Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse areng sotsiaalses keskkonnas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vestelda, suhtuda, britta, sims, kela, teemadel, tunnustama, lastelt, tunnevad, entusiastlik, nutab, päevaplaan, rutiin, viisakusväljendid, tulema, keskkondades, tekste, jutte, nendest, kuulamis, grupis, paluda, harjutada, vajalikkusest, positiivset, kindlust, modelleerimine, rollimängus, sooritamine, käitumisreeglid, sisuksLapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lap
stseene ja situatsioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku lugedes, laske tal mõõta, kui kaugele ta üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada. Naturalist – kus võimalik, kasutage ainet selgitades loodusobjekte või loomade, taimede fotosid ja raamatuid. Interpersonaalselt võimeka lapse jaoks on tähendusrikas töö rühmas, igasugused meeskonnamängud ja grupidiskussioonid käsitletava aine teemadel on tema köitmiseks parimad vahendid. Eksistentsialistliku intellektuaalsusega laste puhul on võluväega arutelud filosoofilistel teemadel. Lasteaiaõpetajad on arvamusel, et andekad lapsed vajavad lisaks tavapärastele tegevustele ka täiendavaid, individuaalseid tegevusi. http://www.teatoimeta.ee/_Andekas_laps_lasteaias_ja_individ_408.htm e. Mis on autismispektri häire?
tutvustamine. 08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis: Räägitakse lastele laulmise ja muusika tähtsusest ja seda tervislikust aspektist lähtudes. Arutletakse lastega, millised toidud on tervislikud. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse koos lastelaulu ,,Hiiretips''. 09.00-10.30 : Tegelused õues, kus lapsed saavad mänguväljakutel iseseisvalt õpetaja silma all mängida. 10.30-11.30 : Mäng 1. Ollakse mänguruumis. Õpetajad küsivad lastelt, kus võiks kasvada erinevad puu- ja juurviljad ning ka marjad, mis meie tervisele head ning seoses sellega toimub ka mäng ,,Mõista - mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?''. 11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu''. 12.00-13.00 : Mäng 2. Minnakse saali. Õpetajad tutvustavad lastele tervislikke puuvilju ning sellega seoses toimub mäng ,,Apelsinid, hurraa!'', mis toimub ,,Veerevad apelsinid'' lastelaulu saatel. 13.00-15
siis järelikult on rõõmus). Lapsed ei suuda end asetada teiste inimeste olukorda ja mõista olukorda teise inimese perspektiivist. Ei eristata inimeste psühholoogilisi erinevusi; pigem eeldatakse, et teised jagavad minu mõtteid ja tundeid (egotsentriline mõtlemine). Vähene taluvus eriarvamuste suhtes. Lapse vajavad õpetajapoolset suunamist, mõistmaks, et inimesed tunnevad ja mõtlevad erinevalt. SOTSIAALNE OSKUS: Suhted eakaaslastega: Oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega. EELDATAV ARENG 6-7 AASTASTEL LASTEL: Lastele on omane egotsentriline (isekas) ning oma territooriumi tähtsustav käitumine. Lapsed on suutelised eakaaslastega kontakti võtma, vajades selleks eelnevalt siiski aega. Õpetajad saavad aidata häbelikel lastel sulanduda grupitegevustesse
Nt bussis räägitakse. + raportites muuta laste nimed, andmed jne. *individuaalne lähenemine tuleb arvestada ka vanusega. Et mis ülesandeid valime, mis vahendeid jne. Arvestada laste eripäradega. ET kuidas sellega arvestada last uurida. Ka tuleks arvestada laste kultuuriliste eripäradega ja perekondlikke taustu (üksikvanemad, kärgpere, kakskeelne pere jne). Lapse uurimiseks tuleb saavutada sisuline ja hea kontakt. Lapsed avanevad siis, kui nad tunnevad end turvaliselt ja hästi, kui neil on hea olla. Vahel on selel jaoks vaja tööd teha, et see saavutada. Ilma sisulise kontaktita ei ole tulemused piisavalt adekvaatsed (tõepärased) tõlgensamiseks. Uuritav laps pole objekt, vaid SUBJEKT, Ehk mida teie temaga teha tahate, vaid mida tema tahab teha, mida on valmis tegema jne. Peab arvestama tema vajadustega (selgitada vastavalt lapse vanusesele, mida vanem, seda rohkem tausta selgitada, et mida teeme, mis sellest sõltub,
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL HÜPERAKTIIVNE LAPS Referaat Vana-Antsla 2011 Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub
eelmistel perioodidel rajatud aluspõhi. Montessori pedagoogika 8 printsiipi Kaheksa Montessori seisukohta, mis on tuletatud laste jälgimisest ning kõik printsiibid eksisteerivad Montessori süsteemis koos ja on sinna sügavalt juurdunud: 1. Liikumine ja teadmiste kogumine on tihedalt läbi põimunud ning liikumine võib soodustada mõtlemist ja õppimist; 2. Õppimine ja enesetunne on paremad, kui inimesed tunnevad, et nad kontrollivad ise oma elu, vaba valik; 3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud; 4. Igasuguste tasude sidumine õppimisega mõjutab negatiivselt motivatsiooni tegelda sama asjaga siis, kui tasu enam ei anta; 5. Koostöö korraldamine võib õppimist tugevasti edendada; 6. Õppimine, mis on seotud tähendust omava kontekstiga, on sageli sügavam ja rikkam kui õppimine abstraktses kontekstis; 7
ka uute teadmiste ja oskuste omandamist. Oluline on, et lastel on võimalik sellise koostöö korral saada õpetajalt selgitusi ja tuge ning neid julgustatakse ise lahendusi leidma. Ühised tegevused rühmatööna aitavad kaasa laste sulandumisele ja ennetavad tõrjutuse 8 tunnet. Kui poisid ja tüdrukud näevad koostöö väärtuslikkust ja tunnevad sellest rõõmu, julgustab see neid koostööle ka väljaspool lasteaeda ettetulevates olukordades. Eeskujuks selles osas saavad olla nii õpetajad kui lapsevanemad. Füüsilise ja vaimse vägivalla keelamine Lapse põhiõigus on tunda end lasteaias turvaliselt. Samas võib lasteaias esineda olukordi, kus lapsed käituvad teiste suhtes agressiivselt või mõnel muul mittesobival viisil. Selle põhjuseks võib olla oskamatus toime tulla erinevates olukordades. Õpetajad peaksid
TESTI KÜSIMUSED 1.Mis on heuristiline vestlus? Miks seda tuleks kasutada? Heuristiline vestlus on avastamise elementidega vestlus ehk siis selline vestlus, mille käigus õpilased ise tuletavad järeldusi ja üldistusi, avastavad enda jaoks midagi uut. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni. Seda tuleks kasutada, sest see moodus arendab laste loomingulisust, iseseisvust mõtlemisel, sõltumatust jne. 2. Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? · Rääkimise asemel ettenäitamine. · Näitlikustamine · Vahendid peavad olema elulised, need mis last ümbritsevad . · Laste praktiline tegevus · Võimalikult mitme meele ja väljendusvahendi rakendamine (sh töövõtete vaheldumine). · Saadud teadmiste seostamine mänguga. · Õppetöö toimumine süstemaatiliselt ja õppematerjal olgu süstematiseeritud. · Väheliiku
elektrijuhtme ja rusikanukkide kujulised vigastused; aastaajale mittekohane riietus, mis võib peita vigastusi käsivartel ja jalgadel; raskusi käimise või istumisega; raskusi söömisega. (SA Eesti lastefond. Vägivald ja laps.) 2. LAPS JA PEREKOND 2.1 Suhted vanematega Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on tänapäeva üha kiirenevas elu tempos muutunud. Varem kujutasid vanemad endast vaieldamatuid autoriteete. Lastelt nõuti sõnakuulelikkust ja allumist. Laste õigus ise oma elu korraldada on aga aasta-aastalt kasvanud. Perekond peaks siiski olema hoolitsuse, turvalisuse ja elu jätkuvuse kohaks. Perekonna loodud inimsuhted kujutavad endast tänapäevalgi kõige pikaajalisemaid suhteid, kuna kiiresti muutuvas ühiskonnas kõik muud suhted lühenevad. Kestvad inimsuhted aga pakuvad inimesele lühiagsetest rohkem kaitstust ning turvatunnet, võimaldades kindlamalt arvestada edaspidisegi toetuse,
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.................................................................................................
Lapsed peavad õpetajale ütlema,mis värvi nad näevad. Lasteaiaõpetaja laseb lastel rühmas ringi vaadata ja otsida, midagi, mis on seda värvi.(N: punanst värvi esemeid). Alguses vastavad kooris, pärast küsib õpetaja ka individuaalselt. Seejärel räägib õpetaja lastele kevadisest ilmast ,tuues seinapeale piltliku näite. (Must muld, roheline rohi, kollane päike jne.) Üldiselt kuulavad lapsed õpetajat hoolega ja töötavad kaasa. Enamus lapsi tunnevad juba põhivärve ja oskavad ka rühmast vastavalt värvile esemeid leida.Suuremad lapsed(3- 4.aastased) vastavad rohkem. Pisematel lastel on veel raskusi esemete leidmisega rühmast. Kui õpetaja küsib individuaalselt kedagi, kipuvad suuremad lapsed ette hõikama. Kui keegi vastab,siis teised kipuvad järgi korrutama. Näide 2:(Kunstiõpetus) Merelainete värvimine paberile.Õpetaja näitab lastele piltlikult ette, kuidas merelainete tegemine käib. 4 aastased saavad juba ise hakkama
heas suhtes nii iseenda kui ka oma kaaslaste ning ümbritsevaga: erinevad mängud, hommikuringid, lapse arengut toetav ruumikujundus, koosolekud ja palju muud põnevat. Näiteks mängud, kus toimub koostöö on väga hea võimalus aidata lastel ennast väljendada ning püüda kaaslasega kokkuleppele jõuda. Hommikuringid on justkui start päev alustamiseks. Siin on õpetaja roll oma õpilaste käest küsida, kuidas nende hommik möödus ning mida nad hetkel tunnevad. Kuna igas rühmas on lapsi, kes räägivad rohkem ja on neid, kes vähem, siis õpetaja roll on kindlaks teha, et kõiki on kuuldud ja mõistetud (Counselling skills for teachers, J. A. Kottler, E. Kottler, 2007, lk. 78). Seda saab teha, kui määrata ühe- minuti-reegel, mille puhul saavad kõik sõna võtta ainult korra. Arvan, et väga hea idee on, kui rühmas on üks ese, mis tähistab luba sõnavõtuks kelle käes ,,jutuasi" on, see mudilane võib rääkida
teeselda. Lapse tunnustamine Kas laps tunneb ennast kui inimest vastuvõetavana või mitte, sõltub sellest, kui paljud tema käitumised on vastuvõetavad (vastuvõetamatud). Vanemad, kes peavad paljusid laste tegusid ja ütlemisi talumatuks, tekitavad paratamatult oma lapses tunde, et nad on ka inimestena vastuvõetamatud. Ja vastupidi lapsed, kelle vanemad tunnustavad enamikku asjadest, mida lapsed teevad või ütlevad, tunnevad end tõenäolisemalt hinnatud inimestena. Parem on endale (ja lapsele) tunnistada, et te ei hinda teda kui inimest, kui ta teeb või ütleb midagi teatud viisil ja ajal. Nii õpib laps teid tajuma avatud ja ausa inimesena. Ehkki lapsed eelistavad olla tunnustatud, suudavad nad konstruktiivselt toime tulla ka vanemate laitusega, kui vanemad edastavad selgeid ja ausaid, oma tõeliste tunnetega kooskõlas olevaid sõnumeid
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on siiski esmased vastutajad la
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
ning kellega end mõõta. Selle asemel et olla niisuguseks eeskujuks, peidavad paljud vanemad ja kasvatajad end ülevate ja heade sõnade, keeruliste selgituste ning lõputute vaidluste taha, mis kui nende laste poolt mõistmist ei leia, lõppevad impulsiivse karjumise või solvunud vaikimisega. Järjekindel tegutsemine asendub kõhklemisega, minnalaskmisest saab hoolimatus, sajatamine või armastusest ilmajätmine. Mõned lapsed tunnevad niisugustel puhkudel, et nende tahte- ja tegevusvabadust piiratakse ning et nad on ahistatud ja jõuetud (Rogge 2002: 28-30). Pole kahtlust, et inimesel kelle jaoks piiride seadmine lapsepõlves oli lüüasaamine, alandus ja meeleheide, on hiljem raske piire seada ja nendest kinnipidamist nõuda. Inimest mõjutavad nähtavad ja nähtamatud sidemed oma vanematekoduga. Seesugused mõjud võivad olla nii
vastutajana. · Õpikeskkonna pedagoogilise kujundamise tähtsaimad elemendid on täiskasvanu ja lapse vahelised suhted, rühmakaaslased ning õppimise ja tegevuse sisu. · Tänapäeval nähakse, et õpetamine ei pea toetuma lapse antud hetke arengutasemele, vaid õpetamine peab arengut ennetama. · Õpetaja ülesanne on vaadelda lapsi ja nendega vestelda. Sel viisil jõuab õpetaja selgusele nii laste antud hetke oskustes kui ka õppimisvõimalustes. · Õpetaja tegevuses on oluline jälgida lapse tegevust ja huvi tekkimist õpitava vastu ja selliselt kaardistada lapse lähiarengu vöönd. · Lapsest lähtuva pedagoogika oluliseks küsimuseks on õpetuse rajamine laste endi kogemustele. Õpetaja suunamise abil õpivad arutlema, laiendama ja süvendama oma kogemusi, arendama uusi teadmis- ja mõtlemisstruktuure.
erinevused olemas on. Uuringutest on välja tulnud, et kerge VAA laste taju iseloomustab vähesem diferentseeritus kui tavaarenguga lastel. Ehk sisuliselt on neil raskem märgata erinevusi seal, kus need erinevused teistele tavaarenguga lastele märgatavad on. Uuringutest on tulnud välja, et tänu taju vähesele diferentseeritusele eristavad lapsed halvasti sarnaseid objekte omavahel. Nt kui pildile on joonistatud jänes, siis tunnevad selle ära pigem kassina kui jänesena. Nad on välimuselt suhteliselt sarnased. Ei taju kassi ja jänest eristavaid tunnuseid. Kipuvad asju ära tundma sellistena, mis on nende jaoks tuttavamad, ei märka väikeseid erinevusi nende vahel. Nt kompassi ja kellal suurt vahet ei tee, võivad mõlemate kohta öelda isegi siis, kui need asjad on kõrvuti, et tegemist on kelladega. Kuigi ta on kursis sellega, missugune üldiselt kompass on, ei näidata seda kui võõrast objekti. Värvustega on
asjadega kõrvale juhtida ja palju rahustavalt rääkida. Et need lapsed hakkavad sageli vara seisma ja käima, tuleks korter võimalikult aegsasti lapsele turvaliseks teha. Iseenesestmõistetavalt peab kindlad piirkonnad tabuks tegema, nt. televiisori või stereoseadme juures. (Neuhaus 2001:126) Kooselu hüperaktiivse lapsega nõuab suurt energiat. Vanematel on vaja toime tulla nii lapse käitumisega kui ka selle käigus tekkivate iseenese tunnetega. Vanemad tunnevad sageli, et ei suuda oma lapse käitumist ohjata ja tunnevad end seetõttu süüdi. Tekkinud käitumisprobleemide korrigeerimisel on lapsevanemal oluline ja tähtis roll. (Roomeldi jt 2003:32). Igapäeva toimetustega hakkama saamiseks vajavad hüperaktiivsed lapsed rohkem aega, neile peaks oma tegemiste juures jätma piisava ajavaru. Tore, kui peres on vanemate vahel üksmeel nende nõudmiste osas, mida lapsele esitatakse. Hüperaktiivse
algkoolibandele. Koos terroriseeri Terror algkoolis. Käitumishälvete väljakujunemise teel oli jõutud kolman- sid nad dasse etappi. Nii koolis kui ka väljaspool kooli kuuluvad kaasõpila lapsed rühma, mille liikmetel on valesti väljakujunenud si, peksid väärtushinnangud ning suhtlemisprobleemid. Selles neid ning kambas tunnevad lapsed, et nende agressiivset käitumist pressisid tunnustatakse. Nad viibivad palju koos ka pärast kooli ja neilt õhtuti. Vanemad tunnevad oma laste vaba aja veetmise ähvardust vastu vähe huvi. Lapsed teevad, mida tahavad, puudub e ja vanemlik kontroll ja seega ka vanematepoolne korrigee- jõuvõtete riv mõju (vt. Ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunami- abil välja ne, lk. 39)
lapsed süüa juba üsna iseseisvalt ja puhtalt. Selles vanuses õpivad lapsed ka tualetti kasutama ja käsi pesema. Riietumisel õpitakse enne riideid seljast võtma ja kolmanda eluaasta lõpus suudab enamus lapsi ka ise lihtsamaid riideid selga panna, kuigi võivad veel kohati suunamist vajada. ➧Kõne areng. Teine ja kolmas eluaasta on aeg, mil üksikutest sõnadest saavad laused ja 3a’ga saab juba igapäevastel teemadel pikemalt arutada. ➧Objektide funktsioonipärane kasutamine ja mäng. Sel perioodil õpivad lapsed kasutama asju funktsioonipäraselt ja arvestavad tegutsedes asjade omadustega - ümmargusi asju saab veeretada ja kandilisi üksteise otsa laduda; lusikaga süüakse, pliiatsiga joonistatakse ja võtmega avatakse uksi. Üksikud tegevused seotakse kokku ka süzeega järgnevusteks ning imiteeritakse täiskasvanute käitumist - nukule antakse süüa ja pannakse ta seejärel magama. ➧Mina areng
PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL Referaat SISUKORD PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL .......1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD........................................................................................... 4 1. Akadeemiline juhendamine.................................................................................................5 1.1. Tunni tutvustamine...................................................................................................... 5 1.2. Tunni läbiviimine.........................................................................................................6 1.3. Tunni lõpetamine.........................................................................................................7 2. Käitumuslik sekkumi
isikud, kellega laps võib suhelda, ning neile on suhtlemiskeelust kinnipidamine kohustuslik. Suhtlusringi määramise juures tuleb arvestada asjaoluga, et lapsel on lapse õiguste konventsiooni kohaselt õigus privaatsusele, mis tähendab, et laps võib valida sõpru ja suhtlusringi. Eesnimetatud vabadust saab võimaldada seni, kuni see ei pane last ohtu. Kui vanem tahab välja selgitada, kas sõber, suhtlusring või olukord on ohutu, tuleb lapsega saavutada usalduslik suhe ja neil teemadel vestelda. Vanem peab hinnangu andmisel selgitama, miks valik tema meelest sobiv ei ole. Vanemate ühine hooldusõigus Perekonnaseadus sätestab, et omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus ja seega ka võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ikkagi ühine hooldusõigus juhul, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades (ehk lapse sünni registreerimisel rahvastikuregistris) ei ole väljendanud
Riided on korralikud ja terved. Kui poisile midagi ütelda, näiteks, et ta ei tohi toas joosta, siis ta korrutab seda lauset nii kaua, kuni see inimene, kes selle lause ütles ütleb selle lause uuesti. Samuti, kui proovida talle rääkida, et teistele ei tohi haiget teha, siis raiub poiss ütlesoodu, et tohib, kuna muidu teevad teised temale haiget. 4.1 Meetod ja protseduur Kommunikatsiooni oskuste vaatlemiseks jutustasin poisiga erinevatel teemadel, et näha palju poiss räägib, milline on tema rütm, kiirus ja pausid. Jutu teemaks oli lasteaed. Lasteaias käimine, koju minek, kas ta soovib koju minna, kas tal lasteaias sõpru on ja kõik ülejäänu, mis on lasteaiaga seotud. Poiss oli väga jutukas. Tema laused jäid 3-4 sõnalisteks ja sõnade lõpud olid –ma lõpuga. Tegusõnad ja ka mõned nimisõnad. Samuti ei suutnud poiss oma lauseid väljendada sõnadega nii nagu mõtles ja siis pidi ta kätega vehkima
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
eristamisvõime, ehk võime märgata erinevusi seal, kus need erinevused olemas on. Uuringutest on välja tulnud, et kerge VAA lastel taju iseloomustab vähesem diferentseeritus kui tavaarenguga lastel. Ehk sisuliselt on meil raskem märgata erinevusi seal, kus need erinevused teistele tavaarenguga lastele märgatavad on. Uuringutest on tulnud välja, et tänu taju vähesele diferentseeritusele eristavad lapsed halvasti sarnaseid objekte omavahel. Nt kui pildile on joonistatud jänes, siis tunnevad selle ära pigem kassina kui jänesena. Nad on välimuselt suhteliselt sarnased. Ei taju kassi ja jänest eristavaid tunnuseid. Kipuvad asju ära tundma selliste asjadena, mis on nende jaoks tuttavamad, nad ei märka väikeseid erinevusi nende vahel. Nt kompassi ja kellal suurt vahet ei tee, võivad mõlemate kohta öelda isegi siis, kui need asjad on kõrvuti, et tegemist on kelladega. Kuigi ta on kursis sellega, missugune üldiselt kompass on, ei näidata seda kui võõrast objekti
13+ looduskatastroofid, suhted kaaslastega, karistused, majanduslik toimetulek (endal ja perekonnaga seotult) Koolihirm, popitamine, koolitõrge · Koolihirmu kaks taset: · mõõduka hirmu korral käib laps koolis vastumeelselt, kuid on pidevas pinges, õpib alla võimete · raskemal juhul puuduvad lapsed koolist mitte füüsilise haiguse tõttu, näitavad koolimineku eel ärevust. Tunnevad end halvasti, higistavad (vt kolme komponenti) Koolihirmu seletusi · Psühhodünaamiline: Põhjused ema-laps suhetes. Ema on kasvatanud oma lapse sõltuvaks, millest tuleneb hirm emast lahkumise ees. · Õppimisteooriad: Õpitud käitumisviisid, mille tulemusena hakatakse kooliskäimist vältima. Mõlemast: mida lauem laps koolist eemal on, seda raskem on tagasi pöörduda Koolihirm: levinumad perioodid · Kooli algus: ärevus, vanematest lahus
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadliku
Maria nimetas kooli halliks ja lastele igavust-tekitavaks kohaks, mille eesmärk oli vaid lastele "kulbiga tarkust pähe valda". Tema arvates ei arvestatud tollases haridussüsteemis piisavalt sellega, et lapse areng on faasiline, igas faasis on hädajuhus või arengu uuestisünd, mis tõuseb kõrgpunkti ja siis kahaneb. (Polk Lillard 1996). Maria Montessori oli pragmaatik, ta kogus tõendeid objektiivsel ja eelarvamusteta meetodil otse lastelt ning nende loomupärases keskkonnas. Maria oli unistaja, kes uskus, et lisaks sellele, et ta leiab vastused oma küsimustele, mis aitavad laste elu paremaks muuta, aitavad tema vastused muuta kogu maailma paremaks, tuues seega kasu tervele ühiskonnale. Maria keskendus pigem hariduse eesmärgile kui meetoditele. Tema lähenemine oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele. Ta uskus, et lastes peituv inimkonna
annaabi.ee 
