Selle saavutamiseks tuleb teha midagi rohkem kui ülejäänud. On vaja astuda samm või kaks kaugemale, alati rohkem piiri poole. Teame, et piirid ümbritsevad meid iga päev kõikjal, isegi maailma kõige eraldatumates kohtades. Algselt võib küll paista, et see nii ei ole, kuid piiride eest pole võimalik põgeneda. Igaühel on ka meie enda piirid, millest väga lihtsalt üle ei kipu astuma, aga nende peal kõndida tundub ahvatlev. Liigne piiri peal kõndimine võib lõppeda valusa kukkumisega. Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Nendega on meile ette antud teatud vabadus mingi maani, kuid määratud piir, mida ületada ei tohi. Peet Vallak kirjutab novellis „Rahapada“: „Vana Ado võis lõpetada oma poolelijäänud nulli [---]. Ka temal vedas.“ Ado tegeles raha võltsimisega. Üks kord võib vedada, kuid järgmine kord enam mitte. Eestis ning ka paljudes teistes Euroopa riikides on asulavälisel teel piirkiiruseks 90 km/h
Katsealune kõnnib 2 minutit aktiivselt. Mõõdame katsealuse pulsi. Arvutame katsealuse pulsisageduse muutuse. Katse kirjeldus Mõõdame katsealuse pulsi. Katsealune jookseb 1 minuti jooksul treppidest üles-alla. Mõõdame katsealuse pulsi. Arvutame katsealuse pulsisageduse muutuse. Katse tulemused I katsealune (tüdruk, mittesportlane, -suitsetaja) Tegevused Pulss enne Pulss pärast Pulsisageduse muutus Istumine 69 63 3 Kõndimine 63 75 12 Jooksmine 65 100 35 Esimene katsealune sooritamas esimest katse etappi - istumine. Katse tulemused II katsealune (poiss, sportlane, mittesuitsetaja) Tegevused Pulss enne Pulss pärast Pulsisageduse muutus Istumine 55 50 5 Kõndimine 51 62 11 Jooksmine 50 114 64 Teine katsealune, pulssi mõõtmas.
Vali tegevuseks magamine. Seejärel kliki “Start” ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 4. Milline on südame löögisagedus magamise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem? ____________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks kõndimine. Kliki “Start” ning jälgi mudelil olevat animatsiooni. Vasta järgmistele küsimustele: 4. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikurikast verd? ________________________________ _________________________________________________________________________________ 5. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd?_________________________________ _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks kõndimine
Südametreening ehk vastupidavustreening Südametreeningul on väga palju positiivseid mõjusid. See vähendab südame- veresoonkonna haiguste ja nende tüsistuste (südameinfarkt, ajuinfarkt) teket ning leevendab nende haiguste kulgu, parandab südame tervist (süda jõuab korraga rohkem verd pumbata, ei hakka nii kergelt puperdama), normaliseerib kolesterooli hulka, alandab vererõhku ja parandab ka liigeste tervist. Südame treenimiseks sobivad kõndimine, matkamine, tantsimine, jalgrattaga sõitmine, suusatamine, jooks, vesijooks, vesiaeroobika, sõudmine, ujumine, aeroobika, treppidest käimine, (rull)uisutamine ja vastupidavust nõudvad sportmängud(nt. reketisport). Selleks, et piisaks vaid argisest kõndimisest, tuleks päevas teha vähemalt 9000 sammu. Samme aitab lugeda spetsiaalne sammulugeja. Ideaalne liikumismaht on igapäev u. 30 minutit mõõduka intensiivsusega
3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem? 141 lööki minutis. Kiirem. Vali tegevuseks magamine. Seejärel kliki "Start" ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 4. Milline on südame löögisagedus magamise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem? 55 lööki minutis. Aeglasem. Vali tegevuseks kõndimine. Kliki "Start" ning jälgi mudelil olevat animatsiooni. Vasta järgmistele küsimustele: 4. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikurikast verd? Vasak pool 5. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd? Parem pool Vali tegevuseks kõndimine. Kliki "Start" ning jälgi mudelil olevat animatsiooni ning EKG- graafikul liikuvat täpikest. Vasta järgmistele küsimustele: 6. Millise EKG saki juures toimub kodade kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse?
Kätlin Ilves 11.a Nõo Põhikool 2013.a Kehaline aktiivsus aitab puhata vaimsest pingest ja aitabolla terve ja vastupidav ning annab hea enesatunde. Üha rohkem inimesi tegeleb tänapäeval tervisespordiga .See tähendab mingi spordiala harrastamist tervise tugevdamiseks ning enese vormis hoidmiseks.Tervisespordiga võikstegeleda igaüks.Ent kehalist koormust annavad ka näiteks sõpradega õues liikumine,trepist kõndimine ja koolitee läbimine jalgsi. Kehalise aktiivsuse põhimõtted -arenda erinevaid kehalisi võimeid ja elukondi. -Olla kehaliselt aktiivne järepidevalt,milleks läheb vaja tahtejõudu. Inimestel, kes teevad nädalas 2,5-7,5 tundi sporti. Kehale annab koormust sportlik tegevus, aga lisaks teeb seda ka näiteks lume rookimine ja puude ladumine. Need on kehalised ehk füüsilised tööd. Et paljud pered elavad linnas või linnatüüpi majas, kus on kõik mugavused, on aina vähenenud
Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi hingamine ja südametegevus) Seljaaju liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ
). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõndimine, jooksmine, hüppamine. Peenmotoorsete oskuste all mõeldakse käeliste oskuste arengut nagu haaramine, haarde vabastamine, söömine, riietumine, kirjutamine-joonistamine Lapse jäme ja peenmotoorsed oskused kujunevad koos, sest paljud tegevused sõltuvad nende koostööst. Peenmotoorika on käte ja silmade koostöö, sõrmede liikumise nõtkus ja täpsus: esmalt haaramine, siis söömine, lõikamine, riietumine ning hiljem kirjutamine ja joonistamine.
Arutlus Interaktiivne inimene vs kehaliselt aktiivne inimene. On selge, et inimese keha on mõeldud liikumiseks. Et keha heas vormis hoida tuleb end liikutada. Nii hoiad saad ära näiteks tervise probleemid mis tekivad interaktiivsetel inimestel kes ei liiguta ennast. Kõige peamised tervise probleemid mis interaktiivsetel inimestel tekivad on järgmised:ülekaalulisus,südamehaigused,kõrge vererõhk, valud liigestes jne. Inimesed kes on kehaliselt aktiivsed ei esine selliseid tervise hädasid. Inimesed kes tegelevad spordiga on rohkem lõõgastunud ja vabamad igapäevastest pingetest. Nad vabanevad stressist ja pingetest tehes sporti mis aitab neil olla õnnelik ja lõõgastunud. Tervise kõige tähtsamad komponendid on näiteks aeroobne võimekus,tugi-ja liikumissüsteemi võimekus ja motoorne võimekus. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavaid tegevusi. Parimad ...
KÄITUMINE ja TÄHENDUS Ergas, püstine kõnnak - Eneseusaldus, kindlustunne Seismine käed puusas - Valmisolek, agressiivsus Istumine jalg üle jala, jalg lööb kergelt - Igavus Jalad laiali istumine - Avatud, pingevaba Rinnal käsi üle käe - Kaitsev Kõndimine käed taskus, õlad küürus - Nukrus Käsi põsel - Hindamine, mõtlemine Nina katsumine, kergelt hõõrumine - Äraütlemine, kahtlus, valetmine Silma hõõrdumine - Kahtlus, uskumatus Käed selja taga haardes - Viha, pettumus, hirm Kinnised pahkluud - Taip, mõistmine, kinnipidamine Pea puhkavalt käel, silmad norus - Igavus Käsi hõõruma - Ootusärevus Istuma käed pea taga haardes, jalg üle jala - Enesekindel, üleolek Avatud peopesa - Siirus, avatus, süütus Näpistama nina silda, silmad kinni - Negatiivne hinnang Koputama sõrmi - Kannatamatus Järsud sõrmeliigutused - Usaldusväärne, käskiv, autoriteetne Patsutama hellalt juukseid - Vähene enesekindlus, ebakindlus Kallutatud pea - Huvitatus Alla vaatam...
Keskendub sihipärasele tegevusele. Liikumistegevustes teab ja peab kinniüldistest ohutusreeglitest. Õnnetuse korral kutsub appi täiskasvanu. Motoorne areng Varane ja eelkooliealiste iseloomustab olulisi muutusi, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka mootori arengut. Füüsiline areng on seega kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine, motoorne areng aga liigitusvilumuste areng (jämemotoorika – suured liigutused nagu roomamine, kõndimine ja peemotoorika ehk peenlihaste koordinatsiooni eeldavad liigutused nagu asjade hoidmine, pliiatsiga joonistamine, nööpimine jne.). Motoorsed tegevused jaotatakse kahte alarühma: jämemotoorika ja peenmotoorika. Jämemotoorika all mõeldakse suurte lihasrühmade tegevust nagu seismine,kõndimine jne. Peenmotoorika alla kuuluvad peente lihaste tegevus - sellised tegevused nagu haaramine ja joonistamine. Jämemotoorika areng väikelapseeas jaguneb:
Inimese põlvnemine: 1) austrolopitekus 2) osavinimene (homo fabilis) 3) sirginimene (homo erectus) 4) pärisinimene (homo sapiens) a) neandertallane b) nüüdisinimene Muinasaeg Jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaja saavutused ja oskud: 1) artikuleeritud kõne 2) kahel jala kõndimine 3) tööriistade valmistamine 4) tule kasutamine 5) rõivaste valmistamine 6) elamute kasutuselevõtt 7) käsitööoskus 8) koduloomade kasvatamine 9) põllumajanduse tekkimine Kiviajast metalliaega: 1) metallide kasutuselevõtt 2) karjakasvatus eraldus põlluharimisest esimene suur ajalooline tööjaotus 3) asulate rajamine 4) põldude niisutussüsteemid 5) ratta leiutamine 6) uued ehitusmaterjalid tellised Pronksiaja peamised tunnused: 1) adra leiutamine
suremuse põhjuste seas maailmas. Füüsilise passiivsuse tasa mõjutab oluliselt südame- veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, luu- ja liigesehaiguste levikut ning elanike keskmist eluiga kui tervena elatud aastate arvu. Füüsiline aktiivsus ei ole vaid sporditegemine Füüsiline aktiivsus on igasugune kehaline liikumine, mida tekitavad energiat kasutavad skeletilihased. Kõndimine Kodu- või ajatööd Aktiivne mängimine Teadlik spordi tegemine Tervise säilitamiseks on kriitiline kehaline koormus täiskasvanud isikul vähemalt 30 minutit mõõdukat tegevust viis korda nädalas. Eesti inimeste kehaline aktiivsus Eesti elanike kehaline aktiivsus on vähene. 2014. aasta uurimuse põhjal ei tegele tervisespordiga 39% meestest ja 32% naistest. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui koduses elus.
veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu (lipodermoskleroos). Abi: tugisukad, jahe dušš ja vann. Füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine, kõndimine – verevoolu parandamiseks. Tõsta jalad kõrgemale. Harjutused 1. Säärelihaste stepp Vaja läheb stepipinki või madalat stabiilset pinki. Seisa kahel jalal pingi peal, kannad üle ääre. Tõuse kikivarvule ja siis lasku alla, et kannad puudutaksid maad. Kui tasakaalu on raske hoida, soorita harjutust seinale toetudes. Korda harjutust 40 korda. Harjutus mõjub säärelihastele. 2. Jalgratas Lama põrandal selili, käed kõrval või tuharate all. Tõsta jalad õhku ja hakka
Koos kaaslastega mängimine 3 aastaselt Oskab Värvide tundmine 3 aastaselt Oskab Täislausetega rääkimine 3 aastaselt Oskab Kes/mis küsimustele vastamine 3 aastaselt Oskab Soravalt rääkimine 4 aastaselt Oskab Kõigi häälikute hääldamine 4 aastaselt Nii ja naa Ühel jalal hüppamine 4 aastaselt Oskab Päkkadel kõndimine 3 aastaselt Oskab Päkkadel jooksmine 3 aastaselt Oskab Koosjalu hüppamine 3 aastaselt Oskab Hoota kauguse hüppamine (vähemalt 3 aastaselt Oskab 60cm) Mahahüpete tegemine 3 aastaselt Oskab Trepist üles minemine (ilma 3 aastaselt Oskab juurdesammuta) Joont mööda kõndimine 3 aastaselt Oskab Joone kõrval tagurpidi kõndimine 3 aastaselt Oskab
Tartu …….Kool …………. 8.b klass KEHALISE KASVATUSE TUND (LIIKUMISMÄNGUD) Loovtöö Juhendaja õpetaja …….. Tartu 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Eelmise kooliaasta kevadel saime teada, et meil tuleb teha loovtöö. Alguses ei osanud ma midagi arvata, kuna polnud varem sellega kokku puutunud. Hiljem kui olin juba selle kohta täpsemalt uurinud, olin kohe huvitatud. Loovtöö otsustasin teha klassiõdede …….ja……., kes olid kohe nõus koostööga. Teemasid loovtöö jaoks otsides jäi …….silma liikumismängude teemaline kehalise kasvatuse tund, mida ta meile tutvustas ja üheskoos otsustasime valida selle teema. Tunni tegevusi oli klassiõdedega lihtne välja mõelda, kuna teadsime, millised mängud ja muud liikumisharjutused sobivad ja meeldivad esimese kooliastme õpilastele. Isiklikult olin loovtöö teemaga väga rahul, kuna olen ise t...
18.Nimetage millised eakate probleemid vajavad hindamist- motoorsed, sensomotoored, kognitiivsed võimed ja psühhosotsiaalsed, toimetulekualased tegevused, 19.Miks on hindamist vaja? -Tunda ära inimese tegevuslikud probleemid, teada saada inimese suhetest, näha ja mõista inimese tegevusliku võimekust. Funktsionaalse võimekuse väljaselgitamiseks, et osutada rehabilitatsiooni teenust- taastusravi, tugiteenust, hooldust. 20.Millised kehalise funktsiooni piiratused esinevad eakatel?- trepist kõndimine, kükitamine, istumine, tõusmine, peenmotoorika 21.Kuidas saab eakate füüsilist võimekust toetada? -Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vähendada krooniliste haiguste riski, olemasolevaid haigusi kontrolli all hoida, nii kehaliselt kui vaimselt paremine toime tulla, vältida vigastusi nagu kukkumine ja elada kauem iseseisvat elu. Oluliste põhjustena nimetavad rühmatreeningul osalejad tervise edendamisele ja sotsiaalsetele kontaktidele lisaks ka psühholoogilisi aspekte,
Tartu Kutseharidus Keskus Serotoniin e. õnnehormoon Katre Tammekun MO11 2012 Mis see on? Meie organismis leidu ühend nimega trüptofaan, mille valem on C11 H12 N2 O2, see on üks 20'st aminohappest ja on meie organismi normaalseks toimimiseks asendamatu. Tüptofaan on serotoniini eelühend, mille olemasoluta serotoniin ei saa tekkida. Serotoniin paikneb peamiselt seedekulglas, kuid umbes 1020% serotoniini koguhulgast paikneb kesknärvisüsteemis ja seljaajus. Ülesanded: reguleerib toidu liikumist soolestikus ja vere hüübimist(paikneb vereliistakutes), ahendab veresooni, kontrollib meie und, isu ja tujusid Esmakordselt avastasid teadlased serotoniini organismist 1934, kindel kinnitus selle aine ülesannetest saadi 1952. Kuidas ta väl...
sõitmine on kõik füüsika. Kuidas auto töötab ja miks auto ainult besiiniga sõidab ja mitte veega ning kuidas töötavad pidurid. Inimesed ei mõista seda ja ka mina ei mõistnud, et füüsika on tõesti kõikjal meie ümber ja meie sees, see tundub uskumatu, aga nii see on. Kõik tegevused, mida me teeme on kuidagi füüsikaga seotud, näiteks kuidas me kõnnime, jookseme, kuidas lennukid õhus püsiva ning palju muud. Selline igapäeva tegevus nagu kõndimine ja edasi liikumine, mis on nii tavaline on kõik füüsika. Me ei saaks kõndida ilma hõõrdejõuta, me ainult libiseks. Ning see näiteks, miks me kõrgest majast alla hüpates alla kukume ja mitte edasi ei lenda, aga kui me sõidame lennukiga püsime me õhus, isegi kui lennuk on palju raskem. Füüsika annab neile küsimustele vastuse, need vastused ei pruugi alati kõigile aru saadavad olla ning mõnele veel rohkem küsimusi
tööriistadega, puutöö, töö restoranis, kodu koristamine, laste hoidmine, golf, purjetamine, lauatennis Keskmine: 0 jalutamine 5,5-6,5 km/h, rohimine ja kõplamine, raskuste kandmine, jalgrattasõit, suusatamine, tennisemäng, tantsimine Suur: 0 raske kandamiga mäkke kõndimine, puude langetamine, kaevamine, korvpall, mägironimine, jalgpall Põhiainevahetuseks vajalik toiduenergia: 1304.15 Aktiivsusest sõltuv lisaenergiavajadus: 543.40 Kogu päevane toiduenergia vajadus: 1847.55 Ülekaalu määratlemine KMI järgi pole kõikidel juhtudel alati 100% õige. Näiteks võivad suure
Südamerikked Ülitundlikud helide suhtes ISIKSUS Väga sõbralik isiksus Meeldib suhelda ning nad on suhtlemises vastupandamatult armsad Unikaalne oskus end sõnades väljendada Tavaliselt ei pelga võõraid Aktiivsed looma suhteid nii täiskasvanute kui ka lastega ARENG Suuremal osal WS isikutel esineb vaimse arengu mahajäämus. Väikelastel võib tavaliselt märgata mahajäämust oma arenguetappidest (iseseisvalt kõndimine, kõne areng, potirežiim), mis saavutatakse hiljem kui keskmiselt. Sõnakuulmatus on sagedaseks probleemiks lapseeas ARENG Täiskasvanutel ja vanematel lastel on sageli väljendunud vaimsete oskuste „tugevad ja nõrgad“ küljed. Mõnedes valdkondades – nagu kõne, sotsiaalsed oskused, mälu – on nende tulemused head. Teistes valdkondades – nagu peenmotoorika ja ruumilises suhtes – võib esineda tõsiseid puudujääke.
otsast teise. Väikelinnades, vastupidi, käiakse tööl ühest linna servast teise ja seda tihti jalgsi. Vahemaad punktist A punkti B on väga lühikesed. Lapsepõlves elasin 5 aastat Tallinnas ning seega tean, mis tunne on elada suurlinnas. Igal hommikul pidin emmega pika maa rongiga lasteaeda sõitma Võrus elades jõuan kooli 10 minutiga. Ka väikelinnades on kõik elamiseks vajalik olemas. Tean, et Võrus ühest linnaotsast teise kõndimine võtab aega pool tundi. Sõita saab ka bussiga, aga jala käia on palju tervislikum. Väikelinnad sobivad elamiseks eelkõige vanuritele. Nemad ei jõua käia pikki maid poes, sõbrannal külas ega pangas. Eakatele korraldatakse väikestes asulates igasuguseid üritusi ja kooskäimisi. Minu arvates on suured linnad nagu mitu väikest linna kõrvuti. Võrus on umbes neli suuremat toidupoodi ja väiksemaid veelgi rohkem. Seevastu
Tervislikud eluviisid Koostaja: Kristi Rahulaan Klass: 9 Kool: Olustvere Põhikool Liikumine Kehaline koormus on tervise püsimiseks hädavajalik, päevas peaks vähemalt pool tundi tegema kerget treeningut. Hea on valida sellised tegevused, mis kestavad kauem ning nõuavad paljude lihaste pingutust näiteks kõndimine, sörkimine, tantsimine, jalgrattasõit või ujumine. Pärast füüsilist pingutust on tuju parem ning mõtted selgemad. Jälgi mida sööd Tervisliku ja tasakaalustatud toidulaua osatähtsust terve püsimisel on raske üle hinnata. Kõige olulisem põhimõte on süüa mitmekesiselt, valides oma menüüsse toitainerikkad ja samas võimalikult vähese kalorisisaldusega toidud. Väldi oma igapäeva menüüst karastusjooke ja rämpstoitu. Ära premeeri end maiustustega. Soola pane kahvliga.
lisa igal uuel nädalal 1 kordus) 9. Rippes jalgade tõstmine: tee oma vanus kordi. Igal nädalal proovi teha 1-2 korda rohkem, kui eelmisel nädalal 10. Istesse tõusud: tee kaks korda nii palju, kui vana oled, Igal uuel nädalal ürita teha 2 kordust enam. 11. Sillas käte kõverdused: tee oma vanus kordi. Ürita igal uuel nädalal 1-2 korda rohkem. 12. Kätel kõndimine: ürita igal treeningul olla parem kui eelmisel treeningul. Peale treenigut lõdvesta ja venita lihaseid. Tee silda ja proovi spagaati. Pea meeles, et tugevaks ja osavaks saamine pole kunagi lihtne, kuid tublimad ei lase raskusetel end võita! Meelita ema, isa, vend, õde ja sõber ka trenni tegema, koos on lõbusam ja lihtsam. Ja kindlasti mängi suvel võimalikult palju sõpradega palli, jookse, sõida rattaga, uju jne. Head sportimist! ...
Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüüh...
3. Raskuste teisaldamisel korterist maja ees olevasse autosse tuleb ette kitsaid treppe, mis tõttu tuleb asju tõsta/kanda ebamugavates asendites. 4. Töö raskustega on pikaajaline ja/või liiga sagedane, mis võib põhjustada liigset koormust seljale. 5. Riidekappi on vaja selle suuruse tõttu aknast upitada ning appi tuleb võtta treppredel, mis põhjustab ebatasasel pinnal olemist. 6. Raskust kandes on vajalik pikem kõndimine trepist alla kuni autoni. Matriklinr viimane nr on 0, seega kirjeldatud on antud olukordi lihtsalt järjest. 3) Kuidas parandada töötaja olukorda? Millised tervisekahjustused võivad esineda, kui asja ei paranda? Töötaja olukorda oleks võimalik parandada töökoormuse vähendamise, vahepeal muude mittefüüsiliste tööülesannete täitmise ja piisavate puhkepausidega, et raskusi ei peaks liiga pika aja vältel liiga tihti teisaldama
Tervisekasvatuse alused esimene vahe-eksam 1. Milline väide ei ole tõene? Uuringud on näidanud, et kehaliselt akiivsetel õpilastel on võrreldes mittektiivsetega on: A-õige – parem tähelepanu 2. Kerge soojatunne ja hingamise sagenemine iseloomustab B – mõõduka intensiivsusega kehalist aktiivsust 3. Osteoporoosi ennetamine.. B-jalgrattasõit 4. Tervisele vajalik kegalise aktiivsuse soovitus WHO poolt : kõik 15-17 a .. B-60 min mõõdukat kuni suure... 5. Milline väide ei ole tõene? C-metadoon 6. Tervisele vajalik kehalise aktiivsuse soovitus WHO poolt: kõik 18-64 aasta .. A – 150 min nädalas 7. Populatsiooniuuringud on näidanud, et kehaliselt mitteaktiivsete inimeste hulgas vürreldes kehaliselt aktiivsetega on depressiivsemaid seisundeid üldiselt C- 2-3 korda enam 8. Kas järgnev väide on tõene või vale? Vastavalt transteoreetilsitele mudelile võib vaadelda kehaliselt akt...
Laboratoorne töö Organismi ööpäevase energiakulu ja menüü analüüs Eesmärk : 1. Selgitada välja organismi energiakulu ööpäeva jooksul ja kontrollida, kas toiduga saadud energia hulk katab tehtud kulutused. 2. Selgitada, kas toidus sisaldunud valkude kogus on piisav 3. Selgitada, kas toitainete omavaheline suhe menüüs on õige. Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Kirjuta protokolli kõikide oma tegevuste ajaline kestvus ühe ööpäeva jooksul 2. Arvuta ülesmärgitud tegevusteks kulunud energiakulu kasutades Kulutatud energiakoguse kalkulaatorit aadressil: http://www.toitumine.ee/energia/ 3. Kirjuta üles toidu kogused, mida antud päeva jooksul sõid. 4. Ava toitumisprogramm aadressil http://tap.nutridata.ee/ ja arvuta toiduga saadud energia hulk ning valkude, rasvade ja süsivesikute kogused toidus 5. Kontrolli, kas saadud energia hulk vastab kulutatud energia hulgale 6. Kontrolli, kas toiduga ...
41 5 4 Sättimine E 07.46 10 5 Riietumine E 07.56 4 6 Jalutamine J 08.00 15 trollipeatusesse 7 Trolli ootamine E 08.15 2 8 Trollisõit kooli T 08.17 10 9 Kooli kõndimine J 08.27 2 10 Riietumine E 08.29 2 11 Esimene loeng K 08.31 90 12 Söömine S 10.01 14 13 Teine loeng K 10.15 90 14 Paus V 11.45 10 15 Kolmas loeng K 11.55 90
· Idee ümbersünnist samsara inimese teadvus laguneb osakesteks mis hiljem pannakse teistmoodi kokku · Karman seadus kõik mida me teeme mõjutab seda, mis hiljem toimub; eesmärk saavutada bilanss · Hindude jaoks on mõte, tegu ja sõna sama väärsed · Munkadele õpetatakse ükskõiksust · Asrama süsteem jagas aarialaste elu etappidesse o Õppimine ; verdad pähe o Naise võtt + lapsed o Lähed metsa elama, jagad vara laiali o Kõndimine kirdesse kuni kukud ja sured · Bhagavadgita oluline on vägivallatuse idee · Isiklik dharma on kõige olulisem · Krsha õpetab yogat ehk on tegude tee ja mõistmise tee, et pääseda moksa poole · Bhakti pühendumine ühele jumalale, uks temasse viib vabanamisele · Hindu kolmainsus o Brahma looja ( talle on 6 templit) o Siva hävitaja o Vismu säilitaja ·
KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeer...
Keelati juutide ettevõtlus Juutidel tuli kinni maksta koristustöö, lisaks trahvi miljardi marga ulatuses 1939 Hitleralustas oma "uue korra" elluviimist Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid oma kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse ehk GETODESSE Varssavi getos hoiti pool miljonit juuti Osa juute saadeti otse koonduslaagritesse Inimesi alandati Murti psühholoogiliselt Sellel tänavapoolel on juutidel kõndimine keelatud Taaveti täht Alates 1939.a sügisest pidid kõik juudid alates 10 eluaastast kandma kollast kuusnurka taaveti tähte Getod Kokku rajasid sakslased 356 getot Getod ümbritseti kõrgete müüridega, üksikuid väljapääse kontrollisid sakslastest valvurid. Omavolilist lahkumist karistati surmanuhtlusega Juutidel oli nn "omavalitsus", kellega saksa võimud suhtlesid Getode elanikel oli puudus nii söögist, küttest kui ravimitest
3. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? Geenitehnoloogia DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine in vitro (kehaväliselt) ja siirdamine sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Võimaldab pärilikke haigusi diagnoosida, isikut geneetiliselt tuvastada, GMO-taimi kasvatada. 4. Nimeta inimesele kui bioloogilisele liigile 3 iseloomulikku tunnust. Miks need oluliseimad on? Suur aju, kahel jalal kõndimine ja keerukas kultuuriline käitumine, sh artikuleeritud kõne. Oluliseimad, sest eristavad minu meelest enim inimesi loomadest. 5. Iseloomusta omal valikul üht elundkonda, mis moodustavad, tähtsus jms. Vereringeelundkond moodustavad süda, arterid, veenid, kapillaarid. Ülesandeks on 02, CO2, toitainete ja jääkainete transport organismis. MÕISTED: Rakendusteadused loodusteaduste abil saadud teadmiste praktiline kasutamine. Nt bioonika.
sünnitusega, platsenta (ainevahetus ema ja loote organismi vahel), (nabanöör - loote ühendamine platsentaga) kasulik: hapnik, vesi, toitained, antikehad, hormoonid, kahjulik: mürgid (alkohol, tubakas, nikotiin, narkootikum), haigustekitajad (viirus), ravimid, ema laps: hapnik, vesi, toitained, antikehad, hormoonid, mürgid, haigustekitajad, ravimid, laps ema: süsihappegaas, jääkained, vesi, hormoonid, 1) imikuiga 0-1 kiire kasv, kõndimine, paraneb liigutuste kooskõlastamine, hambad, 2) lapseiga 2-13/15 vaimne ja füüsiline areng, iseloom, väljakujunenud inimene, jäävhambad, lugemine, kirjutamine, refleksid, 3) murdeiga 13- 17/18/21 suguküpsus, kiire kasv, eneseteadvuse ja iseseisvuse kasv, mehe või naise tunnused, 4) noorikuiga 17-18 T, 21-22P lakkab kasvamine, vastutustunne, organism areneb välja vaimselt ja füüsiliselt, 5) küpsusiga 22-60 vaimsed võimed max, 6) elatanu ja vanuriiga 60- 75..
treeningutel, säilitades lihasesiseses glükogeenid. · ...ja suurendatud lihase energia taastamise kiirus. · Need kõik kehtivad ka südame kohta, pikendades inimese eluiga, tugevat tervist ja immuunsus süsteemi. Südameveresoonkonna tugevdavatest treeninguid... · Kickpoks, Kung Fu, Karate jm. · Kätekõverdused... · Ujumine, jooksmine ja jalgrattaga sõitmine · Nööriga hüppamine, pikad jalutuskäigud... · Suusatamine ja uisutamine · Treppidel kõndimine jm. T öö link e Südam · Treenides peaks saama keha vajaliku puhkuse, vastasel juhul jäävad lihased väsinud ja "vigastatud" staatusesse ja ei võta täielikult vastu edasise treeningu. Puhates, näiteks magades, lihased taastuvad nagu ka kogu meie keha üldse. Ületreenimine
Mitmetonnise raske auto saab suhteliselt väikese jõuga poriaugust välja lükata. Loomulikult ei tehta seda ühe ropsuga, vaid kõigutatakse autot edasi-tagasi, kuni liikumise (võnkumise) amplituud kasvab niivõrd, et masin välja pääseb. video 0 Resonants võib olla ohtlik: Arhitektid peavad suurte ehitiste projekteerimisel arvestama võimalikke perioodilisi välismõjusid (tuulekeerised, maapinna kõikumine trammirataste all, inimeste kõndimine jms.). Isegi sõjaväemäärustikes on sees punkt, mis keelab sildade ületamise marsisammul. video1 video2 video3 5. Harmooniline võnkumine Võnkumistest on kõige lihtsam harmooniline võnkumine. Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. Harmooniline ja sinusoidaalne nendel sõnadel on füüsikas üks ja sama tähendus. Need võnkumised saab kirjeldada võrrandiga
kallimad. New Yorkerist kõnniks tülgastusega mööda kui Rakvere bussijaama tagusest, kus joodikud magavad ja seaks sammud just sinna kõige ägedamasse Denim Dreami, kus saadaval kõige vägevamad brändid. Hind ei loeks, sest mida vägevam logo, seda parem enesetunne neid kandes. Kooli jõudmiseks oleks vaja ikka midagi vägevat, mis tõstaks enesehinnangut ja teeks meele heaks. Ratta viskaks nurka voi müüks internetis maha, sest see ei sobi. Jala kõndimine oleks ainult talupojale kohane, seda ma ei oleks. Õige valik oleks just ikka auto, mida kallim seda rohkem meelt mööda. Enda hoolitsemiseks muretseksin endale kõige paremad vahendid. Mis sest et Giorgio Armani šampooni ja dušigeeli eest maksaks põhimotteliselt firmamärgi eest, mis on pakendil. Kui meeli erutab siis on jarelikult asi väärt. Hambaid peseks ikka just selle hambapastaga, mis poes kõige rohkem maksaks ja vingem välja näeks.
lihastesse) Sünaps ja selle ülesanne. See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele. Refleksid See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele. Reageerimine toimub enne, kui info jõuab seljaajust peaajju. Osata nimetada tingitud ja tingimatuid reflekse Tingimatu kaasasündinud. Neelamis-ja imemisrefleks Tingitud omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid. Silmapupillide ahenemine, kõndimine, rääkimini. Refleksikaar See on erutuse kulgemise tee. 1.erutust vastuvõttev närvirakk 2.närvikiud, mis juhivad erutuse KNS'i 3.KNS'i piirkonnas info analüüsimine 4. närvikius, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse 5. organ või elund, mis erutusele reageerib.
On ju ka teleris,raadios ja ajakirjanduses olnud juttu sellest ,kui palju linde või loomi sureb näiteks sellepärast ,et on alla neelanud mõne kilekoti või kile tüki. Aga kas see on hea maailm kui hävitame oma keskonda iseenda laiskuse tõttu? Samuti muutuks maailm paremaks ja õhk puhtamaks ,kui iga autot omav inimene kõnniks vahel ka jala ,mitte ei sõidaks näiteks naabermaja ette autoga. Siis ei satuks õhku nii palju heitgaase. Väljas kõndimine ja eneseliigutamne on ju ka tervisele hea. Puhas õhk ja liikumine vähendavad haigusi ja pikendavad inimese eluiga. See omakorda teeks olematuks paljud probleemid ja me ei peaks oma lähedastest liiga vara ilma jääma. Usun ka seda ,et kui suudaksime tülisid lahendada sõnadega ,oleks maailm elamiseks ohutum koht. Sest me ju kõik teame kui palju vägivalda on maailmas. Ja kindlalt nii mõnigi meist on kas ise sellega kokku puutunud või teab mõnd juhtumit tutvusringkonnast.
· Nõelravi: kasutatakse väga peeneid nõelu, mis kehasse torgatakse. Võib aidata kerge valu ja iivelduse puhul. · Aroomiteraapia: taimedest saadud eeterlike õlide kasutamine tuju parandamiseks ja stressi ning iivelduse leevendamiseks. · Jooga: mitteaeroobsed harjutused, hõlmates kindlaid poose ja hingamismustreid · Kunstiteraapia: aitab füüsiliste ja emotsionaalsete probleemidega inimesi, kasutades selleks loomingulisi tegevusi oma emotsioonide väljendamiseks. · Labürindis kõndimine: meditatiivne kõndimine mööda ringjat jalgrada, mis läheb ringi keskele ja seejärel sealt välja tulek. · Massaaziteraapia: keha lihaste ja kudede mudimine, hõõrumine ja silitamine. Mõningate uuringute järgi aitab vähendada stressi, ängistust, depressiooni ja valu ning muuta inimest erksamaks. · Meditatsioon: protsess, kus inimene kasutab keskendumist või mõtisklust oma keha ja meele rahustamiseks
kõigepealt kergitab ujukit, seejärel hakkab eemale vedama ning lõpukstõmbaba vee alla. Haakimishetk sõltub sellest, kui suurt sööta me kasutame pisikese sööda puhul tuleb haakida kohe, suure sööda puhul aga anda aega latikal sööt suhu lutsutada. 6.Püügi tehnika Latikas on üsna ettevaatlik kala ning püügi juures tuleks vaikusele rõhku panna, eriti pöörata tähelepanu nendele helidele, mis vette kanduvad (tullide krigin, laine loksumine vastu paadikülge, paadis kõndimine jms).Kalameeste omavaheline jutlemine häirib kalu vähe, kuid näiteks autoraadiost kostuv mürtsmuusika võib latikate suud küll lukku panna. Ka see, kui mõni latikas õnge konksu otsast minema pääseb, võib kogu parve hulgaks ajaks eemale peletada. Haagitud kala tasub tema väsitamise ajaks juhtida haakimispaigast mõnevõrra eemale, et teised latikad plehku ei paneks, ning tuua võimalikult ruttu, kuid kiirustamatta, veepinnale
*Mõistereegel (vetelpääste, reaskülv, vaheltharimine, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek). *Sagedusreegel(kojutulek, linnasõit, maaleminek, seenelkäik, vanniskäik) *Asesõnalised täiendid kirjutatakse põhisõnast lahku (sel ajal, sel kombel, tol ajal, omal ajal, meie ajal, minu meelest). *Määrsõnalised laiendid kirjutatakse põhisõnast tavaliselt lahku (kiiresti kõndimine, vaikselt rääkimine, pikali post) *E! Mõistereegel (pealkiri, pealekaebaja, pealtvaade allkiri, alltekst, allüürnik, allasutus, allhankija, ülesanne, ülerahvastatus, ülevaade, üleminek ettevaatus, ettekuulutus, eeskiri, eeskoda, eesasend, eesnääre eesistuja, eestkoste, eestvaade, eestseisus kõrvalepõige, kõrvalharrastus, kõrvalteenistus, kõrvalhoone tagahoov, tagaratas, tagatuli, tagantvaade ümbersõit, ümberistumine juurdevool, äravool, vastukaja,
1860. aastal kolisid nad Rochester`i. Kaks aastat hiljem tema isa suri ja Eastman lahkus kõrgkoolist, et peret toetada ja hakkas tööle kontoripoisina 14-aastaselt. Eastman oli tagasihoidlik, leiutaja, visionär ja filantroop. 1925. aastal Eastman ühel päeval ütles Kodak`i juhtimisest lahti, saades valitsuse esimeheks. Ta seejärel keskendus frilantrrpilisetele tegevustele. Oma viimasel kahel aastal Eastman oli suures piinas. Tal oli probleeme püstiseismisega ja ta kõndimine oli vaevarikas, see oli põhjustatud tema taandarenenud häirest, mis mõjutas tema selgroogu. Ta elas teadmisega, et tema ülejäänud elu on ratastoolis. 14 märtsil 1932. aastal ta lõpetass oma elu ühe ainsa kuuliga, mis oli pärit automaatsest relvast, otse südamesse. Ta jättis ka kirja kus oli kirjas nii: ,, Minu töö on tehtud. Milleks oodata?" Eastman on maetud Kodaki`i parki Rochester`is, New York`is. Oma elu jooksul andis ta ära hinnanguliselt 100 miljonit dollarit. Enamuse
Kõne on loomulikuna näiv nähtus, kuid tegelikult pole see sugugi nii. Kõnelema õppimise protsess on keeruline ning sõltub paljuski kultuurist. Kõnelema õppimist võib mõista kui õppimist mõtteid vahetama teatud ühiskonna kultuurilise traditsiooni järgi. See on hoopis erinev kõndima õppimisest, kuna kõndimine on bioloogiline funktsioon, kuid kõnelemine on mitte-instinktiivne tegevus. Ühe tuntud definitsiooni järgi on keel häälikuliste sümbolite kokkuleppeline süsteem. Seda ei ole tahetud tihti tunnistada, kuna keeles esinevad erinevad häälitsused, mis on instinktiivsed, kuid mitte sümboolsed. Viimaseid ei tohi aga segi ajada hüüdsõnadega (nt ,,oh!", ,,ah!", ,,tss!"), mis on kokkuleppelised ja seetõttu osa sümbolite süsteemist ehk keelest. Siiski võib
Miks on vaja olla kehaliselt aktiivne? Inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid oma elule. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et mitteaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme, kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, kasvab. Kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge ver...
Alustan sellest, et kui paljud jälgivad üldse, kui palju nad liiguvad? Nagu te ise ka teate, siis tuleb kindlasti jälgida, kui palju me liigume, mida sööme ning kui tihti arsti külastame. Mida rohkem me liigume, seda rohkem tekivad lihased ning enesetunne on ka parem ja enesekindlam. Liikumine ei ole ainult spordi tegemine, vaid ka niisama kõndimine, jooksmine, kodutööde või aiatööde tegemine ja näiteks aktiivne mängimine või ujumine. Liikumine vähendab südamehaiguste- ja diabeediriski, kehakaal on kontrolli all, liikumine langetab vererõhku ja aitab Kolesterooli tase kontrolli alla. Aga mis see kolesterool üldse on? See on üks oluline rakuseinte koostisosa, milleta ei suudaks rakud talitleda. Oma kolesterooli taset peab iga täiskasvanud inimene teadma ning kontrollima seda vähemalt korra 5 aasta jooksul
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond TARBIJAUURINGU ANKEET Üliõpilane: Laura Freivald Üliõpilaskood: KATB142642 Tallinn 2017 Hea vastaja! Olete valitud uuringusse, mida viib läbi Spordihooldus OÜ, mille eesmärgiks on kaardistada hinnanguline spordihooldus toodete kättesaadavus ning rahva liikumisharjumused. Osutusite valituks Rahvastikuregistri juhusliku valiku alusel, mis tagab selle, et valimis oleks esindatud vanuses 16 35- aastased eri piirkondadest. Kõik Teie poolt antud vastused jäävad anonüümseks, mis tagab selle, et hilisemas tulevikus pole võimalik Teie isikut vastustega kokku viia. Küsimustiku täitmine võtab aega umbes 7 minutit ja ei nõu eriteadmisi. Kõigi vastajate vahel loosime välja viis Sparta Spordiklubi 10 korra külastuska...
Koolibri Koolibrid (Trochilidae) on väikeste sillerdava sulestikuga lindude sugukond pikatiivaliste seltsist. Neid on kokku 338 liiki. Portugallased on andnud neile nime beija-flor mis tähendab "lille suudleja". Tänu erilistele lennulihastele mis teevad 38-78 tiivalööki sekundis, omavad nad võimet lennata ühe ja sama koha peal kaua aega ja isegi lennata tagurpidi. Nad suudavad lennata väga kiiresti. Lisaks nektarile mida nad on võimelised imema kuni 13 tõmmet sekundis, toituvad nad veel ka putukatest, ämblikest ja teistest selgrootutest. Võttes õitest pika noka abil nektarit ja putukaid tolmeldavad nad ühtlasi õisi. Koolibrid söövad tihti ja võivad päevas süüa 2/3(kaks kolmandikku) oma kaalust. Nad söövad iga kümne minuti tagant. Koolibrid on väga väikesed. Kuubas elutsev kimalaskoolibri on maailma väikseim lind ja kaalub kõigest kaks grammi. Suurim (suurkoolibri) on seev...
heleduse suhtes, nad näevad tervikobjekte üsna selgesti kui need on lähedal. Kuni 3.elunädalani ei taju lapsed värve ja neil on piiratud sügavustaju. Mõne Sensomotoorsed skeemid - need on oma olemuselt loogikaeelsed ja intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja esimese päeva jooksul näivad nad olevat vähem tundlikud valu suhtes, kuid nende maitse- ja lõhnaaistingud toimivad täiel määral. Esimesed emotsioonid jäljendamise teel, näiteks kõndimine, lambilülitile vajutamine.Tunnetuslikud skeemid - on mõistete ja mõtlemisvõime aluseks ehk eristamine, seoses sünniga on negatiivsed, aga juba esimese kuu lõpus tekib naeratus seoses elavnemisreaktsiooniga. -2a- Peamiseks tegevusliigiks 2. eluaastal ongi ettekujutamine, põhjus-tagajärg-seoste otsimine.Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus. esemeline tegevus, mille käigus laps tutvub esemete erinevate omadustega. Jätkub sensoorne areng
Füsioteraapia koosneb etappidest: patsiendi/kliendi seisundi (olukorra ja vajaduste) hindamisest, füsioteraapia kavandamisest, füsioterapeutilisest sekkumisest ning seatud eesmärkide saavutamise hindamisest.Füsioterapeudi tegevus on orienteeritud patsiendi probleemi lahendamisele, säilitades või arendades tema funktsionaalsust.Ta aitab inimesel leevendada valu ja muutuda tugevamaks, õpetab teda (taas)kasutama oma vigastatud jäset vm ning suunab selliste igapäevategevuste nagu kõndimine, riietumine, pesemine jm uuestiõppimist.Füsioterapeut osutab tavapäraselt teenust korraga ühele patsiendile/ kliendile, kuid võimalik on tegeleda ka patsientide/klientide rühmaga. Eelistatud ja tulemuslikum on individuaalteraapia. Füsioterapeut juhendab patsiente/kliente verbaalselt ja manuaalselt.Enamasti töötavad füsioterapeudid tervishoiuasutustes, kus nad osutavad teenuseid nii haiglaravil viibivatele kui ka ambulatoorsetele patsientidele. Samuti külastavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
