Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse sotsiaalsete oskuste areng?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eakaaslaste, toimetulek, suhtlemine, lasteaed, tunnet, olukordades, lapsevanemad, seotus, tõrjutud, kiusamise, kriteerium, järgimine, teistega, erineval, kindlus, soodustamiseks, toetav, lasteaiaõpetaja, sotsiaalsus, strateegiaid, kiusamine, koolieelses, käitumisviisid, eesmärgile, rollimäng, toetavad, seotussuhe, defineeritav, keskkondadesupisväärtushinnanguid Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks ja on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilma jätmine). Enamasti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusliikide klassik Baumrind on välj toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel
Õpetaja ülesanne: Luua õhkkond, kus laps tunneb end turvaliselt, väärtustatuna, tähtsana; tunneb, et ta kuulub sellesse seltskonda, teab, et õpetajat saab usaldada 6 Laps-õpetaja suhe Õpetajatel on võimalik aidata lapsel saada positiivseid kogemusi, paremini toime tulla nii emotsioonide kui impulsi kontrolliga ning võimaldada seeläbi lapsele arendavaid ja harmoonilisi suhteid Laps-õpetaja positiivne suhe ja suhtlemine loob lasteaia sotsiaalse ja emotsionaalse kliima Positiivne, toetav ja usalduslik kliima on oluline lapse sotsiaalsele arengule 7 Suhted eakaaslastega Lapse suhted eakaaslastega arenevad osaliselt sõltumatult suhetest täiskasvanutega Eakaaslased on oma suhtlemisoskuste tasemelt sarnased Lapsed ei oska kompenseerida oma puudulikke oskusi ning tulla toime enda mittekohase käitumisega
mõjutavad õppimist. · Teadmised tunnetusest arenevad suhteliselt hilja. · Teadmistest üksi on oma tegevuse parandamiseks vähe, neid tuleb arvestada tegevuse reguleerimisel ja planeerimisel strateegiate valikul, ressursside otsingul ja eesmärkide püstitamisel; samuti oma tegevuse kõrvaltjälgimisel ning selle muutmisel vastavalt va- jadusele. 2. Õpilaste suhted eakaaslaste ning täiskasvanutega ja sotsiaalsete oskuste areng Õpilase eelsoodumused ja varasemad kogemused. Õpilase enda sees olevad valdkonnad, mida uurimused rõhutavad olulistena sotsiaa- lselt kompetentse lapse arenemises, puudutavad ennekõike: 1) emotsionaalsust ja emotsioonide kontrolli tõhusust ; 2) täidesaatvat funktsioneerimist ehk oma käitumise planeerimise ja kontrollimise tõhu- sust (vt ptk-d 4 ja 7 emotsionaalsetest ja käitumisraskustest;
............................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse. Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma lapse kasvatamise eest lasteaiale. On neid kelle elujärk kodus on hea ja neil ei ole vaja puudust tunda
Initsiatiivi ülesnäitamine omaette, oskab leida vastutada oma tegevuse lapsed, kes näitavad üles teistega suhtlemisel; mängukaaslasi. eest. initsiatiivi teistega komplimentide Tahab igapäevastes suhtlemisel, alustades ise tunnustamine; mängude olukordades valikute üle mängu ja samal ajal kaasa alustamine; enesekindlus; ise otsustada ning üritab haarates teisi lapsi. sõbrunemine; ei ütlemine; neid ka täide viia. Üks laps on rühmas enda esitlemine selline, kellele meeldib
suurenemise tippu. Kas on olemas kasvatusiga? Kasvatuse põhifunktsiooniks on taotleda kasvandiku jõudmist iseseisva enesesuunamiseni oma tegevuses ja käitumises; ehk kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Järelikult, kui kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvamine jõudmaks teatavale arenguastmele – iseseisev toimetulek elus, siis peaks kasvatusega seotud olema teatud kasvatusiga – täiskasvanu küpsuseni jõudmine – iseseisva toimetuleku saavutamine on iseseisvas elus, millest peale tuleb inimene toime enesejuhtimise ja ka enesekasvatusega. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega – ehk kasvatus toimub lapse ja noorukieas. Kasvatus loob tingimused inimesele toimetuleku omandamiseks nii väljastpoolt pealepandud kui ka oma soovide täitmisel. Millal on inimene kasvatatav?
11. konfidentsiaalsus - andmete kaitse • 12. osalejate informeerimine • 13. tulemustest teatamine, nõuannete andmine • 14. leitu mõjud • 15. teaduslik väärkäitumine – – andmete võltsimine (miks?), – „aukude täitmine“, – plagieerimine jne • 16. isiklik väärkäitumine Laste uurimise eripärad •Uurija isik – hea kui tuttav. • Kiire väsimine ja meeleolu muutumine => .. • Ülesannete iseloom => … • Uurimuse alustamine => … • Suhtlemine „lapse tasemel“ • Kiita ja julgustada (mitte tulemuse, vaid jõupingutuse eest!) • Laste kalduvus olla „hea laps“ ja püüda uurija ootusi ära arvata LAPSE FÜÜSILINE ARENG Mõjutajad • Pärilikkus ja küpsemine • Keskkond => – Sünnieelsed keskkonna mõjud – Toitumine – Praktiseerimisvõimalused – Elustiil (liikumisaktiivsus jms) Arengu printsiibid • ettemääratud arengurada • kefalokaudaalne (cephalocaudal) printsiip •
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige
reguleerimise võime analüüsida ja sünteesida suutmatus sündmusi probleemilahenduse madaldunud võime verbaalne paindlikkus mälus hoida oskused motivatsiooni madaldunud võimetus kehv lugemisoskus reguleerida vähenenud eesmärgile manipuleerima madal reeglite suunatud tegevuses suunatud loominguline tegevustega järgimise kehv erutuse tegevus ja loomise võime reguleerimine Vähenenud motoorne kontroll (paindlikkus/tegevuse süntaks)
Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti. Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad. Alastimulatsiooni teooria väidab, et kui keskkond last piisavalt ei stimuleeri, siis keskkonnaga suhtlemine ei anna lapsele uusi kogemusi ega arenda last. Käitumispiirangute mudel seletab laste käitumist kui keskkonna üle kontrolli saavutamist (Liik, 1998: 52). Isiksuse aktiivsuse ja arengu seisukohalt on oluline keskkonna üle kontrolli tunnetamine. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga (nimetatakse ka bioökoloogiliseks mudeliks). Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad
selle reaktsiooni esitama. Eeldame näiteks, et laps B jookseb karjudes ja naerdes üles tõstetud kätega otse edasi. Laps A peab lahti mõtestama kõik need tegevused, tõlgendama nende tähendust (kas see on sõbralik või agressiivne?), otsima sobivaid reaktsioone (joosta ära? ignoreerida? mängida kaklust?), valima parima tegevuse, ja siis seda tõhusalt tegema. Loomulikult toimub lapsel B samasugune protsess lapse A suhtes. 30% nendest lastest, kes olid uurimuse alguses tõrjutud, olid seda ka neli aastat hiljem. Need, kes olid uurimuse käigus ainult "isoleeritud", muutusid hiljem pigem "keskmiseks". Tõrjutud-agressiivsetel lastel oli probleeme koolis, samas kui tõrjutud-allaheitlikel lastel selliseid probleeme ei olnud. Newcombi metaanalüüs osutas, et populaarsetel lastel oli hea suhtlemisoskus, nad ei olnud väga agressiivsed ega endasse tõmbunud. Samas leidus ka lapsi, kes olid oma populaarsuse saavutanud just tänu agrssiivsusele ja sellega
Mäng aitab oluliselt kaasa lapse kõne arengule, oluline koht on mängul laste sõnavara rikastamisel. Mäng aitab arendada laste loovust. Samuti õpivad lapsed oma mängudes tundma mitmesugulaseid probleemide lahendamise strateegiad. Mäng, keel ja metakommunikatsioon Laste vanuse suurenedes muutub mäng üha fantaasiarikkamaks ja sisaldab järjest vähem tavalist argipäeva. Ka laste verbaalne suhtlemine muutub üsna keerulisemaks. Paljudes uurimuses on leitud, et oma mängudes kasutanad lapsed rohkem kõnet kui teistes sotsiaalsetes integratsioonides. Griffin eristab mitmeid verbaalseid mängusõnumeid. Sõnumite liigid varieeritud „Avalikest ettepanekutest“ mida esitatakse tavalise häälega kuni teate edastamiseni rollis hääleliste modifikatsioonidega vastavalt karakterile (isa roll kõneleb mängija madala häälega).
sotsiaalsete hädade ja sotsiaalsete probleemide pidurdamisele ja leevendamisele ning heaolu edendamisele. Sotsiaalpedagoogika uurimisobjektid: Ühiskonda integreerumine see on asja eesmärk. Uurida eesmärki ja selle olemust. Need inimese kasvuprotsessid, mille tulemusena kujuneb ühiskonda integreerumine, sotsiaalne teovõime, ühiskondlik identiteet, osalemine ja osasaamine ning piisav toimetulek ühiskonnaliikmena. Integratsiooniga seonduvad probleemid need asjad, mis takistavad meil eesmärgi täitmist. Pedagoogiline tegevus, mis tegeleb integratsiooniprobleemidega ja nende leevendamisega. Sotsiaalpedagoogikat tuleks defineerida konkreetsete uurimisteemade alusel, mis keskenduksid kodu- ja koolivälistele pedagoogilistele probleemidele ning eristuksid teiste pedagoogiliste distsipliinide põhivaldkondadest.
osapooli rahuldaval moel. Ometi on sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused erinevad nähtused: sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendijoon; sotsiaalseid oskusi seevastu õpitakse ning need ei ole sünnipärased. Sotsiaalsuse all mõeldakse huvitumist seltskonnast- näiteks kui inimeste seas viibimist eelistatakse üksindusele. Tegelikult oleks ,,seltskondlikkus" mainitud temperamendijoonele sobivam sõna kui ,,sotsiaalsus". Sotsiaalsed võimed tähendavad oskust tulla erinevates olukordades toime. Sotsiaalsus on soov olla koos inimestega, aga sotsiaalsed oskused tähendavad suutlikkust olla teistega koos. Need kaks asja võivad esineda sõltumatult: keegi võib näiteks armastada suurt seltskonda, aga see ei tähenda, et ta seal ka hakkama saab. Või: ta suudaks küll suures grupis viibida, aga lihtsalt ei taha seda. Sotsiaalsete oskuste all mõeldakse toimetulekut seltskonnas, hoolimata sellest kui seltskondlik keegi on. Sotsiaalsed oskused kujunevad kogemuste ja kasvatuse kaudu
Hüperaktiivsete laste ensekontrolli oskused on üsna napid ning nad ei tule kuigi hästi toime oludes, kus pole täpselt selge, mida tegema peab. Just niisuguste erivajadustega laste puhul on vajalik pöörata tähelepanu vahenditele ja ülesannetele - need peaksid olema huvitavad ja tegutsema kutsuvad, et tekitada ja säilitada lapse motivatsiooni koostööks uurijaga. Oma füüsilise puude tõttu võivad lapsed olla pisut ebakindlamad uutes olukordades ja vajada seetõttu rohkem julgustamist kui eakohase arenguga lapsed. Nad võivad olla teadlikud oma puudest ja võivad üritada seda varjata vältides tegevusi, milles nende puue välja paistab. Nii võivad nad öelda, et ei oska seda ülesannet, kui nad kardavad, et see võib paljastada nende füüsilise kohmakuse või saamatuse. Ja asi ei pruugi siis üldse olla selles, et laps ei oskaks. Sellise käitumise suhtes peaks uurija tähelepanelik olema ja lapse puuet aktsepteerivalt
Ajalugu käsitlevates õpikutes märgitakse, et sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal. (Hämäläinen 2001:35) Kuigi filosoofid arutasid poliitika, pedagoogika ja eetika teemadel, siis sotsiaalsete probleemide leevendamisega nad ei tegelenud. Hädasoliate probleemidega hakati tegelema alles kesk- ja uusaja piiril. 5 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes Sageli on kool, lasteaed, huvi- ja noortekeskus kohaks, kus ilmnevad lapse sotsiaalsed probleemid. Põhjuseks on see, et nendes ausutustes kehtivad kindlad käitumisreeglid ja ühes koos on väga erineva taustaga ja käitumisharjumustega noori ja lapsi. Samuti on põhjuseks ka see, et koolis, lasteaias ja huvi- ning noortekeskuses töötavad spetsialistid, kes märkavad erinevaid probleeme lastega. Kodus on laps oma harjumuspärases keskkonnas ning paljud
o Käitumise otsese vaaltuse kaudu. o Teise inimese nagu õpetaja või vanema käest küsimise teel. o Või lapse käest küsides. · TÕRJUTUD LAPSED tõenäoliselt on uurijate suurim huvi keskenduda 8-11 aastaste laste tõrjumise uurimisele. Tulemus näitas, et 30% nendest lastest olid tõrjutud. Tõrjutud lastel näib olevad mitu alamtüüpi ja erinevad põhjused tõrjutuseks eakaaslaste poolt. Eriti paistab esinevat suur erinevus mõnel lapsel, kes on tõrjutud, agressiivsuse tõttu, ja teiste laste vahel, kes on tõrjutud oma alalheitlikuse pärast. · POPULAARSED JA VASTUOLULISED LAPSED populaarsetel lastel on hea suhtlemis oskus, nad i ole väga agressiivsed ega endasse tõmbunud. Populaarsust mõjutavad samuti teised tegurid. Puberteedi ajal on varajane füüsiline küpsemine samuti muutuja, mis mõjutab
sed suured, on oht sotsiaalse tõrjutuse tekkeks suurem ja see võib tabada nii täiskasvanuid kui ka - seda enam - lapsi. Sotsiaalse tõrjutuse all mõistame ilmajäetust võimalusest olla sotsiaalses elus võrdväärne ja täieõiguslik osapool. Siia alla kuuluvad nii majanduslik tõrjutus, koolitusvõimalusist ja sotsiaalse- test hüvedest ilmajäämine, probleemid tervisega kui ka konfliktsus inimsuhetes (eelkõige indiviidile lähedastes sfäärides - peresuhetes, kooliklassis, eakaaslaste hulgas jne.).Indiviid tajub sotsiaalset tõrju- tust kaitsetusena. Turvalisus väheneb, kui tulevikku on raske ette näha, kui harjumuspärane tegutsemine võib anda ja annabki oota- matuid tulemusi. Sotsiaalselt tõrjutu on sunnitud elama elu, mis ei tulene tema oma valikutest ja vabast tahtest, seetõttu tunneb ta end millestki ilmajäänuna, kõrvalejäetuna, marginaalsesse positsiooni sattununa. Tõrjutusel, mis ilmneb ühes valdkonnas, on kalduvus laieneda ja tungida muissegi valdkondadesse
paremaks muuta, tegutsejat ei motiveeri professionaalsed kohustused ja abivajaja persoon. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 1. Empaatia Sümpaatia Termini võtsid kasutusele David Hume ja Adam Smith 18.saj Kõrgenenud teadlikkus teise inimese kannatustest, et neid leevendada Fookus teisele Vaatleja passiivselt liigub teise inimese pooole Objektiks on teise inimese heaolu Seotus teise inimesega Empaatia Termini võttis kasutusele Eduard Titeherer 20.saj lõpp Katse eneseteadvuse kaudu teise inimese mina positsioonist ja kogemusest aru saada. Fookus endal Vaatleja paneb aktiivselt ennast teise inimese asemele Objektiks on arusaamine teise inimese subjektiivsest kogemusest Tundmine Empaatia puhul eristatakse kolme komponenti a) Asendus (14k, empaatiline hoolitsus) Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine
Koolis võib laps oma madala enesehinnangu ja soovimatuna tundmise pärast jääda tahaplaanile. Sellistel juhtudel ta ei loo kontakti eakaaslastega ning võib koolitöödes teistest maha jääda, mis omakorda tekitab aga uusi probleeme ning süvendab arengust mahajäävust. Samuti on teada, et enamasti on väärkoheldud lastel puudulikud suhtlemisoskused ning vähe sõpru, kuna neil puuduvad oskused luua ja säilitada inimestevahelisi suhteid (Põldsepp 1997). Inimestega suhtlemine, eriti eakaaslastega, on aga üheks aluseks lapse normaalsele funktsioneerimisele. Sotsiaalne saamatus, suutmatus suhelda teiste inimestega, madal enesehinnang, enesesse tõmbumine jt. väärkohtlemise tagajärjed mitte ainult ei häiri lapse normaalset arengut ja ei Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö mõju mitte ainult praegusele lapsele, vaid avalduvad ka aastaid peale väärkohtlemist, need
o 15% katses osalenud lastest Turvalise kiindumuse olulisus On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme- poole-aastaselt lasteaaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud (Waters, Wippman ja Sroufe, 1979) Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) Kasvatusstiilid (Baumrind, 1971) Soojus ja seotus (üks pool vastuvõtlikkusest) Autonoomia tagamine (teine pool vastuvõtlikkusest) Kontrollivus ja nõudlikkus => autoriteetne, autoritaarne, kõikelubav, hooletusse jättev Varane lahutamine esmasest hooldajast või kiindumuse puudumine John Bowlby o ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel o Sotsiaalsus, järjekindlus, saavutused Sotsialiseerimine
Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (samas:17). Piaget (1951) käsitleb mängu kui juba omandatud käitumisskeemide harjutamist lihtsalt naudingu pärast. Mängu kui nauditavate skeemide harjutamise roll on viimistleda lapse poolt mittemängulistes kontekstides omandatud oskusi (nii asjadega manipuleerimisel kui teiste inimestega lävimisel). Seeläbi arenevad mängides füüsilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed võimed ja oskused. Sotsiaalse arengu seisukohalt on oluline suhtlemine kaaslastega mängu kontekstis, mitte mäng ise. Mäng pakub lapsele keskkonda, kus nad saavad turvaliselt harjutada suhtlemisel teiste lastega (Niilo, Kikas 2008:124) J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastavad mõtlemise teatud arengutasemele. Harjutusmäng Esimest mängu vormi nimetas Piaget harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest, kuni viienda staadiumini. Mänguvorm vastab sensomotoorse arengu
vanematepoolses ükskõiksuses või isegi tõrjuvuses laste suhtes kui järjekindlas kasvatuslikus suundumuses. Laps jäetakse omapead, kuni ta ei häiri vanemate ettevõtmisi. Sellise kohtlemise tulemusena muutuvad lapsed sageli vaenulikuks ja pahatahtlikuks teiste vastu. Samuti kaldub nende eneseaustus olema madal ja selle defitsiiti püütakse kompenseerida agressiivse käitumisega nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste suhtes. · Kasvatusstiil, milles kombineeruvad ranged piirangud ja vaenulikkus, kujundab lastel isiksuseomadusi, mida iseloomustab madal eneseaustus, pidurdatus, süü- ja ebaadekvaatsustunne ning kalduvus neurootilisusele (kõrgele emotsionaalsele erutuvusele, närvilisusele). Tavaliselt sisendataksegi sellise kohtlemisega lastele alaväärsustunnet, mis pikapeale internaliseerub ehk muutub sisemiseks probeemiks.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13
aru ei saa, tegutsemisel saab kasutada infot, mis mällu on juba salvestunud ka taju juhtivprotsessi ajal. o Mõtlemine (12/14 -...) suudetakse mõelda ka asjadest, millega endal kokkupuudet ei ole. Juhtiv tegevus on tegevus, mis on antud ea perioodil valdav ja areneb intensiivselt ning mis omab mõju kõigile arengu aspektidele. Sellega tuleb õpetamise käigus arvestada. o Emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (0-1 a) o Esemeline tegevus (1-3 a) o Rollimäng (3 7 a) o Õppimine (7 11 a) o Suhtlemine eakaaslastega (11 18 a) 5. Arenguhälvete põhjused. Geneetilised tegurid. Monogeensed haigused. Polügeensed haigused ja keskkonna roll nende avaldumises. Kromosomaalsed häired autosoomsündroomid ja gonosoomsündroomid, nende mõju vaimsetele võimetele, isiksuseomadustele ja käitumisele. Keskkondlikud tegurid
Tartu Ülikooli rektor G.F. Parrot saatis Pestalozzile (1804) kaks kirja ettepanekuga astuda TÜ teenistusse. Ei tulnud, aga lubas kirja teel suhela ja nõu anda. Gustav Adolf Hippiuse joonistus 1819. F. Fröbel Aktiivsuspedagoogika esindaha Pestalozzi ideeline järglane saksamaal Rõhutas sotsiaalseid aspekte pedagoogikas Otsis sotsiaalsetele probleemidele pedagoogilisi lahendusi Temaga seoses on tulnud nimetus lasteaed Kasvatuse põhiülesanne: lapse loomis- ja kujundamistungide rahuldamine, arendamine, väärmõjude eest kaitsmine. A.Diesterweg (1790-1866) Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedagoogika. Rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga Tema seisukoht lapsel on loomuses tung ja vajadus areneda Ühiskonda reformitagu eeskätt pedagoogika kaudu (inimloomusest lähtuvalt) Pestalozzi ideeline järglane
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes inseneride tootjana,
vanematepoolses ükskõiksuses või isegi tõrjuvuses laste suhtes kui järjekindlas kasvatuslikus suundumuses. Laps jäetakse omapead, kuni ta ei häiri vanemate ettevõtmisi. Sellise kohtlemise tulemusena muutuvad lapsed sageli vaenulikuks ja pahatahtlikuks teiste vastu. Samuti kaldub nende eneseaustus olema madal ja selle defitsiiti püütakse kompenseerida agressiivse käitumisega nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste suhtes. · Kasvatusstiil, milles kombineeruvad ranged piirangud ja vaenulikkus, kujundab lastel isiksuseomadusi, mida iseloomustab madal eneseaustus, pidurdatus, süü- ja ebaadekvaatsustunne ning kalduvus neurootilisusele (kõrgele emotsionaalsele erutuvusele, närvilisusele). Tavaliselt sisendataksegi sellise kohtlemisega lastele alaväärsustunnet, mis pikapeale internaliseerub ehk muutub sisemiseks probeemiks.
Väldi: *peaks *absoluutne kindlus: alati, kõik, mitte kunagi jne - jätta mingisugunegi tõenäolisus sisse · ei saa · aga (positiivse tagasisidena, nt Sa olid tubli, aga tegid kaks suurt viga.) · miks (Miks sa jälle tassi ära lõhkusid?) Antisotsiaalse käitumise väljakujunemine. Riskifaktorid eelkoolieas: hüperaktiivsus, närvilisus, terviseprobleemid, tõrjutus eakaaslaste seas, antisotsiaalne käitumine, vanuselemitte vastav käittumine E Tõrjutus D N Klassikaas- E Vanemate Käitumis- E laste hulgas P Lülitatavus Kuritegelik Ebaefek- probleemi- S deviant- käitumine
Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes. Välised tingimused: suhtlemine täiskasvanuga, mänguasja olemasolu, muljed ja teadmisi ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv. Kultuuri ja mängu arengut mõjutavad poliitilised, majanduslikud, ökoloogilised ja paljud muud tegurid. Mäng ei ole
Toimingud ühetaolised ja koosnevad reast korduvatest operatsioonidest 4. Teine etapp (4-5 aastased) : 1. Tegutsemine esemetega 2. Võetud rolle nimetatakse ja tegutsemisel lähtutakse põhiliselt neist 3. Toimingute arv kasvab ja nad on loogiliselt seotud 4. Loogika rikkumisega lapsed ei nõustu, kuid ei põhjenda seda Kolmas etapp (5-6 aastased) : 1. Inimeste vaheliste suhete edasi andmine 2. Tegevused, suhtlemine (rollkõne) ja käitumine lähtuvad valdavalt rollist 3. Toimingud ühinevad toimingute ahelateks 4. Loogika rikkumise vastu protestitakse ja viidatakse reaalsele elule 7 Neljas etapp (6-8 aastased) : 1. Inimeste vaheliste suhete kajastamine 2. Lähtutakse ainult võetud rollist 3. Toimingud moodustavad toimingute ahelaid 4
poolt, kelle hoole all laps on, mille eesmärk on sellele lapsele tekitada valu, vigastust või teda täiesti alla suruda. Seksuaalne ahistamine – sõltuvate, seksuaalselt ebaküpsete laste ja noorukite osalus seksuaalsetest tegevustes, mida nad täielikult ei mõista ja mille suhtes ei saa nad anda informaaritud nõusolekut või mis rikuvad perekonna rollide sotsiaalseid tabusid. Eakaaslaste grupid Varajane eakaaslaste kogemus väikelaste gruppides või päevahoius võib edendada neid eakaaslaste oskusi. Näiteks imiteerimist. Vanematele õdedele-vendadele on iseloomulik näidata üles suurt tolerantsust väiksemate suhtes ning nad võivad olla pädevama käitumise tähtsaks eeskujuks. Mõned esmasündinud ilmutavad teatud märke armukadedusest, kui uus õde või vend perre lisandus. Õed-vennad mõjutavad teineteist ka peale lapsepõlve. Näiteks õed õppisid
Andekate õpilaste sotsiaalsed oskused ja küpsus Uurimused on näidanud, et andekad õpilased on sotsiaalselt küpsemad kui nende eakaaslased. Seda näiteks sellistes sfäärides nagu sõpruse mustrid, huvid mängu vastu, sotsiaalsed teadmised ja käitumine, iseloom. On uuritud andekaid ning saab ümber lükata üldsuse arvamuse, et andekad on milleski väga osavad, kuid teistes valdkondades, nagu näiteks sotsiaalsed oskused ja suhtlemine, on nad samal tasemel nagu nende eakaaslased. Nii see pole. Kas andekad on sotsiaalselt rohkem haavatavad kui tavalise arenguga lapsed? Ei ole. Ei saa aga väita ka seda, et andekad oleksid immuunsed sotsiaal-emotsionaalsete probleemide suhtes ja häirete suhtes, mille all teised kannatavad. 2002. aastal viidi läbi uurimus Rahvusliku Andekate Assotsiatsiooni poolt, kus uuriti andekate noorte inimeste sotsiaal-emotsionaalset arengut. Tulemus: kõrgemate võimetega noored õpilased
annaabi.ee 
