Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapsed elavad kahes maailmas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lapsevanemad, noorsootöötaja, virtuaalne, sedavõrd, pööra, telekas, oskagi, tehnikaga, vanemaks, vägistaminelapsed ning meie mõtlemine on täiesti erinev. Seetõttu ei saa me ka lapsele üheselt öelda, kuidas peab netis käituma või millised leheküljed on kasulikud. Tähtis on vaid Pihli sõnul meeles pidada, et internet on suhtluskeskkond. ,,Laps kohtub seal väga erinevate tegelastega, suhtleb nendega ning arvab, et tunneb neid. Loomulikult on täiskasvanud paremad inimestetundjad ning saaksid last võimaliku probleemi korral aidata. Kuid laps peaks seda teadma? Tihti kaotavad lapsevanemad oma ,,krediidi" ülistades laste netikasutuse oskusi ning korrates: ,,Sa oled arvutis minust targem". Nii tekibki noortel arusaam, et internet on teismeliste mängumaa. Kui aga tekivad mured, ei tulda ema ega õpetaja käest küsima, sest lapsed on ju internetikasutuses targemad!" 1.2. Ohud Üha enam on juttu erinevatest mobiil- ja küberkiusamise vormidest, digitaalse meedia kasutamisest laimamiseks ning alandamiseks. Need on vaid mõned neist ohtudest, millega
Sellistel väljasõitudel ilmnevad noorte materjaalsed erinevused taskuraha näol. Sageli noored võrdlevad, kui palju keegi taskuraha kaasa sai. Laste materjaalsed erinevused ilmnevad ka välimuses ja riietuses. Sageli tõrjutakse neid noori kes käivad kehvemini riides. Neid ei võeta grupitöösse ja vahetunnis on nad sageli üksi. Noortekeskuses olen kohanud noori, kelle jalanõud on räbalad ja talvejope varrukad lühikesed. Nooremas eas ei pööra nad ise sellele väga suurt tähelepanu, kuid vanemas eas noorte puhul olen märganud, et nad peidavad oma luitunud jope teiste riiete taha, ning katkised jalanõud lükatakse kaugele pingi alla. Vanemaks saades hakkab laps seostama oma välimust ja sotsiaalseid suhteid teiste lastega. Õppetööd mõjutab sageli õpilase kodune kasvatus või siis selle puudumine. Kui kodus õpetatakse teistsuguseid väärtusi kui koolis, tekitab see probleeme nii õpetajale, lapsele kui ka tervele klassile
selliseid teenuseid, mida tänapäeval on võimalik teostada arvutiga, kuna nende elustiil oli teistsugune. Indrek Meos väljendab Sofistide mõtteviisi omas raamatus Antiikfilosoofia järgmiselt: ,,Edukas inimene näeb maailma hoopis teises valguses kui edutu." Selle inimese jaoks kes kasutab arvutit ja tunneb ka vastavat eetikat, tundub asi õiglane ja tavapärane, võrreldes sellega kes peab kasutama arvutit ja kõik mis sellega on seotud vägisi vastu oma tahtmist. Paljud lapsevanemad kasutavad seda, et lapsed on harjunud kasutama arvuteid ja neile see ka meeldis. Lapsevanemad karistavad oma lapsi sellega et keelavad kasutada arvuteid. See on ju ka täiesti õigustatud. Kui inimeselt võtta ära tema naudingu võimalust, ta hakkab seda rohkem hindama. Need inimesed, kes on kaua aega olnud isoleeritud keskkonnast, tulevikus võivad segi ajada virtuaal- ja reaalmaailma. Suheldes pikalt interneti teel teiste inimestega, nad ei oska
suunama või korraks köögis käima. Jälgida tuleks, et valgustus oleks sisse lülitatud. Iste olgu ekraanist võimalikult kaugel. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis läbi viidud uurimus näitas, et kahjuks istuvad mõned teismelised tundide kaupa arvuti taga ja mängivad või viidavad aega suhtlusportaalides. Enam pole neil aega isegi rahulikult süüa ega oma hobidega tegelda. Sageli veedavad lapsed arvuti taga tunde. Selle tulemusena muutub laste käitumise vägivaldseks, virtuaalne reaalsus ja tegelik elu võivad sageli sassi minna, silmad väsivad, liikumisvaeguse tagajärjel tekib kõhukinnisus ja isegi hemorroidid. Laps kaotab huvi õppimise vastu, koolis tekivad probleemid ja tavaliselt halveneb õppeedukus. Vanemad peavad lapsele selgitama, mis on mängus ja mis päris; võrdlema mängulahendite võimalikkust päriselus. Vanemate ülesanne on ergutada last arvutivabal ajal rohkem liikuma. Näiteks võiks korraldada koos perega
eesmärgiga tehnoloogiat edasi arendada. See tähendaks, et võime pingutusteta unustada, mida me hakkame nägema lähema 10a jooksul tehnoloogiat, millest me pole seni isegi unistada saanud. Arvatakse, et need lapsed avavad värava ning me jõuame oma arengus sinna, kus pingutada ja vaeva näha pole enam tarvis või kui, siis ehk ainult oma peas. Kaasaegsetes tingimustes on indigode elu raskevõitu. Praegune valitsev kasvatussüsteem on osutunud nende jaoks sedavõrd vastuvõetamatuks, et üksikutel juhtudel on neist lastest isegi tapjad saanud. (Tappe.N.A. 1999: 16-17.) 10 1.1 Nancy Ann Tappe neli tüüpi indigosid: 1. Humanist. Indigo-humanist hakkab töötama massidega. Nemad on homse päeva arstid, advokaadid, õpetajad, müügimehed, ärimehed ja poliitikud. Nad teenivad masse ning on hüperaktiivsed ja äärmiselt sotsiaalsed
sekundi jooksul punaseid välgunooli. Multifilmis vaatamisest kõige enam kannatada saanud lapsed olid transilaadses seisundis, nad ei suutnud korralikult hingata ning kurtsid, et silme ees virvendab pidevalt too tegelane. Mõnel lapsel ilmnesid haigusnähud siis, kui juhtunut näidati taas teleuudistes. Meedikute hinnangul oli tegemist fotosensitiivse epilepsiaga, millel on ka grupihüsteeria tunnused. Tavaliselt mööduvad taolised haigusnähud kiiresti, kuid asjatundjad hoiatavad, et lapsevanemad ei tohiks lubada lastel vaadata liialt kaua telekat, mängida video- või arvutimänge. Üldjuhul ei olevat sellise haigushoo tagajärjed ohtlikud, kuid raskematel juhtudel võib kõrvalmõjuna esineda isegi osalist mälukaotust (Oja, 2011). 5. KUIDAS MÕJUVAD MULTIFILMID JA FILMID LASTELE? Perefoorumeid lugedes riivab üsna tihti silma teema vägivaldsetest multifilmidest või fantaasiafilmidest, millesse laps siis ,,upub". Drastilisemad on näited, kus kuue-
tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti. Lapsevanemad, kes räägivad lapsega pudikeeles, teevad endale karuteene edaspidiseks suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega. „Ta elab ja pole oma elust teadlik.“(lk125) Jah, kahjuks me alla teatud vanuse oma lapsepõlve ei mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Sõltuvushäired Audentese Gümnaasiumi uurimistöö Sõltuvushäired Tallinn 2017 Sisukord 1 Sõltuvushäired Sissejuhatus. Inimkonna evolutsiooniline areng on kogu oma eksisteerimise jooksul tõusvas tempos edasi liikunud. Sõjad, näljahädad, haigused on teinud inimkonna loovamaks ja tugevamaks. Inimene on pidanud analüüsima, endaga tegelema, ennast arendama, kuidas nendes tingimustes ellu jääda ja võimalikult väikesete kahjudega. Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". M
abil. 5 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE 1.1 Kriminaalne käitumine Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal
hooletusse jätmine märgib lapse füüsilist hooletusse jätmist, sisaldades hooletusse jätmist või võimetust osutada lapsele vajalikku arstiabi. Füüsiline väärkohtlemine väljendub Londoni Ülikooli professori David Gough arvates alljärgnevalt: Mürgitamises; Kõrvetamises; Raputamises; Löömises; Tõukamises; Uputamises; Lämmatamises. Või muus kehalisi vigastusi või kehalist kahju põhjustavas tegevuses. Füüsilise vägivalla alla kuulub ka see, kui lapsevanemad varjavad lapse haiguse sümptomeid või teevad tahtlikult lapsele haiget, et endale tähelepanu saada (Münchhauseni sündroom). Füüsilise vägivalla ohver tuntakse ära seletamatute verevalumite, luumurdude, sidumisjälgede, küünejälgede, põletusmärkide ja esemete löögijälgede järgi. Kõige rohkem on märgatavad juusteta laigud peas ja seletamatud muutused käitumises (laps on olnud enne rõõmsameelne ja aktiivne, nüüd endasse tõmbunud). Vägivallaga kokku puutunud lapsel
Kas olukord on tekkinud ja püsib pigem lapse või täiskasvanu huvides? 4. Kas lapse käitumine võib mingil moel teisi inimesi, ühiskonda või maailma kahjustada? Kui kasvõi ühele nendest küsimustest on vastus kindel jah on tegemist liigse järelandlikkusega. Elizabeth C. Vinton, M.D. ,,Kuidas piire seada" Piiride kehtestamine tähendab reeglite ja korralduste- raamide määratlemist, mis võimaldavad meil võtta vastu otsuseid ning käituda vastutusvõimeliselt. Lapsevanemad peavad piire seadma, et saavutada kontrolli enda ja laste üle, aja möödudes saavad lapsed 9 kontrolli ka oma elu üle. Vanemad landetavad alguses otsuseid, ajapikku on vaja välja töötada viis, kuidas kontrolli lapsega jagada ning millal see lõpuks lapsele üle anda. Iga lapse jaoks tuleb olla paindlik ja iga ning mitte kasutada samu võtteid nagu eelmisega. Lapsi tuleb korrale kutsuda õigeaegselt, seadma piirid kohatule või ohtlikult
...................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel ...............................................................
Hüperaktiivsete sümptomitega lapsed on võimelised õppima ja arenema nii, nagu kõik teisedki lapsed, aga nad vajavad eritähelepanu, teadmisi ja oskusi, et laps areneks eakohaselt ning õnnelikult. Kodu ja lasteasutuse koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: "Hüperaktiivne laps"- abiks vanematele ja pedagoogidele Koostanud: M. Roomeldi, A. Susi, L. Metsis, R. Kõrgesaar, L. Haldre
1997. aastal registreeriti alla 21-aastasi vargaid 0,6% rohkem kui 1996. aastal. Neist umbes 30% olid naisterahvad ja 70% mehed. Alla 14-aastaste hulgas oli varguste arv 1997. aastal Raamat lastevanematele ja kasvatajatele kasvanud 1996. aastaga võrreldes 8,6%. See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja kasvatajad. Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare- Röövimised maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas- aitama teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki
lõpetamist aga ei võimaldatud talle aga alalist töökohta. Tema esimene doktoriväitekiri lükati tagasi, kaitsta õnnestus alles teist (ibid). Albert Einsteini näide ei tõesta muidugi teaduslikult korrektselt, nagu arenenuks ta andekus geniaalsuseks alles hilisemas eas. Pigem on tõenäoline, et õppejõud nii keskkoolis kui ka ülikoolis olid harilikud surelikud ega suutnud ta originaalsust tuvastada. Peame arvestama, et andekus on sedavõrd keeruline ja eripalgeline nähtus, nii et lapse üle otsustades, eriti tema andeid prognoosides peame olema äärmiselt ettevaatlikud (Unt 2005: 33). 1.2 Andekuse diagnoosimine Andekuse teine põhiprobleem on, kuidas andeid diagnoosida, neid kindlaks määrata e identifitseerida. Psühholoogiateaduses on palju tegeldud vahendite leidmise ja loomisega selleks, et annete olemust tõhusamalt uurida ning neid võimalikult õigesti ja täpselt kindlaks määrata
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
teatud etapid, kõnest mahajäämus võib ka viidata erivajadustele) Märgata saab 2te signaali: a) oskustearengus on mahajäämus (nt märgusoksuses, kõnes, motoorikas jne) (MEIE saame kontrollida, kas lapse areng vastab õppekavale) Ealist normi POLE, sest normipiirid on väga kõikuvad indiviiditi. Kuigi normist räägitakse, siis see pole otseset kirja pandud) b) kas esinevad mõned hälbele/häirele viitavda tunnuses Märkamine KES?: (nt lapsevanemad, sest neil on tihe, pidev kontakt lapsega; õpetajad, sest nad tegelevad lastega koolis igapäevaselt, peaks õpetajale ka olema näha, kui arnegus on erinevused. Perearst võiks ka m'rgata (õpetajad ja arstil on aga võrldusasi, sest nemad näevad teisi lapsi ka eaksaaslastega). Õpetajad üldiselt on üheealiste laste võrdlus väga hea., sest tal on palju lapsi seal samaealisi. Miks veel lapsevanem ei märka peale võrdluse? Ta on emotsinaalselt seotud lapsega, oodatakse par
Ei kombineeri sõnu lausungiteks. Ka passiivne sõnavara on ka väike. Nt saavad aru, aga ise oskavad öelda vähem. Oluline vaadata, kas laps ise saab asjadest aru, mida öeldakse, kui aru ka ei saa on juba väga ohtlik. Lapse kõne uurimismeetodid: Kõnetestid ja nende kohaldamine. Sageli kasutatakse Soome norme. Suur osa teste koosnevad mingitest mänguasjadest, oluline on, mida lapselt küsitakse ja mida laps peab tegema. Sageli on sellised testid, kus laps ei vasta, vaid vastavad lapsevanemad, et mida laps oskab teha. Võõras inimene ei saagi sageli lapse temperamenti mõõta. Seega on teste nii lastele kui ka lastevanematele laste kohta. Kasutataks ka eri vaatlusmeetodeid. Vanematel lastakse täita päevikuid; analüüsitakse spontaanset kõne; intervjueeritakse. Testid: ekspressiivne kõne; 8 arusaamisülesanded; imiteerimisülesanded. Intervjueerimise puhul analüüsitakse lapse keelt nagu võõrkeelt. Spontaanne kõne.
Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond - ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade peamised probleemid: 1) majanduslikud küsimused 2) sotsiaalne aktsepteeritavus Laiendatud perekond ehk suurpere Lisaks tuumperekonnale kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlus- või hõimlussuhteis. Hõimlus – abiellumise kaudu tekkiv sugulus. Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud? … sest … Toimub linnastumine Ränne/ riigipiirid vabad
abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade peamised probleemid: 1) majanduslikud küsimused 2) sotsiaalne aktsepteeritavus Laiendatud perekond ehk suurpere Lisaks tuumperekonnale kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlus või hõimlussuhteis. Hõimlus abiellumise kaudu tekkiv sugulus. Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud? ... sest ... Toimub linnastumine Ränne/ riigipiirid vabad Individualiseerimine
.................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ............................................................................................. 13 1.3.2. Virtuaalne kommunikatsiooniruum ...................................................................... 13 1.3.3. Virtuaalne jaotusruum .......................................................................................... 14 1.3.4. Virtuaalne tehinguruum ...................................................................................
Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest. Tarbimisühiskond või kultuur ongi modernne maailm - sedavõrd kui ,,modernsus" hõlmab vaba, ratsionaalset tegutsejat maailmas, mida ei juhi traditsioonid vaid teadmised ja ratsionaalsus. Silmapaistva tarbimise ideoloogia. Lisaks sellele, et tarbimine on hea elu sünonüüm, on see mehhanismiks, millega sotsiaalseid erinevusi märgitakse ja hoitakse. Maailma arengu majandusideoloogia. Peale kommunistliku bloki kokkukukkumist ja riigi või plaani
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
põhjustanud korduvad sündmused, mille hulka kuuluvad eluohtlikud olukorrad, tõsised kehavigastused või oht inimese füüsilise enesemääramisõigusele. Korduvad rünnakud, stressiallika (=vägivallatseja) füüsiline lähedus ja olukordade tajumine kontrollimatute ja ettearvamatutena suurendavad PTSD väljakujunemise ohtu. PTSD põhjustajaks võivad olla ka muud traumaatilised situatsioonid (nt pantvangiks võtmine, piinamine, vägistamine, inimröövi või paljaks röövimise ohvriks langemine). PTSD võib olla eriti tõsine või kaua kestev juhul, kui stressiallikas on inimolend (mitte looduskatastroof). Äärmuslik stress avaldab ohvrile mõju mitmel tasandil: somaatilisel, emotsionaalsel, kognitiivsel, käitumuslikul ja hoiakute tasandil. See võib põhjustada mitmeid psühhiaatrilisi probleeme, nt söömishäired, mõnuainete tarvitamine ja ennasthävitav käitumine.
3. Palun ühenda termin definitsiooniga a. Lähima arengu tsoon – Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei küündi, kuid milleni ta suudab jõuda abistamise või juhendamise kaudu b. Kohandamine – Piaget’ teoorias areneva lapse skeemida muutmise protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel c. Harjutamismeetod – Kui imik on mõne korra stiimuliga kokku puutunud harjub ta sellega ega pööra sellele enam tähelepanu d. Assimilatsioon – Piaget’ teoorias areneva lapse keskkonna tõlgendamise protsess oma juba olemasolevate skeemide abil 4. Ühenda idee selle pooldaja nimega a. Egotsentriline kõne - Võgotski b. Kõne omandab kommunikatiivse funktsiooni arengu käigus - Piaget c. Keel ja mõtlemine mõjutavad vastastiku teineteist - Võgotski d. Keel on kommunikatiivne algusest peale - Võgotski e. Lapseea egotsentrism – Piaget 5
motivatsiooni ja tekivad uued probleemid (õpiraskused > halb käitumine) ka välised tegurid (preemiad, karistused) enamasti pärsivad sisemist motivatsiooni nt alates 3ndast eluaastast tekib mina-tunnetus ja laps ei kuuletu enam nii hästi, parim on anda lapsele tunne, et ta saab ise otsustada (kui vaja riidesse panna, siis anda valida, millist riietust ta soovib selga panna) ▪ mida vanemaks laps saab, seda vähem on tegevusi, mis on huvitavad, seega vähem tegevusi, mille puhul olemas sisemine motivatsioon > vaja väliseid motivaatoreid ▪ välisest motivatsioonist võib saada sisemine motivatsioon välise motivatsiooni liigid: ◦ väline regulatsioon – sund, preemia/karistuse saamine ◦ survestatud regulatsioon – vajalik ül lahendada, et vältida süütunnet või tunda
Enamasti religiooni, eetika, moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma, kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud. On kaks võimalust: kas nad on radikaalsed revolutsionäärid või neid ei huvita poliitika üldse. Kunsti
klientide taju ja rahulolu. Uuringu käigus viidi läbi süvaintervjuud 35 inimesega. Teemapargi reklaamimine ,,mänguparadiisina" rõhutab perekonna ühtsust ja koos kvaliteetaja veetmist, aga uuringus selgus, et reaalsus on tihtilugu teistsugune laps sõidab üksi atraktsioonil ja lapsevanem ootab mujal. Reaalsus ei peegeldanud seda lõbusalt perega koos aja veetmise imagot, mida teemapark reklaamis. Uuringu tulemused näitasid, et Legolandi keskkond rahuldab laste vajadusi, kuid lapsevanemad tunnevad end seal lapsehoidjatena. (Johns, Gyimòthy 2002: 330) Lottemaa arendajate sõnul on erinevate läbiviidud küsitluste ja uuringute põhjal selgunud, et välisturistid hindavad Eestit lastega perede sihtkohana negatiivselt. Eestis on tuntav puudus atraktiivsetest ja konkurentsivõimelistest peredele suunatud turismiobjektidest. (Lottemaa...: 19) Enamasti luuakse Eestis teemaparke projektitoetuste abil, seega projektide rahastajad reguleerivad mõnel määral turgu ja
Muidu nad ei saa lugeda ega kirjutada. Kuulmistajuga probleemid puudutavad lapse kõne arengut, nii suulise kui kirjaliku kõne arengut. Kuulmistaju järgi otsustame ümbritseva maailma kohta palju. Kui kaugelt helid kostavad, kui täpselt helid kostuvad jne. liikluses peame jälgima visuaalset ümbrust, kuid suuresti orienteerume ka kuulmistaju järgi. On leitud et VAA lapsed ei leia hästi üles heli tekitavaid asju. Nende varases arengus märgata, ei otsi helisid, ei pööra peab helide suunas. See probleem võib neid saata kaua elus. Võivad eksida, kuskohast objektid helised teevad, kust poolt heli täpselt tuleb. Arvestades seda, et taju on faasiline protsess, mis võimaldab keskkonnast infot vastu võtta. Kui ilmnevad käsitletud iseärasused, siis ülejäänud psüühilised protsessid – mälu ja mõtlemine – ei saa päris õigel kujul seda infot kätte. Need mõtlemise käigus tekkivad vead ja mäluga seotud probleemid on osalt kindlasti seotud
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
annaabi.ee 
