Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse arenguetapid. Füüsiline ja psüühiline areng, vajadused, kasvatus perekonnas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eluaasta, lapsevanem, rõõm, tunnist, tähelepanelikkus, lähedus, eluaastal, kõndima, iseseisvus, mistõttu, lapsevanemad, valitsema, valikuid, laduda, kolmeaastane, osavus, inimsuhete, tunnet, toetama, kasvatamisel, präänik, mänguasja, kasvatusstiil, kiili, arenguetapid, kevin, isikupärane, turvatunne, iseseisvumine, hindama, potil, omaetteFüüsiline areng Oluline on teada Inimese areng on erinev ja sõltub east, soost, individuaalsetest iseärasustest, tingimustest jne. Arengu võib jagada vanuseastmeteks, mida iseloomustavad kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed muutused. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng – keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elunditesuurenemine. Küpsemine seostub väljakujunemisega, täiuslikkuse saavutamisega. Küpsemine võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Liikumine on lapsele üks meeldivamaid tegevusi. Samas on liikumine üks keerukamatest tegevustest, millega laps peab toime tulema. Oma keha tunnetamine on kehalise minapildi kujunemise seisukohast äärmiselt vajalik. Kui laps ei tule oma keha tunnetamisega hästi toime, siis ilmnevad raskused ka igapäevatoimingutega hakkamasaamisel. Kui laps ei tunneta oma keha ja selle liikumisvõimalusi, siis võib sama laps olla küllalt kohmakas ja liikuda ebakindlalt. (L
arengueesmärgid: positiivsete, sügavate suhete tekkimine pereliikmetega; perekonna (või muu keskkonna, kus laps viibib) piires lapse suhtlemis- ja sotsiaalsete oskuste areng; ning lapse edukas integreerumine laiemate ühiskondlike institutsioo-nidega, nagu 4 näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe
ja jalgade liigutustest kuni sihipärase tulemusliku tegevuseni. Teine allikas on sinult saadud ergutus, kui ta järjekindlalt oma keha liigutama õppis - kõhult seljale keerama ja vastupidi, käte ja jalgade abil toa teise otsa roomama ja lõpuks ise. ilma toeta püsti seisma. Laps vajab nüüdki sinu julgustust, et oma koordinatsioonioskusi edasi arendada. Kolmas pidevalt arenevate kehaliste oskuste allikas on teise ja kolmanda eluaasta jooksul aset leidvad füüsilised muutused. Näiteks järgmised: Pikkus ja kaal. Teise eluaasta paiku on laps tõenäoliselt saavutanud poole täiskasvanuea pikkusest ja ka tema kehakaal on suurenenud. Lapse jalad on pikemad ja lihased tugevamad ning kindlamad, võimaldades tal vilkamalt, kiiremini ja sihipärasemalt edasi liikuda. Aju. Vastsündinu aju kaalub umbes veerandi täiskasvanueas saavutatavast, kaheaastasel lapse! aga on aju kaal umbes 75% lõplikust
selgelt ja umbes pool tema jutust peaks olema mõistetav ka teistele inimestele, mitte ainult teile. Küsimused ja valikud peavad olema lihtsad. Formuleerige küsimused selgesti, siis on muutused lihtsamad nii lapsele kui ka teile endale. Magamamineku rituaaliks tuleb piisavalt aega varuda. Vannitamiseks, riiete vahetamiseks ja õhtujutu lugemiseks peaks piisama oma poolest või kolmveerand tunnist. Kui leiate, et sellest on vähe, tuleb aega rohkem planeerida. Igajuhul ei tohi magamaminek toimuda kiirustades. See peaks olema pingevaba. Kui laps hakkab lasteaias või koolis käima, võib uinaku asemel juurutada vaikset hetke. Muutke see harjumuseks ja võtke ka ise tempo maha. Kasutage seda kas lugemiseks või lõõgastumiseks, võtke lihtsalt aeg maha. Koolieelik Kolme- kuni viieaastane laps hakkab ennast avastama ja isiksuseks muutuma. Tema
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202 Täiskasvanu ja murdeealine...............................................................................206 Identiteedikriis 16-19 aastasena.............................................................................209 Isiksuse areng – emotsionaalne iseseisvus.........................................................209 Sotsiaalne areng..................................................................................................211 Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena...................................................................215 Noorusea arengutulemus........................................................................................217 LISATEEMAD.................................................................................
Samas, kui ta võidab, pole samuti kõik korras: ta ju teab, et tegelikult ei meeldi ta kellelegi ja nüüd, kui ta võitis, andis see teistele veel ühe põhjuse teda vihata. Kuueaastane laps on väike hädasolev inimene. Rahu ja vaikus on temast sama kaugel kui Maa Päikesest. Kuuene laps kogeb tungi minna edasi, välja oma turvalisest kodust, ja ta otsib oma iseseisvat mina, laienenud võimed, emotsionaalset sõltumatust, baasi iseeneses. Tema kriisi eesmärgiks on iseseisvus. Tee sinna on pikk ja vaevarikas. See töö ei saa lõplikult valmis enne, kui teisel pool puberteediiga. Käimas on tema teine ettevalmistus; esimene oli trotsieas. Kuid kuueaastane laps on ikka veel väike. Tema sageli ulja, väljakutsuva suhtumise taga on peidus meeleheitlik vajadus õrnuse , armastuse ja naeru järele. Milleni kuueaastane laps peab jõudma nagu ütleb tema sisemine tung iseseisvuse järele on kindlustunne ja usk iseendasse. Ta peab selle oma sisemusesise ära tundma
selgitada, kuidas on sisustatud lapse ja vanema koosveedetud aeg. 16 ALLIKAD Campbell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus. Elmest, M. (1995).Kodukasvatuse mõju lapse staatusele lasteaias. Tea&Toimeta.6,8. Kraav ,I.(1992). Noor perekond lapse kasvukeskkonnana Eestis ja Soomes. Haridus.6, 10-14. Kropp, P. (2001). Mina olen lapsevanem, sina ole laps. Tallinn: Odamees OÜ. Laps ja lasteaed .Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Lapsevanem ja õpetaja lapse arengu toetajana- mõtteid lapsevanematele ja õpetajatele. (2008). Koost. Tuuling, L. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. Linnas, M., Niiberg ,T. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex. Niiberg, T. (2007). Kodu kui lapse kasvukeskkond. Õpetajate Leht.1, 3. Põld, P. (1932). Üldine kasvatusõpetus
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja
ootamatute häälte peale, asjad, millest laps aru ei saa, kohutavad teda. Intellektuaalne ja keeleline areng: jäljendab erinevaid helisid; kasutab kahesilbilisi sõnu (näiteks: mam-ma, ti-ta, an-na); teab üksikute sõnade tähendust; ilmuvad vastavate zestidega sõnad (ei, jah). (Lapse areng 7-9 elukuul. 22.09.2011). LISAINFO: Kui laps suudab omal jõul seista, võib innustada teda toe najal esimesi samme tegema. Last kõndima õpetama ei ole vajadust, kui ta on selleks valmis, siis see lihtsalt tuleb ja teda pole võimalik enam pidurdada. Esimeste kobavate sammude suhtes tuleb olla tähelepanelik- laps võib kukkudes haiget saada ja nii ehmuda, et ta ei julge enam kaua uut katset teha. Lapsel peaks laskma olla võimalikult palju paljajalu (Maser 1994: 50). Kümnekuuse lapse elus omandavad tähtsa koha sellised mänguasjad, mida saab üksteise sisse toppida võib üksteise peale laduda (Maser 1994: 53).
Väga oluline on last (korduvalt) õpetada ohte tundma ning isikliku eeskujuga kasvatada turvalise käitumise harjumusi. 1.2 Suhtlemine Etapi algusel õpib laps väljendama sõnadega suhteid ja tundeid. Ja sel ajal algab ka keerulisemate küsimuste aeg-miks nii , miks see, miks sina-lõputult! Nad oskava suhelda teiste lapsega lasteaijas ja paluda mida on vaja.. Sõnavara õppimine ja kasutuselevõtmine on lapsel pikaaegne protsess. 1.3 Hingamine Lapse hingamisteed on kitsud, mistõttu võõrkeha või toidu(tüki) kurku tõmbamine seab lapse täiskasvanust suuremasse lämbumisohtu. Vererõhk 100/65 mm Hg, südamefrekvents 100-125 x min, hingamissagedus 20-40 x min, ringleva vere maht on alates 4. eluaastast 60-65 ml/kg. 1.4 Söömine ja joomine See toiming on eluliselt tähtis, sest ilma söömiseta ja joomiseta ei saa elada. Vanemad pead jäälgima, et lapse ratsioon sisaldaks kõik vajalikkud ained. Toit annab lapsele kasvamiseks ja tegutsemiseks vajalikke aineid
püsib ülesande juures kuni selle lõpetamiseni. Tähelepanu maht ja tajuprotsesside areng võimaldavad tal samaaegu teha mitut tegevust ning keskenduda mitmele eesmärgile. Laps ei teadvusta veel ega kasuta õppimise strateegiaid, kuigi võib õpetamise korral seda lühikest aega teha,näiteks: jätta esitatud nimekirjast meelde sõnu üldnimetuse järgi( loomad, linnud, toit. Laps on muutunud teadlikumaks oma mälu võimalustest ja piirangutest, mistõttu hakkab teadlikult meeldejäetavat materjali üle kordama. Järgnevalt antakse ülevaade kõnetegevuse põhikategooriatest keelest ja kõnest, mis on kognitiivse arengu ühed olulisemad tegurid. Keelt vajab inimene, et suhelda teistega ühiskonnas. Igapäevane keelekasutus annab meile järjepidevat mõttetööd, mõtlemine ja keel on kaks lähedalt seotud psüühilist funktsiooni. Ent keele otstarbeks on ka meelelise tunnetuse vahendamine, organiseerimine ja täpsustamine
geda nutu vi rahutusega. Valu korral on nutt vimsam ja krgetoonilisem, lapse ngugi on valulik. Haiguse korral on nutt viril, tusva ja seejrel vaibuva tooniga. Selles vanuses laps tajub seda, kuidas vanemad ja teised inimesed tema vaevustesse suhtuvad. Haiglas olles pib laps kartma arsti kitlit ja instrumente. Vanemad peavad pdma silitada rahu, sest nende nrvilisus kandub le ka lapsele. Kige paremini rahustab last fsiline kontakt. Esimese eluaasta teisel poolel vljendab laps halba enesetunnet ja valu samuti nutuga.Lapse jaoks on endiselt oluline fsiline kontakt kuid mnikord piisab ka sellest, kui tiskasvanu viibib lapse vaatevljas. Teisel eluaastal on iseloomulik kne areng, laps muutub mbritseva suhtes aktiivsemaks. Sageli vivad haigusest tingitud nrvipinge ja tugevad elaamused phjustada uinumisraskusi. Lapse haigusesse tuleb suhtuda asjalikult, mitte hutada hirmu haiguse vastu ja mitte juhtida pidevalt thelepanu haigusele. Kolmandal-
-6.eluaastal? Umbes 3.eluaasta paiku tuleb selle perioodi esimene aspekt, millega peab töötama lapse rahulolu nimel. Igapäevasesse elukorraldusesse lisandub kodu kõrvale nüüd lasteaed, kus on võõrad inimesed ja olukorrad. Oluline on last toetada ning anda talle aega kohanemiseks. Vanemad peaksid koos lapsega olema lasteaias seni kuni laps tunneb, et vajab neid (Heineman Pieper & Pieper, 2009). Reaalsuses tihtipeale saab aga olla koos ainult nii kaua kui kaua vanema töö seda lubab, mistõttu tuleb ka näiteks need paar päeva lasteaias muuta võimalikult turvaliseks tundeks. Esimeste uute sõprade tekkimisel võib laps õppida uusi kuid ebaviisakaid sõnu (mitte vandumine, vaid solvamine). Sellisel juhul tuleb vanemal lapsele selgitada, et kuigi lasteaias lapse sõbrad kasutavad neid sõnu, siis inimesetele, kes lasteaias ei käi, võivad need sõnad haiget teha. Samas kui hoopis last solvatakse lasteaias, tuleb kindlaks teha, millise solvanguga oli tegemist
· Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved. · Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta, Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" · Ütle "tirrdi!" elavama häälega. Laps õpib seda ootama ning see muudab mängu põnevamaks. UURINGUTE ANDMETEL hõlbustab imiku reielihaste treenimine hiljem roomama ja kõndima õppimist. Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda. VARJUD · Öölambi valguses seintele tekkivad varjud moodustavad huvitavaid kujundeid, mida lapsel on põnev jälgida. · Kui seada liikuv mänguasi (voodikarussell) rippuma nii, et see varje heidaks, aitab see imiku nägemist arendada. · Kui laps saab suuremaks, meisterda ise varje heitvaid kujundeid. UURINGUTE ANDMETEL
Tallinna ülikool Referaat Sünnieelne areng ja seda mõjutavad tegurid. Kõne areng. Kolmanda eluaasta kriis. Alina Koba Tallinn 2014 Sotsiaalse olukorra areng Varase lapsepõlv - periood 1-3 aastat. Selles eas, on muutusi isiksuse areng, kognitiivne valdkond ja sotsiaalse arengu olukorrast. Kasvajad lapseeas kaasaasjaolu , et muutessuhetlapse ja täiskasvanu, mis omakorda viibmoodustamine uue sotsiaalse olukorra arengut , mis on välimuse ühistegevuse lapse ja täiskasvanu, ja et see tegevus on allutatud
ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73
koguni haigus. Kuigi ta pole veel mõistma diabeeti sellisena nagu täiskasvanud, peab talle tema haigusest põhjalikumalt ja rohkem rääkima. Ta saab aru, mis põhjustab hüpoglükeemiat ja kuidas seda vältida, aga ta ei saa aru diabeedi hilistüsistustest ja nende vältimise vajadusest. Lapsed on erinevas eas, kui nad on valmis võtma enda peale vastutuse diabeedi kontrollimiseks (süstid, vereproovid), kuid nad ei saa hakkama ilma toeta. Üks lapsevanem kirjutab: ,,Mul poiss haigestus lasteaia lõpul, 6-aastaselt. Kohe haiglas õpetati teda ennast ise süstima ja ka suhkrut ise mõõtma. Mina polegi talle ise ühtegi süsti teinud. Nüüd 10-aastaselt oskab ka päris hästi arvutada kui palju tuleb kiiretoimelist insuliini süstida, jälgides suhkrunäitu, söödavat toitu ja ka planeeritavat liikumist.". See on ideaalvariant ja ega sellelgi lapsel alati kõik nii hästi ei lähe. Vastutus, mida need lapsed peavad endale võtma koormab
Õigesti käitumisel tuleb last kiita või selle eest mingi tasu anda, oluline on, et laps saaks aru kui ta on käitunud õigesti. Lapsele tuleb rahulikult selgitada, kuidas tuleb käituda ning mis on keelatud, kui ta teeb midagi valesti. Juhiseid tuleb lapsele esitada positiivselt ning asju tuleb öelda ühemõtteliselt ja otse. „Laps vajab hellust, armastust, mõistmist ja turvalisust.“ Neid ei tohiks solvata, alandada, ega füüsiliselt karistada. Kui lapsevanem tunneb, et olukord on kontrolli alt väljas, siis peab ta mõistma, et psühholoogilt nõu küsimine on igati normaalne. (http://www.pargi.edu.ee/index.php?leht=agress , 11.03.2010). Esimesel eluaastal on väga oluline lähedase kontakti saavutamine nii ema kui ka isaga. Last peab ümbritsema soe ja rõõmsameelne õhkkond. Vanemad peavad aktsepteerima laste avastamislusti. Kahe- ja kolmeaastased lapsed on sageli tüütavad kuna nad esitavad palju küsimusi ning kipuvad jonnima
Valab vett korralikult ja täpselt ühest nõust teise. Teeb pliiatsiga paberile järjest sihikindlamaid jälgi. Käte ja silmade koordinatsioon · 22-24 elukuud- Keerab ise raamatus lehti. Püüab enda riietamisel ja lahtiriietamisel järjest enam osaleda. Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt väikeste objektide haaramisel. Võtab vastu esemeid ja ulatab neid tagasi. Teeb lihtsate muusikariistadega rütmilisi helisid. Motoorika areng · Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. · 12 elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. · 13 elukuuks hakkab laps kõndima, hoides täiskasvanu käest kinni. Ta toob kuuldavale esimesed sõnad. · 18 elukuuks võib laps astuda mööda trepiastmeid, hoides täiskasvanu käest kinni. Tal kujuneb hästi koordineeritud kõnnak. Kaheaastaselt võib laps panna selga lihtsamaid riideid,
püüab lahendada ülesannet üksikute parameetrite eristamiseta, tajub olukorra tervikliku pildina, kus kõikidel detailidel on ühesugused tähendused. Lapse psüühiline areng algab suhtlemisest. Ainult täiskasvanute inimestega kontaktis lapsel on võimalik omandada inimkonna ühiskonna-ajaloolise kogemust. Inimeste vahel psüühilise kontakti loomine on võimatu ilma suhtlemiseta. Paljud uurijad märkasid, et lapse lahutamine emaga esimesel eluaastal põhjustab suhtelised häired lapse psüühilises arengus, mis jätab kustumatut pitserit kogu tema elule. J.Piaget´i arvamusel laps on loomupärane olend, aga sel samal ajal sündimise momendil tema kujutab endast autonoomset ja aktiivset üksikut, kes omab sisemist struktuurit. Lapse tegevused, märkab Piaget, vahendatakse ümbriskonnaga. Kuna tema ei vasta lihtsalt välismõjule, aga ka seedib neid läbi, teeb endale sobivaks. Välismaailm omakorda osutab
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust
järel prahi ära viimine on juba 1,5 -3 aastastel jõukohane. Samuti saame lastega arutada millises toas on mõnusam olla kas koristatud ja puhtas või segamine ja mustas. B.2.2 Lapse arengu Lasteaias praktikal olles tajusin kui raske on 1,5- 3 aastasel lastel toetamine lasteaias, rühmas kus on 12 last. Pidev stress ja pinged vanematest eemal olles, vähene lähedus, nuttev kaaslane kes võib muuta terve rühma hetkega nutvaks rühmaks takistab lapse arenemist, positiivsete elamuste tekkimist ning muretut ja rõõmsat päeva.Selle kõige nägemine innustas mind veel rohkem oma perelastehoidu tegema. Keskkond kus on ainult viis last saab nii väike laps rohkem tähelepanu mida selles vanuses ta vajab
Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb lapse mängutegevuste hulk järjest enam. Üksikuid argiolukordi seostab laps väljamõeldud olukordadega. Enamasti põhineb mäng isiklikul kogemusel
Selles vanuses on lapsele ülioluline mängida; laps õpib mängu kaudu, kogeb rolle ja lahendab sisemisi konflikte. Kuna laps on juba piisavalt vana siis on vaja, et vanematel jätkuks tema jaoks piisavalt aega. On oluline,et töölt tulles võimaldaksid vanemad aega kuulata lapse päeva tegemistest ja probleemide puhul aitaksid neid lahendada. Kuna laps suudab vastu võtta palju erinevat infot siis, peab arvestama,et laps võib olla õhtuti pahuram ja väsinum. Kolmel esimesel eluaastal tutvub laps teda ümbritseva maailma asjade ja inimestega valdavalt ühe küsimuse toel: "Mis see on? Lapse kiindumus lähedastesse tugevneb ja saavutab maksimumi teise eluaasta vältel. Laps püüab pälvida täiskasvanu kiitust, kurvastab, kui temaga rahul ei olda. Areneb tunnustustarve, mis saab lapse arengu tähtsaks impulsiks. Laps saab ema juuresolekust tuge ja kindlust, mis lubab tal ümbruse uurimisega tegelda.
Lapse areng kuni kuuenda eluaastani Lapsevanemate jaoks on alati väga oluline teada, kas nende laps areneb normaalselt. Esimese lapsega käiakse tihti arsti juures, et teada saada, kas nende laps areneb normaalselt ja tihti võrreldakse ka teiste ümbruskonna lastega. Aga muretsemiseks ei ole põhjust kuna lapsed arenevad väga erinevalt ja lapse tähtsate arenguastemete läbimine võib varieeruda üpris laial skaalal. Ja kui laps on ametis käima õppimisega võib ta keeleline areng korraks peatuda. Tervel imikul on sünnist saadik võime suhelda. Esimese kuue kuu jooksul otsib laps silmsidet, reageerib inimhäälele ja eristab juba varsti ema häält teistest häältest. Esimestel kuudel suudab laps kontakteeruda korraga ainult ühe objektiga ja ei suuda veel nägusid eristada. Laps väljendab oma tundeid keha kaudu: nuttes, naerdes. Esimeste nädalate jooksul suudab laps juba luua silmsidet ja vastu naeratada. Esimeste kuude jooksul näeb imikute tempera
ümbritsevast maailmast. Kõne areng põhineb lapse oskusel luua omi sümboleid. Laps hakkab mõistma et sõnad tähendavad erinevaid sündmusi ja esemeid. 1,5-2-aastane laps teeb elu suurima tähelepaneku avastades, et igal asjal on oma nimi, et sõnadel on mingi tähendus. Algul on sõnad lapse jaoks vaid signaalid, mis kaasnevad täiskasvanu ja lapse vahelise vastastikuse tegutsemisega. Laps saab eseme ja sõna seosest aru ainult siis, kui ese on lapse vaateväljas. Kolmandal eluaastal hakkab laps aru saama kõnest, mis pole vahetult seotud konkreetse situatsiooniga. Kõne abil hakkab saama teadmisi, mis on kätteasaamatud ta enese tunnetusele. 2. 2.a laps grammatika omandamise periood Kaheaastseks saades kasutab laps juba 200-300 sõna. Passiivne sõnavara (sõnad, mille tähendust lapsed mõistavad, aga ei kasuta) on tunduvalt suurem. Kolmandal eluaastal suureneb lapse arusaamine kõnest ja kujuneb õige grammatika.
LASTEAIA EMOTSIONAALNE KESKKOND Emotsioon on mingi tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioone liigitatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Seega on emotsioonide iseärasuseks nende vastandlikkus: rõõmkurbus, vihaarmastus jne. Baasemotsioonid on universaalsed ja sünnipärased. Baasemotsioonide arvu osas on uurijad eriarvamustel. Ka kirjeldavad erinevad autorid samu emotsioone erinevate sõnade abil. Evans (2002: 20) toob välja kuus baasemotsiooni: rõõm, mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad (Vaadates siseriiklikke õigusakte võib esile tuula alushariduse raamõppekava, kus õppe ja kasvatustegevuse eemärkidena on sätestanud näiteks, et eesmärgiks on „rikastada laste tundemaailma ja pakkuda positiivseid elamusi lastekirjanduse ja muude eakohaste tekstide abil” ning „julgustada last ennast väljendama” (§ 35);
Need aga püsivad veel sotsiaalses mälus ja tänapäevalgi püütakse lapsele lisatoitu anda varem. On selgunud, et piimavalk on lapsele suhteliselt raskesti seeditav, moodustab suuri valgukämpusid ja koormab neerud üle. Tänapäeva meditsiinis leidub teooriaid, et laste ülekaalu põhjus on varakult saadud valguliig, mitte liigsed süsivesikud, nagu varem arvati. See võib olla ka põhjuseks, miks tasub lastel kuni 1 aastaseks saamiseni joogipiima piirata. Esimese eluaasta teisel poolel võib teha piimaga toite, näiteks putru pooleks piimaga. Ka kohupiima võib teisel eluaastal süüa aga väheses koguses, et ei tekiks valguliiga. Tuleks jälgida, et laps saaks kõike vajalikku, seetõttu võiks kohupiimakogus pigem väikeseks jääda. Kui vanemate silmale võib aastane laps tunduda päris priske, on tema toiduvalik juba samasugune nagu kogu perel. Nüüd võikski valmistada toite nii, et neid saab samaaegselt süüa pere kui ka laps
Tegu oli väikese mänguharjaga, millega suurem vend varem põrandat pühkinud on ja sel korral püüdis Enrik venda imiteerida ja näidata, mida selle harjaga teha tuleb. Laps jälle tõuseb püsti ja ema paneb ta potile tagasi istuma, laps aga tõuseb uuesti püsti ning seejärel annab ema järele, kuid üritab Enrikut söögitoolile panna. Enrik hakkab päris tugevasti jonnima ja hoiab jalgu sirgu ning kõhtu punnis. Ema tõstab ta maha ja laseb lapse kõndima. Laps hakkas vastu, kuna ta tahtis näidata tegutsemist harjaga, kuid ema takistas seda, kuid kui ta rahule jäeti unustas ta harja sootuks ning asus muude asjade kallale, mis tema tähelepanu köitsid. Laps on kohe tasa ja rahulik, näeb söögilaual hurmaad ja võtab selle kätte. Kõnnib ja lutsutab kättesaadud hurmaad. Laps suudab teha samal ajal kaht asja, kõndida ja süüa ja ümbritsevat jälgida. Kõndimise omandas Enrik päris varakult, kuskil 8. Kuul olid tema esimesed sammud
eluaastat) muutuda tasakaalukaks, oma tegevusest rõõmu tundvaks inimeseks. Selles eas kaovad soovimatud iseloomujooned(kapriissus, lärmakus, tarbetu rahmeldamine) õiges kasvukeskkonnas iseseisvalt. Hiljemtuleb neist lahtisaamiseks kulutada palju aega ja vaeva. *Kõrvalekalded loomulikust arengust. Ulakad lapsed; "head lapsed"; säravad, võimekad lapsed; *Iseloomujooned, mida taunime täiskasvanud, saavad alguse varases lapseeas. *Psüühiline põgenemine fantaasiamaailma, mistõttu lapsel kaob side reaalse eluga. Täiskasvanu, kes lapsega vähese tegutsemise pärast süütunnet põeb, võib hõlpsasti lapsele tema mängu järgneda, soodustades veelgi enam fantaasiasse süvenemist. *Tuleb tähele panna, kas laps elab oma energia välja igapäevases askelduses või ulmemaailmas uidates. *Psüühilised barjäärid. Võivad tekkida lastel, kes on kaua elanud fantaasiamaailmas ja sellest küllastunud
Alles siis, kui tead, kes ja mis sa oled, on võimalik muuta asju, mis tunduvad valed. Kui laps tunneb, et ta on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt. On tähtis et vanem näitaks lapsele kogu aeg, et teda märgatakse ja tema vajadustele vastatakse. Lapsel peab olema õigus olla tema ise, isegi siis, kui ta käitub valesti. Ta peab teadma ja tundma, et vanemad märkavad ja aktsepteerivad teda, mis ei tähenda sugugi, et lapsevanem automaatselt lepiks kõigega, mida laps teeb. Vastupidi, siin tulevad mängu täiskasvanuvastutus ja piiride kehtestamine. Enesekindlal lapsed tunnevad, et nad saavad hakkama peaaegu kõigega, ükskõik, mis ka ei juhtuks. Ärge arvake , et lapse enesekindluse säilitamise nimel ei tohi me tal keelata teha asju, mis on valed. Näiteks kui laps lööb oma väiksemat õde, peab lapsevanem ütlema, et nii ei tohi teha ja et mina ei kiida sellist käitumist heaks
Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu-r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda, sest mida kauem laps vale hääldust kõnes kasutab, seda enam see kinnistub. Kui lapsel mõni häälik alles puudub (nt R), siis ei ole muretseda vaja ja ei tohiks teda seda ütlema utsitada, sest ta ei ole seda veel valmis ütlema. Tagant kiirustamine võib kaasa tuua valehäälduse ja selle parandamine vajab juba logopeedi abi. 5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne. Kui ei ole, tasuks pöörduda logopeedi poole, kes teeb kindlaks, millest on hääldusvead tingitud (nt hambumusprobleemid, pikk luti imemine, lühike keelekida, sage suu kaudu hingamine vms) ning aitab leida lahendusi, kuidas olukorda parandada. Enne kooli minekut võiks olla kõikide häälikute hääldamine korrektne.
annaabi.ee 
