- Egotsentrismi ületamine. Liikumismängude osakaalu suurenemine. Loovmängud 4-5 a sisuga , tegevuste jadad. Interpersonaalsed ja intrapersonaalsed mängud. Kokkulepped. Mina arendamine. - Mäng arendab sõnavara, süsteemsest mõtlemist, peenmotoorikat, võõrkeeli , mõtlemist. - Regressioon -minek madalamatele arenguastmetele. Käitumuslikud esitused, mis ei ole eakohased. - Üldjuhul mängitakse sootraditsioonilisi mänge - Rollimängud- kujutletavate tegelikkuste loomine. Matkimine ja fantaasia. (Ettekujutus mereröövlist). · 1-3a - toimub matkimine (vanemad) - Loovkollektiivsed loovmängud roll. Rollimängud · 3-4a liikumismängud. Süzee, roll, suhe. - Mina-küpsus suudab rollimängu mängida. Sotsiaalseid täiskasvanu rolle, sooidentsus. · Eelkooliiga rollimängud. Täiskasvanute rollide mängimine, tahteline käitumine (loomingulised rollid). Reeglid.
Virtuaalsed fantaasiamaailmad arvuti-rollimängud(RPG, MUD, MMORPG) Võib öelda, et rollimängud said alguse juba siis, kui arenesid inimesed ja tekkis kujutlusvõime. Lapsed mängivad kauboisid ja indiaanlasi või täiskasvanud taaskehastavad möödunud lahingute tegevust või riietust. Võib öelda, et need on kõige lihtsam RPG juured. Virtuaalses mängumaailmas tähendab see hoopis midagi keerulisemat. (RPG- Role-Playing Games) Tänapäeva RPG-de all mõistame seda, kus mängur kontrollib väljamõeldud tegelast/karakterit ja
Rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimängu suunas. Esemelise rollimängu sisuks on kaasmängijale suunatud tegevus esemetega. Sotsiaalse rollimänguni jõuab laps siis, kui teda hakkab huvitama teine mängija kui mängupartner ja selle mänguroll. Lapse vanuse kasvades muutub mängija suhtumine oma rolli. Mängija hakkab kriitiliselt hindama oma rolli mängimist kui ka mängukaaslaste käitumist rollis (Saar 1997; Ugaste jt 2009b). Rollimängud võimaldavad katsetada oma ideid. Need on olulised allikad sotsiaalsete reeglite õppimisel ja kinnistamisel. Rollimängus asub laps teise inimese positsioonile ja õpib selle kaudu nägema maailma teiste silmade läbi. Selle kaudu areneb lapsel fantaasia. Tänu rollimängule hakkab laps paremini mõistma ümbritsevat maailma ja täiskasvanute elu. Rollimängud vajavad mängukaaslaste olemasolu. Üheks rollimängu väärtuseks võib pidada
18.15-19.15 majutamine Vanatoa turismitallu 20.00-20.30 ürituse ametlik avamine , firma direktori kõne 20.30-00.00 lõkkeõhtu suhkrusaiade küpsetamisega, grillimine 00.00 öörahu Laupäev 09.07.2011 09.00 hommikusöök 11.00-13.00 bussi minek, saarega tutvumine, jaanalindude külastamine 14.00 lõunasöök turismitalus 15.00 korraldajate kõne ning kava lähem tutvustamine 15.15-16.00 tutvumismängud ning tutvustavad etteasted 16.00-17.30 seltskonnamängud(meeskonna-,rollimängud) 18.00 õhtusöök 19.00-00.30 lõkkeõhtu, tants, pallimängud(võrk-, jalgpall jm) muusikat mängib ´´Bänd´´. 00.30 programmi lõpp 01.00 öörahu Pühapäev 10.07.2011 10.00 hommikusöök 11.00-12.00 asjade pakkimine 12.00-12.30 sõit Kuivastu sadamasse 13.00 Kuivastu sadamast praamiga ´´Regula´´ väljasõit Virtsu sadamasse 13.30 saabumine Virtsu sadamasse 13.30 sõit Tallinna poole 15.00 saabumine Balti jaama 15.15 firma direktori tänukõne 15.30 ametlik ürituse lõpp
jõukohased kõikidele. Muusikateraapias toimub suhtlemine ja eneseväljendus muusika vahendusel. Põhilised meetodid ja tehnikad, mida kasutatakse teraapiliste eesmärkideni jõudmiseks, on seotud muusika aktiivse kuulamise, improviseerimise ja muusika taasesitamisega. Lisaks muusikale leiavad muusikateraapias sekundaarse rakenduse ka teised kunstimeediumid, nagu liikumine, tants, rollimängud narratiivid, lugulaulud, poeesia, kirjandus, joonistamine, maalimine jt. käelised tegevused. Muusikateraapias pakutakse kliendile turvalist keskkonda, milles tegevused ja muusika kohandatakse kliendi võimetele ja oskustele. Püütakse vältida kõike, mis tekitab mittevajalikku kahju või valu. Nii teraapilistes tegevustes, muusikastiilides kui väljendusvahendi valimisel
lapsevanemaga. Mida enam lapse areneb, seda keerukamaks muutuvad mängud ning seda vähem peaks mängu sekkuma täiskasvanu. Lapsed hakkavad ise looma mängureegleid ning paika seadma rolle. Nad kasutavad mängus kogemusi ning igapäevaselt nähtud olukordi. Lastel hakkab tekkima seos mängu ja igapäevaelu vahel. Läbi mängu õpivad nad ka teiste lastega paremini suhtlema. Nad muutuvad avatumaks ning tolerantsemateks. Mänge on väga erinevat liiki. On rollimängud, lavastusmängud, reeglimängud ja ka ehitusmängud. Sama tüüpi mängud on erivanustes lastel erinevad. Ka see on vanuseti erine, kui palju peaks täiskasvanu nende mängu sekkuma. Isegi kui täiskasvanu jaoks tundub mõni lapse mäng absurdse ja naeruväärsena, siis ei tohiks ta seda välja näidata. Tuleb lasta lapsel enda loovust näidata. Kui ka poiss tahab proovida selga näiteks ema kleiti ja kingi ning siis nendega enda ema mängida, ei tohiks seda keelata
abituks, sattuda paanikasse või minestada Veendumus, et loomaga kokku puutudes satub ta lõksu ega ole võimeline põgenema kas siis oma füüsilise võimetuse või abituse või tegutsemisvõimetuse tõttu. Kuidas vältida hirmude tekkimist? Vanemad saavad aidata vältida laste hirme, sisendades neisse usaldust ja normaalset ettevaatlikkust Kuidas saada üle juba tekkinud hirmust? Inimesed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu - leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Belonefoobia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arvatavasti teavad enamik inimesi, kedagi, kellele põhjustab mingi loom suuremat või vähemat hirmu
pidi. Paljudes zanrides on kasutatud erineva mängustiili jooni ning saadud just vastav mängustiil. Näiteks on seda tehtud Legend of Zelda seeria mängudes, kus on kasutatud elemente nii märuli, seiklus kui ka rollimängudest. Selline ülevõtmine on rohkem esindatud mängudes, mida on esitletud ja disainitud kui hübriididena, st et kokku on segatud iseloomulikke elemente ühest või enamast populaarsest liigist, näiteks märuli-rollimängud nagu Diablo, Vagrant Story ja Baldur`s Gate: Dark Alliance. Järgnevalt räägin mänguliikide üldlevinud lühendid ja kasutatavad ingliskeelsed sõnad ning toon tuntumaid näiteid iga stiili kohta. 3 1. Peamised mängukategooriad 1.1. Action ehk märulimängud Märulimäng on ehk kõige algsem mängustiilidest ja kindlasti on ta ka mängude valikult kõige laiem
ning käitumisnorme. SOTSIAALSE OSKUSE KOMPONENTIDE MÄÄRATLEMINE 1. Laps oskab tänada ja paluda SOTSIAALSE OSKUSE MODELLEERIMINE Õpetaja on lapsele eeskujuks. Sama moodi ka teised lapsed, kes käituvad soovitult. Positiivset mõjuvad ka multikates/filmides soovitud käitumise nägemine/ära tundmine. KÄITUMISE HARJUTAMINE Valik kaasata kogu rühm mängudesse näitlikustamise eesmärgil või lapsega individuaalselt, kellega vaja sotsiaalset oskust arendada. Rollimängud - aitavad kõige paremini. Laps saab võtta endale (või õpetaja soovitusel) just sellise rolli, kus 'tänamine ja palumine' on aktiivselt olemas (N: poodi, raamatukogu jms). Peale mänge toimub ka arutelu samal teemal kuidas keegi mingis situatsioonis käitus. Ka tegevustesse kaasamine on heaks harjutamiseks. N: Õpetaja palub lapsel laud katta, peale ülesande täitmist ta tänab ning ootab, et laps vastab 'palun'. Laps võib paluda ka endale abi juurde, tehes seda nii nagu õpetaja.
Erand on vaid Maret, vana kaluri tütar, Nipernaadi naiselik analoog, samamoodi luiskab. Maret oli Nipernaadi hingesugulane. Nipernaadi naine Inrid oli pigem Nipernaadi lapsevanem kui naine. Toetas meest. Sai aru, et Nipernaadi äraminek on osa tema tööst. Vastupidiselt Ekke Moorile luiskas Nipernaadi, et teeb mingit tööd, tegelikult ta aga neid ameteid ei pidanud. Rollimängud. ,,Isade maa" romaan vabadussõjast. 1 ,,Karge meri" juurte ja kohanemisega seotud raskused. Tegevus toimub väikesel saarel, äratuntav selles on Ruhnu saar. Seal elabad hülgekütid oma peredega. Üks neist, Matt Ruhve, on tõsine, tugev, rohmakas. Ta kosib mandrilt noore naise Katrina. Probleem seisneb selles, kas ja kuidas suudab naine saare eluga kohaneda
16. Milliseid kognitiivseid tehnikaid saab õde oma igapäevatöös kasutada? Tehnikad: Emotsioonide õpetamine (selgitada, et mõtted, tunded ja käitumine on omavahel seotud, emotsioonide sõnastik, väljendamine) Enesekontrolli tehnikad (enesevaatlus- päevikud, enesevaatluse leht) Enesehinnangu treenimine (madala EH avastamine, EH muutmine) Käitumuslikud tehnikad (tegevuste planeerimine, ülesanded, päevaplaani koostamine) Suhtlemisoskuste treening (rollimängud, mudeldamine, multifilmi vaatlus) Relaksatsioonitreening (lihaste pingutamis-lõdvestamisharjutused) Kognitiivsed tehnikad (enesejuhendamise treenimine- negatiivne sisekõne asendatakse positiivsega). 17.Nimeta depressiooni ja ärevushäirete kolm peamist erinevust kognitiivses profiilis? Depressioon - uskumused keskendunud peamiselt isiklikule kaotusele ja ebaõnnestumisele suhete , Mõtted esinevad minevikuvormis, Hinnangud on püsivad, üldistunud, absoluutsed.
Näiteks rollimängudes kujutab laps end elavalt ette kellegi teisena, olgu siis karu, rebase või Punamütsikesena. Lapsel areneb esinemisoskus, rikastub sõnavara ja ta saab esinedes positiivseid emotsioone. Rollimängude juures on oluline täiskasvanu suunamine ja julgustamine, sellisel juhul võib välja kasvada palju enamat kui mäng. Näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov on meenutanud, et tema peamine ajaveetmisviis lapsena olid just rollimängud. Menukad on lauamängud, mis arendavad lapsel peenmotoorikat ja tähelepanuvõimet. Viimane on oluline tänapäeva maailmas, kus laps veedab paratamatult palju aega teleri ees. Lastearst Dimitri Christakise uuringust selgus, et lapsed, kes vaatavad varases lapsepõlves palju telerit, kannatavad tulevikus tõenäolisemalt keskendumisprobleemide all. Seetõttu tulevadki kasuks igasugused keskendumist ja tähelepanuvõimet arendavad mängud. Lisaks õpib laps koostama
*harjutusmäng0-2a.sensomotoorne periood.*sümbolmäng2-8a. Sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon-kompensatoorne külg.*Reeglitega mäng8-12a. püsivad kogu elu. L. Võgotski-mäng kujutlevas maailmas. *mäng kujutlevas maailmas4-5 a. sõnaline tähistamine.*Reeglid-viib uute soovide tekkimiseni.Mängu arengu seos-on arengu alus- juhtiv tegevus eelkoolieas. Psühhoanalüütilised teooriad S. Freud-mäng võimaldab vabaneda hirmust L. Peller-rollimängud-vabanemine hingelistest probleemidest. E. H. Erikson-3 sfääri-(arendas edasi Freudi ideid)*Autosfäär-keha, nägu, suunanäitaja lapse ego*mikrosfäär-mänguasjad,*makrosfäär-mängukaaslased-poiste ja tüdrukute erinevus tulenebnende seksuaalsuse erinevusest. Innovatsiooniteooria Sutton- Smith-mäng ei ole alati vabatahtlik, võivad esineda ka negatiivsed tundmused ja füüsilise jõu kasutamine, võimu ja alluvussuhted, mängus on võimalik lahendada konflikte,
mängustiilide suurem populaarsus mõjutab seda. (1) Mõnedes zanrides on kasutatud mitme erineva mängustiili jooni ning saadud just vastav mängustiil. Näiteks on seda tehtud Legend of Zelda seeria mängudes, kus on kasutatud elemente nii märuli-, seiklus- kui ka rollimängudest. Selline ülevõtmine on rohkem esindatud mängudes, mida on esitletud ja disainitud kui hübriididena, st et kokku on segatud iseloomulikke elemente ühest või enamast populaarsest liigist (nt märuli- rollimängud nagu Diablo, Vagrant Story ja Baldur`s Gate: Dark Alliance). (1) Järgnevalt seletan lahti mänguliikide üldlevinud lühendid ja kasutatavad ingliskeelsed sõnad ning toon tuntumaid näiteid iga stiili kohta. 3 Arvutimängud 2. Peamised mängukategooriad 2.1. Action ehk märulimängud
Eesmärgiks on teha kiusajad teadlikuks ohvri kannatustest ja lahenduste leidmine noorte keskel. Tegevuseks on väljaõppinud inimese juhendamisel vestlusring, kus noored saavad oma arvamust avaldada. Koolitugi Neljasilmavestlused psühholoogi ja klassijuhatajaga. Sekkumine kiusamiskäitumise korral Õpetaja tunneb huvi laste käitumise vastu ja lapsed annavad teada, kui kedagi kiusatakse. Koolivägivalda aitaks leevendada ka kooli tunnis peetavad rollimängud, kus lapsed pannakse ohvri või kiusaja rolli ja antakse ülesanne probleem lahendada. Samuti kiusajaga individuaalselt tegelda, et välja uurida, mis põhjustab lapse vägivaldset käitumist. Vägivalla juured saavad alguse kodust. Seepärast tulekski tähelepanu pöörata vanematele, et nad oma last tunnustaksid ja lapse jaoks aega leiaksid. Ohvrid aga vajavad tuge, usaldust ja arusaamist,
suhtlemist. Ta on väga seltsiv ja hea mängukaaslane, kes leiab endale alati tegevust ja on samti võimeline üksinda keskendunult mängima. Ka raamatute vaatamine kuulub tema lemmik tegevuste hulka. Täiskasvanute poolt pakutavad tegevused pakuvad talle küll huvi, kuid üsna tihti on tal raske keskenduda õpetaja juhistele. Markkusele ei meeldi tegevused, kus on ette antud reeglid, mille osas puudub temal sõnaõigus. Samuti selgub vaatlusest, et Markkusele ei meedi rollimängud. Sellest tulenevalt on Markkuse puhul just oluline pöörata tähelepanu reeglimänule, individuaalselt ja rahulikult reegleid lahti seletades. Samuti peaks temas tekitama rohkem huvi rollimängude vastu.
võib avaneda midagi sootuks teistsugust. Tühjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri. Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest nissidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsepõlvekodu korpas värviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju. Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust näitab ka imepisikesele arvutidetailile pühendatud maal. Ilma selleta arvuti ei tööta. Mis on vaja selleks, et maailm toimiks, et maailm oleks korrastatud, näib kunstnik küsivat. Punga pildimaailm tekitab huvitavaid dialooge tõelisuse-
Mis seos sel on sõnasta täpsemalt... Läbi mängu õpib laps erinevates olukordades toime tulema. Väga tähtis on, et täiskasvanu suunaks oma last mängima. Näiteks: Kodumängus jäljendab laps oma käitumist läbi nuku. Kodumängus mängides nukuga väljendab laps täiskasvanut ja suhtub oma nukku nii nagu suhtuvad temasse täiskasvanud, selles mängus areneb suhtlemisoskus. Laps kordub liiga palju muuda sõnastust... Rollimängud- lapsel on võimalik läbi mängida (sõnastus) erinevaid rolle, näiteks nagu karu rollis, rebase rollis, punamütsikese rollis jne. Lapsel areneb esinemisoskus, rikastub sõnavara ja saab esinedes positiivseid emotsioone. Siin on tähtis ka täiskasvanu suunamine ja julgustamine. Erinevad lauamängud- arendavad lapsel peenmotoorikat, tähelepanuvõimet. Laps õpib koostama lauseid, esitama küsimusi, (ALIAS) saab positiivseid emotsioone. Lauamängudega
oma seisukoha põhjenduseks jne. Piltjutt jääb kodus kõpetada, Joonistamine ja värvimine on rahustav tegevus, mida õpilased vahetevahe vajavad Mõningaid situatsioone ka arvatavasti Maarja Lepind mängiksime läbi. Kuna ka õpilased on suuremad on nad ka julgemad improviseerima ja arvan, et need tuleksid huvitavad rollimängud. Teema valisin, sest tean, et väga paljud noored lähevad teiste „lollustega“ kaasa, et gruppi sulanduda ja ei julge „EI“ öelda, seepärast tahan neil luua arusaama, et see on täiesti okei ja seda võib teha. Õppemeetod nr.2 Mäng Teema: Teiste abistamine erinevates situatsioonides Sobilik 4.-6. Klassile mängimiseks. Kasutuse soovitus kas eesti keele, inimeseõpetuse, kunsti või kehalise kasvatuse tundides.
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahenda...
pealinnade vaheline asukoht muudab Lepanina hotelli parimaks paigaks Baltikumi ja Eesti- Läti ühiskonverentside ning -koosolekute korraldamiseks! Lisavõimalusteks on saunakompleks (soome ja aroomisaun, mullivann, kümblusbassein. puhkesaal), tenniseväljakud, minigolf, grillikoda, soolakamber, solaarium, Algoane kehahooldused. Ettetellimisel kaatrisõidud ja kajakimatkad merel, massaaziteenus, loodusmatkad Luitemaa kaitsealal, seiklusmängud looduses, seltskonna- ja rollimängud. Kes soovib aktiivset puhkust ,on võimalik minna mängima tennist.Siis on veel võimalus minna räätsamatkale , kanuumatkale ja kajakimatkale.Lisaks neile on veel linnuvaatlus , seiklusrajad kaljuronimine, paintball ja vibulaskmine. Toa hinnad on alates 75 eurost. Riida Turismitalu Asub Pärnust 40 km kaugusel. Sõites Audru-Tõstamaa suunas, jõuate Pootsi külla, sealt pöörate vasakule (teeviit ,,Munalaiu sadam 3,5 km"). Sadamas ootab teid kas korraline
Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel on oma identiteet ja kultuur. Laps soovib oma isiklikke võimalusi arendada, katsetada ja selleks laps konstrueerib ise aktiivselt oma teadmisi. Meetodilised tegevused Reggio Emilias: o rühm kui töökoda vajalike vahenditega avastamiseks, loomiseks, kõik on kättesaadav; o lapsed saavad ise kõike kogeda ja katsetada; o rollimängud (empaatia, fantaasia); o värvide kasutamine, värvimängud, kunst; o projektõpe; o ise oma ruumi loomine, vastutamine (koristamine, lauakatmine). EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA AJALUGU: 1905- esimene eesti keelene rahvuslik lasteaed Tartus 1920- hakati lasteaia õpetajaid koolitama järjekordselt Tartus K.H.Niggol- esimene Eesti raamat lasteaia kohta J.Käis- üldõpetus lasteaiast
mitmetes sotsiaalsetes gruppides. 1936. aastal asutas J.L. Moreno Beaconis, 60 miili kaugusel New Yorgist sanatooriumi, millest sai rahvusvaheline psühhodraama keskus. 1940. aastal kohtus J.L. Moreno Zerka Toemaniga, kellest sai tema kaastööline ning üheksa aastat hiljem ka abikaasa. J.L. Moreno loodud psühhodraama kui meetod on leidnud alates 1940. aastatest väga laialdast kasutamist ning see on kujunenud üheks psühhoteraapia lahutamatuks osaks: nii pereteraapia, gestaltteraapia, rollimängud kui ka mitmed teised teraapia vormid kasutavad J.L. Moreno ideid ja metoodikat. 1951. aastal asutati J.L. Moreno ning tema abikaasa eestvõtmisel rahvusvaheline grupiteraapia komitee, mis kutsus kolm aastat hiljem kokku esimese grupiterapeutide kongressi. 1974. aasta mais Moreno suri. Tema tööd on tänaseni jätkanud abikaasa Zerka Moreno, kes andis ka Moreno Keskusele loa nime kasutamiseks. Tunnustus, mille Moreno on pälvinud, ilmub aegajalt väljaannetes nii praegu kui ka edaspidi
......................................................................... 11 7. Bruneri vaated õppimisele. ............................................................................................... 12 Spiraalne õppekava ............................................................................................................... 12 Avastuslik õppimine ............................................................................................................. 13 Rollimängud ja simulatsioonid ............................................................................................. 13 Miks ei kasutata koolis avastuslikku õpet nõnda palju? ....................................................... 13 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 15 Kasutatud kirjandus .................................................................................................
Paljudel lastel tulevad ka esimese sünnipäeva paiku nende esimesed sõnad. Ühe ja kahe aasta vanusena liigub lapse areng läbi suureneva iseseisvuse ja maailma avastamise oma mina poole. Samuti suudab laps juba säilitada mälupilte ja saab hakkama lahusolekutega, kui need ei veni liiga pikaks. Endiselt ei ole laps veel liiga küps et mäletada asju, mida ei tohi teha ning ema-isa ,,ei" kehtib ainult siis, kui ollakse üksteise nägemisväljas. Hakkavad tekkima lihtsad rollimängud nagu nukkude toitmine ja magama panemine. Laps hakkab juba moodustama lühikesi lauseid nagu ,,Vaata seal" või ,,Maia süüa". Lapsel hakkavad arenaema võimed nagu ronima õppimine, hüppamine, jooksmine ja palju muud. Laps õpib klotsidest torni tegema, ise sööma, kriidiga joonistama ja muud sarnast. Kahe kuni kolme aastasest lapsest hakkab saama ,,mina ise" - keegi kes oskab ja tahab, teadmata küll sageli, mida. Laps hakkab katsetama kehtivaid piire, mida tohib ja mida ei tohi
Hirmud võivad põhjustada närvilisust, unehäireid, uinumisraskusi, magamishäireid, agressiivsust, depressiooni, suhtlemisraskusi, kõnehäireid, sokki, allergiaid, voodimärgamist jpm. 3. HIRMUDE TAGAJÄRGEDE RAVI Hirmudest ülesaamisel on tähtis roll vanematel nad peavad olema lapsele alati toeks, olema abivalmid ning usaldatavad. Kuid kahjuks ainult sellest ei piisa. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu - leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Austria laste psühhoterapeudi, Gisela Eberleini arvates aitavad hirmudest vabaneda järgmised tegevused: avamistegelused, spontaansed mängud ja pantomiimid, liikumis- ja lõdvestusharjutused, autogeenne treening ja rühmaviisiline töö vanemate, laste ja perekondadega. KOKKUVÕTE
Kategooriad peaksid olema samuti polariseeritud (parimal juhul kaks äärmust). Selline valim innustab argumenteerimist ja toob välja suhtlusbarjäärid käsitletava küsimuse osas. · Ekspertvalim. Kui uurimuse eesmärk on saada kõnealuse küsimuse kohta võimalikult palju asjatundlikku teavet. · Laste ja noorte valimid. Siin on tingimata vajalik vanemate nõusolek (laste puhul). Kasutama peaks palju köitvaid abivahendeid (tahvlid, joonistused, fotod, rollimängud, hüpoteetilised situatsioonid), et võtta maha pingeid ja luua avatud mugav õhkkond. Moderaatoril peavad olema väga head verbaalsed ja mitte-verbaalsed oskused. · Lapsevanemate valim. Ühest või mitmest perekonnast koosnev grupp, keda huvitab sama temaatika. Selliste gruppide modereerimine on väga raske, eriti väga tugevalt traditsionaalsete peredega (võim sageli antud ühele pereliikmele). Et liigset
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni; 5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid; 6) laiendatakse õpikeskkonda: kohtud, arvutiklass jne; 7) on õppes olulisel kohal uurimuslikud tegevused, arutelu, töö mõistetega: seletamine ja kasutamine kontekstis, dokumendi ja pildi analüüs, töö õppetekstiga, plankide ja ankeetide täitmine, ajurünnak, juhtumianalüüs, rollimängud ja simulatsioonid, rühmatöö, projektides osalemine, õppekäigud, kohtumised õigusorganite esindajatega koolis ja nende töö jälgimine töökohal jmt. Uurimusliku õppe käigus omandavad õpilased probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö planeerimise, vaatluste tegemise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused. 8) kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber
Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a). Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei
muutuda probleemiks paaristöö oluline vastastikune sobivus Coaching, mentorlus, supervisioon grupis õpe peamine eelis võimalus õppida üksteise kogemustest Avalikud koolitused, tellimus- ja sisekoolitused, konverentsidel osalemine Koolitusmeetodid Klassikoolitus koolitus spetsiaalsetes ruumides, kus on võimalik koolitada arvukat kuulajaskonda. Klassikoolitusel kasutatakse loenguid, seminare, praktikume jm aktiivset suhtlust võimaldavaid auditoorseid õppevorme. Juhtumid, rollimängud, ajurünnak - simuleeritakse mõnda konkreetset juhtimissituatsiooni. Olukordi lahendatakse läbi konkreetsete juhtumite, läbitakse erinevaid etappe püstitatud ülesannete lahendamisel ja püütakse leida ideid probleemide lahendamiseks. Nimetatud meetodid eeldavad suurt iseseisvat tööd ja oma lahendusteede väljapakkumist. Simulatsioon reaalsete seadmete kasutamises koolituses, mille tulemusena viiakse koolitatav praktilisse töösituatsiooni. kasutatakse siis, kui õppimine töökohal
tulema peamiselt meelte (nt nägemise, kuulmise, järjest rohkem kasutama sümboleid (sõnu). maitsmise) ja liigutuste (nt haaramise) kaudu; • Raskusi on objektide liigitamise, järelduste tegemisega jne. • „passiivne keskkonna avastamine“ algse • Sümboolne mäng, algul endale suunatud, hiljem ruumimõiste kujunemine; mängib kedagi teist. Rollimängud. • üheks kõige olulisemaks arenguilminguks sellel • Mõistete teke- hakatakse aru saama, et sõna ei astmel on kalduvus muuta huvitavad sündmused käi üksnes ühe konkreetse asja, vaid ka teiste sarnaste asjade kohta. püsivateks või korduvateks. • Arvu, ruumi jt. abstraktsed mõisted tekivad alles
tulemusena teada saanud, mis köidab mehi ja naisi partneris ja voodielus enim. Meeste ja naiste seksuaalsed fantaasiad on erinevad, kuigi mõlemad võivad fantaseerida masturbeerides või partneriga vahekorras olles. Mehed unistavad ja fantaseerivad naistest 2 korda rohkem. Meeste tüüpilised seksuaalfantaasiad on seks süütuga, seks kolmekesi (kolmas isik võiks olla meelsamini naine), ekstreemsed paigad (seks kontoris, rannas, riietuskabiinis, autos), rollimängud (naine riietub teenijannaks, arstiks vms.), seks võõraga, teiste inimeste seksuaalvahekorra pealt vaatamine, seksiorgiad või olla seksuaalselt alistatud ühe või enama naise poolt. Paljudel meestel on seksfantaasiaks ka seks omasoolisega. Naiste tüüpilisemad seksfantaasiad on vahekord võhivõõraga, seks avalikus kohas, sunnitud seks, vahekord teise naisega, grupiseks, ekshibitsionism ja pealtvaatamine. Naiste seksfantaasiad erinevad meeste
Kordamisküsimused 1. Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad nt millest te...
25.02.2018 3 aastane – kognitiivne areng 3 aastane – kognitiivne areng • Kasutab teadlikult • Leiab võrdluse alusel asjades ühiseid ja mänguasjade nuppe ja erinevaid jooni ning nendevahelisi seoseid, hoobasid ning liikuvaid kasutab info saamiseks keelt. osi. • Rollimängud nukkude, • Tema ettekujutus oma teadmistest ja loomadega. oskustest on ebarealistlik. • Paneb kokku 3 – 4 • Omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi tükilisi puzzlesid. korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning • Mõistab , mida mudelite järgi õppimise kaudu; tähendab 2 tükki
Lapsel psühholoogilise arengu käigus (vajadus orienteeruda, uurida objekte) tekib huvi märkide/helide vastu see süvendab vajadust suhelda kõikvõimalikel viisidel ja vastata teiste suhtlemispüüdlustele. Need tungid on aluseks ettekujutusvõime arengule. Ettekujutusvõime areneb mängu kaudu. Mängu tase omakorda sõltub teadmiste hulgast. Lapsel võtab palju aega, enne kui tekib arusaamine, et teistel inimestel on ka mõtted ja tunded. Rollimängud aitavad mõista teiste inimeste käitumist, nende rõõmude või kurbuse põhjuseid. (allikas: dots. Jüri Liivamägi) Probleemid autismi korral Vanemate probleemid: - Mida saame me teha oma lapse heaks? - Kuidas seda teha? - Kui kaua tuleb seda teha? - Milliste abinõudega? - Mis saab hiljem, milline on prognoos? Autismiga lapse probleemid: - Piiratud kontakteerumis-, emotsionaalsete suhete loomise võime.
b. otsuste tegemist ja kriitilist mõtlemist; c. ärevusega toimetuleku oskusi. Noorukitele õpetatakse ka üldisi sotsiaalseid oskusi, nagu: a. suhtlemisoskused; b. vestlemisoskused; c. oskused kellegi kohtamisele kutsumiseks; d. komplimentide tegemise oskused; e. nii verbaalsed kui mitteverbaalsed enese maksmapaneku oskused. Kõiki neid oskusi õpetatakse kasutades kombinatsiooni instrueerimisest (loengud, juhendamine) ja demonstreerimisest (videofilmid), käitumise harjutamisest tunni ajal (rollimängud), tagasisidest, kinnistamisest ja praktika laiendamisest väljapoole klassi ning andes käitumuslikke koduülesandeid. Antud metoodikat on edasi arendatud ning Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolt propageeritav käsitlus. Nende baasoskuse arendamisele, uimastialaste teadmiste vahendamisele ja uimastitarbimise alaste hoiakute selgitamisele ja kujundamisele rajanevadki suur enamus Euroopa koolides kasutatavatest uimastiharidusprogrammidest
Hea muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. Süvendab temas optimismi ja turvatunnet. FANTAASIA Fantaseerimisel ei tohi segi ajada hädakaitse või positsiooni valega. Fantaasia on teatud määral väga kasulik ja seda peetakse laste loomingu alguseks. Fantaasia avaldub kõige enam mängudes. Laste fantaasiat on võimalik arendada alljärgnevate vahenditega: · Fantaasiamängud · Rollimängud · Muinasjutud · Joonistamine · Muusika · Joonisfilmid · Koomiksid · Matkad looduses · Loomaaed, lõbustuspark · LAST KUULATES MUINASJUTT LAPSE KUULAMIS JA LUGEMISOSKUSE ARENDAJA 1) Jutustada tuleks peast ja oma sõnadega (keeleliselt õigelt ja mitmekülgselt, ilmekalt, selgelt hääldatult ja õige tempoga ehk laps peab suutma jälgida). 2) Ei tohi unustada seda, et lasteaia ja algklassi laps mõtleb konkreetselt
Mõtlemine Loovus You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Kognitiivselt arendavad mänguasjad (2) Teadmised Sisutud lelud You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Rollimängud Igihaljad mänguasjad Klotsid Pallid Nukud Pehmed loomad You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Mängurelvad Kui palju mänguasju laps vajab? Sootüüpilised mänguasjad
Kordamisküsimused 1 Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? 2 Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? 3 Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? 4 Kuidas juhtida loodusalast arutelu? 5 Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega? 6 Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema? 7 Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond? 1. et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastus...
Mida enam on ollilisi suhteid, seda aranenum on mäng. 18.Rezissöörimängu olemus ja tähtsus 19. Esemeline ja sots. rollimäng. Esemelise rollimängu sisuks on tomingud esemetega, mis kuuluvad rolli juurde ja tegutsemine mängupatneri suhtes (nukk, ema, teine titt) Laps hakkab end täpsemalt määratlemaja nimetama ( mina olen õpetaja ja ma oölen arst jne .) Rollimängul on taset: esemeline rrollimäng : inimene-ese sots rollimäng- inimene-inimene. 20. Rollimängud eelkoolieas. Mängul on kindel sisu ja kord reeglite täitmine on mängijatele kohustuslik. Mängu muutmine võib toimuda siis kui kõik mängijad nääustuvad. Reeglimäng on setud konkurentsiga keegi võigab ja keegi kaotab. Reeglomäng vahetab välja sümbolmängu, kusjuures reegel hakkab mängus asendama sümbolit. Reeglimängu iseloomustab 4 ümbolit: 1. mänguasjade ja esemete olemasolu 2. mängureeglid 3. mänguvõimed ja valmisolek 4. mängija isiksus
levikust, kuid ta ei ole eelkõige poliitiline kirjanik. Pigem loob ta näidendeid, kus pole mingisugust ühtlust ei tegelastes, mälestustes, süzees ega ajas. ,,Mul on tunne, et maailm - võib rikki minna nagu masin," ütles ta. Tema näidendid peegeldavad seda tunnet ning on olemuselt ülinaljakad, kuid samas hirmutavad (4, 122). 5 4. JEAN GENET Jean Genet' (1910-1986) loomingut läbivad maski- ja rollimängud ning selles heiastub artaud'liku julmuseteatri jooni. ''Teater teatris''- tehnika abil loob ta reaalsuse mitmekordseid peegeldusi: iseenesest teatraalne tegelikkus peegeldub mängus, milles omakorda eristub tõelisuse ja mängu tasand jne. Sageli on tegelasteks ühiskonnast välja tõugatud või allasurutud inimesed, mis toob näidendisse võimu motiivi (1, 353). Genet on täiesti ainulaadne kirjanik, kes liikus oma üksildast rada läbi prantsuse
· Individuaalsed tööle pakkujad · Töötukassa · Teisest ettevõttest ära tõmbamine · Personaliotsingu ettevõtted · Tööjõu rendi ettevõtted · Haridusasutused · Värbamine Interneti vahendusel · Tööpakkumiskuulutused 19. Loetle personali valiku meetodid Personali valiku meetodid: · CV (ankeet) · Intervjuu · Soovitused · Taustauuring · Testid · Situatsiooniülesanded · Rollimängud · Proovitöö · Arstlik läbivaatus 20. Mis on personali hindamine? Personali hindamine on tegevus, mille käigus antakse hinnang töötaja tööalasele tegevusele ja tema arendamise vajadustele 21. Kirjelda personali hindamise läbiviimise etappe · Hindamise eesmärkide sõnastamine · Hindamise ettevalmistamine o Hindamiskriteeriumide kindlaksmääramine o Hindamismeetodite valimine ja väljatöötamine
II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused positiivne lahendus: kompetentsus (competence) oskused negatiivne lahendus: alaväärsus rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks riitus: formaalne tegutsemine V. 12.0 - 18.0 indentity vs identity confusion eesmärk: identiteet positiivne lahendus: identiteet (identity) negatiivne identiteet usaldus (fidelity) psühhosotsiaalne moratoorium
II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused positiivne lahendus: kompetentsus (competence) oskused negatiivne lahendus: alaväärsus rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks riitus: formaalne tegutsemine V. 12.0 - 18.0 indentity vs identity confusion eesmärk: identiteet positiivne lahendus: identiteet (identity) negatiivne identiteet usaldus (fidelity) psühhosotsiaalne moratoorium
julgustades avatult oma tundeid väljendama. Nad peaksid vältima naeruvääristamist ("Ära ole selline tita!"), sundimist ("Muki on armas kutsu, ta ei tee sulle haiget") ja loogilist veenmist ("Lähim karu on 20 km eemal, loomaaias puuris"), ignoreerides lapse hirmu või lubades lapsel kardetud objekti või sündmuse vältimist jätkata. Ükski neist lähenemistest ei näi aitavat. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu - leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka nn. modelleerimine e. mudelõpe- s.o. kartmatuse jälgimine teiste juures.
selles toime tulemine. Kohanemisvõimelisus intelligents kriteeriumina. *Assimilatsioon(sulandumine) *Akomunadatsioon(mudanemine,kui onfi eo sobi olemasoleva skeemiga) *Usaldus/Usaldamatus III maimikuiga(1-3a)- *kõne tekke ja sõnavara kiire areng,iseteenindus,liikuvus,markimine *Tahteprotsesside kuj algus *Autonoomia(jõukoh iseseisv andmine,kiituse saamine)/Kahtlemine ja häbi IV koolieelikuiga(3- 7a)- *liigutuste kordinatsiooni areng. *mina-identiteet *rollimängud *Initsatiiv/Süü *Opertatsioonieelne staadium(3-7a)- *sõade ja sümb kasutamise avardumine *Egotsentriline mõtlemine *Ei suuda objekte liigitada,järeldada V kainikuiga(7-11)*tüdrukute küpsemine kiirem *kirjutamis-,lugemis-,arvutamisoskus *õppimine4 *Edukus/Alaväärsus VI puberteedi e murdeiga(11-19a)- *Kiire füüsiline areng jätkub *kiire seksuaalne küps *al 16a Enesearendamine, Identsus/Rolliähmasus *formaalsete operatsioonide stadium(12-.
1. Lapse suhted vanematega (kellega vanematest laps rohkem suhtleb, kellesse ta on rohkem kiindunud). 2. Lapse tegevuse organiseeritus perekonnas (mängimine, muud tegevused: sh huvid ja ringid, kodustesse toimetustesse kaasamine, nt mänguasjade koristamine ja muu abi lastevanematele). III. Lapse mänguline tegevus ja selle analüüs 1. Mängimine. Mängus osalemine. Erinevad mänguvormid ja lapse eelistused (pikaajalised, kestvad mängud või rollimängud)? Rollimäng ja selle tüübid (olmeteemaline, tööalane või ühiskondlik-poliitiline). 1. Mängus rollide täitmine. 2. Aktiivsus mängus (kas ta on initsiaator või teiste laste kavatsuste passiivne täitja). 2. Mängu kestvus. Kui laps lõpetab mängimise enne oma eakaaslasi, siis tuleb välja selgitada põhjus (lapse enda motivatsioon ja õpetaja tähelepanekud). 3. Võrrelda lapse positsiooni (enesekindel, kindel, ebakindel) mängus, töös, õppetegevuste erinevates tundides
taastades ja julgustades avatult oma tundeid väljendama. Nad peaksid vältima naeruvääristamist ("Ära ole selline tita!"), sundimist ("Muki on armas kutsu, ta ei tee sulle haiget") ja loogilist veenmist ("Lähim karu on 20 km eemal, loomaaias puuris"), ignoreerides lapse hirmu või lubades lapsel kardetud objekti või sündmuse vältimist jätkata. Ükski neist lähenemistest ei näi aitavat. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu, leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka nn. modelleerimine e. mudelõpe- s.o. kartmatuse jälgimine teiste juures.
Teatud reservatsioonidega võib selliseid meetodeid nimetada kvantitatiivseteks. Anti-positivistid ei usu inimloomuse allumist üldistele loodusseadustele ja kahtlevad ka kunstliku eksperimendi mõttekuses uurimismeetodina. Pigem huvitab neid arusaamine indiviidi või rühma käitumisest täiesti loomulikes tingimustes ja sellest, kuidas inimesed tajuvad ja tõlgendavad ümbritsevat maailma. Sel puhul sobivad uurimismeetodeiks varjatud ja osalusvaatlused, struktureerimata süvaintervjuud, rollimängud jms., mis pakuvad uurijale suurel hulgal kvalitatiivset laadi mittearvulisi andmeid. Selliste, nn.kvalitatiivsete meetodite puhul hoidutakse hüpoteesi eelnevast sõnastamisest, järeldus peab kogutud andmete analüüsist ise välja kasvama. Kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed meetodid Näide Juhtumi uuring (case study) Eksperiment Eesmärk Avastamine, seletamine Seletusele kinnituse otsimine
·Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. ·Moto "Aita mul seda ise teha", luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika ·Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond · Kõik vajalikud vahendid ja materjalid tegutsemiseks on silmale näha ja käeulatuses ·Rollis olemine rollimängud ·Täiskasvanu on kuulaja, et saada teada, kuidas kõige paremini toetada lapse õppimist ja kasvu. ·"Lapsed ei õpi iial, kui koolmeister ei suuda vakka olla" ·Lastele ei õpetata seda mida, täiskasvanud juba teavad, vaid suunatakse laps ise avastama, uurima ja otsima teadmisi ehk kasutama oma mõistust. Waldorfpedagoogika Pedagoogilised kuldreeglid lasteaias: ·Rõõm, tegutsemislust, turvatunne, hingesoojus ja positiivsed lahendused · Mäng on lapse tähtsaim tegevus
annaabi.ee 
