik ühiskonnas toimuv mõjutab last: seadused, vanemate staatus ja oskused,
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas suudavad nad seda te
alateadlikult tegi). Kogu õppetegevus suures osas on metakeeleline- sh käänamised, pööramised jms. Teadlikult mõtlemine sellele, mida ma just kirjutasin. Nt määra lihtminevikus sõnad. · Keele roll inimese maailmapildi mõjutamisel- kuidas on keel ja kultuur omavahel seotud. Kas ma mõtlen teistmoodi, kui ma räägin eesti keeles või inglise keeles. Peeter Tulviste on kirjutanud sellest huvitavalt. PSL sünd · Võgotski Mõslenij i r/vets. - üks olulisemaid teoseid. · Termin PSL esines esimest korda psüholoog 1946 N.Pronko artiklis · Iseseisva teadusena: suveseminar Bloomingtonis- 1953 kogumik .. PSL tegeleb · kuidas inimene ütlust loob ja mõistab- kuidas tekib suuline ja kirjalik kõne · lapse kõne areng- kuidas omandatakse teine keel · kuidas kõne funktsioneerib ühe viisina suhtlemisviisina. - keel kui märgisüsteem, milliseid kõneakte esineb ja kuidas neid kujundada.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
1. Teooriad ja meetodid Arengu uurimine Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses arengus, imikueas ja lapsepõlves, kui vastsündinu areneb nooreks täiskasvanuks, kes on ise suuteline saama vanemaks. Lapse arengu jälgimiseks on kasutatud kaht erinevat uurimisstrateegiat: läbilõikemeetod ja longituudmeetod. Läbilõikemeetod – uurija võib vaadelda mitut eagruppi korraga. See on kiire ning rakendatav. Longituudmeetod – uurija jälgib kindlaid isikuid teatud ajaperioodil, mõõtes muutusi. Pikemaajaline, sest uurija jälgib muutusi hilisema ja varasema käitumise vahel. Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavalt inimesele) ning kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uurijad on s
Nad elavad valla antud korteris, kust neid on samuti välja tõstetud, seega on laps olnud ka ilma koduta ja lageda taeva all. Lapsel puudub enesekindlus, kuna kindlat kodu tal ei ole, ema on tihti ära ja laps on valvata ühe pere tuttava naisterahva poolt. Vahel kaob ema nädalateks ja siis on poiss rahulikum, kui ta ei ole emaga vaid hoidjatädiga. 1 Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus Probleemi kirjeldus: Poiss ei suuda mängida teiste lastega. Kui poiss läheb ühest toast teise tuppa ja tahab mängima minna siis ta muutub agressiivseks ja läheb teistele lastele kätega kallale, kuigi selleks ei ole mitte mingisugust põhjust. Kõige enam võtab ta kinni teistel lastel kõrist ja hakkab kägistama. Kuid ka niisama teistest lastest mõõda jalutades lõõb neid sellega, mille just parajasti kuskilt kätte saab ja kui tal ei ole, midagi kuskilt võtta siis lööb käega. Üksi mängides aga suudab laps olla väga rahulik ja ei ole lapsega mitte mingisuguseid
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Primitiivne mõtlemine Levy-Bruhli järgi ei allu loogikaseadustele, ei püüa vältida vasturääkivusi o Primitiivse mõtlemise järgi võib üks ja sama asi asuda üheaegselt kahes eri kohas Ajalooline areng seisneb Levy-Bruhli järgi selles, et mõtlemine vabaneb üha enam eelloogiliste kollektiivsete kujutluste mõju alt ja allutakse üha enam loogikaseadustele. 3. L . Võgotski (1896-1934).kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus. Kui mõtlemisprotsess sõltub kultuurist, siis peaks kultuuri kiirel muutumisel ka mõtlemine kiiresti muutuma, ja toimuvaid muutusi peaks saama eksperimentaalselt uurida Võgotski kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee on selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes Inimlik tunnetus saabki ainult kultuuris tekkida. Madalamad funktsioonid on
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilistek
annaabi.ee 
