Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapsevaatlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Lapsevaatlus
Vaadeldav: 1a 8k Joonas . Elab koos ema, isa ja koeraga. Pere ainukene laps. Ema on lapsega kodus ja isa käib tööl, kuid nädalavahetused ja ka aja, mis jääb tööst üle, veedab perega. Lapsel on noored vanemad, ema on 20 ja isa 23 aastane. Mõlemad vanemad pööravad lapsele väga palju tähelepanu ning üritavad last kaasata kõikidesse tegevustesse.
Vaatluskoht: Vaatlen last tema enda kodus, Tallinna linnas.
Joonas jälgib telekat ning vahepeal viskab pilgu koerale, kes teleka ees maas lesib ja ennast peseb. Kuid kuna ta süveneb telekast tulevasse Muumioru lugudesse, ei märkagi ta kohe, et üks hetk koer toast lahkub . Mõni aeg hiljem aga taipab Joonas, et koer on kadunud ning vaatab küsiva näoga minu poole ja ütleb: „kutsu“. Näitan talle siis, kuhu poole koer läks ning sama kiirelt kaob ka Joonas koerale järgib, ise vahetpidamata kutsut hõigates. Kuid kui ta taipab, et koer on välja läinud, tuleb ta tagasi ja hakkab hoopis enda mänguklotse teineteise otsa laduma, ise samal ajal rääkides, et „kutsu õues“. Kuid ka sellest tegevusest tüdineb Joonas ruttu ja läheb hoopis emmet otsima , kes parasjagu teises toas vaipa tolmuimejaga puhtaks tõmbab, seda nähes hakkab Joonas enda ema jäljendama, tehes samasuguseid liigutusi, kui teeb ema. Hetke pärast viskab ta aga käpuli ja hakkab hoopis tolmuimejat imiteerima- selle häält järele matkides ning mööda põrandat ringi roomates.
Jean Piaget
Piaget teooria kohaselt toimub lapse areng etappide kaupa ning kui mingi tase on õpitud, siis sellest tagasi ei ole võimalik minna. Seda oli näha ka Joonas tegevuses, et tal on näiteks klotsidega mängimine selge ning seda oskab ta teha ja seda oskust ta ei kaota. Samamoodi on ta ka selgeks õppinud, et kes on kutsu. Tema teooria kohaselt saab laps aru, et objektid eksisteerivad sõltumatult lapse tegevusest - objektide jäävus. Pidevalt eksperimenteerides koguneb lastel hulk kogemusi. Nad hakkavad tajuma, et esemed ja tuttavad inimesed on ikka olemas, kuigi nad ei näe neid hetkel. Ta tajus , et kutsu on olemas, kuigi koer sealt toast parasjagu lahkus, sest ta korrutas, et kutsu on õues.
Lev Võgotski
Võgotski väidab, et lapsed püüavad kõne abil suhelda, kuigi nad pole selle eesmärgi saavutamisel alati edukad . Võgotski sõnul arenevad mõlemad, nii keel kui mõtlemine, ja mõjutavad vastastikku teineteist. Nad ühinevad, et luua inimesele ainuomane mõtlemise vorm - "sisemine kõne" ehk verbaalne mõtlemine. Joonas suutis nii oma mõtetes kui ka kõnes kokku panna selle, et koer oli toas ja järsku enam ei olnud, ta suutis ennast väljendada ja hääletooniga arusaadavaks teha, et ta tahab teada, kuhu koer läks.
Lapsevaatlus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristi048 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Arengupsühholoogia
25
docx

Arengupsühholoogia

AINE NIMI Arengupsühholoogia AINE KOOD SOPH.00.283 ÕPIVÄLJUNDID Aine läbinud üliõpilane: - omab teadmisi motoorse, kognitiivse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu kohta; - oskab kirjeldada eri arengustaadiumides olevaid inimesi (alates imiku-, lapse-ja murdeealistest kuni täiskasvanute ning vanadeni); - omab ettekujutust selle kohta, kas on tegemist normaalse arenguga või võib olla tegemist arenguprobleemidega. ÕPPEMATERJALID H. Gleitman, J. Gross & D. Reisberg (2014). Psühholoogia. Tartu: Hermes. Lk 643-697. TEEMAD Kognitiivse arengu arengu etapid ja sisu vastavalt KORDAMISEKS J. Piaget’ teooriale. Kaasaegsed täiendused

Alternatiivpedagoogika
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
Arengupsühholoogia Tartu Ülikool-2011
72
pdf

Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011

Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011  Butterworth Arengupsühholoogia alused  Kodutöö oktoobri alguseks [email protected]  Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju  Temaatiline jaotus:  füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid  motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine  kognitiivne areng – intellektuaalne areng  sotsiaal-emotsionaalne areng- s

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia
7
docx

Arengupsühholoogia

ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähema

Psühholoogia
Arengupsühholoogia eksamiks kordamine
38
docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

Arengupsühholoogia Kuldvillak:  Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne  Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine  Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm  Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt  Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria  Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu  See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse  Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetat

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia kokkuvõte
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul ­ koogamine 4. kuul ­ lalisemine 9. kuu ­ ehholaalia periood 9. kuu ­ asju nimetama 9-24. kuu ­ ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu ­ umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu ­ umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia
12
doc

Arengupsühholoogia

oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsündinu: Ajaline laps

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun