Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lapsehoidja, lapsehoiuteenus, jook, imik, töötaja, mänguasja, lapsevanem, liikumis, verejooks, haav, palavik, erivajadus, vajadusega, riide, mänguasjad, vägivald, arendav, verejooksu, arter, osutaja, põletus, puhasta, jäse, trauma, verevalum, imikul, muusika, loovus, hoius, rütmamisteed, keera, mänguasjade, vanemaga, kama, hooldusvajadusB.2.1. 1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus. 2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? 3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F) 5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja
kinnitanud öeldes, et mõningates lastehoidudes lauldakse, joonistatakse, voolitakse, käiakse väljas mängimas ning on tehtud lastele ka spetsiaalsed liikumistunnid. Hoolimata sellest nendivad mitmed vanemad sama foorumi teema all, et võimalusel peaks panema lapse ikkagi lasteaeda ning lastehoius jääb laps arengust maha, kuna keegi ei tegele lastega nii aktiivselt. Viimasele vastulauseks kirjutab kutseline lapsehoidja Irina Kalso Õpetaja Lehes, et tema kogemusel on lastehoiud lapse arenguks kordi kasulikumad, kui lasteaiad (Kalso, 2015). Tema sõnul on lasteaiarühmades üks õpetaja 8-12 lapse kohta ning see teeb keeruliseks lastega individuaalselt tegelemise. Lastehoiud aga, kus on väiksemad rühmad, tagavad võimaluse lastega eraldi suhtlemise ning mõistmise tõhusamalt, mida on tarvis iga lapse puhul arendada. Lisaks on
ENESEANALÜÜS (vorm T1) TAOTLEJA Ees- ja perekonnanimi Isikukood Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi, Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut)
kuulmislangust, peavalu, hingamispuudulikkust ning hingamise ja südame tegevuse seiskumist. Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel, lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott. Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks. Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla. Minestamine Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali, kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla pikaajaline seismine, palavus, negatiivsed emotsioonid, õhupuudus, söömata olek, samuti vere nägemine või meditsiinilised protseduurid
· Wolf-Rüdiger Walburg. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998 · Luule Tiirmaa. Erivajadutega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Argo, 2007 · Ene Kulderknup. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tartu: Studium, 2008 · Eripedagoogika. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda, 2006 · Inger Kraav, Mare Liiger, Margit Pärn, Ülle Kruuda, Ann Oder, Kristin Sooaru, Astrid Allese, Siiri-Liis Läänesaar. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn 2007 · Viivi Neare. Erivajadustega laste integreeritud õpetamise võimalused Eestis. // Aegade dialoog kasvatuses, 2004, lk 58-59 Kallid lapsed, lapsevanemad ja kolleegid. Tervitan teid selle sügise esimese lasteaiapäeva puhul. Tänane päev on teile, lapsed, eriline. Kel algab lihtsalt uus lasteaia-aasta, kellel aga on see täiesti esimene. Meeldejääv peaks olema see aga kõigi jaoks. Iga uus algus on raske, kuid kogu kollektiiviga
Puudega lapse toetus makstakse välja lapsevanemale. Puudega lapse toetust finantseeritakse riigieelarvest. Puudega lapse toetuse arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Sotsiaaltoetuste uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. Sotsiaaltoetuste määr on 25,27 eurot. Puuetega lastele võimalik lisaks saada toetust, nt: abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks 128 eurot lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes (2013. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 371 eurot kalendriaastas). hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus, koolitused lapsevanematele, lastele, üritused nt teatrite maksumuse osaliseks hüvitamiseks 32 eurot Muud täiendavad toetused ja hüvitised (nt kriisi-, ravi-, kütte-, kolimis-, remondi-,
Ning lapsed peaksid saama gluteeni ehk nisu, otra ja rukist sisaldavaid roogi pärast kuuekuuseks saamist. 8. Väikelaste käeulatusse ei tohiks jätta pähkleid, rosinaid, viinamarju, lutsukomme, närimikumme, sets ta võib neid endale hingamisteedesse tõmmata. 9. Soovitatav on toitu enne lapsele andmist ise maitsta, et kontrollida toidu tempseratuuri, maitset, värskust. 10. Igas vanuses lapsele sobivaim jook on vesi janu kustutamiseks. 11. Püree valmistamiseks tuleb köögivili pesta , puhastada, jälle pesta, tükeldada ning panna vähese veega keema. Keedetakse poolkrõpsuvaks vitamiinide kao vältimiseks. 12. Rasvaine (või, margariin) lisatakse püreele vahetult enne lapsele andmist. 13. Liha on hea loomse valgu allikas, mis sisaldab väga vajalikke amonihappeid, mida organism ise ei tooda. 14. Taine liha ja maks on kõige paremini omastavateks rauallikateks. 15
ning tekib järjest suurenev vajadus kvaliteetse lapsehoiuteenuse järgi. Meie ettevõte soovibki pakkuda eelkõige Tartu linna, kui ka selle lähiümbruse lapsevanematele lapsehoiuteenust koju kätte. Meie koolitatud lapsehoidjad on usaldusväärsed ja vastutulelikud. Ettevõtte turueeliseks on kindlasti ööpäevaringse lapsehoiuteenuse pakkumine, mis on Tartu linnas ja selle lähiümbruses ainulaadne. Meie ettevõttest on võimalik endale leida püsiv lapsehoidja, kes tagab pereelus stabiilsuse. Lapsehoidja või koduabilise saab tellida ka vaid mõneks tunniks päevas, lisandub vaid väljakutse tasu. Meie eesmärgiks on reageerida kiiresti ja võimaldada kliendile lapsehoidu juba kuni 1 tunni jooksul peale helistamist. Samuti on võimalik ka mitmeid päevi ja ka kuid ette helistada ja broneerida teenus varakult. Meie eesmärk on suurendada kvaliteetse ja usaldusväärse lapsehoiuteenuse osakaalu Tartumaal
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt amet
Kuna lapsed vajavad kindlustundeks piire on see iga vanema kohus need luua. Ning tuleb jälgida, et kõiki piire järgitaks järjekindlalt. Kõige parem viis lastele näidata piiride seadmist on see, kui vanemad peavad ise ka nendest piiridest kinni. Kasvatus toimib läbi eeskujude, lapsed õpivad rohkem tegudest kui sõnadest.. Impulsiivset käitumist peaks vältima. Lapse kasvatamisega kaasnevad nõudmised ja ülesanded on igal arengustaadiumil erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna
Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt
Keel ja kõne Matemaatika Kunst Muusika Liikumine Eesti keel kui teine keel Üldoskused Eesmärgid Oskused Märkused Õpi- ja tunnetustegevus Mäng Sotsiaalsed oskused Enesekohased oskused Õpetaja kohandab rühmale planeeritavad tegevused ja vahendid vastavalt erivajadusega lapse arengutasemele iga nädalateema ulatuses. Nädalaplaani on selleks lisatud lapse jaoks eraldi lahter „individualiseerimine“. Viisid ja ülesanded, mille kaudu saab lapsevanem oma lapse arengule väljaspool lasteaeda kaasa aidata. Tuuakse välja punktide kaupa. 4. IAK koostajad ja osalejad. Amet, nimi, allkiri Lapsevanemate nimed ja allkirjad Kuupäev 5. IAK kokkuvõte (perioodi lõpus). Saavutatud individuaalsed eesmärgid ja omandatud oskused. Edasise arendustegevuse põhisuunad, korduva hindamistegevuse vajadus. Tagasiside meeskonnaliikmetelt, sh lapsevanematelt. Hinnang IAK toimimisele. Kuupäev, osalejad.
Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule. Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus. Kaariese ennetamise meetmete hulka kuulub ka fluori andmine. 14. Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas? · lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse · salvrätik pärast kasutamist ära visata ja käed pesta · käsi peab pesema tihti ja korralikult · käsi ei tohi kuivatada teiste rätikutesse 15. Kuidas kujundada laste õiget kehahoidu
Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule. Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus. Kaariese ennetamise meetmete hulka kuulub ka fluori andmine. 15. Sagedasemad hingamisteede infektsioonid Nohu, köha, ninaneelupõletik, tonsiliit (kurgumandlite põletik), difteeria, keskkõrvapõletik (otiit), põskkoopapõletik (sinuiit), kõripõletik (larüngiit), bronhiit, läkaköha, kopsupõletik. 16. Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas? · lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse
väikesed esemed - nööbid, metallrahad, pärlid, kivikesed jms. - tuleb lastest eemal hoida. Ohtlikud on ka purunenud mänguasjade tükikesed. Väiksemad mänguasjad ja lahtikäivad mänguasjade osad tuleb mõõta vastava mõõdurõngaga, mille seesmine läbimõõt on 4cm kui mahub mõõdurõngast läbi, siis on selge, et antud ese on lapsele ohtlik. Mõõdurõngast on ise lihtne valmistada kasvõi paberist (arenenud välisriikides on müügil apteekides). 3.1.3 Maosisaldis Mida noorem on imik, seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldis (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib sattuda hingamisteedesse. Oht tekib siis, kui imik pannakse kohe söömise järgselt voodisse ja jäetakse üksi. Maosisaldise hingamisteedesse sissetõmbamise vältimiseks õpetatakse lapsevanemaid hoidma imikut söötmise järgselt lühikest aega
nii-naa nääpsuke, lii-laa lapsuke, oled kallis minule." · Mähkme vahetamise ajal võib lauldes suudelda lapse nina, varbaid või sõrmi. UURINGUTE ANDMETEL sõltub lapse võime oma emotsioone kontrollida tema varajastest kogemustest ja kiindumustest. See kuidas me last puudutame, kohtleme ja kasvatame, avaldab püsivat mõju tema kujunemisele. See mäng tekitab imikus kindla ja turvalise tunde. KUHU SEE LÄKS? · Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees. · Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on. · Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole. · Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise. Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda.
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
arstiga. 4.Kuidas saab hinnata lapse valu olenevalt lapse east? Lapsed tunnevad valu igas vanuses. Enneaegsetel ja vastsündinutel pole närvisüsteem veel küps, kuid laps reageerib valule terve kehaga. Valu pidurdav süsteem ei ole väiksematel lastel sama hästi välja arenenud kui suurematel, mistõttu nad taluvad valu halvemini. Ülemääraselt tugev valu võib tekitada närvisüsteemis struktuuri muutusi, mistõttu on väga oluline, et laps ei tunneks suurt valu. Imik väljendab valu valju nutuga, klammerdub vanemate või teiste oluliste inimeste külge, iseloomulik on lihaste jäikus. Väikelaps, eelkooliaeline ja kooliealine laps väljendab valu verbaalselt. Valu ajal tuleks jälgida lapse käitumist ja selle muutusi (asend, näoilme, hääl, hingamine, naha niiskus). verbaalne mõõtmine sobib suurematele lastele: Kooliealised lapsed suudavad valu täpsemalt määratleda; Üle 10 aastane laps täidab usaldusväärselt valu küsitluslehte
kontakt isikuks, kes vastutab lapse ja vastutava grupi eest, medõde. Kui lapsel on vajadus spetsiaalselt kordineeritud teenuste järele, siis koostatakse individuaalne plaan ja luuakse vastutav grupp. Lapse perekond saab kontakteeruda isikuga, kes on vastutav kogu vajamineva informatsiooni eest ja vastutab ka töö eest, mis lapsega tehakse. Ta peab tagama, et laps saaks vajaminevat järeleaitamist ja et koostöö partnerid, sealhulgas lapsevanem ja lapsehoidja, saaksid kogu vajamineva informatsiooni Norras on kohalikel omavalistustel kohustus tagada professionaalne abi ja majandusressursid erivajadustega lastele ja nende peredele ning samuti kordineerida toetust ja ressursse, mis neile peredele antakse. Lasteaiad / sõimed kuuluvad Laste ja Pereasjade ministeeriumi alla ja eripedagoogika kuulub Haridus ja Teadusministeeriumi alla. Erivajadustega lapsed saavad lasteaeda / sõime eelisjärjekorras. Kõigil erivajadustega lastel
.............................................................................. 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus..................................................................................................... 4 1.4. lapsehoiuteenus............................................................................................................. 5 KOV sotsiaaltoetused ja teenused.......................................................................................... 6 1.5. Eestkoste seadmine lapsele.......................................................................................... 6 1.6. Hooldamine perekonnas...............................................................................................
b) kas esinevad mõned hälbele/häirele viitavda tunnuses Märkamine KES?: (nt lapsevanemad, sest neil on tihe, pidev kontakt lapsega; õpetajad, sest nad tegelevad lastega koolis igapäevaselt, peaks õpetajale ka olema näha, kui arnegus on erinevused. Perearst võiks ka m'rgata (õpetajad ja arstil on aga võrldusasi, sest nemad näevad teisi lapsi ka eaksaaslastega). Õpetajad üldiselt on üheealiste laste võrdlus väga hea., sest tal on palju lapsi seal samaealisi. Miks veel lapsevanem ei märka peale võrdluse? Ta on emotsinaalselt seotud lapsega, oodatakse par meini, pole nad psühhloogiliselt valmis, et lapsel võiks midagi viga olla. "ei taha märgata" ehk mitteteadlikult pole valmis et lapsel võiks midagi viga olla. Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem.
põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee). On väga tähtis, et täiskasvanud teeksid perekonnas omavahel koostööd ja näitaksid välja vastastikust austust ja armastust (Hansson jt. 2006: 37). 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus Juba sünnihetkel tunneks imik surmahirmu, kui suuremeelne saatus ei kaitseks teda selle teadmise eest, et emast tuleb eralduda, et emakasisene eksistents lõpeb. Isegi pärast sündi pole imiku elu oluliselt erinev, võrreldes eelnenuga: ta ei suuda ära tunda asju ja inimesi, ta ei ole veel teadlik enesest ega teda imbritsevast maailmast. Ainus, mida ta tunneb, on soojuse ja toidu positiivne turgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust toitu selle allikast - emast. Ema on soojus,
See ongi aeg, mil laps hakkab emast eemalduma. Selles vanuses vajab laps palju lähedust. Ära mingil juhul lükka teda endast ära, ega sunni teda kuhugi minema, ega midagi tegema. Alguses on lapsele kõik huvitav ja uus ja alguses võib tunduda, et ta on valmis jääma ja talle meeldib, aga kui ta hakkab aru saama, et ta peabki seal käima, võib tulla emotsionaalne tagasilöök. Mida teha? · Laps peab saama lasteaeda kaasa võtta iga kord! selle mänguasja, mida ta tahab. Eriti hea oleks kui see oleks tema lemmik- või kaisuloom, kes on talle emotsionaalselt toeks. Räägi lapsele: "... on sinu sõber, ta on sinu oma ja ta aitab sind. ... on sinuga koos niikaua lasteaias kuni emme (peale tudumist ja söömist parem on öelda konkreetne aeg, siis ta teab oodata) tagasi tuleb. · Kodus rääkige lasteaiast omavahel hästi positiivselt. Samas ärge eirake lapse negatiivseid tundeid, öeldes, et "ah, mis sa nüüd nutad ja asi pole nii hull"
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Etekanne. Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps. Sissukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsel
Tallinna Pedagoogiline Seminar Väike kombeõpetuse raamat lapsevanemale Piia Kreitsman 2011 Tallinn Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Armastus.........................................................................................................................4 Kuidas armastust välja näidata?.................................................................................4 Distsipliin................................................................................................................... 5 Tähelepanu..................................................................................................................... 6 Suhtlemine..................................
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja
231 Worthami Arengu uurimise leht.........................................................................231 Lisa 2......................................................................................................................233 Pikkus ja kaal (tüdrukud/poisid).........................................................................233 Lisa 3......................................................................................................................234 Artikkel Imik vajab lähedust..............................................................................234 Lisa 4......................................................................................................................237 Arnold Gesell Kasvu ja arengu spiraal...............................................................237 Lisa 5......................................................................................................................238 Lapse areng....................
JÕUKOHASUSE PRINTSIIP NÄITLIKKUSE PRINTSIIP INDIVIDUAALISUSEERIMISE PRINTSIIP Õppemeetodid: Õpetajakesksed: Seletus Jutustus Näitvahendi tutvustus Koostöömeetodid Õpetaja ja lapse koostöö: Laste küsitlemine Lastega vestlus Rühmatöö Lapse iseseisev tegevus Kasvastusstiilid ja kasvatusmeetodid Kasvatusstiil on kasvatusviis ehk vanemate kasvatuslik eripära. Lapsevanemate käitumisviis, mis väljendab nende arusaama, kuidas olla hea lapsevanem. Stiilid: Autoritaarne- vanemate käskude/keeldude kaudu kasvatamine, ranged reeglid, mida peab jälgima. Lapsel pole õigust vaielda/ettepanekuid teha. Lapse asi sõna kuulata. Kasvatus põhineb korral ja traditsioonidel, laps peab kuuletuma Autoriteetne- vabameelsus, laste ja vanemate rohked nõupidamised. Vanemad suudavad ühendada selged piirid ja sooja koduse keskkonna, juhendavad last olemata võimukad, lubades lapsel osaleda tähtsate otsuste tegemisel
lastele. 3 2. Mis on koduvägivald? Kodu- või perevägivald seisneb selles, kui üks pereliige teeb teisele tahtlikult kahju, ähvardab teist või sunnib teda millekski ohvri tahte vastaselt. Mehed, naised, lapsed nad kõik võivad olla nii ohvri kui vägivallatseja rollis. Lapse väärkohtlemine on kahju (või oht kahju tekitamiseks), mida tekitab lapsevanem, hooldaja või mõni teine lapse turvalisuse eest vastutav isik. Seega on koduvägivald lapse suhtes ka see vägivald, mille põhjustab neile mõni pereväline isik, näiteks lapsehoidja või õpetaja. Autorite jaoks ei hõlma sõna kodu mitte ainult füüsilist kodu, vaid ka emotsionaalses mõttes kodu: kõige turvalisemat ja intiimsemat kohta, mida laps loodab leida ja millele tal on õigus, koduks võib antud mõistes lugeda ka internaatkooli või lastekodu.
mängima. Täiskasvanud peab õpetama last mängima. Jälgides laste mängu saab täiskasvanud tead mis gruppides ja kui hästi on laps arenenud sotsiaalselt. Mängu kaaslaste omamine on lapse arengu seisukohalt väga oluline. Laps õpib teiste lastega suhtlema tänu mängle ja mäng õpetab lastele suhtlemist. Lapse arengut jälgides on oluline see, mis mänguasju ta kasutab. Mänguasjad peavad olema arendavad mitte lihtsalt mänguasjad. Lapsevanem peab jälgima kuidas ja mis gruppides mängivad lapsed ning vajadusel neid suunama. Lapse ja täiskasvanud koostöö aitab lapsel mõista maailma ja õpetab last maailmas hakkama saama. Kasutatud kirjandus 1. Johan Huizinga "Mängiv inimene" Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse, Varrak 2003 2. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades,"Laste arengu mõistmine"TLÜ kirjastus 2008 10
annaabi.ee 
