docstxt/123360313521236.txt
· Sipelghape HCOOH · Äädikhape CH3COOH · Stearhape · Palmithape · Olehape · Seep rasvhapete Na või K sool · Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen (-CH2-CH2-)n · Glükoos C6H12O6 · Tärklis 3(C6H10O5)n · Tselluloos 3(C6H10O5)n 4. Oska koostada struktuurivalemi graafilist kujutist ja vastupidi (harj. 3 ja 4 lk 83) 5. Orgaaniliste ainete liigitus ja nomenklatuur (nimede andmine ja valemite koostamine) (harj. 1 10 lk 93 96) 6. Oska koostada etteantud molekulivalemi järgi isomeere ja isomeere ära tunda. (harj. 1 8 lk 98) 7. Polümeerid mõiste, saamisreaktsioonid, näited. (harj. 1 14 lk 101 104) 8. Oska määrata süsinuku oksüdatsiooniastet orgaanilise aine molekulis. (harj. 5 lk 108) 9. Aatomite vastastikmõju molekulis. (harj. 1 4, 6 9 lk 108) 10
Redoksreaktsioonid,metallide keemilised omadused, metallide leidumine ja saamine. Materjal on õpikus lk. 1922, 2729, 3743, 4548, 151155, töövihikus lk.14 harj. 3.9 (9,10), lk. 15 harj. 4.1, lk. 2226, lk. 84, 85 harj.5.1. Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeeruise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus oksüdeerumine elektronide loovutamine redokreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooiastme suurenemine
Harj. 120 Lk. 96 : Tervist, ! : Tere, ! Miks sa minuga täna venekeeles räägid? : Meil oli eilne koolipäev venekeeles.Kogu päev tuli ainult venekeeles rääkida. Harjusin, ilmselt. : Teil on hea. Ma isegi ei teadnud, et sa nii hästi oskad venekeelt. Aga kuidas teie koolis vene keele päev läks? Olid kõik tunnid venekeeles? : Meie kõikides klassides olid vaid üksikud venekeele tunnid. Aga siis kontsert! : Milline kontsert? : Kolmanda klassi õpilased, näiteks, näitlesid vene rahva muinasjuttu - ,,Tare-tareke", üsna naljakalt; kuues klass laulis vene laule, keegi luges luuletust vene luuletajatelt, aga meie üheksas klass mängis eri naljakaid tseene, koolielu. Kõik vaatasid huviga. Siis mõistatuste arvamine, kõik arvasid innustunult, isegi vanemad klassid. Päris lõpus külaline esitas oma programmi. : Aga oli raske valmistada? : Muidugi, raske oli, kuid meeldis. : Sa rääkisid, et meie koolis käisid küla...
KAHHEL, MEHHANISM, SAHHARIIN, ARAHHIS, RAHHIIT, BALDAHHIIN, PSÜHHOOS TÄHEORTOGRAAFIA h õigekiri Seega võib h täishäälikute vahel olla nii lühike kui pikk. Normikohased on nii MEHAANIK kui MEHHAANIK MEHAANIKA kui MEHHAANIKA NB! Pikk h saab esineda ainult lühikese täishäälikute järel PSÜHHOLOOGIA Pika täishääliku järel on alati lühike h PSÜÜHIKA Harj 4, 5. TÄHEORTOGRAAF IA i ja j õigekiri Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: vaja – vaia, sajad – saiad, majast – maiast, oja – hoia. Võrrelge: Silbi algul j Silbi lõpus i materjal, mateeria, materiaalne pensjon pension pansjon pansion portsjon sümpoosion
Ladina juriidiline terminoloogia 11.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-6, 8, 9, 12, 13 (gerundium), 15-18, 20 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 2) Tõlkida tekstist 21 (lk 31) laused 1-21. Partitsiipide kohta lähemalt lk 127. 3) Harj 30 (lk 87): süüdistav hageja – valitsev kuningas; õigeksmõistetud kohtualune – kirjutatud seadus. 4) Kaasa võtta arvestuse materjalid ja verbi koondtabel, vt ÕIS. 1. ius disponendi – õigus käsutada , ius possidendi – valdamise õigus/õigus asja vallata, ius utendi – kasutatamise õigus..omandiõiguse peamised elemendid 2. culpa in custodiendo – hooletus järelevalve teostamisel, culpa in eligendo - hooletus abiliste valimisel, 3
us ja meres Kehakuju pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud nahklihasmõik nahklihasmõik Elundkonnad Katted Liikumine lihaste abil ripsmete/harj (kuidas, aste abil mille abil) Toit vetikatest,bakte ritest, taimejuurtest ja teistest loomadest Toidu hankimine kehaväline Seedimine seedimine Eritamine Erituselundite ks on paar
26.õiglane tasu, vastavalt teenetele või teenitule 27. pärimine on üldine/selle õigusjärglus, mis kuulus surnutele/mida omasid surnud. Pärimine on küigi õiguse ülekandumine, mis kuulusid surnutele. 28.kogu õigus või kokkulepe moodustub määratud vajalikkusega või kinnitatud tavaga. 28.Kogu õiguse või konsensus moodustab või määrab või kinnitab tava. Kogu õiguse on loonud kas konsensus või määrab vajalikkus/vajadus või kinnitab/kindlustanud tava. 2) Harj 25, lk 86 (excusat – firmavit) Nt: habemus – pl 1, praes. ind. act; habeo, bui, bitum, ēre; me omame, meil on Excusat Scripsistis Agnoscit Obligavi Demonstrant Vincit Decrevimus Permittis firmavit
mis on sobimatu või mis on mõistuse/tarkuse vastu, ei ole seadusega lubatud. 22. rahva kohustused on kas kehtestatud/määratud seadustega või mida on tunnustanud rahvas/kodanikud 23.neljakorde on karistus varguse eest, mis varastati otse avalikult, mis on kaotatud,antakse tagasi????? 24.karistust ei kehtestata, v.a see, mis on iga seaduse või muu õigusega spetsiaalselt süüteoks määratud. NB! Laused 12-17: verba deponentia kohta vt õpikust lk 128-129. 2) Harj 29, lk 87 (condemnatus sum – comprobatae sunt). Depoonens verbidel ladina keeles aktiiv puudub, pöörduvad ainult passiivi vormides. Eesti keelde tõlkimisel tuleb aga kasutada ainult aktiivi vorme.
1 Käskiv kõneviis (õp.lk. 85 harj. 9,10,12 lk. 89) Ainsuse 2. pööre - Käsud ja palved Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre saadakse tegusõna kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pöörde (minavormi) tüvest. Vt pöördkondade näidete tabelit ka õpikust lk. 85! Ainsuse 2. pöörde eitus - Keelud Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitus moodustatakse Älä ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde abil Mitmuse 2. pööre Käsud ja palved Käskiva kõneviisi mitmuse 2
leidmiseks, lisaks põnevad teadusleheküljed avastamiseks. 9. Peamiselt kasutatakse induktsiooni, kuid see vaheldub deduktsiooniga. 10. Lõiminguvõimalustele õpikus ei viidata. 11. Õppekomplekti võimalik ajakasutus on 3 tundi nädalas ja 105 tundi aasta jooksul kokku. See peaks olema mõistlik aeg teemadega tutvumiseks ning ka muude seostuvate materjalide käsitlemiseks. 12.Töövihik lk 8, harj 8. Ülesande juhend: Tõmba ring ümber sõnadele, mida 100 aastat tagasi eesti keeles veel ei olnud. Põhjenda suuliselt. Vastusevariandid: oktoobrilaps, külmik, soppama, ostma, köster, kosmonaut, sibul, geenid, ader, teler, aabits, guugeldama. Õpilane lahendab ülesande varasemate teadmistega, mis on tulnud algklassidest ning märgib ära vanad tööriistad või kooliga seotud mõisted, samuti tajub, et soppama on uus väljend ning ostma ehk vanem. Teisalt markeerib
peaaegu olematu. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 20. sajandil Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. 10. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi Vt. Töövihik lk. 11 harj. 11!!! 11. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta Näiteks Shell, McDonalds jne...Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. 12. Võrdle rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi ja too näiteid! I: Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku ülemeresaadusi ja turustasid neid Euroopas.
16,1% 2.2.4. Kui palju oli Pärnumaa erametsamaa hooldusraie pindala suurem/väiksem Ida- Virumaa erametsa hooldusraiest? (arvuliselt) Pärnumaa erametsamaa hooldusraie pindala = 3277 ha Ida- Virumaa erametsa hooldusraie pindala = 2667 ha 3277 ha > 2667 ha Pärnumaa erametsamaa hooldusraie pindala on suurem 3277 - 2667 = 610 ha võrra. 2.2.5. Kui suur on erametsa uuendusraie keskmine pindala ühes maakonnas? (arvutuskäik!!) Harj Lään- Pärn Jõg- Ida- Järv Põlv u Viru Võru Valga Hiiu Saare u eva Viru Lääne a Tartu a Viljandi Rapla Erametsamaa uuendusraie 3863 2760 2777 2856 605 2161 4407 2615 2667 2209 2502 2158 1916 4103 3815 Erametsamaa hooldusraie 2633 1937 2873 4119 316 1904 3277 1923 1618 1097 1798 2014 1963 3791 2655 Riigimetsamaa
kaugusvisked paigalt ja jooksult. Söötmine rinnalt, põrkesööt, visked korvi. Rahvastepall. Ronimine varbseinal üles ja alla vahelduvsammuga, lisaülesannetega erinevas tempos, nöörredelil, kaldredelilt varbseinale. Roomamine toengpõlvituses tõugates palli peaga, põlvega. Roomamine pingil, pingi alt. Pugemine tunnelis erineval viisil ja vahenditega, läbi oma hoitud rõnga. Tasakaal kõnd joonel, võimlemispingil, harj. kummulikeeratud pingil, kõnd hernekott pealael, kõnd üle takistuste, 4 pöördega, nööril hernekott pealael, seis ühel jalal, keerlemine paigal. Harjutused matil tirel ette, taha, veeremine, turiseis. Kehaline areng Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks (Maiste jt 1999).
Absent from-puuduma Abstain from-halvast harj hoiduma According to-vastavalt Account for-põhjendama Accuse sb of-süüdistama Accustomed to-harjunud Acquainted with-tuttav millegi/kellegagi Advantage of-eelis Advice on-nõu andma Afraid of-kedagi kartma Afraid for-kellegi pärast kartma Agree with sb on sth-nõustuma Aim at-sihtima Allergic to-allergiline Amazed at/by-imestunud Amount to-ulatuma sinnani Amused at/with/by-lõbustatud Angry at what sb does-vihane Angry with sb about sth-vihane Angry with sb for doing sth-vihane Annoyed with sb about sth-häiritud (in)answer to-vastus Anxious about sth-murelik Apologise to sb for sth-vabandama Appeal to/against-meeldima Apply(to sb)for sth-kandideerima Approve of-heaks kiitma Argue with sb about sth-vaidlema Arrest sb for sth-arreteerima Arrive at(a small place)-saabuma Arrive in(a town)-saabuma Ashamed of-häbenema Ask for-küsima midagi Ask sb a question-küsimust kelleltki küsima Astonished at/by...
Resonants. osade ühendite struktuuri ei saa esitada ühe Lewise struktuurivalemiga. Kasutatakse mitut piirstruktuuri, kusjuures ühend on tegelikult nende resonantshübriid, st vahepealne või keksmine. Eri resonantsstruktuurides eri asukohtades kujutatud elektronid on tegelikult delokaliseeritud Formaalne laeng – laeng, mille aatom omandaks, kui sidemete elektronpaarid jagada aatomite vahel täpselt pooleks. FORMAALSE LAENGU LEIDMINE?? Näide ja kontrollülesanded õp pl 198, harj ül 2.47-2.54 Erandlikud sidemetüübid: radikaalid, laiendatud valentskiht, mittetäielik oktett. Oktetireegel ei ole üldine ega absoluutne. Radikaal – radikaalis on paardumata elektrone. Biradikaaliks on 2 paardumata elektroni Laiendatud valentskihiga aatomi väliskihis on rohkem kui 8 elektroni. ÜL ÕP LK 201-202, harj ül 2.55-2.66 Hüpervalentne ühend – ühend, milles esineb laiendatud valentskihiga aatom Muutuv kovalents – sama element võib eri ühendites olla erineva
Nii on , olen rääkinud 26. Quantum meruit – õiglane tasu 27. Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit – Pärandus on kõigi õiguste ülekandumine, mida omas surnu. 28. Omne ius aut consensus fecit aut necessitas constituit aut firmavit consuetudo – Kogu õigus kas on tulnud üksmeelsusest või määratud hädavajalikkusest või olnud veendunud komme. Legis vigorem = vicem Rabere = seadusvõimu omama 14 Harj 25, lk 86 (excusat – firmavit) Nt: habemus – pl 1, praes. ind. act; habeo, bui, bitum, ēre; me omame, meil on singular, plural SÕNA ISIKULÕPP AJAVORM PÕHIVORMID TÕLKIDA excusat Sg 3 Praes ind. act Excuso, avi, atum, are Vabandab,õigustab scripsistis Pl 2 Perfe ind act Scribo,scripsi,scriptum,ere kirjutasite agnoscit Sg 3 Praes ind act Agnosco, novi, nitum, ere Tunneb, tunnustab
aastate alguses. Selle uurimuse eesmärgiks oli õpitulemuse prognoos ja kontroll. Seoste põhjaliku vaatlemise tulemusena määrati kindlaks õpetaja efektiivsust mõjutavad tegurid. Alates 1990. a. algusest iseloomustab uurimus õpikeskkonna tajumisega seotud aspekte. 4 tegevuse registreerimismeetodit (Hans van der Mars) : 1. tegevuse liigi registreerimine tuleb vahet teha ühe tegevuse lõpust ja teise tegevuse algusest. Tegevuste nt: teatud harj. sooritamine, hilinemine tundi jne. Regitr. Toimub kindlatel kellaaegadel. Kasutatakse protsenti ja suhtarvu, registreerimislehti. Kindel vaatluse alguse ja lõpu aeg. 2. tegevuse kestuse registreerimine standardseteks mõõtühikuteks on minutid ja sekundid, kestust väljendatakse protsentides. Kogu tegevuse registr. ajal stopperit vahepeal 0 asendisse ei panda, nii registreeritakse vaadeldaval perioodil kogu tegevuse aeg. Kestuse ja sageduse registr
taustsüst. järjestikuste arvsõnadega riimuvaid fraase. (Üks ühine; kaks kahtlane intelligentsuse alapunktide meelde jätmine ühtne, kahtlane jne) Võtmesõnad soodustavad kahe sõna assotsiatiivse seose kujunemist (võõrsõnade meelde jätmine) Kõik mnem. võtted aitavad lülitada meeldejäetava laiemasse konteksti. Üldistamine ja ülekanne. Tihedalt seotud mnetag. Kahe harjutuse sooritamisel täiustuvad üldoskused vaid nende oskuste ulatuses, mis on mõlemale harj. ühised. Ühiselemente suudab inim. tajuda vaid siis, kui tal on varasemad teadmised ja oskused. Pos. ja neg. ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistust nim. negatiivseks ülekandeks.(kalade tunnused delfiin ja vaal ei ole kalad) Varasemate teadmiste ja oskuste korrektset rakendamist nim. pos. ülekandeks Mudelid ülekannet soodust. vahendina. Ülesanne kulgeb õppimisel hõlpsamini kui aidata õpilasel näha vajalikku identsust või sarnasust. 1. Mudel lihtsustab alati
annaabi.ee 
