teadlik teiste inimeste tunnetest (nutab kui sugulane nutab jne.); uurib enda peegelpilti Sensoorne areng: laps kohandab oma asendit, et huvipakkuvad objekti näha; on väga tähelepanelik ja jälgib teise lapse tegevusi suurendatud tähelepanelikkusega; keerab end heli poole, mida kuuleb kõrvatasandil; lapsel kujuneb välja lemmikheli, -lõhn vms; liigutab mänguasja käest- kätte, tunneb ära tuttavaid viisijuppe, see rahustab teda Intellektuaalne ja keeleline areng: laps teab mitmete sõnade tähendust (emme, issi, aidaa); tuttava hääle kuulmisel pöörab end kohe selle suunas; mõistab end ümbritsevaid objekte ja teab, mida neilt oodata; häälitseb aktiivselt, kui temaga räägitakse; hakkab matkima ühesilbilisi helisid, hakkab reageerima oma nimele. Lastearst Mai Maser rõhutab oma raamatus ,,Sinu laps", et kui laps kuuekuuselt veel ei istu, ei
................10 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Antud referaat annab lühikese ülevaate lapse kõne arengu tähtsamatest etappidest. Referaat kirjeldab lapse kõne arengut sünnist kuni seitsmenda eluaastani. Lapse kõne arenguetappidega peaks olema tuttav nii lapsevanem kui ka õpetaja. Selleks, et analüüsida lapse arengut ning seda vajadusel toetada, kui lapsel tekib raskusi või areng pole eakohane. Kõne areng on seotud kõne täiustumise, sõnavara (aktiivne ja passiivne) laienemisega ning hõlmab ka suhtlemisoskust. Laste sõnavara kvaliteet ja suurus määratlevad enamasti kõnearengu taset tervikuna. Lapse kõne areneb kiiresti, eriti kiire areng toimub enamasti pärast esimeste sõnade ütlemist.
Tegemist on ju meie endi poolt kokkulepitud viisiga, kuidas me sõnade abil üksteisest aru saame. Lapse arusaamine maailmast ja enda väljendamine põhineb sel ajal siiski enamasti kehakeelel ja oma isiklikel kogemustel. 2. etapp kestab lapse 3. eluaastast kuni 7. eluaastani. Sel ajal toimub muutus lapse eneseväljendamise viisis – nüüd väljendab ta oma vaimset arengut põhiliselt sümbolite keele abil, tema mälu ja kujutlusvõime muutuvad küpsemaks sedamööda, kuidas keeleline areng võimaldab. Lapse mõtlemisprotsesse iseloomustavad ebaloogilisus ja minakesksus ehk orienteeritus omaenda isikule. 3. etapp kestab lapse 8. eluaastast 12. eluaastani. Selles etapis muutuvad lapse jaoks konkreetsemaks sellised mõisted nagu hulk, pikkus, vedelik, mass, kaal, piirkond, mõõde. Laps näitab oma vaimseid võimeid loogilise ja süstemaatilise esemete käsitluse kaudu, esemed ja olukorrad on muutunud konkreetsemaks, tema mõtlemisvõime on kiirem ja täpsem. Lapsel tekib
suhtlemine teiste lastega. 2. ea lõpuks tekib arusaam esemete jäävusest - kui ese peidetakse lapse nähes ära, hakkab ta seda otsima. Perioodi lõpul (6-7a) tekib arvu jäävuse mõiste (arvutamine). Uudishimu - laps tunneb huvi kõige uue vastu, seda huvi tuleb toetada. Ohtlikud asjad panna ära, et keelde poleks liiga palju. Egotsentrism - laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Ka kõne on egotsentriline - last ei huvita, kas keegi teda kuulab. Räägib teistega koos, ei suuda oodata oma korda ega teisi hästi kuulata. Jean Piaget kognitiivse arengu teooria järgi on lapse arengus neli etappi: 1. sensomotoorse intellekti periood meeleelunditega seotud oskuste areng (02 eluaastat); 2. operatsioonieelse mõtlemise periood (27 eluaastat); 3. konkreetse mõtlemise periood (711 eluaastat); 4. abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastast). Sensomotoorse intellekti perioodil on esiplaanil lihtsad liigutus- või tajuaktid
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast
tähelepanu suunama. Kui miski huvi paelub, keskendub ta seilele, kuni on uudishimu rahuldanud. · Mälu. Võime omandatud teavet mäletada on samuti õppimise oluline osa. Lapse mälumaht suureneb teisel ja kolmandal eluaastal, võimaldades lal meeles pidada sündmusi, mis toimusid minul tagasi, ning ka kaugemaid, mis leidsid aset mitu kuud tagasi. · Kõne. Õppimine ja kõne areng on tihedas seoses. Väikelapse kiire keeleline areng avardab tema suhtlemisoskust ja ka õppimisvõimet. Ta kasutab kõnet küsimuste esitamiseks, oma mõtete väljendamiseks, arutlemiseks ning maailma paremaks mõistmiseks. Laps omandab uusi kogemusi ikka uuriva ja avastava mängu ning kuulamise, rääkimise ja vestlemise kaudu. Pole oluline, kas ta mängib näiteks tühja karbi, vannilelu. lauanõude, piltmosaiigi või millegi muuga: kui ta mõne ümbritseva asjaga end suhcstab. õpib ta igal juhul midagi
aega teha,näiteks: jätta esitatud nimekirjast meelde sõnu üldnimetuse järgi( loomad, linnud, toit. Laps on muutunud teadlikumaks oma mälu võimalustest ja piirangutest, mistõttu hakkab teadlikult meeldejäetavat materjali üle kordama. Järgnevalt antakse ülevaade kõnetegevuse põhikategooriatest keelest ja kõnest, mis on kognitiivse arengu ühed olulisemad tegurid. Keelt vajab inimene, et suhelda teistega ühiskonnas. Igapäevane keelekasutus annab meile järjepidevat mõttetööd, mõtlemine ja keel on kaks lähedalt seotud psüühilist funktsiooni. Ent keele otstarbeks on ka meelelise tunnetuse vahendamine, organiseerimine ja täpsustamine. Väikelaps omandab keele selgeks õppimise käigus rikkaliku varu sõnades talletatud teadmisi ja praktilisi oskusi. Kõne on inimesele niihästi sõnaline mõtlemise aluseks kui ka suhtlemisvormiks (Kidron 2001). Keel annab
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
Seetõttu andis ta perioodile enne nende vaimsete peratsioonide ilmnemist nimeks preopreratsionaalne periood. Preoperatsionaalsel perioodil ei suuda apsed läbi teha katset, mis kontrollib oskust koguse säilimist tuvastada. Ühes seda tüüpi katses näidatakse lapsele esialgu kahte rida münte ja laps jääb nõusse, kummaski reas on münte ühepalju Seejärel nihutab katse korraldaja ühe rea mündid üksteisest kaugemale. Viienda või kuuenda eluaastani arvab laps üldiselt, et sellees reas on nüüd rohkem münte, sest- „need ulatavad kaugemale“. Kuid umbes kuuendast eluaastast elates lapse enam ei kahtle sellest, et münte on tihedas ja häredas reas võrdselt. Miks koolieelikud koguse säilitamisest aru ei saa=? Piaget arvates on probleem sellest et... ............... Umbes seitsmendast eluaastast, kui laps on õppinud oma vimseid representatsioone omavahel seostama – Algab konkreetsete operatsioonide periood.
hakkavatele inimestele. Materjali kokkupanemisel on kasutatud mitmete arengupsühholoogide koostatud materjale, mille loeteluga saad tutvuda materjali lõpus. 6 Alustuseks otsi vastused järgmistele küsimustele: Mis kasu on võimalik saada õppides tundma inimese arengut? Kuidas just see materjal läheneb arengupsühholoogiale kui ainele võrreldes teistega? Mis on tähtsaim muutus inimese eluteel? Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed muutused mõjutavad inimest? Kuidas saab vaadelda inimese arengu muutusi? Milliste meetoditega sotsiaalteadlased vaatlevad inimest ja kui eetilised need vaatlused on? 7
2. Mänguasju kokku korjata 3. Esikus kingi korda seada 4. Saab aru, et inimestel võivad olla tema omadustest erinevad tunded ja emotsioonid 5. Väljendab tugevaid emotsioone, oma mina. Võib karta tundmatuid ja uusi asju. 6. Tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia. 7. Osaleb koos täiskasvanuga ühistegevustes, teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti, jagab mõnikord oma asju teistega valdavalt on ta siiski omandihoidja. Loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos. 8. Täidab igapäevaelu rutiini 9. Järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi [ Viide: http://www.orula.ee/?id=43&keel=ee ja A. Wahlgren ,,Kooskasvamine" ] 4-aastane laps POISID - kaal 14kg 22kg (statistiline keskmine 17kg) - pikkus 95cm 112cm (statistiline keskmine 104cm)
Liigse järelandlikkuse seitse ohtu Lastel, kellele liigselt järele antakse, võib tekkida lapsepõlves või täiskasvanueas probleeme. Neil võib olla: · Raske õppida kannatlikkus · Raske loobuda pidevast tähelepanu keskmes olekust · Raskusi o Igapäevaoskuste omandamisel o Enese eest hoolitsemisel o Teistega suhtlemisel · Raske võtta isiklikku vastutust · Identiteediprobleeme · Raske tunda millal on küllalt · Raske aru saada, mida teised inimesed normaalseks peavad 3 Küllalt Lastele tuleb selgeks teha millal on küllalt. Inimestel, kelle suhtes oldi väga järeleandlikud ei tea tihtipeale millal on ,,küllalt". Nad võivad leppida liiga vähesega või
· Liigu kõristit raputades toas ringi ning jälgi, kas laps keerab pea heli suunas. · Anna kõristi lapsele ja korda laulu. · Imikud armastavad laulmist. Rääkima õppides üritavad nad kuuldud hääli imiteerida. 11 UURINGUTE ANDMETEL areneb väikelapse aju tänu tagasisidele ümbruskonnast. Aju täiustub saadud kogemuste kaudu. Pildi ja heli kombinatsioon aitab imikul seoseid luua. TEGEVUSE JÄLGIMINE · Imiku nägemise ja kuulmise arendamiseks tee erinevaid näoilmeid ja häälitsusi. · Mõned ideed: - lauldes liiguta suud rohkem kui tavaliselt, - pilguta silmi, - aja keel suust välja, - väänuta suud, - liiguta hääletult huuli, - köhata või haiguta. UURINGUTE ANDMETEL õpivad imikud teise elukuu jooksul eristama nägudele iseloomulikke jooni.
· Kasvatus, õpetus · Enesearendamine Arengu alaliigid · Füüsiline areng kuidas erinevad kehastruktuurid ,,küpsevad" Nt kasv (pikkus) · Motoorne areng motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus (peenmotoorika) · Kognitiivne areng taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu intellektuaalsete funktsioonide kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6)
kasvatus lapsele on see, kui tema arengut ei kiirustata. Pikleri kasvatusteooria põhimoto kõlab nii: "Andke mulle aega ja ruumi!" Aastaid laste arengut jälgides jõudis ta järeldusele, et juba vastsündinul on võimed ja oskused, et olla täiskasvanutega võrdne isiksus ja seetõttu tuleb beebit respekteerida. Ükski laps ei sünni närvilisena selles mõttes, nagu seda täiskasvanute kohta öeldakse. Kui imikute soove respekteeritaks, siis oleks iga terve laps rahulik ja rõõmus. oleks hea, kui last ümbritseks 34 -kuuseks saamiseni vaikne rahulik keskkond ning tal oleks kindel päevakava. See aitab tal õppida maailmas orienteeruma. Hiljem on tal nõnda lihtsam kohaneda infotulvaga, mis nagunii temani jõuab. Pikleri pedagoogika toetub kolmele alusele: · iseseisev liikumise areng, · mäng ja · vahetu kontakt last hooldades (s.t mähkimisel, vannitamisel, söötmisel).
• https://youtu.be/YtLEWVu815o teistel inimestel võivad olla teistsugused tunded või arvamused. Kognitiivse arengu staadiumid Kognitiivse arengu staadiumid 3. Konkreetsete operatsioonide st. (7–11a.) 4. Formaalsete operatsioonide st. (11- a) • Võrreldakse ennast teistega, tehakse teistele • Suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõige järele, hinnatakse end sõbra järgi. Sõpru valitakse nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes kodust saadud väärtuste järgi. • Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. • Raskusi on veel abstraktse mõtlemisega ja • Planeerimise, ette mõtlemise võime.
kujuneb tal oma isiku ainukordse, absoluutse väärtuse tunne. Varase enesehinnangu iseärasuseks ongi tema absoluutne iseloom. Koolieelsesse ikka jõudmisel toimub lapse enesehinnangus oluline transformatsioon - ta kaotab oma absoluutse iseloomu ja ehitub nüüd võrdlemise või vastandamise alusel eakaaslasega. Laps võrdleb end, oma toiminguid, oma tegevuse produkte eakaaslasega. Et õppida õigesti hindama ennast, peab laps algul õppima hindama teisi inimesi. Oskuse võrrelda end teistega omandab laps vanemas eelkoolieas ja see on õige enesehinnangu aluseks. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda veel eristada hinnangut mingile oma teole või tegevuse produktile hinnangust enda isiksusele. Seega elab ta negatiivse hinnangu üle väga valuliselt. Koolieelses eas kujuneb lapsel välja ka sooline eneseteadvus. Ta annab endale reeglina 3-4 aastaselt aru, et on poiss (tüdruk) ja identifitseerib end omapoolse vanemaga.
Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Inimarengu esimene etapp on jaotunud kolmeks – eostusperiood, emrüonaalperiood ja looteperiood. Looteperiood – arenevad suhteliselt väiksed detailid (sõrmeküüned, silmalaud, kulmud). Samuti hakkab tugevnema luustik, mis on esialgu kõhreline. Kolmanda kuu alguses hakkab loode end liigutama ja kuulda on tema südamelööke. Ema tunneb liigutusi neljandaks, viiendaks kuuks. Kuuenda kuu lõppedes on loode võimeline hingama, nutma, neelama, seedima ja uriini väljutama ning enneaegse sündimise korral on tal suur võimalus ellu jääda. Kahe viimase kuu jooksul on loote normaalse arengu korral näha kasvu ja kaalu olulist suurenemist ning sünd peaks aset leidma üheksandal kuul. Meelemürgi nagu kokaiin, raseduse ajal rohke alkoholi tarbimine ja pidev suitsetamine on riskitegurid, mis ohustavad tervet sünnieelset arengut.
09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta Miks inimesed arenevad erinevateks? Geenid- individuaalsed erinevused füüsises, iseloomus soost tulenevad erinevused
(Tall 2012 : 11) 5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga Perioodi vanuses 6.–12. eluaastani nimetatakse kainikueaks ehk nooremaks koolieaks. Kainik on füüsiliselt küps kestvamaks tõsiseks tegevuseks ja võimeline sooritama ülesandeid, mis nõuavad reeglitele allumist ja oma soovide pidurdamist. Lapsel on juba küllalt avar kujutlusvõime ning tema keel on sedavõrd arenenud, et võimaldab teistega vabalt suhelda ja oma mõtteid väljendada. Laps õpib lugema, kirjutama ja arvutama, arendab uusi oskusi kunsti, muusika ja muudes valdkondades, suhtleb ja tegutseb kambas. Tema eneseteadvus kasvab. Kool ja huviringid tingivad ka grupi liikmeks olemiseks hädavajalike koostööoskuste väljaarenemise, kohusetundlikkuse ja töökuse, aktiivsuse ning asjalikkuse arendamise vajaduse. Kohustuste täitmisel kodus ja koolis
b) kas esinevad mõned hälbele/häirele viitavda tunnuses Märkamine KES?: (nt lapsevanemad, sest neil on tihe, pidev kontakt lapsega; õpetajad, sest nad tegelevad lastega koolis igapäevaselt, peaks õpetajale ka olema näha, kui arnegus on erinevused. Perearst võiks ka m'rgata (õpetajad ja arstil on aga võrldusasi, sest nemad näevad teisi lapsi ka eaksaaslastega). Õpetajad üldiselt on üheealiste laste võrdlus väga hea., sest tal on palju lapsi seal samaealisi. Miks veel lapsevanem ei märka peale võrdluse? Ta on emotsinaalselt seotud lapsega, oodatakse par meini, pole nad psühhloogiliselt valmis, et lapsel võiks midagi viga olla. "ei taha märgata" ehk mitteteadlikult pole valmis et lapsel võiks midagi viga olla. Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune
Areng ja selle tempo on erinev. Arengufaktorid: biloogilised tegurid, keskkondlikud tegurid, sihipärane sekkumine kasvatusse, enesearendamine. Arengu alatüübid: füüsiline areng ehk erinevate kehastruktuuride küpsemine (kaal, mõõdud jms) motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3
inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad) motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine) kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega) Arengu periodiseerimine: autorid käsitlevad seda erinevalt ja seetõttu tuleb teadusliku töö tegemisel panna viide juurde, kelle periodiseerimist kasutatakse. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: 1 küpsemine – arengulised muutused kehas. Tekivad vanuse suurenedes; on kohati ennustatavad; bioloogiline areng, mis põhineb geenidel
" ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm arenguaspekti on: kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne. Kognitiivne areng seostub toimingutega, mida käsitletakse intellektuaalsetena (mõtlemine, tajumine, probleemide lahendamine). Sotsiaalne areng ilmneb suvalises käitumisaktis, mis hõlmab suhteid teistega, emotsionaalne areng puudutab tundeid ja hoiakuid ning seda käitumisvaldkonda, mida psühholoogid nimetavad mõnikord ka afektiivseks. Neljas arengutüüp - füüsiline areng . See arenguaspekt on kõikidele märgatav, sest muutused füüsilises seisundis on otseselt vaadeldavad ning mõõdetavad. Füüsilist arengut peame kõige olulisemaks sellepärast, et see on baasiks igasugusele muule arengule. Kõige suurema tähelepanu on pälvinud kognitiivne valdkond. Koolid on loodud
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sün
Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta Mida tunneb laps? 73 sisse lasknud, lükkab poiss ta pikali ning üritab teda kä- Laste Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada. Poisil õnnestubki oma sobraja onu kaasabil va- vägivald ja naema kaablijupiga lämmatada ning nad varastavad brutaalne ALGKOOLIAEG 89 käitumine tema kõdust paar tuhat marka.
arusaama läbi inimestevaheliste suhete. Nende enesekirjeldus peegeldab seda, kui nad kirjeldavad ennast kui „tark“, „loll“, „kena“ või „õel“. Lapsed esimeses ja teises klassis ei oma selgelt negatiivset või positiivset minapilti, siis lapsed algkooli vanematest klassidest suudavad juba täiendada oma otsuseid nii positiivsest kui negatiivsest küljest ja saavad hinnata oma tugevusi ja nõrkusi palju tasakaalukama mina-arusaamaga. Kuuenda klassi laps teab, et kui ta ei ole tugev näiteks kirjutamises, on ta siiski väga hea sportlane, sõber või arvutaja. Ühised suhted akadeemilise mina-arusaama ja akadeemiliste saavutuste vahel ilmnevad, kui lapsed kellel on kõrge akadeemiline mina-arusaam usuvad enda oskustesse ja seega näevad raskusi sellistena, mida nad suudavad ületada. Kuid lapsed kellel on madal akadeemiline mina-arusaam omastavad ebaõnnestumisi, kui 10
Keele omandamiseks on vaja võimalust suhelda, suhtlemispartnerit (TVst ei õpi, sotsiaalses isolatsioonis kasvavad lapsed ei õpi). Teiseks on vaja keelemudeli olemasolu. TV ja keele omandamine. Kui TV on pidevalt kodus sisse lülitatud: seostub see kõne hilistumise ja tähelepanuprobleemidega. Kuna kui televiisor mängib, 2kuu-4aasta vanused lapsed suhtlevad vähem, häälitsevad vähem, kasutavad vähem sõnu. Ka vanemad sel ajal peaaegu ei räägi. Aga varajane keeleline areng on oluline aju arengu seisukohalt, TV mõjutab kognitiivset arengut. Alla 2-aastaste laste puhul tuleb vältida TVd!!! Tuleb valida tegevusi, mis soodustavad lapse kõne ja aju arengut (vestlus, mäng, lugemine, laulmine, muusika jne). Üle 2-aasta vanused: neile tuleks valida eakohaseid saateid, mis oleksid harivad; vältida tuleb agressiivseid ja liiga erutavaid saateid. Piirata tuleb TV vaatamise aega (eradjuhul maksimaalselt 2 tundi päevas). Lülita TV söögi ajaks välja
Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe. See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast (ei seostu alaväärsusega)- eesmärgipüüdlus. Adler ütleb, et eesmärk tuleneb nõrgast kohast, mida püütakse ületada. Inimesed püüavad kompenseerida nii enda reaalseid kui tajutud puudusi, arendades seeläbi uusi oskuseid ja kompetentsust. Inimese käitumist motiveerivad teatud eesmärgid. Sünnijärjekord- Adler oli see, kes hakkas rääkima sünnijärjekorrast ja olulisusest inimese arenemises. Ta räägib, et esimene laps on
· räägib palju · ei käitu oma eakohaselt · suudab leida kergesti kontakti aga ei suuda neid hoida · kergemeelne seega kasuatatakse teda tihti ära · asjad pidevalt kadunud · ei oska hoida asju · ajameelsus · nõrk B metoorika, kirjutamine ja joonistamine · vastuütlemine · sõna kuulmatus · süüdistab tesi · ebasotsiaalne käitumine · suur tähelepanu vajadus · madal enesehinnang · pealetükkivad · ei oska teistega arvestada · kiiresti muutuvad tujud · unehäired · äkilised korduvad liigutused · voodimärgamine ÜLDISED NÕUANDED TÄISKASVANULE · tuleb olla nõudmistes järjekindel · kindel päevakava koos lapsega. Sama päevakava kehtib ka vanemale. · Päevakava võib olla ka piltide näol · suulised korraldused lapsele olgu lühikesed, konkreetsed, arusaadavad · ühtlusta kodu ja lasteaia/kooli nõudmised;
Lapse emotsionaalse suhtumise järgi mängu võib eristada emotsionaalselt aktiivseid ja passiivseid lapsi. Emotsionaalselt aktiivsetel lastel on eredalt väljendunud huvi mängu mänguasjade vastu. Mängu saadab naer, vaimustus, imestus ning sageli ka kõne. Niisuguste mänguliste toimingute foonil tekivad mängijatel tõelised mänguepisoodid, mida saadavad eredad emotsionaalsed väljendused ja kõne. Lapse emotsionaalse maailma rikastamisel on oluline koht mitmesugustel nukumängudel. Teistega koos mängides sõltub lapse käitumine mitmetest asjadest: · Kas laps suudab teist näha, kuulda, mõista ja vastata teise ettepanekutele · Kas laps suudab koos tegutseda nii verbaalsel kui ka mängulise tegevuse tasandil Kas laps on vaba emotsionaalse käitumise stereotüüpidest. Sotsiaalne kompetentsus- Lapse sotsiaalses arengus on olulised mitmesugused ühismängud, milles laps õpib teisi lapsi tundma, arvestama ja nendega suhtlema.
jagada muresid ja rõõme ja kurbust, mida kooliaastad endaga kaasa toovad. Kui vanemad suudavad oma tõekspidamisi ja kasvatust vanaviisi järgida ka kõige keerukamal ajal, siis võivad nad endaga rahul olla, sest tänu neile on maailm ühe eduka ja õnneliku inimese võrra rikkam. 4 Kui laps on juba vanem saabub kõigi vanemate n.ö lemmikaeg - murdeiga ehk puberteet. Üks keerulisemaid etappe inimese elus ja samuti ka lapsevanemate elus. Lapsele on see sotsiaalselt tähtsamaid aegu. On tekkinud oma sõprusringkond ning nede käitumist matkitakse. Hormoonid hakkavad möllama, laps hakkab füüsiliselt arenema. Tüdrukutel arenevad rinnad, tekib esimene menstruatsioon ja karvakasv kiireneb. Ka poistel tekib karvakasv, hääl hakkab murduma, füüsilised muutused on lihastiku teke ning õlgade laiemaks muutumine ning pikkust tuleb ka juurde.Samuti muutub teismelistel hügieen ja välimus järjest olulisemaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
