Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapsed söövad nii nagu nende vanemad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
beebi, piimaga, toiduvalik, lapsevanem, harjutada, söömine, sööme, soovitav, eluaasta, putru, perel, toitumisharjumused, lapseiga, tervisehädad, panustama, meieni, raskemad, peredes, perele, arvestab, nüüdis, puutuv, omaseks, east, nädalaseks, beebil, jääma, toitained, istuma, kuuluma, lõunasöök, kanaliha, puder, teraviljad, gluteeni............. 13 2.5 Toidutalumatus................................................................................................................14 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Tervis sõltub eelkõige sellest, mida me sööme ning mis on meie toidumenüü. Väikese lapse põhiline töö on kasvamine. Selleks et kasvamine oleks korrapärane ja loomulik, tuleb last toita nii, et ta saaks kõik vajalikud toitaineid. Niisiis  lapse toidulaud peab olema mitmekesine ja rikkalik. Tähtsat rolli lapse tervisliku toitumise juures mängivad lapse vanemad. Kui teadlikud peaksid emad olema ja mis on tegelikkus? Kahjuks palju on selliseid vanemaid, kes ei näe eriti
...............................4 1.2. Lisatoit.......................................................................................................................................4 2. VARAJANE LAPSEIGA JA TOIT ................................................................................................. 5 2.2 Mida lapsele anda.......................................................................................................................5 2.3 Mille poolest on koolieelse lapse toiduvalik eriline...................................................................5 2.4 Mida vältida................................................................................................................................6 3. KOOLIEALINE LAPS JA TOITUMINE........................................................................................6 3.1 Mida lapsele anda.......................................................................................................................6 3
aga endiselt lapsele vajalikke tasakaalustatud toitaineid. Külmutatud piima saab üles sulatada, hoides seda mõni tund toatemperatuuril või pannes pudeli sooja veejoa alla. Pärast ülessulatamist ei tohi piima uuesti külmutada. Säilitatud piima tuleb õrnalt loksutada, sest selle pinnale koguneb rasvakiht. Segage piim hästi läbi! Nii kindlustate lapsele hea toidu, mille ta saab lutipudelist vaevata kätte. Kunstpiim: Kui aga emapiimast ei piisa või puudub rinnaga toitmise võimalus, on soovitav kasutada piimal põhinevat Imiku piimasegu (0-6 kuud) või Jätkupiimasegu (6-12 kuud), mis rahuldavad ideaalselt lapse toitumisvajadused esimesel eluaastal. Toote koguse ühe söögikorra kohta ja söögikordade arvu määrab täpselt arst. Allergia: Ülemistes hingamisteede võib tekkida allergiline nohu, rohke vesine eritus ninast, alumistes hingamisteedes astma. Seedetraktis ilmneb allergia rohkenenud gaasidena, oksendamise või kõhulahtisusena.
püreestatud porgandist, banaanist või õunast. Kui imik on harjunud erinevate lisatoitudega siis võib hakkata talle pakkuma juba nende segusid. Kuna emalt saadud rauavarud hakkavad lõppema, siis peaks lisama menüüse ka liha. Parimaks raua allikaks on taine sea-, kana-, vasika-, loomaliha, kogusega päevas 5-20g. Vältida tuleks vorsti, viinerit ja sardelli, kuna neis on palju vähem rauda kui tailihas. Valgurikaste toitude andmist tuleks alustada alles esimese eluaasta lõpul kuna see koormab imiku neere. Jogurdi, keefiri, hapukoore ja kohupiima võib toidusedelisse lisada alates 10.-11. elukuust. Lehmapiima (3,5 % rasvasisaldusega) andmisega alustada alles 2. eluaastal, kogusega 500-600ml. Lehmapiim 1. eluaastal võib põhjustada rauavaegust ja allergiat. Aastane laps sööb juba kõiki põhilisi toiduaineid koos perega ühises lauas, nii palju, kui tal isu on. Tingimuseks on, et toidud valmistatakse lapsesõbralikult. Kui keedad perele
jogurtites. Magusained ei anna süsivesikuid nagu seda teeb suhkur - nende mõju on aga pigem vastupidine loodetule, need ei langeta kehakaalu vaid kujundavad terviseriski. Suhkruasendajad on kunstlikud ning tervisele kahjulikud E-ained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu närvilisus, depressioon või isegi kantserogeensus. Magusainete grupp on keelatud muuhulgas USAs ja Inglismaal, neid ei ole soovitav tarbida rasedatel ega lastel. Light-tooted - light-märgistusega tooted ei kuulu küll E-ainete klassifikatsiooni, kuid äramärkimist vajavad need siiski, kuna toovad organismile kasu asemel pigem kahju. Inimestele on suudetud selgeks teha, et suhkur ja rasv pole tervisele kasulik, seetõttu on nutikad suurtööstused mõelnud välja suhkruvabu ning light-tooteid - näib tore, aga kui süüvida põhjalikumalt, tulevad välja karmid tõed
Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna. Väga hea on, kui olete lapse jaoks olemas, kuid oma kohalolekut ei pea peale sundima. Paika tuleb panna reziimid  magamine, söömine. Kui on juhtunud, et imik on raskelt haige olnud, tuleb varuda aega, et nii vanem ise kui ka laps sellest toibuksid. Haigused kurnavad kogu perekonda nii füüsiliselt kui ka hingeliselt. On oluline, et lapse kasvatamise küsimustes püüaksite abikaasaga tõsiselt koostööd teha. Samuti kandke hoolt, et te mõlemad olete valmis majapidamises kehtivatest reeglitest alati kinni pidama. Püüdke ajas ette mõelda ja arutage, mis piirangud tuleks
Lapse raputamine on väikelapse füüsilise väärkohtlemise vorm, mille käigus füüsilised jõud põhjustavad lapsele tõsiseid vigastusi. Raputamine on lapsele ohtlis seetõttu, sest lapse pea on kehaga propotsionaalselt suurem ning aju ei ole veel piisavalt kaitstud. Seetõttu võib raputamine tekitada lapsele suuri vigastusi ja see võib lõppeda isegi surmaga. 18. Kaudne Münchhauseni sündroom on üks pentsikumaid lapse väärkohtlemise sündroome, kus lapsevanem või hooldaja mõtleb välja lapsele mingi haiguse ilmingud, mida tegelikult lapsel ei ole. Lapsest tehakse ohver ning ta veedab suure osa oma lapsepõlvest arstide hoole all ravides haigusi, mida tal tegelikult ei ole. Tihti tekitavad vanemad/hooldajad lapsele ise füüsilisi ja ka vaimseid vigastusi. 19. Pedofiilia on sõna-sõnalt tõlgendatav lastearmastusena. Pedofiilid on nii mehed, kui
31(2): E91ÂE98.........10 LISA 1..................................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Imik on laps sünnist kuni 1 aastani. Kuna laps on väike ja ei ole võimalik iseenda eest hoolitseda ning ennast toita, siis vastutus on lapse vanemate peal. Kes ise langetavad otsuseid imiku toitumisviisi ja joomise kohta. Esimene eluaasta on inimlapse jaoks olulise tähtsusega, sest sel ajal on lapse kasvamine ja arenemine kiirem kui ülejäänud lapseea perioodidel. Sel ajal on lapse eakohaselt sobilik toitumine eriti oluline, sest esimesel eluaastal kulub 30% toiduga saadud energiast kasvamiseks ja arenemiseks. (Imiku toit ... 2012: 3). Toit peab katma lapse vee- ja kõikide toitainete vajadusi ning olla mineraalainete ja vitamiinide rikas. Kuni kuue kuu vanuseni täidab rinnapiim või piimasegu kõiki imiku vajadusi
kasulikku pole.. Isegi kui sa sööd päeva jooksul erinevat toitu, peaks inimese menüü erinema ka päeviti, kuna see samuti aitab kaasa, et organism saaks kätte ained, mida ta just igapäev ei vaja, aga siiski on olulised (Toitlustuse alused). Toitumisharjumuste kujunemine Kui inimene sünnib, on tema esimeseks toiduks üldjuhul ema rinnapiim. Sel ajal sõltub meie toitumine vägagi emast, see mida ema sööb, mõjutab beebi omastatud toitaineid. Juba esimestest elupäevadest alates on inimese toiduvajadus erinev. Mõned beebid magavad öösel rohkem ning söövad päeval selle võrra enam, aga mõned jälle ärkavad ka öösiti üles, et süüa. Väikestel on ka kasvuspurdi aegu, mil nad söövad tavalisest rohkem, seda seetõttu, et kasvav organism vajab rohkem toitaineid. Beebiaeg on väga oluline, kuna kujunevad lõplikult välja meie seedimine, organid ja organism üleüldse
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja
Väikelapse tasakaalustatud toit ja menüü Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen ise kokkupuutunud väikelapse hoolitsemisega väljaspool oma perekonda, kuna olen lapsehoidjana tööd teinud. Eriti huvi pakkus mulle just see, et mida tegelikult peaks väikelaps oma toidukorral sööma ja millal need toidukorrad peaksid aset leidma. Kuna ise olen ka allergiline, mõtlesin uurida ka toidust tekkivat allergiat. Ning kindlasti ka seda, et mis oleksid need toiduained, mis võiksid tekitada allergiat väikelapsele. Kasutatud kirjandus. Kasutatud kirjandust uurisin internetist, mis oli vene keeles ja tõlkisin eesti keelde, ajakirjast "Perekool" ja raamatust "Rahulolevast beebist usalduslikuks lapseks" . MIS ON TERVISLIK TOIT ? Tervislik toit peab olema mitmekesine. Lapse töö on kasvamine ning sellepärast vajabki ta täisväärtuslikku toitu. See tähendab seda, et toit, mida laps sööb peab katma kogu organismi toitainete
näitama. Söömise hetkel mängib suurt rolli lapse meeleolu ja ümbritsev keskkond ja kas lapsel on kõht tühi või mitte. Lapsel võiks olla 3 toidukorda ja vahepalad tervislikud, näiteks kuivatatud puuviljad või värsked, jogurt, õuna, porgandit. Samuti peaks olema lapsel võimalus tarbida puhast joogivett. Morss, mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks. Tervisliku toitumise juurde kuulub ikka erinevaid müüte. Toon mõned välja: Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtut teeb paksuks. Tegelikult: Ei ole tähtis, millal sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist või joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi on see, et õhtul pole kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und. Müüt: Sokolaad teeb paksuks. Tegelikult: Igasugune sokolaadi söömine rikub talje õigepea, kuid tükite tumedat kõrge kakaosisaldusega sokolaadi päevas võib eemale hoida südamehaigusi. Müüt: Hamburger on rämpstoit.
kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. See on neurobioloogiline häire, mille võib põhjustada geneetika, keskkond, sünnitraumad või lihtsalt traumad. Põhjused võivad mõjutada üksteist. Ja ei diagnoosita kergesti. Selleks,et diagnoosida tuleb spetsialistidel koguda andmeid, teha uuringuid ja teste
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajavad privaatsust ning ei pruugi sujuda enne kui laps on saavutanud turvatunde. Kui füsioloogiline vajadus saab kasvõi osaliselt täidetud, tekib võimalus järgmisele tasemele jõudmiseks, milleks on vajadus end turvaliselt tunda. Turvalisuse tagab · meeleorganite kaudu saadav stimulatsioon (välised tegurid) · silmad on tundlikud valguse, värvide suhtes. Päevane uni
või isa üldse sporti ei tee siis ka lapsele võib olla ei meeldi see. Koolil on väga tähtis roll tervise kujundamisel. Näiteks kui kooli sööklas pakutakse ainult selliseid toite, mis ei ole tervisele kasulikud siis kannatavad selleall kõik kooli lapsed. Kuna lapsed käivad väga pikka aega koolis siis on kooli toidul väga tähtis kuju tervise kujunemisel. Peale kooli söögi on väga tähtis kehalise kasvatuse tund. Kehaline kasvatus on võimalus liikumist harjutada. Kehalise kasvatuse tunnid õpetavad lastele erinevaid spordi alasid. Nagu näiteks jalgpall, korvpall, hoki, käsipall ja teised. See annab lastele võimaluse valida endale meele pärane sport väljas pool kooli aega. Sageli ka juhtub nii et vanematel pole raha, et lapsi trenni panna. Sellisel juhul peaks lapsi rahaliselt toetama linnavalitsus. See tähendab, et tervise eest vastutajaid on rohkem. Linnavalitsus saab teha seda, et on olemas kohad kuhu sportima minna
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond TOIDUALLERGIA Referaat Juhendaja: dotsent Kaie Papple Tallinn 2011 1 SISSEJUHATUS ,,Mis lõunaks on?", ,,Kas ma saaksin ka?". Ei möödu päevagi, ilma, et me mõtleksime söögile, kusjuures näljasena me eriti muust ei mõtlegi. Sööme, kui oleme õnnelikud; sööme, kui oleme kurvad. Toiduga tähistame nii suuri sündmusi kui ka muid erilisi hetki oma elus. (L. Hammond, L. Rominger, 2005. Kokaraamat, toiduallergia lastele : 9). Mis aga juhtub, kui toit, mida tahame, igatseme ja vajame, meid hoopis haigeks teeb? ,,Teil on allergia!" Selline diagnoos tekitab ebakindlust, pelgust ja küsimusi. Miks just minul? Mis seda põhjustab? Kuidas ennast ja oma lähedasi aidata? Mis allergiaga täpselt tegemist on jne.
pööravad. Kadedus tuleb esile üsna kohe pärast noorema õe või venna sündi. Suurem laps võib lihtsalt tunda, et kogu vanemate tähelepanu läheb ainult beebile. Laps tunneb, et on kõrvalejäetud, mis väljendub tihti väiksemale suunatud tigeduse või kadedusena. Mõned vanemad selgitavad suuremale lapsele, et tema on nüüd nii suur, et peab hakkama abiks olema väiksema eest hoolitsemisel. Sellises olukorras on kadeduse tekkimine tavaline ja sellepärast on ka oluline, et beebi tulles saaks ka vanem laps tähelepanu. Suurem õde või vend ei tohiks tunda, et tal on väärtus ainult siis, kui ta ise endaga hakkama saab. Lapse jaoks hakkavad suurt rolli mängima teised sugulased nagu vanaemad ja vanaisad siis, kui perre tuleb väiksem õde või vend. Karjuv beebi nõuab palju vanemate tähelepanu ning ka vanematel on raske tegeleda mõlema lapsega. Beebi aga on täiesti abitu ilma täiskasvanuteta,
Hetkel tundub Eestis olevat veel selline olukord, kus vene vähemusele on kohustuslik õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Integratsiooni osas me peame looma keskkondi, mis soodustaks eesti keele omandamist ning ka vastupidi. (Martin, 2003) Teavitustööga on hea alustada varases lapsepõlves, kui pole väljakujunenud poliitilisi vaateid ega eelarvamusi. Sellise positiivse pinnase keeleõppeks peaks laps ja lapsevanem leidma lasteaiast, kus viibitakse enamik aktiivne osa päevast ja ollakse võimelised ammutama kõige rohkem informatsiooni. Eestlastest sihtgrupi puhul aitab integratsioon taandada tõrjuvat hoiakut ehk ka hirmu oma rahvusliku kultuuriruumi säilimise suhtes. Assimilatsiooni suunas vaevalt püüeldakse, kuid hea oleks elada riigis, kus valitseb vastastikune tolerants ning ühine teabeväli. ( Martin, 2003) Ligilähedase tulemuseni aitab ehk jõuda nö multikultuursete lasteaedade loomine
9-10. eluaastal lõikuvad esimesed eespurihambad 10-11. eluaastal lõikuvad teised silmahambad 11-12 eluaastal lõikuvad teised eespurihambad 12-13. eluaastal lõikuvad teised tagapurihambad Periood kestab 15.-21. eluaastani. Kujuneb hambumuskontakt üla-ja alalõualuu hammaste vahel sirglõugne e. ortognaatne hambumus- ülemised lõikehambad katavad alumisi 1/3 ulatuses. Normaalset hambakaart aitab kujundada kõva toidu, rohke juurvilja söömine. 11. Hambakaariese olemus ja ennetamine. Hambakaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus: demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu,. hambakude iseenesest ei tervistu. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis on võimalik küll veel kaariese kulgu pidurdada ja emaili remineraliseerida ehk tugevdada, vältimaks defekti väljakujunemist.
Seda tehakse enamasti vanuses 2- 5 elukuud. Hiljem muutub koogamine juba lalinaks. Lalin ja koogamine arendavad lapse nn kõneaparaati ning on ettevalmistus häälikute ja sõnade hääldamiseks. Beebid jätavad meelde, mis tuleb oma suuga teha, et erinevaid häälikuid esile kutsuda. Kui aga lapsel on sageli lutt suus, ei saa ta sellist vajaliku harjutamist piisavalt teha.. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, kuidas toimub vestlus. Ka beebi ja vanema vastastikune naeratamine, nägude ja liigutuste imiteerimine on suhtlemine, mis toetab lapse kõne arengut. Tähtis on, et vanem lapsega eri keskkondades viibides temaga räägiks. Logopeedid soovitavad, et näiteks köögis lapsevanema juures olles, võiks lapsele kõigest seal toimuvast jutustada: „Hakkame täna suppi keetma“ jne. Kuigi erinevaid keeli kõnelevad inimesed kuulevad häälikuid erinevalt, eristavad väikesed
ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73
Saame tugevamaks, osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks. Areneb keel ja sõnavara. Tutvume ümbritseva maailmaga. Seejärel võiks uurida lastelt, mis on nende arust tervislik elu viis. Seejärel rääkida lastele täpsemalt, mis on tervislik elu viis ja päevateema arutluse alustuseks võikski öelda, et tervislikku eluviisi kuulub tervislik toitumine. Toitumisest rääkides oleks oluline rõhutada, et liigne kommi söömine on tervisele väga halb ning küsida lastelt, mida nemad söövad, mis on nende arust tervislik ning mis on nende lemmik toit. Pärast suunavaid küsimusi tuleks rääkida täpsemalt üle tervislikust toitumisest. Oluline oleks mainida, et süüa tuleb hommikul, lõunaajal, ja enne kella kuut ning iga söögi 14 vahepeale üks puuvili või kergem oode
Tervisekasvatus lasteaias Küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga peetakse peamiseks abinõuks, kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu. Sama oluliseks tuleb pidada meis kõigis olemasoleva vaimu vitaalsust. Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid jättes olulise tähelepanuta emotsionaalse ning sotsiaalse arengu, eeldades, et need tulevad iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused edaspidiseks koolieaks ja intellektuaalseks arenguks ning seda eelkõige läbi kujuneva enesetunnetuse- ning usalduse. Leian, et tasakaalu saavutamine füüsilise ja vaimse komponendi vahel on vajalik juba lapsepõlves, sest seal kujuneb arusaamine endast ja maailmast ning luuakse alus kogu edasisele arengule ja tervisele. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, ja seda mitte ainult õpetaja vaid ka lapsevanema näol -- vaid nende omavahelisel koostööl toimib tervisekas
hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. ➧Kõne areng. Nii nagu beebid liigutavad käsi-jalgu, hakkavad nad liigutama ka suud ja keelt. Esialgu on liigutused juhuslikud ja kui neile lisandub hääl, saame rääkida koogamisest. Edasi hakkavad lapsed kahte koogamiselementi omavahel ühendama ja jõuavad lalina etappi. Nüüd toovad lapsed kuuldavale justkui silpe, mis hakkavad järjest enam meenutama laste kõnekeskkonnas kasutatavaid silpe. Esimese eluaasta lõpus hakkavad lapsed mõistma lihtsamat neile suunatud kõnet, orienteerudes küll suurel määral situatsioonile ja mitteverbaalsetele vahenditele. Enamasti ütlevad lapsed oma esimesed päris sõnad ka esimese eluaasta lõpus. ➧Objektidega tegutsemine. Kui lapsed on omandanud haaramisliigutuse, hakkavad nad esemetega tegutsema, esialgu on need tegevused küll väga lihtsad ja oma olemuselt lokomotoorsed - vehkimine, raputamine, viskamine, koputamine
Esmatähis on teavitada koheselt lapsevanemaid. Kui on olemas lapse perearsti andmed võib kosulteerida ja nõua pidada lapsevanema nõusolekul arstiga. Lapsehoidjana ei tohi ma ise diagnoosida ühtegi haigust isegi kui haigusnähud tunduvad olevat tüüpilise võimalikele haigustele. Samuti ei tohi manustada lapsel ise ravimeid kui just lapsevanem ei ole andnud vastavat korraldust. Kindlam on kirja panna juba lepingut sõlmides mil määral ja kuidas käituda lapse haigestusmise korral. Võimalusel tuleb haige laps eraldada tervetest. Lapsele tuleb tagada võimalikult mugav ja rahulik õhkkond ning last jälgida. Kui lastehoidu tuleb mõnda kroonilist haigust põdev laps tuleb vanematelt
suhtlemisraskuste ja lüüasaamishirmude all (Neuhaus 2001). Hüperkineetilised häired 3 Viimastel aastatel on aktsepteeritud ka diagnostilise nimetuse tähelepanupuudulikkuse sündroom kasutamine kuna lapse käitumise aspektist on tähelepanuhäire seisundi üheks põhitunnuseks. Hüperkineetilised häired tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse seda 8.  10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. Seda esineb poistel 5-10 korda sagedamini kui tüdrukutel, kõige olulisemateks tunnusteks on üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, mis avalduvad: 1) küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna ühelt tegevuselt teisele,
kogunenud lisavedeliku vabanemise esimestel sünnitusjärgsetel päevadel ja nädalatel. Kõige rohkem lisavedelikku vajavad imetavad emad tavaliselt lapse 2.-5.elukuuni, kui laps on ainult rinnapiimatoidul ning tema poolt ööpäevas tarbitava rinnapiima kogus suureneb pidevalt. 6 -9 elukuuni rinnapiima kogus lapse menüüs enam ei suurene vaid lapse kasvavad vajadused kaetakse rinnapiimale lisanduva eakohase lisatoiduga. Sellel perioodil aga ei ole veel soovitav rinnapiima kogust lapse menüüs vähendada ning seetõttu ema suurem vedelikuvajadus säilib endiselt. Alates 10.elukuust võib imiku menüüs osa rinnapiima asendada tahke toiduga kartmata kahjustada lapse tervist ning see toob tavaliselt kaasa ema vedelikuvajaduse vähenemise. Janujoogiks tuleb eelistada vett, mis imetaval emal olgu alati käepärast. Suurenenud vedelikuvajaduse katmiseks ning aeglustunud seedetegevuse
väljenduvad  õppimises, inimestel, kes on üle 65 aasta vanad) mäletamises,  mõistmises  ja võivad viia mälu kaotuse ja isiksuse kõnelises  osavuses.  See  on mandumiseni intellektuaalse ehk vaimse arengu osa. Nende muutustega on tihedalt seotud  liigutuste  (motoorne  areng)  ja  tundeelu  areng.  Näiteks  beebi mälumahu  suurenemine  toetab  tema  arengut.  Eraldamisest  tekib rahutus siis kui ema läheb ära ja kartus, et ta ei tule tagasi. Mälu on seotud   füüsiliste  reageeringutega.  Näiteks  1  aastane  poisile  tuleb meelde, et temaga on tõreldud, kui ta lõhkus ära õe klotsidest tehtud 11
laua- ja põrandalambid, triikraud, mitmesugused elektrilised köögivahendid, on väikestele lastele ohtlikud. Juhtmest tõmmates võib laps eseme alla jääda. Sellised esemed tuleb panna kohta, kus nad on lapsele ohutud. 3.3.4 Aknad Igal aastal kukub mõni laps aknast välja ja saab vigastada. Selle vältimiseks tuleb aknale kinnitada fiksaator, mis ei võimalda akent avada rohkem kui 8-10cm võrra. 3.3.5 Uksed Lapsed saavad sageli väga valulikke kogemusi näppe ukse vahele jättes. Soovitav on paigutada uksele piiraja, mis takistab ukse täielikku kinnikukkumist. On ka elastseid materjale, millega võib vooderdada ukse hingedepoolse sulgumisjoone. 3.3.6 Trepid Paljud lapsed on saanud tõsiselt vigastada trepilt kukkudes. Kui teil on trepp ja väikesed lapsed, siis ehitage trepiväravad  nii trepi ülemisse kui alumisse otsa! Nagu voodipulkade vahekaugus, nii ka väravapulkade vahekaugus ei või olla suurem kui 10 cm. Täiskasvanu juuresolekul õpetada last
Lapse psüühiline areng on alati isikupärane. Hingelise arengu jooned ja kasvu kiirus sõltuvad lapsest endast, tema lähedaste inimsuhetest, pere eluviisidest ja pühendumisest lapsele.Oluline on tähelepanelikkus. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Teine eluaasta. Lähedus- ja turvatunne on lapse teiseks eluaastaks välja kujunenud.Varane iseseisvumine sai alguse juba esimesel eluaastal, mis on otseselt seotud sellega, et laps hakkab kõndima. Liikumise arenemine ja iseseisvus toovad lapsele suurt rõõmu ning rahuldust.Nüüd on aeg hakata kujundama hügieeniharjumusi. Laps õpib hindama, et puhas ja kuiv olla on hea. Potil käimine harjutab teda oma heaolu kontrollima. See on omaette
Lapsi on erinevaid: ühed on head suhtlejad ja aktiivsed, teised jällegi rahulikumad ja tasakaalukamad. Samuti on ka lapsi, kes on sünnipäraselt tundlikumad ja lapsepõlves saanud halva kogemuse, mis mõjutab ka täiskasvanuna olles. Oluliseks põhjuseks lapse halvaks käitumiseks võivad olla: ümbruskonna muutus, sünnid peres, toimetulematus koolis, õpetaja või kooli vahetus, uued sõbrad, lapse haigused, abielulahutus peres jne. Kuidas saaks tulla toime lapsevanem oma hüperaktiivse lapsega? 1. Viha vastu võitlemine - last tuleks kuulata, veeta võimalikult palju aega lapsega koos, jutustada oma lapsepõlvest, pahandustest, õnnetustest. Kui peres on mitu last,siis tuleks jaotada aeg nii, et tähele panu jaguks igale lapsele eraldi. Kindlasti tuleks lapsevanemal ennast jälgida, et kuidas ise ta käitub stressi ajal. See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida
saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
annaabi.ee 
