- Umbes kolmandal eluaastal areneb võime mängida oma eakaaslastega. Hakkab sümbolitega manipuleerima. Talle meeldib matkida. - Sümbolmängud - > keele ja mõtlemise areng / 2ea. Kujutlev reaalsus. Uus teave kombineeritakse. Laps hakkab rohkem teisi jälgima. - Surmamäng laps lahendab oma tundeid läbi selle. - Viide lapse probleemidele laps ei suuda mängida, mänge välja mõelda jne. - Egotsentrismi ületamine. Liikumismängude osakaalu suurenemine. Loovmängud 4-5 a sisuga , tegevuste jadad. Interpersonaalsed ja intrapersonaalsed mängud. Kokkulepped. Mina arendamine. - Mäng arendab sõnavara, süsteemsest mõtlemist, peenmotoorikat, võõrkeeli , mõtlemist. - Regressioon -minek madalamatele arenguastmetele. Käitumuslikud esitused, mis ei ole eakohased. - Üldjuhul mängitakse sootraditsioonilisi mänge - Rollimängud- kujutletavate tegelikkuste loomine. Matkimine ja fantaasia. (Ettekujutus mereröövlist).
järgi valida mängu teema, rolli, vajaminevad mänguasjad ja vahendid ning arendavad mängu sisu oma soovi kohaselt. Loovmäng arendab lapse kognitiivseid oskusi ja kõne arengut, rikastab sõnavara ja aitab leida seoseid mängus kasutavate vahendite ja tegevuste vahel. Laps oskab oskuslikult kasutada teadmisi, mis antud mänguks sobivad. Lisaks olemasolevatele teadmistele tekib vajadus uute teadmiste järele. Neid teadmisi saavad lapsed õpetajatelt, mängusõpradelt ja lähedastelt. Loovmängud, mida kollektiivselt mängitakse õpetavad lastele sõbralikkust, käitumise- ja suhtlemisoskust. Loovmängu struktuur jaguneb järgnevalt: Süžee, sisu, roll, mänguline tegevus. Mängu süžee on igapäevane tegelikkus. Kõike mida laps näeb, kuuleb, tajub ja tunneb, seda ta kasutab ka oma mängudes. Mängusisu sõltub lapse nägemusest ümbritseva maailma suhtes ja selle täpsemast iseloomustamisest. Loovmängus manipuleerib laps mänguasjadega
Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine. Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja läbiviimisel kasutatakse erinevaid mänguliike: õppemängud, liikumismängud, rolli- lavastus- ja loovmängud, lauamängud, ehitusmängud, liiva- ja veemängud jne. Mäng kannab ühteaegu mitme õppevaldkonna ülesandeid ning selleks, et mängida ja sellest rõõmu tunda, tuleb tahes-tahtmata koos täiskasvanu või endast kogenuma mängijaga eelkõige selgeks saada konkreetseks mänguks vajaminevad oskused. Lauamängude mängimine on tihedalt seotud matemaatika õppimisega, sest laps õpib esemeid loendama ning numbreid tundma. Peale selle kinnistub värvuste eristamise ja nimetamise
Mängu tähtsuse üle õppimises on arutletud juba alushariduse algusaegadest alates ja mängualased uurimused on kinnitanud mängu õigsust alushariduse keskmena (Hujala 2004). Laste mänge jaotatakse loovmängudeks ehk vabamängudeks ning reeglimängudeks ehk valmismängudeks (Tuuling 2008; Ugaste, Tuul, Välk 2009b). Seda klassifikatsiooni täiendab A. Ugaste (Ugaste 2005) järgnev mängude liigitus. Traditsiooniliselt jaotatakse mänge kahte rühma: reeglitega ehk valmismängud ja loovmängud ehk vabad mängud. Loovmängude hulka kuuluvad rolli-, ehitus- ja lavastusmängud. Rollimängus võtab laps kellegi teise rolli ja vastavalt sellele ka käitub. Ehitusmängus kasutab mängija mitmesuguseid materjale ja esemeid ning ehitab nende abil midagi. Lavastusmängus kujutab laps loovalt mõne kirjanduspala süzeed või loob ise mängu süzee (Saar 1997). Tõlgendades eelnevalt öeldut võib rõhutada reeglite tähtsust mängus: mängureegleid tajuvad
Young Children's Creativity and Pretend Play, 2002). ,,Koolis on silmapaistva loovusega inimesed vägagi tülikad. Nad ei anna kellelegi rahu, vaid kurnavad oma ammendamatu energiaga ümbritsevaid. See kõik võib õpetaja kannatuse tõsiselt proovile panna." (Ruus, ,,Loova inimese poole", 2009). Õpetajate valdav kohustus on otsustada, millised õppimismeetodid kutsuvad lapses esile loovust, seda tuleks järgida eriti mängude mängimisel, sest loovusel ja mängul on sarnane struktuur. Loovmängud Teoreetliselt rollimäng koosneb kognitiivsest ja affektiivsest protsessist, mis on loovuse juures tähtsad. Paljud laste mängudest põhinevad nende igapäevasel elul ja dilemmadel. Paljud lapsed mängivad kodu või midagi muud, mis keskenduvad reaalse elu sündmustele. Lapsed võivad mängida ka mänge, mis pole igapäeva eluga seotud, näiteks superkangelasi, pätti-politseid, kauboisid või multifilmitegelasi. Laste ettekujutusvõime on loovuse üks tasanditest
, kui kõiki lapsi 9. vaadeldud, jälgitakse esimest last uuesti. Informatsioon on kasulik selleks, et aktiviseerida ja paremaks muuta laste mängu, arendada sotsiaalset teadlikkust ja sotsiaalset kommunikatsiooni või siis võimet koordineerida oma tegevust teiste lastega. 9. Mängu liigid- õppemäng, ehitusmäng, õue-, vee ja liivamängud, liikumismäng, loovmängutehnikad- rollimäng, lavastusmäng. Jaotatakse 2 rühma: · Reeglitega ehk valmismängud · Loovmängud ehk vabamängud Reeglitega mängud- siin valitseb kindel kord ja sisu ning reegleid täita on kõigile kohustus. Selles mängus on iseloomulik täpsus ja eesmärgipärasus. Loovmängud- siia kuuluvad rolli, ehitus, lavastusmängud. Rollimängu mängija võtab kellegi teise rolli ja vastavalt sellele käitub. Ehitusmäng- kasutab mitmesuguseid ehitusmaterjale ja esemeid, ehitab nende abil. Lavastusmäng- kujutab end loovalt mõne kirjanduspala süzee või loob süzee. Õppemäng. Tähtsus:
kõrinad) või muusikalist pala esitada võimaldavad (trummid, ksülofonid jms) · naljamängud (näpunukud, käpiknukud jt.) · lauamängud arendavad loovust, fantaasiat ja distsipliini · konstruktorid ja kokkupandavad mudelid. Neid nimetatakse tarindusmänguasjadeks · tehnilised mänguasjad, mille valmistamisel kasutatakse optilisi, füüsikalisi, keemiaalaseid elemente, mõisteid. Sageli nt. Mikromootoreid · raamat mänguasjad · loovmängud (rollimängu) vahendid · vannilelud, sageli iminapaga vanni külge kinnitatavad jm. · militaristlikud mänguasjad on sõja tegevust matkivad püssid, kahurid, püstolid · mänguasjad küberloomad, millised reageerivad omaniku häälele. Mänguasjad peavad olema valmistatud sellisest materjalist ja niisugusel viisil, et nad ei ohustaks kasutaja ega teiste isikute turvalisust või tervist nende sihipärasel
matkimine (nt kammimine, habeme ajamine). Ühe sümbolskeemi projektsioon teisele objektile. Sümbolmängus hakkavad keel ja kõne arenema. Siin kujutatakse ette reaalsust. Mängukaaslasi hakatakse otsima oma eakaaslaste seast. Mängud hakkavad sisaldama kombinatsioone. Nt laps teeb ennast korda, katab lauda, teeb süüa, võtab nukud ja matkib teejoomingut. 3.eluaasta lõpus hakkab aru saama, mis on eakaaslane ja kuidas temaga mängitakse. Tekib kollektiivse mängu vajadus. Loovmängud hakkavad tulema. Loovmängude oluline komponent on roll. 3.eluaasta lõpp ja 4.eluaasta algul hakkavas sisse tulema liikumismängusd. Hakkab kujunema süzee ja tegevusteahel. Peab leppima selle rolliga, mis antakse. Mina on saavutanud teatud stabiilsuse. Selleks, et saaksin kedagi teist teeselda, peab olema mina paigas. Rollimäng aitab mõista ja sotsiaalseid ja funktsionaalseid täiskasvanute rolle. Samuti
annaabi.ee 
