Tuntud on ju fakt, et multifilmid ja arvutimängud on lihtsamini leitavad lapsehoidjad. See kõik aga õõnestab tervisliku eluviisi rolli lapse kasvamis- ja arenemisprotsessis. Perekondades, kus lapsevanemad ei väärtusta liikumist ning sportlikku eluviisi, ei oska ka laps ennast ise selle kõige poole suunata. Antud juhul peab selle töö ära tegema lasteaed või kool. Lasteaias - koolis aga ei oska sellised lapsed keskenduda, liikumistegevustes kaasa lüüa, sest neil puudub motivatsioon ning tihti väidetakse, et lihtsalt ei viitsi. Motiveerimatust võib ka põhjustada ülekaalulisus, teistest maha jäämine, nõrgem olemine või ärevushäired. Laps, kes ei suuda keskenduda ühele tegevusele, segab teisi ja tegeleb kõrvaliste asjadega ja ei saagi ta nautida liikumistunde. Sellistele lastele peab aga palju rohkem tähelepanu pöörama, arvestama tegevust planeerides, kuidas ka neid motiveerida ning huvi tekitada.
Arvestab tegutsedes rühmakaaslastega. 5 – 6 aastased Harjutuste sooritamine vastavalt õpetajakorraldusele ja sõnalisele seletusele. Erinevate spordivahendite õiges kohasja sobival viisil kasutamine. Mäksa vallas harrastavate spordialade teadmine. Osaleb lasteaia spordiüritustel. 5 – 7 aastased Osaleb lasteaia spordiüritustel. Talub kaotust, oskab võita. Teab spordialasid, Eesti ja Mäksa vallatuntumaid sportlasi. Keskendub sihipärasele tegevusele. Liikumistegevustes teab ja peab kinniüldistest ohutusreeglitest. Õnnetuse korral kutsub appi täiskasvanu. Motoorne areng Varane ja eelkooliealiste iseloomustab olulisi muutusi, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka mootori arengut. Füüsiline areng on seega kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine, motoorne areng aga liigitusvilumuste areng (jämemotoorika – suured liigutused nagu roomamine, kõndimine ja peemotoorika ehk peenlihaste koordinatsiooni eeldavad liigutused nagu asjade hoidmine,
loomulik ja mõnus. Samasuguse terviklikkuse saavutamine pillimängus vajab samm sammult harjutamist. Lisaks tavapärasele istudes või seistes pilli mängimisele võiks kohe õppimise algul siduda pillimängu ka ruumis liikumisega. Liikumisel ise pilli mängides tajub laps oma kogemuse kaudu kuuldatavat muusikat terviklikumalt ja mitmekesisemalt. Selline kogemus soodustab omakorda ka paigal seistes elava ja tundliku pillimängu kujunemist. Nii muusika- kui liikumistegevustes võime sageli kohata lapsi, kelle jaoks on rütmis kõndimine ebamugav ja pingutust nõudev tegevus. Just nemad vajavad oma ellu kõige rohkem kindlat rütmi. Selleks peaks igas tegevuses kasutama rohket rütmis kõndimist, plaksutamist ja kõike muud, mis rütmitunnet tugevdab. Lisaks rütmilisele liikumisele on tegevustes kindlasti omal kohal ka vabastava olemusega loov liikumine, teema- ja ajakohased tantsud ning laulu- ja muusikalised mängud
annaabi.ee 
