Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse arengu keskkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klassiruum, tood, naturaalse, valgustus, lastes, väljakutse, naturaalset, õpikeskkonna, lasteaed, müra, rühmaruum, naturaalsete, avara, väljend, kuulamis, matemaatika, esindatud, tool, seinal, klassiruumis, ülestimuleeriv, open, ended, karta, reaktsioon, lapsekeskne, kõigepealt, sinust, koolieelne, usaldust, klassist, suurelt, numbrid, sadadekuulmisvõimele pidurdavalt. Need raskused võivad lapsi mõjutada ka koolieas. Leian, et lasteaedade kujundamisel peaks eelkõike lähtuma lastest endast, sest liiga värviline ja ülekujundatud ümbrus võib laste jaoks olla intensiivne ja mõjuda halvasti. Oluline on leida alastimuleerimise ja ülestimuleerimise vahel tasakaal, kuna alastimuleerimine põhjustab samuti arengu pidurdumist. b)Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruumi vahel? Tähtis ei ole niivõrd rühmaruumi igavus või selle visuaalselt mürarikkaks muutmine vaid see, et ruum oleks funktsionaalne, täidaks oma arendavat eesmärki ja läheks kokku laste vajadustega. c)Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine, kuulamine)- kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada? Lasta keskkonnal last ise õpetada, ehk siis laps peaks õppima keskkonnas kuulama oma kaaslasi ning tegema järeldusi. Nagu
Õpikeskkonna ülesehitus(Teema I) Sinu klassiruum on sinu professionaalsus. Klassi keskkonna ehitus näitab sinu oskust lastega käituda ja läbi saama, ehk näitab su professionaalsust ja pädevust. Samuti see peegeldab sinu suhtlemist lastega keda sa kasvatad. Baasiline välimus ja paigaldus. On olemas standardid mille järgi sa paigaldad mööblit või muid asju. Keskplats, kus lapsed kogunevad kollektiivseks tegemiseks, raamatunurk, mängunurk, söögi- ja töölauad. Baasiline osa on
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ÕPETAJA ROLL MÄNGUKESKKONNA LOOMISEL Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Mängukeskkonna mõju lastele ............................................................................................ 4 2. Hea mängukeskkond siseruumides ..................................................................................... 5 3. Hea mängukeskkond õues................................................................................................... 7 4. Õpetaja roll .......................................................................................................................... 8 Kokkuvõte .........................................................................................
nähtust, siis kontrollib lapse teadmisi. Juhul kui laps vastab valesti ei paranda õpetaja teda vaid asub tagasi esimese tsükli juurde. Kui laps vastab õigesti, annab ta juurde veelgi teadmisi kolmandas osas. Montessori rõhutab väga korra ja vaikuse tähtust. Rühmaruumid on jaotatud eraldi loozideks, milles lastel on võimalik töötada gruppides või vajadusel puhata. Iga asi on omal kohal ja lapsed hoiavad ise korda. Korrapärane ja vaikne klassiruum võimaldab lastel maksimaalselt kasutada on vaimu, loovuse ja õppimise jõudu. Õppetöö ühe osana on väga tähtis ,,vaikusemäng", milles kõik lapsed kuulavad vaikides ümbritsevaid helisid. Montessori väidab, et loomult on kõik lapsed rahulikud, rahuarmastavad ja peenetundelised, töökad ja füüsiliselt vastupidavad. Lärmakad, ükskõiksed ja riidu kiskuvad lapsed oma õigelt
11-15). Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt on lapsed võimelised õppima vaatlemise teel, ilma et nad käitumist ise järgi prooviks. Kui laste omavahelised suhted rühmaruumis pingestuvad ning seetõttu kõrvaltvaatajaile laiduväärt eeskuju annavad, peab õpetaja olema ,,vastukaaluks" ehk tasakaalustajaks. See tähendab, et kasvataja peab tooma tähelepanu sinna, kuhu lapsed ise ei oska vaadata või sellele, mille peale mudilased ei tule. Kasvataja peab tegema midagi sellist, mis tooks lastes esile positiivse suhtumise nii teistesse kui ka iseendasse. Õpetaja peab osalema aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Toon näite ühest tütarlapsest Emmast, kes tuli sõimerühma ja kohe pidi ta kogema hammustamisi ja tõukamisi. Ei oska öelda, miks just temaga seda nii tihti juhtus aga tulemus oli käes - pärast
Omakorda peavad kõik keskkonnad toetama ka lapse kompetentsuse arengut (soov olla kompetentne on oluline lapse arengumotiiv). Füüsilist maailma õpib laps tundma ennekõike eksperimenteerides. Keskkonnas tegutsedes areneb ja muutub täiuslikumaks kahtlemata ka silma ja käe koordinatsioon. Et kasvatuslikud mõjud oleksid lasteaias parimad, tuleks lastega tegelevatel täiskasvanutel analüüsida järgmiseid aspekte: keskkonna intensiivsus (helid, valgustus, kontaktid lapsega); situatsioonide mitmekesisus ajas ja ruumis (minimaalne mitmekesisus toob kaasa huvide alanemise, suur mitmekesisus ja ebastabiilsus võivad aga põhjustada lapsele üleliigseid pingeid, kuna ta ei ole suuteline valikuid tegema); keskkonna struktureeritus või ebamäärasus (laps ei õpi nägema eesseisvaid sündmusi, kui teda ümbritseb ebastabiilne keskkond; tulevik on prognoositav vaid keskkonnas, kus on olemas teatud seaduspärasused)
See mõjutab ka nende õppimise kvaliteeti. Minu arvates, on õige sellistes situatsioonides jagada tunde väikesteks kontsentreeritud tööajaga etappideks, mille vahel oleksid puhke- või tegevuspausid. See puudutab rohkem ju väikesi lapsi, kes ei saa istuda pikka aega paigal. Aga neid on vaja harjutada keskenduma ühele tegevusele. Selleks, et lapsed ei kao tunni jooksul tähelepanu, on vaja koostada oma tundi nii, et lastel oleks huvitav. Keskendumist on võimalik lastes arendada. Näiteks, esimesel nädalal võib paluda lastel istuda vaikselt kogu selle aja, mis õpetajal kulub puudujate märkimiseks. Seejärel võib ka premeerida eesmärgi saavutamise eest võib olla ka sõnaline tunnustus hea käitumise eest. Järgmisel nädalal võib kasvada välja vaikus klassile mõne juttu ettelugemise ajaks, nii et kasvatada aega ja ootusi samm-sammult. Paljud lapsed algkoolis veel ei tea, mida õpetaja neist tegelikult tahab ja millist käitumist ootab
PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL Referaat SISUKORD PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL .......1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD........................................................................................... 4 1. Akadeemiline juhendamine.................................................................................................5 1.1. Tunni tutvustamine...................................................................................................... 5 1.2. Tunni läbiviimine.........................................................................................................6 1.3. Tunni lõpetamine.........................................................................................................7 2. Käitumuslik sekkumi
Keskkonnas võiksid olla asjad, mille kaudu laps saab erinevat teavet, asjad millega tegutsedes laps mõtleks, analüüsiks ning arutleks. Uus tase. Keskkond peab looma lapsele võimaluse lähimas arengu tsoonis tegutseda. Laps areneb kiiremini, kui tal võimaldada vabalt keskkonnas tegutseda. Mängides saavutab laps teatud sotsiaalse kompetentsuse. Kultuurilised erinevused. Privaatsuse vajadus. Taustatingimused. Asjad, mis ei ole fookuses: müra ja tegevused. Kui õppimise ajal keegi lapse vahetus läheduses pidevalt toimetab, nõrgestab see tähelepanu ja keskendumist.’ Kaasa rääkimine. Lasta lapsel oma ümbruse planeerimisel ja sisustamisel avaldada oma arvamus. Tiheliolek. Keskkond peab võimaldama sotsiaalsete kontaktide loomist, teisalt aga võimalus eraldumiseks. Oma ala. Isiklik riietekapp, käterätik, padi, õppevahendite korv, värvipõll jm. Vastutuse võtmine
ka sellest, kuivõrd mõtestatud on valitud õpetamise meetod. Erivajadusega lapse puhul tuleb kujundada ülesannete lahendamise üldistoskust, mitte iga konkreetse ülesande lahendamise oskust. 7. Matemaatika õpetamise korrektsioonilised ehk kasvatuslikud eesmärgid lihtsustatud õppes. Matemaatikas kasvatuslike eesmärkide aluseks on õpetamise ja kasvatamise ühtsuse printsiip. Peame eelkõige arendama lapse vaimseid võimeid ja isiksuslike omadusi. Lastes tuleb kujundada oskust ise olla ja ise teha, st neil on hästi palju õpetatud abitust. Matemaatikaga tegelemine on alati millegagi millegi tegemine millegi suhtes. Matemaatiliste ülesannete lahendamiseks õpetatakse lapsi kasutama algoritme. See annab oskuse kasutada tegevusjuhendit. Selle käigus õpivad nad leidma lahenduse strateegiaid, planeerimist ja ka kõne planeerimist ja reguleerimist. St lapsed peavad oma tegevust saatma kõnega.
Kahjuks selgus riigikontrolli aruandest, et tavakoolides on liiga vähe logopeede ja psühholooge. Õpikeskkonna soodustamine Paremate tulemuste saavutamiseks peab kuulmislangusega õpilasele looma sobivad tingimused. Oluliselt segab õpilase edukust halb akustika ning igasugune taustamüra. Lisaks peaks soodustama kuulmisabivahendeid kasutamist neil õpilastel, kes neid kandma peavad. Riigikontrolli auditi aruandest (2006) selgus, et õpikeskkonna tingimused koolides, kus õpib kuulmislangusega õpilasi, on suhteliselt kehvad. Järgnev tabel annab ülevaate, mida on neis 52 tavakoolis, kus väidetavalt õpib kuulmislangusega õpilasi, parema keskkonna loomiseks ette võetud. Suhtumine kuulmislangusesse 13 Tabel 1. Kuulmislangusega õpilastele loodud tingimused tavakoolis
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
tuleb hinnata osapoolte huve ja vajadusi. Perekond saab toimida, kui vanemad ei aseta last halvasti toimivasse rolli või olukorda. Seega, vaid tasakaalustatud mikrosüsteem võimaldab osapoolte igakülgset arengut ning õpetab last mõistma sotsiaalseid seoseid, kiitust ja karistust (Tulva jt. 2002). 2.1 Keskonda mõjutavad süsteemid 2.1.1 Mikrosüsteem Mikrosüsteemi moodustab lapse kõige lähem keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased). Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast- lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist, genofondist (Tulva jt. 2002). Mikrosüsteemi kuuluvad ka inimesed ja nende omadused (vanemate haridustase, õpetajate tõekspidamised, mängukaaslaste vanus ja sugu) kui arengut mõjutavad tegurid. Raamistu olulisteks komponentideks on tegevused, rollid ja suhted. Koos
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt amet
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
töötada, kui kaua töötada, kellega koos töötada jne. Lapse areng toimub kooskõlas ümbritseva esemelis-ruumilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Montessoriümbrus on nn. ettevalmistatud ümbrus, mis pakub arenemisele õigeid mudeleid ja vahendeid, mida laps vastaval arenguperioodil vajab. Siin on vanuseperioode arvessevõtvalt pakutud võimalusi lapse iseseisvaks tööks. Maria Montessori on ka öelnud, et lasteaed ja kool on kohaks, kus lapse loov energia peab leidma ruumi arenguks, kus lapsel on võimalus areneda igas suunas. Seega on õpetaja oluliseks rolliks arvesse võtta individuaalsus ja väärtustada iga last sellisena nagu ta on ning toetada ja kannustada lapse õppimist tema enda rütmis (Hujala, 2004). Lapse individuaalsus ja aktuaalne huvi võib aidata täiskasvanul orienteeruda selles, milliseid sobivaid materjale ta hetkel rohkem vajab, millega talle rohkem meeldib tegeleda.
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPHH) mõiste.
(otsuseid tuleb tihti muuta) Õppemeetodid, mida kasutatakse on osa globaliseerumisest.Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust.
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
isegi üksteisele kätega kallale minna. Mina arvan, et selle situatsiooni puhul joonistan ma kodus paberile klassi skeemi ja püüan rahulikult välja nuputada, mis õpilased omavahel sobiksid ja millised saaksid rahulikult koostööd teha. Selles olukorras on oluline osata õpilaste tähelepanu koondada ühele tegevusele. Usun, et siin on suureks abiks Susan Cowley poolt mainitud juhtnööride kolmekaupa andmine. Teine põhiline probleem nihelejate puhul on ebakorrane või räpane klassiruum, kus võib lisaks olla liiga palav või külm, ebamugavad toolid ja lauad või hoopiski väga kitsas ja pime. Arvan, et just sellepärast pean oma klassiruumi hoidma puhtana ja värskena ning toole ja laudu paigutama piisavate vahedega. Õpilastel on hea tulla klassi, kus on hea valgustus, õhk liigub ja ruumi on palju. Muidugi on selle ülesande täitmine palju keerulisem siis, kui puudub oma klass ning peab liikuma ühest ruumist teise. Samas, kui ma soovin anda endast
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Fröbel asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli ,,lasteaed" ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik
saada ümbritsevast maailmast piisavalt uusi kogemusi ja mängida. Last ei tohiks takistada mängimast ja ümbrust avastamast. Kui lapsel on vaja uurimiseks ja avastamiseks ajada segi mõni ruum või isegi kui laps riided ära määrib, siis ei tohiks last keelata. Keelamine võib viia lapse punkti, kus tema mänguinstinkt kustub ning sellel on negatiivsed tagajärjed. Lapsel ei tohiks olla tunne, et ta ei jõua ära teha seda, mida õpetaja temalt ootab. Pigem peaks lasteaed olema koht, kus lapsele antakse võimalus ja ka keskkond arendada kõiki meeli ning ka aidata lapsel ennast ja oma emotsioone tundma õppida. Samuti on oluline luua alus väärtushinnangute ja maailmapildi tekkeks, mis on ka väga olulised edaspidiseks eluks. Laps ei õpi mitte täiskasvanute ja õpetajade sõnadest, vaid tegudest. Halbadel tegudel on lapsele ka negatiivne mõju. Laps õpib matkides. Esialgu oma vanemaid, siis juba tuttavaid ning ka õpetajaid
Sageli ei pruugi kiusamise all kannatajal endal koheselt häid mõtteid tulla. Siin võib olla abiks usaldusväärse inimesega nõu pidamine. (Lasteombudsman, 2014) 5. Räägi kiusamisest kellelegi! 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed Kiusaja võib olla pärit perest, kus vanematel pole oma lapse jaoks aega. Tähelepanu püütakse vägivallatsemisega, sest teisiti emad-isad neid ei märka. Tänu sellele puudub kiusajal empaatia- ja vastutustunne, mida peaksid vanemad oma lastes kujundama. Sageli on kiusajateks lapsed, kes on pärit autoritaarsest perest. Nende arvamusi ei peeta oluliseks, vanemad ei lähe kompromissile, vaid peavad omi vaateid ainuõigeteks. Sellise surve all kasvamise tagajärjeks ongi see, et laps üritab omaenese küündimatust kompenseerida teisi kiusates. (Vaiksoo, 2010) Paljud kiusajad on langenud ka ise vägivalla ohvriks, kas siis kodus või kusagil mujal.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
lugupidamine enda ja teiste vastu) Ühiskondlikud väärtused (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus, ja sooline võrdõiguslikkus) Õigluse austamine nii oma ühiskonnas, üleilmselt kui ka põlvkondade vahel (jätkusuutlik areng) KLASSI FÜÜSILINE KESKKOND Milline peaks olema klassiruum, kus õpetate? - puhas, hästi valgustatud Kes vastutab teie klassiruumi väljanägemise eest? Milliseid ja toole vajate? Milliseid tehnilisi vahendeid vajate õpetamiseks? Soovitused õpetajatele: Klassiruum peab olema turvaline, puhas ja atraktiivne Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele Jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
2. Tee, räägi või algata alati midagi head 3. Ära veereta teiste peale seda, mida sina pead tegema 4. Mida võid teha täna, ära lükka homse peale 5. Mis on vaja lõpule viia, seda ära tee mitu korda ümber 6. Alustatu vii alati lõpule. J. Locke (1632-1704) Inglise filosoof Tema ütles, et me ei kasvata lastest õpetlasi, lapsed peavad õppima seda, mida eluks vaja läheb. Inimese meel on tabula rasa. Õige õppimine käib nii, et lastes äratatakse huvi ja antakse suund ,et ta oleks võimeline ise õppima Kõik inimesed on võimelised tõe otsinguks Kasvatuse seos käitumisega kasvatust saab kontrollida/allutada mõistusega. A.H. Francke Saksamaa pietist. Väga range, karistati palju. Rajas erinevaid koole lastekodu, vaestekodu. Sealt sai alguse laiem lastekodude levik ja põhimõtte liikumine. Valgustus (18.saj Euroopa) Sotsiaalpedagoogilise mõtte levik on seotud valgustuse ideega:
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige kõrgemale, sest see on riiklik asutus ehk siis on lapse areng selles asutuses tagatud. Kahjuks jäävad niiviisi lasteaedade varju lastehoiud, mis on järjest tihemini hakanud arenema välja juba tuntud stereotüübist, kus lapsed omapäi hoidja valve all mängivad. Minu uurimistöö eesmärgiks seadsin olukorra, kus tahan täiesti nullist avada säärast lastehoidu, mis pakub asendust lasteaedadele, kus laps saab täpselt sama hea alghariduse enne kooli minekut.
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida. Ainult korrastatud ümbruses s
annaabi.ee 
