Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse vaatlus- analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
enrik, poti, potil, vaatlus, putru, kamin, diivan, osutab, seepeale, psühholoogia, vanaemal, hurmaa, valjult, kamina, sirgu, söögile, seljataha, kostus, seljasstuma, ward, kõndima, viimased, muusika, kursus, ajavahemikus, tädipoeg, majas, jooksma, möödudes, öelnud, õpiks, rahutustuda, häda, kordab, pudru, koguaeg, sealjuures, linnud, käkihääliku, kohati mõned häälikud aga ei saa öelda, oleneb sõnast). 18.17 Pani laps tähele, et vanaisa ja vanaema ei ole temaga samas toas, ta tõusis püsti, jooksis korraks minu juurde, võttis nuku (Kati) enda kätte ja jooksis kööki. Seal nägi, et vanaisa istub niisama ja räägib vanaemaga juttu, vanaema aga askeldab saiakeste ja teega, paneb välja magustoitu lauale, ning soojendab üles toitu Liisale. Seepeale tahtis Liisa kohe minna vanaisa sülle. Vanaisa võttis teed, kallas natukene väikese kausi sisse (et tee kiiremini ära jahtuks) ja pakkus lonksu Liisale. Liisa aga märkas samal ajal, et mina istusin ka teisele pool lauda ja hakkasin ka teed jooma. Selle peale näitas tüdruk näpuga minu peale ja tegi suured silmad ette. Vanaisa ütles rahulikult: „Ja, Nadja joob ka teed meiega.“ Vanaema pakkus Liisale
rongi häält. · Pulgad: löö pulkadega vastu erinevaid pindu, et tekiksid erinevad hääled. Pulgaga vaheldumisi vastu põrandat ja vastu lauda löömine tekitab lapses elevust. · Triangel: löö triangli erinevatesse kohtadesse, heli on kas kõrgem või madalam. VALIME · Istu koos lapsega põrandale ja kuhja ümberringi pehmeid mänguloomi. · Ütle ühele mänguloomale: "Mõmmi, kas sa tahaksid täna putru või juustu?" Palu lapsel karu eest vastata. · Arutlege mõlema variandi plusside ja miinuste üle. · Vali järgmine mänguloom ja ütle: "Jänku, kas sa mängid täna õues või toas?" · See pakub hea võimaluse kaaluda erinevaid võimalusi. · On oluline, et lapsele see mäng meeldiks. OHHOHOO! · Laulge koos lapsega: "Sina aga muudkui joo, joo, joo, too, too, too, koo, koo, koo. Sina aga muudkui koo, koo, koo
Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat". Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise samal ajal rääkides ,,mis raamatud sa soovid? Kas võtme karu raamatu?". Anni noogutab nõusolekuks. Ema tuleb Anni juurde tagasi ja hakkavad raamatut vaatama. Anni tõstab hetke pärast pea ja ütleb ,,kus Inda jäi? Inda õues magab." Ema kinnitab öeldut korrates lauseid korrektselt
esemele mida soovib. Sensoorne areng: laps huvitub märkide keelest (kehakeelest). Intellektuaalne ja keeleline areng: sõnavara suureneb; ütleb ema-isa ja teab nende sõnade kindlat tähendust; on võimeline kokku viima konkreetseid esemeid oma sõnaga (näiteks: koer- aua; kass- kiss, näu); lapsel on tekkinud mittearusaadav "pudikeel". LISAINFO: Lapsele peaks õpetama, kuidas ise riidesse panna, kuidas potil käia, kuidas ise süüa, sest nüüd on nende tegevuste vastu suur huvi. Ikka meeldib lapsele asju üksteise sisse panna, samuti asju üksteise vastu lüüa. Peitusemängki on endiselt lemmikute seas. Ema võib 15 peita end lina alla ja hüüda ,,Kus on emme?". Lapsele meeldib otsida. Arendama peab ka seismist (ka kõndimist, kui laps juba kenasti seisab), erinevate asjade peale ja maha liikumist.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
Lunjova) Liisusalm "Teen ise!" Ma seon ise kingapaelad, panen ise salli kaela. Selle järel hop, On mul seljas jopp! Inglise lastelaul "Hommikul". Eestikeelne tekst E. Ait 1. Hommikul käsi pesen nii, pesen nii, pesen nii. Hommikul käsi pesen nii, uut päeva rõõmsalt algan. 26 Õpetajaraamat 2. Hommikul nägu pesen nii... 3. Hommikul hambaid harjan nii... 4. Hommikul juukseid kammin nii... 5. Hommikul putru söön ma nii... (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 60) 11.6. Minu sõbrad A. Kumpas "Mina plaksutan" 1. Mina plaksutan, mina plaksutan, mina plaksutan nii, nii. 2. Mina patsutan... 3. Mina lehvitan... 4. Mina kükitan... 5. Mina kallistan... (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 28) K. Tammik "Tee kaasa sina ka!" La-la-la-la, la-la-laa, la-la-la-la, la-la-laa. Jooksen ma, jooksen ma, jookse kaasa sina ka. Hüppan ma,
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi ei tohi jätta omapead kü
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Laulu võikski sisse juhatada selliselt, et lastelt küsitakse, mis toit on hommikuti kõige tervislikum. Kui õiget vastust ei tule, siis peaks õpetaja ise nimetama ära, et kõige tervislikum on puder. Lisaks võiks õpetaja öelda, et hommikuti võib kõige rohkem süüa. ,,Hiiretipsu'' laulu peaks laulma õpetaja ise, kuid lapsed kaasa haarama. Näiteks õpetaja annab lastele ülesande, et kui laps kuuleb sõna puder, siis tuleb patsutada kõhu peale. Pärast laulu suundutakse putru sööma. Laulu sõnad ja noot on lisades (vt lisa) Mäng 1 Kuna päevateemaks on tervislik toitumine ning tervislike toitude hulka kuuluvad puu- ja juurviljad, siis on õpimapis valmistatud vastav mäng ,,Mõista - mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?'', mis vajab ka eelnevat sissejuhatust. Eelnevalt tuleks arutleda lastega, milliseid puuvilju on olemas ja kus nad kasvavad ning lisada, et need on tervislikud. Mängujuhis on mängu juurde kirja pandud
Mõjutatud Locke'i poolt (filosoof- inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.). 1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vähe. Ütles, et võib kujundada tervest imikust ükskõik kelle. Ta uskus ka, et inimese vasaku või paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest mitte geneetikast. Kas hirm loomade eest on kaasa sündinud või mitte? 1913- Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid, mis kõnelevad teadusest. Teiseks: inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Lisaks: - Teene: muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli valdavalt kirjeldav. Rõhuasetuse muutis ta ennustamisele ja kontrollimisele. - Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud. - Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks.
Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed muutused mõjutavad inimest? Kuidas saab vaadelda inimese arengu muutusi? Milliste meetoditega sotsiaalteadlased vaatlevad inimest ja kui eetilised need vaatlused on? 7 Arengupsühholoogia mõiste Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt viljastamisest kuni surmani. Eristatakse Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, lapsepsühholoogiat, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kooliealise psühholoogiat, kogu tema elu jooksul, sisuliselt noortepsühholoogiat, viljastamisest kuni surmani. täiskasvanu psühholoogiat,
Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................................................
sooritada? Kus on probleem. Sotsiaaltöötaja - uurib pPeret kui taustsüsteemi ja kogukonda kui taustsüsteemi. Vb mõne asja kõrvaldamine/lisamine keskkonda võib muuta lapse seisundit. KUIDAS hinnata? Kuidas lapse uurimine käib? Hindamise meetoditest ja vahendites on see küsimus. Eri spetsialistel eri vahendid ja võimalused, kuidas lapsi hinnata. Nt ei ole IQ teste tavaliselt eripedagoogidel, Õpsidel on vaatlus, SEKKUMISE KAVANDAMINE Mida täpsemalt teha, et õppmine ja arendamine vastaks lapse arengule paremini, kui see siimaani on olnud. Sekkumine tähendabki lapse õpetamist teisel viisil kuidagi teiste vahenditega. Meditsiiniline sekkumine puudutab osasi erivvajadusi (kõik ei saa). Psühholoogilist ka kõik ei saa. Pedagoogilist peakisd kõik saama. Õpsid vaatamata diagnoosita/ga lastega , peavad ikkagi oma õpet kohandama, et ka neile see kohale jõuaks.
rõõmustas Mis meie jutu tegelast lõpuks sai ja mida ta sellepärast. jäävad lõpuks tundis? lauale. Vajadusel osutab Jutusta tibule eelmisel korral kuuldud jutt. õpetaja 3. Eelmisel Lause skeemid on sulle laual abiks (Abi: käega tunnil kuuldud teksti iseseisev juhendaja alustab lauset, laps lõpetab; sidendile jutustamine juhendaja osutab lauseskeemile, sidendile abistamise skeemis
Suurtes perekondades tekib puberteet sageli hiljem ning suure perekonna liikmeks olemine näib pärssivat intelligentsust ja õppetulemusi väikesel, kuid järjekindlal moel. ERIKSONI KAHEKSA ARENGUSTAADIUMIT Usaldus vs umbusaldus 0-1 peamine sotsiaalne kontakt ema või hooldajaga murelikud häälitsused usaldus elu tagava hoolitseja vastu, sealhulgas ka toitmise suhtes lseseisvus vs. häbi ja kahtlus 1-2 peamine sotsiaalne kontakt vanematega potil käimise õppimine "kinnihoidmine" ja "lahtilaskmine" iseseisva tahte tekkimine lnitsiatiiv vs süütunne 3-5 peamine sotsiaalne kontakt tuumikperega tekivad Oidipuse tunded areneb keel ja motoorika tekib südametunnistus, millest saab tegude ajendite hindaja Edukus ja usinus vs alaväärsus 6-puberteet peamine sotsiaalne kontakt väljaspool kodu eakaaslaste ja õpetajatega kooliajal oskuste ja teadmiste hindamised
ja sotsiaalökoloogia vahelisi. Metoodika Deduktsioon teed järeldusi, et see, mis kehtib hulga inimeste puhul (mingi teooria) kehtib igaûhe puhul; oma teooria testimine, üldiselt ühele Induktsioon teed ühe inimese näitel liigselt üldiseid järeldusi, generalisatsioon; ühelt üldisele Empiirilise uurimuse etapid: observation induction - deduction -testing evaluation Arengupsühh uurimismeetodid: Vaatlus (observational study) eelisteks grupiprotsesside vaatlemine, lindistamine, filmimine, hiljem taasvaadeldav: 1. Introspektsioon, sisevaatlus Mis sa arvad? Kuidas seda kirjeldad? jne. Eeldab verbaalset suhtlust, arutelu 2. Välisvaatlus: a) Sekkumine b) Mittesekkumine kitsaskoht: tuleb juurde vaadeldavate reaktiivsus Läbilõike-/ristlõikeuuring (cross-sectional study) võetakse mingi
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Püsib kiikudes hästi t
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased lapsed........................................
ja küpseb omaenda eelduste kohaselt nagu taimed looduses. Kobestage mulda, kastke ja väetage ning laske päikesel hellitada - piltlikult öeldes vajab sedasama inimlapski, sest kõik vajalik on tal sünnipäraselt olemas. Sarnast loodusteaduslikku lähenemist inimesele pooldab ka nüüdisaegne eksperimentaalpsühholoogia. Jüri Allik (2009) on ühes usutluses öelnud, et teadusrahade liikumist arvestades võib väita, et psühholoogia liigub loodusteaduste suunas. Tema arvates on kasvatuse ja perekonna osa isiksuse põhisuundumuste kujunemisel kas minimaalne või lausa olematu. Peamised isiksuseomadused seadumused - on pigem mingid ajusisesed bioloogilised protsessid, mis kujunevad välja oma sisemise arenguseaduse alusel ning on kasvatuse suhtes paindumatud. Kuigi ka Liisa Keltikangas-Järvinen (2009) kinnitab, et inimesed ei muuda oma olemust, ei eita ta kasvatuse olulist rolli inimese elus.
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid) ennustamine (prognoosida, oluline teaduslikud uurimustes, protsessid – jälgimine ja seletamine). Igal asjal on oma põhjus, miks see juhtus, midagi ei juhtu ilma põhjuseta. Oluline süsteemne mõtlemine ja olemasolevad seaduspärasused. Uurimismeetodid: vaatlus (vaadeldakse lapsevanemat, sest temalt saab põhilisemat infot); uurija peab jääma neutraalseks ja ei tohiks teha ennatlikke järeldusi; tuleb jääda objekti/subjekti põhiseks – ei tohi unustada, kes on uurimisalune. 1 vaatlus - välis (kõik vanusegrupid, sekkumine - laboratoorne, eksperimendid ja loomulik - vaadeldakse inimese käitumist keskkonnas ilma sekkumiseta)- ja sisevaatluse (sisevaatlus- saab teha vaid neil, kes on vanemad ja oskavad end lahti
· vältige järeldusi (näiteks, unustab, ei armasta) · vältige hinnanguid (näiteks ebaküps, laisk) Ei ütle nii: ,,Meelis, sa oled jälle kõik segi ajanuid nagu tavaliselt." Ütled nii: ,,Meelis, sa ei ole päris täpselt aru saanud viimasest lõigust siin õpikus. Ole hea, too raamat ja vaatame selle koos läbi!" 12 Otsene vaatlus: sagedus, intervall, kestvus. Fikseeritud intervallid Õpilane ............ Klass........ Kuupäev Kordade arv aja jooksul Kokku mitu korda 00 15 30 45 1-vahele rääkimine 2- kaklemine 3-liikumine Käitumisanalüüsi ABC A- viitab eelnenud tingimustele (antecedent condition), s.o, mis eelnesid lapse käitumisele B- viitab käitumisele enesele (behavior), s.o, mis laps tegelikult füüsiliselt teeb, mitte mida õpetaja arvab last tegevat
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Emotsionaal ja käitumisraskused. Hinnanguvaba, kontekstiga seotud, eripedagoog peab emotsiaal ja käitumisraskustega lasteks neid, kellel vähemalt kahes valdkonnas püsivad probleemid. Või esineda koos puuete ja hälvetega ning häiretega. Maladjusted behavior kohanematu käitumine katusmõiste. Teaduskirjanduses sünonüümiks probleemsele käitumisele. Seda kasutatakse harvemini et mitte silte külge panna. Normidele mittevastav käitumine. Psühhiaatria, kliiniline psühholoogia. Misbehavior väärkäitumine (vähe kasutatakse, et silte ja negatiivset hinnangut mitte külge panna) Oppositional behavior oppositsiooniline käitumine, pedagoog. Kui kasutab psühhiaater siis ütleb, et tõrges- trotslik käitumine. Trotslik, hakkab vastu, vihastab, kangekaelne, kergesti solvumine, ärrituv. VÕIMALIKULT HINNANGUVABA PROBLEEMIDE KIRJELDAMINE. ÜKS ASI ON SPETSIALISTIDE VAHELINE ÜHTNE TERMINITE MÕISTMINE. TEINE ASI OLUKORD PROBLEEMSE LAPSEGA.
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
Nad ei mõista Teid, aga Teie tähelepanu ja lugupidamine nende suhtes on tuntav. Sellest on lapsel ka suur abi rääkima õppimisel. 8. Kui on ilmnenud tõsised probleemid, laske last testida, enne kui alustate ravimite andmist. 9. Toetage oma last ja pakkuge talle turvatunnet. Vältige negatiivset kriitikat. Laske lastel alati tunda, et toetate nende ettevõtmisi. Tihti vastavad nad Teie sõnaseadmistele samaväärselt, sokeerides Teid. Seepeale võite nende taiplikkuse üle ühiselt rõõmu tunda! Ei maksa neid küll teravmeelitsema innustada, kuid lubage lastel alati oma arvamust väljendada. 16 10. Ärge jutustage neile, kes nad on või mis neist edaspidi saab. Nad teavad ise paremini. Las nad otsustavad ise, mis neid huvitab. Ärge sundige neid perekondliku
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31. Tuglase loomingu ülevaade. ,,Popi ja Uhuu", ,,Vari"(+) 32
enda või tema vanema oma. Seda selleks, et näidata – ei nemad ega nende laps pea muretsema lasteaias toimuva ja lapse turvalisuse pärast. Nad on heades kätes. Väga huvitav olnuks tegelikult lasteaias töötamise ajal saada nii laste, nende vanemate kui ka lasteaiakasvatajate ja teiste töötajate hinnang mõne uuringu käigus sellele, milline tegelikult sealne töökliima oli. Viia läbi samaaegselt nii küsitlus, intervjuud kui vaatlus ning anda asine hinnang sellele, kas lasteaia töökliima oli üldplaanis hea või näis see ainult minule personaalselt sellisena. Seda enam, et Riismaa (Riismaa 2012) viitab, kuidas tegelikult õpetajate tajutud meeleseisund erineb oluliselt sellest, kuidas lapsed ise enda meeleseisundit hindavad. Usun, et töökoha sotsiaalse kliima tüübilt esindas meie lasteaed keskpärast lastesõbralikku keskkonda, kus suureks väärtuseks ongi just ühtse meeskonnana töötavad ja üksteist ning oma
Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
annaabi.ee 
