Merepiiga lasteaed Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistooli...
Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Kreeka kultuur Antiikajastul oli üks vaieldamatu eelis teiste temale järgnevate perioodide ees: see aeg langes kokku inimkonna noorusega. Mitte hälliperioodi ega lapseeaga, vaid just noorusega- ajaga, mil ärkab teadlik elu ja terav uudishimu kõige ümbritseva vastu; kui on tegutsemislusti ja energiat ning puudub aastate rõhuv taak. Antiikinimesed toetusid oma minevikuga neile üsna lähedasele kirjaeelsele perioodile, mis omakorda koosnes põhiliselt rahva poeetilisest fantaasiast
Rühm Vanem rühm Periood 26.- 30. oktoober 2009 Eesmärgid Üldoskused Lisaks emale-isale ja õdedele-vendadele, saab laps aru, kes on vanavanemad, vanavana-vanemad, teab oma onusid ja tädisid. Mina ja Laps oskab nimetada, kus tema vanavanemad, vanavana- keskkond vanemad ja onud-tädid elavad (linnas, maal, linnaosad). Keel ja kõne Laps saab aru kuuldust ning suudab küsimustele vastata. Matemaatika Laps koostab kahe kujundite hulga järgi matemaatilisi jutukesi (naised sugupuus ringid, mehed ruudud). Kunst Laps valmistab sugupuu erinevaid tehnikaid kasutades. Laps kleebib sugupuus ringidele ja ruutudele pildid pereliikmetest. Muusika Laps laulab laule, mis räägivad perekonnas...
vahel? Võimalused selle parandamiseks." Lapse arengu toetamises on kõige suurem roll lapsevanemal. Koostöö lasteaia personali ja perekonna vahel algab esimesest hetkest, kui lapsevanemad lasteaia uksest sisse astuvad. Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ja turvatunde tagamisele lasteaias. Sellise koostöö aitab saavutada see, kui lapsevanem ise on positiivse ja heatahtliku suhtumisega lasteaeda, õpetajatesse ja lapse mängukaaslastesse. Muidugi koostöö peab olema vastastikune. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Lapsevanem on see, kes tunneb enda last kõige paremini ja teab, mis on nende lapsele kõige parem ja sobivam, seetõttu on oluline leida minul kui õpetajal aega lapsevanema kuulamiseks ja tema soovidega arvestamiseks ja ühiselt alternatiivseid lahendusi leida.
LAPSE KOHANEMINE LASTEAIAGA. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ. Igal lapsel on pöördepunktiks tema elus lasteaeda minek. See on üleminek senisest kodusest miljööst lasteaia elutegevusele, uutele suhetele eakaaslastega ja täiskasvanutega. Lateaeda minek on elumuutus, mis vajab nii lapselt kui täiskasvanult põhjalikke ettevalmistusi. See ei tohi olla juhuslik, vaid pikemat aega kestev tegevusprogramm. Väike inimene väärib seda, et teda lasteaeda minekuks põhjalikult ette valmistatakse, lähtudes tema vajadustest ja oskustest. Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö. Lateaia ja kodu lähenemine teineteisele tähendab seda, et koolieelse kasvatuse tulevik kuulub lapsele ja perekeskusele. Lapsevanem tavaliselt muretseb,kui jätab lapse esialgu võõraste inimeste hoole alla. Hinges on kartus, kuidas laps lepib, kas ta ssab hakkama äkki nutab jne..
· etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused lapsepoolsete ootuste, hirmude, küsimuste ärakuulamiseks.
söödud läksime enda asju lahti pakkima ja lihtsalt aega laiaks lööma. Õhtupoole käisime ka kogu klassiga rabas. Olin lausa unustanud kui hea ja vaikne rabas olla võib, tundus nagu aeg oleks peatunud. Sealt tagasi tulles oligi aeg õhtusöögi jaoks. Õhtul käisime ka tähti vaatamas mis oli väga huvitav ja me kõik saime tähtkujudest väga palju rohkem teada ja see aspekt muutsus palju selgemaks, miks inimesed enda horoskoope vaatavad. Kuid juba järgmisel hommikul läksimegi lasteaeda lammutama. Kõik pidime jagunema 5 liigmelisteks gruppideks ja igale grupile anti oma osa mida keegi tegema pidi. Minu grupiga hakkasime vanu kappe maha võtma ja osade kappida uksi, ei oleks uskunud, et see nii raske töö võiks olla. Seda me tegime kuskil tund aega enne kui võhm väljas oli ja läksime maja peale vaatama mida teised teevad. Üks grupp lammutas ahju, nad nägid välja nagu tõelised eestlased. Nende riided määrdunud ja higised
Asukoht Lasteaed asub Lääne - Viru maakonnas Rakvere linnas, mille vahetus läheduses asuvad Rakvere Päevakeskus ja Rakvere Põhikool, Rakvere Spordihall, Rakvere tammik. Lasteaia eripära Lasteaial on rühmad: Pokud, Pintselsabad, Tähetäpsid, Lepatriinud, Pähklikesed, Oravakesed mida kasutatakse rühmade kujunduses sümbolitena. Lasteaed on lapsest lähtuvate põhimõtete ja ideede järgi töötav lasteaed. Lasteaeda ümbritsev tammik võimaldab õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia õuealal, vahetus looduses. Iga rühm omab eraldi sissekäiku, hooviala ja katusealust õuesõppe tegevuste tarvis. Lasteaias on loodud mitmekülgsed võimalused: eraldi võimla ja muusikasaal, suur õueala ja õpperada tammikus. Koostöös KOV-ga on loodud tugistruktuur erivajadustega laste toetamiseks. Lasteaias töötavad täiskoormusega logopeed ja tervishoiutöötaja. Lasteaia üheks tuleviku prioriteediks
HELESININE KASS Elas kord üks sinine kass, kelle kodu oli lasteaias riiuli taga nurgas. Ta vaatas kuidas kõik lasteaia lapsed igal hommikul lasteaeda tulevad. Südames oli tal soov, et äkki keegi just täna mängib temaga. Ta oli olnud kõigi teiste mänguasjade taga juba õige mitu nädalat. Tundus, et kõik on ta unustanud ja ilmselt ei meeldi ta mitte kellelegi enam siin maailmas. Siis äkki, ühel päeval, tuli lasteaeda üks uus laps, kelle nimi oli Robin .Alguses ei tahtnud keegi temaga mängida. Kasvataja soovitas tal ise riiulist mänguasju otsida. Robin läkski riiulist asju otsima ja leidis sinise kassi .Siis tuli sinisele kassile õnnepisar silma, et keegi ikka hoolib temast .Robin võttis sinise kassi endaga kaasa ja istus toanurka ning hakkas omaette rääkima .Sinine kass mõtles, et kas öelda Robinile ,et ma olen elus, siis saaksime kahekesi mängida. Nagu mõeldud nõnda tehtud
Eesmärgiks seati 2 8-aastaste, Tallinnas elevate ja puudust kannatavate eesti laste toetamine. 1867. aastal ostis selts lasteasutuse tarbeks Tallinnas, Roosikrantsi tänavas hooviga maja. Uude majja kolimisega seostatakse lasteaia nimetuse kasutuselevõttu. Nii võib pidada Eesti Abistamisseltsi poolt asutatud lasteasutust esimeseks lasteaia nime kandvaks asutuseks Eestis. Eralasteaedade tekkimise alguseks peetakse 1878. aastal Pärnu linnas eraseltsi ülalpidamisel tegutsenud lasteaeda. Lasteaedade asutamise mõte levis ka maale. 1894. aastal asutas Sindi Kalevivabriku valitsus oma tööliste lastele lasteaia, mis töötab tänaseni. Samuti asutati nn "mängukoole" mõisate juurde. Näiteks 1901 Järvamaal Koigi mõisas (mõisaomanik von Grünewald) avatud mängukoolis oli pearõhk laste käsitööõpetusel, lisaks õpetati lugemist, piiblilugu, ja 10 käsku. Laste oskusi käis kontrollimas kohalik pastor .
Aktiivne ja pingevaba suhtlemine lastevanematega on tugevaks aluseks omavahelisele koostööle. Lasteaia õpetaja ja lastevanemate koostöö on oluline selleks, et kodu ja lasteaed suudaksid luua tingimused, kus oleks toetus lapse arenguks. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Selleks, et tekiks minu ja lapsevanema vahel hea koostöö, peab olema üksteise suhtes usaldus. Sageli valdab lapsevanemaid hirm, tuues laps uude lasteaeda, kus on uued õpetajad ning võõras keskkond. Seetõttu pean oluliseks luua usaldus lapsevanemaga. Vanem peaks oma last lasteaeda jättes tundma, et laps on turvalises kohas. Seega pean vajalikuks luua loomulik ja vaba suhtlemine enda ja lapsevanema vahel. Väga olulisteks omadusteks enda puhul pean avatust ja ausust. Isegi, kui rühmas on palju lapsi, püüan tähelepanu pöörata igale lapsevanemale võrdselt. Jagan neile lapse kohta ausalt igasugust informatsiooni
oma impulsse kontrollima. Samal ajal õpib ta agressiivseid tundeid sõnades väljendama ning kaob vajadus kasutada pingete maandamisel keha abi. Laps tunnetab väliseid norme ning allub neile vastu puiklemata. Sellegipoolest vajab ta reeglite meeldetuletamist, samuti vanematepoolset kiitmist ja innustamist. Viieaastasele lapsele on enese sundimine üsna raske ning nõuab palju jõudu. On oluline, et ema-isa teda toetaksid ja aitaksid, näiteks toa koristamine. Ema on Atsi proovitud lasteaeda panna, mis aga lõppes sellega, et ta jäi nuttes hommikul lasteaeda maha, istus terve päeva oma ette nurgas ja nuttis ega tulnud välja teistega suhtlema.Peale selle ärkas ta öösiti üles ja nutuga korrutas; et ta ei taha lasteaeda minna. Ilmselt oli see, et ema ta omapead jättis liiga suur vapustus ja poiss elas seda unenägudes korduvalt uuesti läbi. Nii otsustasid vanemad, et ei ole veel õige aeg ja ta võetakse lasteaiast ära. Kui Atsilt küsida kas ta tahab lasteaeda minna on
3 1. PROJEKTI SISU JA PROBEEMID 1.1. Projekti sisu ja elluviimise plaan Projekti eesmärgiks on kehtestada põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär täistööaja puhul. 4 1.1. Projekti probleemi lahendamine Peetri aleviku Lasteaed-Põhikooli juurdeehitus toob uusi õpilasi nii kooli kui ka lasteaeda, mis on tingitud viimasel viiel aastal oluliselt kasvanud elanike arvust. Inimesed ei pea linna kolima, sest igale lapsele on määratud Peetri aleviku Lasteaed-Põhikoolis koht. Enne projekti juurdeehitust oli Peetri alevik Lasteaed-Põhikoolis mitmeid probleeme. Autorid arvavad, et on kaks põhilist probleemi. Eelkõige seisnes see selles, et vald ei olnud suuteline garanteerima lasteaias või põhikooli kohta igale lapsele. Lapsed pidid käima kas linnas või Jüris koolis/lasteaias
Kuidas muuta Eestis lasteaia kasvukeskkonda paremaks Eestis tuleks alandada piiri , millal lapsi hakatakse lasteaeda vastu võtma. Arvan samuti, et 1,5 aastasena on lapsel lasteaiaga raske kohaneda. Laps hakkab arvama, et lasteaed on kui mingi vanglataoline koht, kuhu peab iga päev tulema. Lähtun oma kogemustest, sest ma mäletan, kui ma lasteaias käisin, siis mitmed lapsed üritasid alati põgeneda. Minu ema pani mind juba siis lasteaeda, kui olin ca. 9 kuune, aga see oli ka läbi tutvuste kaudu ja ema oskas öelda, et ma kohanesin küll väga hästi. Oluline on tegevusalad, mida lasteaias välja pakutakse. Õues välja pakutavad taimeistutamised ja igasugu aiandusega seotud tegevused on väga huvitavad ja lapsi arendavad. Pean seda väga tähtsaks, et lasteaias oleks lapsel alati põnev ja ta saaks kogu aeg midagi avastada. Samuti on väga huvipakkuvad teaduskeskused, mis võiksid ka Eesti lasteaedades olla
Nad on eriti aktiivsed, teadlikud, nõudlikud ja kriitilised. Igas peres on oma väärtuste maailm. Laps elab selles rütmis ja nende väärtushinnangute järgi.(Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus lk.51) Viimasel ajal olen täheldanud, et on väga palju neid peresid, kus lapse kodused elutingimused ja majanduslik olukord jätab palju soovida. Nendes peredes on tihti vanemad töötud, liiga noored, alkoholilembesed või vaimupuudega. Lapsed tulles lasteaeda on pesemata, tühjade kõhtudega, neil pole sageli korralikku ilmastikule vastavat riietust. Lasteaias töötades näen tihti, kuidas lapsed näiteks toidu jagamisel seda juba silmadega söövad. On olukordi kus laps enne lõunasööki tuleb küsima millal juba süüa saab, sest kõht on nii tühi. Süües kiirustavad ja vahel mitut portsjonit juurde küsivad. Paljud lapsed on sotsiaalselt ebaküpsed ning emotsionaalsete ja käitumishäiretega. Lasteaiaga
Vanem: laps on hakkaja ja uudishimulik, teda köidab kõik uus ja huvitav. Suhteliselt liikuva eluviisiga – meeldivad kõige rohkem energilised tegevused (pallimängud, jooksmine, kiikumine jms). Paigal eriti püsida ei taha. On enamus ajast rõõmsameelne ja positiivne. Aga kui vihastab, siis see möödub kiirest (niipea kui on leidnud uue tegevuse). Õpetaja sai siis endale kasulikku infot (pole tarvis last meelitama minna, tal möödub viha kiiresti ja ilma tõsiste tagajärgedeta). Lasteaeda läheb alati suurima heameelega ja rõõmsana. Mulje järgi pakub lasteaed talle palju põnevaid tegevusi, sest õhtul kodus räägib palju huvitavatest asjadest, mis lasteaias päeva jooksul tehtud on. Vanem räägib, et on kodukorra ka enam-vähem lasteaiaga ühtlustanud (söögiajad, lõunauinak jms). kodus tegelevad kõik pereliikmed antud lapsega – isa käib temaga ujumas, vend käib temaga rattaga sõitmas, ema tahab ta aidata köögis. Kodus meeldib talle palju
Tänavaelu Tuhanded inimesed lähevad hommikul tööle, lapsed lasteaeda või kooli, kuid selle märkimisväärselt suure hulga indiviidide kõrval, kes normaalset elu elavad, ärkab igal hommikul ka väike grupp inimesi, keda keegi ei tunne ja kelle olemasolu kellelegi korda ei lähe, ja sammub samuti oma toimetusi tegema, naised, lapsed ja mehed, räämas, kaltsudes ja näljas, ei lähe mitte tööle, kooli ega lasteaeda, vaid suunduvad jahile, toitu otsima. Nad elavad oma võõrandunud maailmas, kus kehtivad kindlad reeglid ja märgistatud piirkonnad. Nad ei tunne kirjutatud seadusi, vaid vaatavad, kuidas kõige paremini toime tulla. Inimesed ei taha neid tunda, külmavärin ja vastikustunne valdab paljusid, kui näevad räsitud inimtompe prügikastist leitud hallitanud saia nosimas ja aukus kingi jalga proovimas. Ka väikeseid
Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline tegevus XXXX XXX Lapse mängu vaatlus: Kui Markkus hommikul lasteaeda tuleb, otsib ta endale koheselt rühmakaaslaste hulgast mängupartneri. 1. Koos asutakse õhinal raamatuid vaatama ja sirvima. See tegevus kestab mõnda aega. MITTEMÄNGULINE TEGEVUS. 2. Markkus lõpetab raamatu vaatamise ja jalutab sihitult rühmaruumis ringi. MITTEMÄNGULINE TEGEVUSETUS. 3. Mõne aja pärast võtab ta kapist autod ja läheb sõbra juurde, et koos autodega mängida. Lapsed mängivad autodega, samal ajal aktiivselt omavahel suheldes.
Kellele on tähtis raha, kellele sõbrad ja perekond. Enamjaolt on selleks perekond. Lapsele on väga tähtis, et temaga tegeletaks ja räägitaks. Lapsevanemad ongi need, kes kujundavad meie väärtushinnangud. Kui vanemad ei tegele oma lastega piisvalt, siis peab laps rohkem lugu sõpradest. Linnas elades on võimalus saada endale palju sõpru, kellega oma vaba aega sisustada. Maal on seevastu parimateks sõpradeks just vanemad. Näiteks enamus linnalapsi saadetakse varakult lasteaeda, et vanematel oleks rohkem vaba aega. Maal on see võimalus praktiliselt olematu, sest selliseid kohti on vähe ja lähimasse lasteaeda oleks väga kulukas viia. Laste, kes elavad linnas, meelistegevuseks on poodides käiia ja niisama sõpradega ringi kõndida. See nõuab vanematelt palju taskuraha. Tänu sellele kujunebki linnaelanike väärtuseks sõbrad ja vanemad. Maainimestel on selleks rohkem perekond. Kõige rohkem erinevad maakad ja linnainimesed üksteisest iseloomu poolest
Lastel on levinud eelkõige esimest tüüpi diabeet, mille puhul ei tooda keha kõhunäärmes olevad rakud elutegevuseks vajalikku insuliini, seega tuleb seda süstida või pumbaga manustada. Üha sagedasemaks hakkab muutuma juba ka teise tüübi diabeet laste seas, mis on seotud rasvumisega. Praeguseks on Eestis esimest tüüpi diabeet avastatud umbes viisesajal kuni 15-aastasel lapsel ja noorel. Neist umbes 150-200 on lasteaiaealised. Eestis on kokku ligi 500 lasteaeda ja ELDÜ (Eesti laste ja noorte diabeedi ühing) sooviks on, et diabeediga lapsi võetaks vastu neist igaühte. Miks on Eestis just nii palju diabeedihaigeid lapsi? Iseenesest pole see number katastroofiline, kuid kindlasti võiks olukord palju parem olla. Isiklikult olen arvamusel, et enamus inimkonna haigustest ja hädadest saab alguse sellest, et ei hoolitseta piisavalt hästi oma kehade eest. Ei toituta hästi ehk keha ei saa tasakaalus mineraale, vitamiine, rasvhappeid ja muid toitaineid
AAPO ILVES Mardo Kööp Ivar Levin MISSUGUNE NÄEB VÄLJA AAPO ILVES? AAPO ILVESE SÕNAD LAULUDELE Neiõkõsõ Jäääär Tanel Padar & The Sun Nexus Meie mees Ott Lepland Shanon Singer vinger MIDAGI AAPO ILVESE KOHTA Sündis 20. oktoobril 1970 Räpinas. On luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik. Kirjutab eesti, võru ja setu keeles. Ta on Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. On võitnud mitmeid auhindu. AAPO ILVESE LOOMINGUST Luulekogud: 1. No Vot! 2. Üks pedajas 3. Isa sokk on ufonaut .Tsitaat Aapo ilvese loomungust: 1. EMAL ON NIIIIIIII PIKAD JUUKSED, MIS NÕUAVAD VAEVA JA AEGA. ISAL ON NIIIIIIII PIKAD JUHTMED, ET UNUSTAB MU LASTEAEDA. TÄNAME KUULAMAST Lähte 2014
· Koolieelikute tasuta ühistranport · Töötasu tõus · Laenud · Suurpere toetused ja soodustused (sh tulumaks) Meetmete mõjutused: · Toetused ja teatud asjade finantseerimine jätab rohkem raha vanematele, et saaks rohkem raha lastele kulutada ja ka ise elamisväärselt elada. · Lasteaedade arvu kasv parandab vanemate ajapuuduse probleemi · Isapuhkus annab ka isadele võimaluse veeta aega lapsega ja seega kergendada ema elu · Lapse lasteaeda saates saavad vanemad kiiremini tööle tagasi minna ja seega oma finatsolukorda parandada Vanemapalga maksmise korra kommentaarid: · Võiks olla kõrgem · Kesta kauem · Võiks olla sotsialistliku süsteemi kohaselt (kõigile võrdselt) · Hea on see, et vanem saab töötada osalise tööajaga
TEGEVUSKAVA Teema: Valgusfoor ja ülekäigurada Kuupäev: Eesmärgid: - Laps kinnistab valgusfoori. - Laps kinnistab ülekäigurada. - Laps teab värvi punane ja roheline. - Laps liikleb väljaspool lasteaeda. Vahendid: Enda valmistatud valgusfoor Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja teeb paberist valgusfoori, mille üks pool on roheline ja teine punane. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on õppinud valgusfoori ja ülekäigurada. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted
1. . 2. , . 3. . 4. . 5. . 6. : . 7. , , , , , , , , . 8. . . 9. - . , , . 10. . -, - -, . 11. . 12. - , . 13. . 14. . 15. . 1. Enne kooli läheb laps lasteaeda. 2. Eestis võib saada põhi-, kesk- ja kõrgharidust. 3. Haridus on kättesaadav eesti ja vene keeles. 4. Peamiselt käiakse koolis üheksa aastat. 5. Keskkoolis õpitakse kolma aastat. 6. 12. klassis käsitleme 12 õppeainet. 7. 12. klassis õpilased õpivad matemaatikat, füüsikat, ajalugu, ingliskeelt, bioloogiat, ühiskonda, kirjandust, eesti keelt ja vene keelt. 8. Abituriendid teevad ühe eksami. See on eesti keeles. 9. Gümnasistid teevad valikuliselt tavaliselt 3-4 eksamit
LASTEKIRJANDUSE JAGUNEMINE VANUSASTMETE JÄRGI 0.1 a. Raamat tuleb siis, kui laps suudab haarata. Vanniraamat-koos vanemaga vaadata.Laused lühikesed,selged,luulelised,arusaadavad. 1-2a. Armastus ja turvatunne(,,Paula läheb lasteaeda"). 2-3a. Viisakusnõuded.Arendada kollektiivset kuulamisoskust.Läbi lapsesilmade kirjutatud lood. 3a. Hea emotsionaalne mälu,sõnad,väljendid jäävad hästi meelde.Ühine kuulamine. Raamatu ja tekstipilt paeks omavahel kokku minema. Tuleb õpetada hoidlikku suhtumist, raamatu käsitlemist, lehtede keeramist.Pilt peab vastama tekstile ja pilt peaks olema õigetes proportsioonides ja õigetes värvides. 4a. Värviraamatud."Kellel on loomupärane anne,oskab ilma juhendamatta joonistada eseme
5. TEGEVUSPLAAN 9 6. RISKIANALÜÜS 10 7. FINANTSPROGNOOS 12 2 KOKKUVÕTE Ettevõtte kirjeldus Taksofirma Suur õde/vend on mõeldud laste turvaliseks transportimiseks soovitud sihtkohta. Autojuhtideks on sõbralikud, kontrollitud taustaga noored inimesed, kes uurivad lastelt nende päeva kohta ning on lastele nagu suur õde või vend. Sihtkohta jõudes, saadetakse lapsed kooli, lasteaeda jne sisse või antakse vastuvõtjale üle. See on mõeldud nendele lastevanematele ja lastele, kelle jaoks tavaline takso või ühistransport ei ole alati lahenduseks. Samuti saavad teenust kasutada väikelastega lapsevanemad, sest olemas on turvatoolid. Töötajateks on nii oma autoga inimesed, kes saavad ise valida mis päevadel töötada ja ka täiskohaga töötajad, kellel on firmaauto. Äriidee Suur õde/vend on taksofirma, mille eesmärgiks on transportida laps turvaliselt punktist A
kl LASTEKEELE SÕNAVARA ESIMESED SÕNAD Esimesed arusaadavad häälikud/sõnad 5kuuselt: ai, näe, tuti (luti kohta). Umbes aastaselt lisandusid: päh, täh (aitäh), emmä (emme), mämmäm jne. Rohkem sõnu hakkas tulema u 2,5 aastaselt, 3 aastaselt hakkasid tulema ka pikemad laused. RÄÄKIMA HAKKAMINE Umbes aastaselt hakkasin rääkima üksikuid sõnu. Korralikult ja arusaadavalt rääkima hakkasin ma umbes 2,5aastaselt, kui läksin lasteaeda, siis hakkasid tulema esimesed lühemad laused. Ei olnud algul väga jutukas laps, eriti võõraste keskel ja lasteaias. Kodus, pere ja lähedaste juuresolekul, rääkisin rohkem Loogilisi näiteid lapseea sõnavarast kepsut ketsup autu auto kissa kass iminemine inimene sotid sokid motsu notsu papu jalats pikapäkk päkapikk traku traktor kängula känguru kõbuskid hommikuhelbed Ebaloogilisemad sõnad
Eesti keelt peaks saama õppida juba lasteaias, et oleks kergem valida omale põhikool ja, et kindlalt oleks pääs gümnaasiumi. On vaja, et muukeelsed inimesed saaksid suhelda eesti keeles ja sellepärast on vaja neil sotsialiseeruda eestlastega. Sellepärast oleks hea, kui tööandja annaks näiteks vene noorela võimaluse töötada baaris, kus saaks suhelda eesti keeles ja end nii kiiremini arendada. 65% muukeelsetest pooldaks ühist eestikeelset lasteaeda, kus on teistest rahvustest laste jaoks nende emakeelt valdavad abikasvatajad. Praegune keelepoliitika mõju ulatub tulevikku, sellepärast on vaja tegutseda kohe. Riik ja poliitikud peaksid muutma süsteemi nii, et muukeelsetel oleks lihtsam kohaneda ja saaksid samasugused võimalused tööturul kui ka igal pool mujal.
setu keel, sest võru ja setu keel on oma vahel väga sarnased kuid setudel on alles väga omapärased iidsed komber ja tugev identiteet. Vanasti räägiti võru keelt ka Lätis ja Venemaal. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Võru keel keelkonda on suguluses soomeugri keelte ja soome-saami keeltega. Võru keelt õpetatakse korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi päris võru-eesti kooli ega klassi. Samuti ei ole ka lasteaeda, mis oleks võru keeles. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida Tartu Ülikoolis. On ainult üks võrukeelne ajalet - Urma Leht, mis ilmub kaks korda kuus. Samuti annab kaks korda kuus Vikerraadio eetrisse võrukeelse uudistesaate. Võru keel on eesti keele poolt ohustatud, sest ei ole enam vanemaid, kes oma lastega pidevalt võru keeles räägivad. Tänapäeval on võru keel tuntud peamiselt teatri, kirjanduse, folk ja popmuusika keelena
Mina ja muusika Ma arvan, et inimene ei saa üldse ilma muusikata elada, seetõttu, et kui me olime väiksed, laulsid emad meile hällilaulu. Ma mäletan oma ema lauldud unelaulu, see oli vana vene laul, tema kõla oli väga ilus ja siiras. Pärast seda ma läksin lasteaeda ja seal ma laulsin paljusid muid laule, aga nad ei olnud nii tähtsad. Ma ei osanud veel hästi laulda, ema rääkis, et karu on minu kõrva peale astunud. Kui ma olin seitse aastat vana, läksin muusikaklassi klaverit õppima, võib olla ühendasin sellest ajast teadlikult oma elu muusikaga. Minu elus mängib muusika väga suurt rolli, ma ei saa ilma muusikata pikemat aega elada: tõusen üles kuulan raadiot, sõidan bussis kooli kuulan mp3
lapsevanem ja lapsehoidja, saaksid kogu vajamineva informatsiooni Norras on kohalikel omavalistustel kohustus tagada professionaalne abi ja majandusressursid erivajadustega lastele ja nende peredele ning samuti kordineerida toetust ja ressursse, mis neile peredele antakse. Lasteaiad / sõimed kuuluvad Laste ja Pereasjade ministeeriumi alla ja eripedagoogika kuulub Haridus ja Teadusministeeriumi alla. Erivajadustega lapsed saavad lasteaeda / sõime eelisjärjekorras. Kõigil erivajadustega lastel on õigus minna tavalisse lasteaeda, kus nad saavad erinevat tuge. Vähem kui 0,5 protsenti erivajadustega lastest lähevad erilasteaeda või erirühma tavalises lasteaias (v.a kurdidlapsed ja sügava puudega ning mitme õpiraskusega lapsed). Selliseid lasteaedu on Norras ainult mõned, enamasti suurlinnades. Kõigil erivajadustega lastel on seaduse järgi õigus individuaalsele plaanile. Vallas on
Tuleviku Lasteaed Jevgenia Pavlova Natalja Kass Kela 2 AÜ Tuleviku lasteaias esikohal on alati laps,tema tervis,tema arendamine ja sisemaailm. Tuleviku lasteaias: Hommik algab sõnadega: " Lasteaeda käime pisaradeta!" Laps valib endale ise tegevus. Ta tunneb ennast Isiksusena ja peab lugu teisest, tunneb rõõmu mitte ainult omadest,vaid ka teiste edude pärast. õpetakse täiskasvanuid (lastevanemaid ja õpetajaid ) mängima. on teemade ja ainete keskkond, kusjuures mitte ainult funktsionaalne, vaid ka funktsioneeritav. Toitumine. Toitumiseks on vaja kindlasti spetsiaalset ruumi. Mugavad lauad, ilusad nõusid, võõraste asjade puudumine. Toit peab olemi mitmekesine, rikkalik.
HARIDUSLIKE ERIVAJDUSTEGA LAPSE ISELOOMUSTUS Kirsi Kivi / sünniaeg 19.10.2008 Lepatriinu Lasteaed Kirsi käib Lepatriinu lasteaia sõimerühmas alates 16.08.2011 a. Lasteaiaga harjus Kirsi väga kiiresti ja kergesti võttis omaks ka rühmatöötajad. Väga ruttu said selgeks nii laste kui ka õpetajate nimed. Lasteaeda tuleb Kirsi alati rõõmsameelselt. Kirsi tuleb toime eneseteenindamisega, mõnikord jääb pissile minemine viimasele minutile. Kirsi on väga, väga aktiivne, ei ole asju, mida ta kätte ei saa. Ta tegutseb koguaeg, kuid tihtipeale on see tegutsemine ainult teiste segamine või lihtsalt asjade loopimine. Tuleb ette ka ilma põhjuseta löömisi ja teistelt asjade käest ära kiskumist ja ka nende asjade peitmist. Oma asju Kirsi teistele ei luba, teistega koos ei mängi
. // / 2007 / 9 .108 122. 10. .. . .: , 1999. 232 . 11. .. : . . . .: . . , 1999. - 394 . 12. . : . / . .: -, 2008. 192 . 13. .. «». . ., , 2006. 144 . 14. , .., , .., , .. (2002). : . . . .: . 15. Almann, S. & Kuusman, M. Kodu ja lasteasutus koostöös. Lapsevanema ja kasvataja käsiraamat. Haridusministeerium, 1999. 16. Kirsten A. Hansen, Roxane K. Kaufmann, Kate Burke Walsh Hea Alguse lasteaeda programm. Avatud Ühiskonna Instituut, 2003. l. 224. 17. Niiberg, T., Linnas, M. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: Atlex. 18. Tiko, A. & Almann, S. Arenguvestlused lasteaias. Kirjastus Ilo, 2006. l. 135 19. Veisson, M.& Suur, S. Koostöö lapsevanematega//Haridus/2005/12. l. 16-17. . 1. . ( ) ( ) 2. . 1. ! 120 , , . , , . . . , : : 1) 22 2) 22-34 3) 35 .
vahtraleht. Laps joonistab vahtralehe järgi ise vahtralehte. Näited 2. Näide: Loovtöö "Kaart kuivatatud taimedega" Vahendid: Kartong, kuivatatud taim(sõnajalg, võõrasema, kortsleht või mõni muu taim), guassvärvid, liim Eeltöö: Õpetaja on lastega käinud metsas erinevaid taimi otsimas. Iga laps saab ise valida endale mõne meelepärase taime ja õpetaja räägib nendele lähemalt valitud taimedest. Lasteaeda jõudes paneme taimed raamatute vahele kuivama ja jätkame tööd umbes nädala pärast kui taimed on piisavalt kuivanud. Töö käik: Lapsed maalivad kartongile tausta. Kui taust on kuivanud(hea on jätkata tööga järgmisel päeval, kui taust on täiesti kuivanud), siis otsime välja kuivama pandud taimed, iga laps saab enda valitud taime kaardile sobivasse kohta kleepida. Lapsed kordavad ka üle mis taimedega tegu on. Eesmärk: Laps teab erinevaid taimi
Tarkus tarviline vara Mis on tarkus? Tarkust võib mõista mitmeti. Näiteks kaasasündinud tarkus ehk instinktid ja elu jooksul omandatud tarkused. Kaasasündinud tarkusi läheb meil vaja selleks, et hakkama saada oma elu esimestel aastatel. Edasise elu jooksul läheme lasteaeda, kus õpime algtarkusi, seejärel põhikooli, kus algab täiendatud tarkuse omandamine. Formaalharidus annab sulle raamteadmised ja oskused, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib (koolitunnistus ja eksamid). Peale formaalhariduse on olemas ka veel mitteformaalne haridus ning informaalne haridus. Mitteformaalne haridus on sisult ja vormilt vähem piiritletud ja osalemine on vabatahtlik. Selle käigus pakutakse rohkesti sotsiaalsete oskuste arendamise võimalust
Seda põhjustab veel see, et inimesed ei mõista vahel,kui8 tähtis üks või teine ravim on ja raiskavad raha meelelahutuste peale. Inimesed ei saa raha arvestada ainult toidu peale,kuna elamisega kaasnevad ka arved, mis vajavad õigeaegset tasumist. Rasketes tingimustes mõeldakse rohkem enda peale ja inimesed on hoolimatud teiste suhtes ning kipuvad rohkem erinevaid olmejäätmeid loodusess viima,mis reostab meie keskkonda. Rahaliste raskustega peredes ei ole võimalik vanematel last lasteaeda panna, kuna see halvendaks nende rahalist seisu veelgi. Seaduse järgi on igal inimesel võimalik omandada põhiharidus tasuta, kuid ülikooli haridust juhul kui õpilase õppe tulemused on piisavalt head. Lastel,kellel ei ole nii head tulemused pavad paraku leppima mõne kutsekooli haridusega või võtma pangast laenu. Kuid sellelgi on omad ohud, kui sa võtad pangast laenu pead sa selle seadusekohasel tagasi maksma. Iseseisva elu alustamine on kõigile alguses raske ja omakorda
Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastal rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. Kirikus asub ka Vabadussõjas langenud koguduse liikmete mälestusmärk-epitaaf, mille kavandas August Roosileht. HARIDUS Paides tegutseb kolm kooli: Samuti on seal kaks lasteaeda: Paide Ühisgümnaasium Paide Sookure Lasteaed Paide Gümnaasium PAIde Lasteaed Paide Täiskasvanute Keskkool LIPP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VAPP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PILTE PAIDEST
vanem ise sellele ei osuta, sest kohustuslik kontroll puudub. Perearstidele on koolieelses eas laste profülaktiline läbivaatus soovituslik, ta ei ole vastutajaks lapse arenguhäirete märkamises. Mis saab lastest, kelle arengu puudujääke ei ole märganud ei vanemad ega perearst? Paljudel juhtudel ei avastatagi seda enne kooli, kui alles seal selgub, et lapsel on õpiraskused. Rohkem lootust on lastel, kes lähevad varakult lasteaeda. Siin on ka suur vahe, kas laps läheb lasteaeda maal või linnas. Suurtel lasteaedadel on rohkem võimalusi ja vahendeid kasutada logopeedi ja eripedagoogi teenuseid. Väikestel lasteaedadel see võimalus praktiliselt puudub, sest logopeede napib ja lasteaia õpetajatel erivajadustega lastega tegelemiseks haridus puudub. ,,Eripedagoogika alushariduses" (nr.27) kirjutavad V. Neare ja P. Häidkind: ,,...juba töötavate lasteaia- õpetajate, eriti aga kutset omandavate tulevaste õpetajate hulgas on 11-50% neid, kes arvavad, et neil ei
Eesti on suurel moel muutunud ning pidevalt uute oluliste muutuste keskel. Eestit on tabanud majanduslangus nagu ka mitmeid teisi Euroopa riike. Tööpakkumisi on vähe ning suur osa inimestest on töötud. Järjest rohkem kodanikke registreerib end Eesti Töötukassasse, et saada töötu abiraha, olgugi, et see summa pole suur. Maakohtades suletakse koole ning lasteaedu, õpilasi maakoolides jääb aina vähemaks tean mitut lasteaeda, mis on suletud või hoopis ümber muudetud vanadekoduks. Ka selle tagajärjel jääb töökohti maakohtades vähemaks. Lastele tahetakse aga head haridust ja viiakse nad linnakoolidesse, kus ei pruugi seda tegelikult üldsegi nii kergesti saada. Eesti on etapis, mil toimub rahvastiku üldine vananemine, kuid üsnapea sellest välja tulemas. Arvan, et ka see paneb suure rõhu linnastumisele. Üheks suureks probleemiks Eestis pean turundust, nimelt on Eestis liiga suur
Enamusel inimestest puudub Eestis kõrgharidus ning neil ei ole tahet uurida, millega tegelikult erakonnad tegelevad ning mis nende reformid võivad tuua riigile. Kui kasvõi iga teine inimene omaks Eestis kõrgharidust, siis tõenäoliselt niiöelda ,,rahva erakonnad" ei saaks nii palju hääli, kui nad praegu saavad. Reklaam ei pea olema palju lubav. Piisab kasvõi ühest, kuid kindlast faktist. Näiteks: ehitame 100 uut lasteaeda või tõstame õpetajate palka. Iga erinev väide iga kandidaadi poolt moodustavad kokku suure lubaduste kuhja, kust iga inimene leiab endale midagi sellist, mis talle kasu tooks ning ta otsustab hääletada just selle erakonna poolt. Lõpetuseks toon kokku kõik osad, mis teevad reklaami heaks : 1. konkreetsus 2.vähem lubadusi 3.vähem liigset infot 4.palju üritusi, mida korraldab erakond 5. Lihtne ning arusaadav tekst.
Seetõttu minnaksegi teisele midagi halba ütlema. Nii tekib vihavaen, mis võib kesta aastaid. Suurlinnade elanikud ei käi iga päev või isegi igal aastal läbi linna ühest otsast teise. Väikelinnades, vastupidi, käiakse tööl ühest linna servast teise ja seda tihti jalgsi. Vahemaad punktist A punkti B on väga lühikesed. Lapsepõlves elasin 5 aastat Tallinnas ning seega tean, mis tunne on elada suurlinnas. Igal hommikul pidin emmega pika maa rongiga lasteaeda sõitma Võrus elades jõuan kooli 10 minutiga. Ka väikelinnades on kõik elamiseks vajalik olemas. Tean, et Võrus ühest linnaotsast teise kõndimine võtab aega pool tundi. Sõita saab ka bussiga, aga jala käia on palju tervislikum. Väikelinnad sobivad elamiseks eelkõige vanuritele. Nemad ei jõua käia pikki maid poes, sõbrannal külas ega pangas. Eakatele korraldatakse väikestes asulates igasuguseid üritusi ja kooskäimisi.
Kui aga Euroopa riikide lastega siis võiks ka paremini. Kõik sõltub ikkagi sellest, kellega ja mis teemal võrrelda. Tegelikult pole ju Eestimaal laste elul viga midagi. On olemas lasteaiad, kus saab käia. On head koolid, kust saab erinevate testide tulemuste põhjal päris hea hariduse. Edasiõppimise võimalused on samuti mitmekülgsed. Mis on aga tegelikult lapsele hea? Kas piisab sellest, kui on kõht täis ja riided seljas? Kas on see hea, kui laps saab varakult lasteaeda minna või hoopis see, kui ta saab kaua emaga kodus olla? Mulle tundub, et parem oleks see, kui laps saaks võimalikult palju aega oma vanematega koos olla. Kuid tihti pole see võimalik, vanemad peavad tööle minema, et kuidagi oma eluga hakkama saada. Kas parem on testide tulemuste põhjal hea haridus või hoopis haridus, millega on ka edaspidi elus midagi peale hakata? Tegelikult pole elus vaja paljusid fakte, mida meiel koolis pähe tuubitakse,
reklaamida ja võtta vastu tellimusi lapsevanematelt, kellel on lapsehoidjat vaja. Kui nad saavad tellimuse, helistavad nad oma lapsehoidjatele ja saadavad nad välja tööle. Iga lapsehoidja maksaks Tamm-Pais lapsehoidmisfirmale 10% teenitud rahast. a) Kas nende ettevõttel oleks sinu kodupiirkonnas edu? Miks ? Oleks, sest suuremates linnades on lasteaiakohtade puudus. Lapsevanemad ootavad aastaid, et saaks oma lapse lasteaeda. See oleks nende jaoks lahendus kuni lasteaia koht vabaneb. b) Millise ettevõtlusvormi nad peaksid valima? Nad peaksid valima Usaldusühingu .Miks just selle? Mitme osaniku tõttu on neil rohkem vajalikke teadmisi ja oskusi, odav registreerida ja puuduks omakapitali miinimumnõue. c) Millised oleksid 3 esimest probleemi, mis nad ettevõtet asutades peaksid sinu arvates lahendama, et tagada nende ettevõtte edu?
jälle.Enamusel inimestest puudub Eestis kõrgharidus ning neil ei ole tahet uurida, millega tegelikult erakonnad tegelevad ning mis nende reformid võivad tuua riigile. Kui kasvõi iga teine inimene omaks Eestis kõrgharidust, siis tõenäoliselt niiöelda ,,rahva erakonnad” ei saaks nii palju hääli, kui nad praegu saavad. Reklaam ei pea olema palju lubav. Piisab kasvõi ühest, kuid kindlast faktist. Näiteks: ehitame 100 uut lasteaeda või tõstame õpetajate palka. Iga erinev väide iga kandidaadi poolt moodustavad kokku suure lubaduste kuhja, kust iga inimene leiab endale midagi sellist, mis talle kasu tooks ning ta otsustab hääletada just selle erakonna poolt. Lõpetuseks toon kokku kõik osad, mis teevad reklaami heaks : 1. konkreetsus 2.vähem lubadusi 3.vähem liigset infot 4.palju üritusi, mida korraldab erakond 5. Lihtne ning arusaadav tekst.
Ita Ever on eesti näitleja. Tema õige nimi on Ilse Ever. Ta on sündinud 1. aprillil 1931. aastal Paides. Ita kolis oma vanematega Võrru ja kui tüdruk oli 4 aastane lahkuti väikelinnast pealinna. Ilse pandi Tallinna Liivalaia tänavale lasteaeda. Keegi ei osanud arvata, et Itat ootab ees teatritee. Ta luges saime ja laulis. Koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. Ita käis alguses Tallinna 14. algkoolis ja hiljem Tallinna 8. algkoolis. Edasi õppis ta Tallinna 4. keskkoolis. Ilsest sai Ita just keskkooli ajal, kui nad sõbrannadega raamatuid lugesid. Nad arvasid, et peaksid endale lõbusamad nimed otsima. Pilvi Ojamaa, Ilse sõbranna, valis ühe romaani järgi tüdrukule nimeks Ita. Nimi jäi Ilsele ruttu külge. Pärast
[3] Kukla- ja kaelalümfisõlmed on tursunud. Mõnikord kaebavad lapsed liigesevalu. Kas punetistel on ka peiteaeg? Punetised Mittesügelev lööve areneb 2. või 3. päevaks Peiteperiood nakatumisest on 14-21 ööpäeva. ja püsib enamasti 3 päeva.[2] Nakkavus algab ca 2 päeva enne lööbe tekkimist ja kestab nädal aega. Laps võib Kas punetised on ohtlik? lasteaeda minna 6. päeval peale lööbe Lapseeas on punetised kerge haigus.[4] tekkimist.[4] Harvadel juhtudel võib haigus komplitseeruda ajupõletiku või Punetiste ennetamine: trombotsütopeeniaga.[3] Ohtlik on haigus Lapsi vaktsineeritakse punetiste vastu 12. siis, kui seda põeb rase naine, sest punetised elukuul. Korduv vaktsiin tehakse 13 on lootele väga kahjulikud. Üldjuhul on aastastele tütarlastele .
linnakärast. Peale lasteaia teenuse oleks pikemas perspektiivis võimalik rajada ka lastehoiu võimalused õhtusel ajal ja nädalavahetustel. Sellise äriidee teostamine on madala riskitasemega, sest praegusel hetkel lasteaia kohti kõikidele lastele ei jätku, uusi lasteaedu ei ehitata. Veel on sellise idee tugevaks küljeks asjaolu, et ..linnaosa laienes märkimisväärselt ehitusbuumi aegadel kuni ........vallani. Samas ei ole praegusel hetkel selles linnaosas ühtegi lasteaeda. Kuna eralasteaed asub isiklikus majas, hoiaks selline lasteaia pidamine kokku rahalisi vahendeid. Mõningal määral on vaja teha ümberehitustöid. Antud äriidee puhul on soodustavaks teguriks kohaliku omavalitsuse toetus, mis osaliselt kompenseerib lastevanemate eest lasteaia tasu. Plaanis on rajada perefirma, sest perekonda kuulub kolm pedagoogilise haridusega inimest, kelle tööjõudu ja oskusi saab rakendada. Ettevõtte registreeriksime osaühinguna
Üleüldse armastuse välja näitamine erinevates kultuurides on erinev, eestlased on sageli pigem kinnised, sel ajal kui lõuna-poolsemates riikides mehed naisi kingituste ja musidega üle kuhjavad. Kui pulmapidu on edukalt üle elatud ning pandud paika kelle jalas on perekonnas püksid, siis tuleb välja järgmine probleemne punkt kuidas kasvatada lapsi. Kas õpetada lastele vaid kohalikku riigikeelt või luua kakskeelne perekond? Millist jumalat lapsed uskuma peaksid? Mis keelsesse kooli/lasteaeda lapsed panna? Nagu näha, siis võimalikke karisid on mitmeid aga see ei tähenda sugugi, et abielu teisest rahvusest inimesega alati luhtuma peaks. Võib-olla vajab selline kooselu rohkem kannatust ja paljut suhtlemist omavahel aga soovi korral on kõik võimalik.
Perekonna tähtsus lapse elus on muidugi määrava tähtsusega tema tuleviku suhtes. Oma perekonnast ju õpitakse suhtlemine ja väärtushinnangud, mis kõik mõjutab oma pere loomist tulevikus. Muidugi pole iga pere ideaalne ning halbu või segaseid suhteid esineb laste ja vanemate puhul alatihti. Tihtipeale on põhjuseks tänapäeva kiire elu, mis tähendab, et vanemad on ametis oma karjääriga ning ei pühenda piisavalt aega ja tähelepanu lastele. Lapsed pannakse juba varakult lasteaeda ning neid kasvatavad võõrad inimesed. Vanemate ja laste vahele tekib lõhe, mis tähendab, et lapsed pole harjunud oma probleemidest neile rääkima, otsides seejärel abi mitte nii headest allikatest, mille tagajärgedega ei osata arvestada. Lapsed arvavad, et on iseteadlikud ja targad, ei suuda ära oodata, kuni saavad kodust välja kolida ja oma elu alustada. Vähe on neid peresid, kus elab koos mitu põlvkonda harmoonias.
annaabi.ee 
